Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.

Haiglate ja kliinikute töö

Ava kõik vastused

Eesti haiglates on koroonahaigete raviks piisavalt kohti.

Nakkushaigusega patsientidele mõeldud negatiivse rõhuga palatites on Eestis 163 voodikohta. Negatiivse rõhuga palat on spetsiaalse ventilatsioonisüsteemiga ruum, kus haigustekitajate kandumine õhuga palatist välja on takistatud. Selliseid palateid on kokku viies haiglas: Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikus (100), Pärnu haiglas (20), Narva haiglas (20), Ida-Viru Keskhaiglas (12) ja Tartu Ülikooli kliinikumis (11).

Intensiivravi kohti on Eestis kokku 191, vajadusel on võimalik suurendada nende arvu 500ni. Ravikohti on haiglates 5300. Vajadusel saab aktiiv- ja intensiivravi kohti juurde luua, kasutada on ka kaitseväe välihaigla (20 intensiivravi kohta ja 40 üldpalatikohta).

Hingamisaparaate on meie haiglates ligi 300. Eesti osaleb ka Euroopa Liidu ühishankes, mille abil saab vajadusel juurde hankida nii isikukaitsevahendeid kui ka hingamisaparaate.

Viimati uuendatud: 24.04.2020 14:15

Kas said vastuse oma küsimusele?

  1. aprillil andis Terviseamet loa plaanilise ravi järk-järguliseks taastamiseks, kuna haigestumine COVID-19 viirusesse on Eestis langustrendis ja vajadus plaanilise ravi jätkamise järele suur.

Siiski on oluline arvestada, et plaaniliste ravi taastamine toimub järk-järgult, esmatähtis on nii patsientide kui ka tervishoiutöötajate ohutus - selle tagamise eest vastutab iga raviasutus ise. Vastav juhend haiglatele ja teistele tervishoiuasutustele plaanilise ravi taasalustamiseks on siin.

Erameditsiiniasutustes peatati plaaniline ravi Terviseameti otsusega 26. märtsil. Selle otsuse eesmärk oli piirata nakkusohtlikke kontakte, et tõkestada koroonaviiruse levikut ja tagada isikukaitsevahendite võimalikult kokkuhoidlik kasutamine. Ühtlasi tuli olla valmis juhuks, kus võis vaja olla ka erasektori tervishoiutöötajate töökäsi ja erakliinikute pinda. Tegemist oli erakorralise otsusega, mis lähtus kriisiolukorra tingimustest.

Viimati uuendatud: 22.04.2020 18:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kõik tervishoiutöötajad, kes suurenenud vajaduse tõttu abi osutavad, peavad saama tasu sarnastel alustel. Tasustamine lepitakse kokku vastavalt olukorrale kas haigla-, üldarstiabi osutamise lepingu või muu lahenduse alusel.

Viimati uuendatud: 07.04.2020 13:44

Kas said vastuse oma küsimusele?

Neil eratervishoiuasutustel, kellel on leping Haigekassaga, tuleb pöörduda Haigekassa poole ja lahendada rahastamise küsimus koostöös. Ülejäänutel on võimalik kasutada riigi poolt välja töötatavaid muid meetmeid.

Viimati uuendatud: 06.04.2020 21:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Riik ei ole selleks puhuks eraldi hüvitist ette näinud. Tervishoiutöötaja töötab töölepinguseaduse alusel ja saab ka hüvitist vastavalt sõlmitud lepingule, seega sõltub see tööandja ja töötaja vahelistest kokkulepetest.

Viimati uuendatud: 30.03.2020 16:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 1. juuninist saavad haiglad ja hoolekandeasutused ise otsustada külastajate lubamise üle. Ühtlasi on lubatud üld- ja erihooldekodus viibivatel inimestel alates 1. juunist lahkuda hooldekodu territooriumilt tingimusel, et nad kasutavad vajaduse korral isikukaitsevahendeid.

Viimati uuendatud: 06.07.2020 13:48

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.