Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.

Kõrvalmõjud

Ava kõik vastused

Üliharva võib vahetult pärast vaktsineerimist tekkida anafülaktiline šokk või raske allergiline reaktsioon, sel juhul saavad arstid kohe vastavalt abistada.

Viimati uuendatud: 14.05.2021 14:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ükski EL müügiloa saanud COVID-19 vaktsiinidest ei ole rinnaga toitmise ajal vastu näidustatud, vaktsineerimisel lähtutakse kehtivatest kasutussoovitustest. Rinnaga toitvate emade COVID-19 vaktsineerimise osas ei ole otseselt kliinilisi uuringuid tehtud, kuid olemasolevad andmed ja vaktsiinide toimemehhanism ei anna alust arvata, et COVID-19 vastane vaktsineerimine imetamise ajal kuidagi ohtlik oleks. EL müügiloa saanud COVID-19 vaktsiinid ei sisalda paljunemisvõimelist viirust, mis tähendab, et nad on võimelised tekitama immuunvastuse, kuid ei paljune inimese rakkudes. Paljunemisvõimetud vaktsiinid ei kujuta endast ohtu imetavatele emadele ega ka vastsündinule ning seega peetakse neid vastsündinutele ohutuks nende imetamisel. Hiljutised uuringud on näidanud, et mRNA vaktsiiniga vaktsineeritud rinnaga toitvatel emadel sisalduvad rinnapiimas antikehad, mis võivad kaitsta ka vastsündinut. See, millist kaitset need antikehad vastsündinule pakuvad, vajab veel täiendavaid uuringuid.

Viimati uuendatud: 14.05.2021 13:55

Kas said vastuse oma küsimusele?

Seni ei ole rasedatel mRNA vaktsiinide kõrvaltoimed erinenud mitte-rasedatel esinenud kõrvaltoimetest. Kui vaktsineerimisjärgse kõrvaltoimena tekib palavik, tuleks selle alandamiseks kasutada eelistatult paratsetamooli (mitte ibuprofeeni), sest palavik ise võib mõjutada raseduse kulgu ebasoodsalt. COVID-19 vaktsiinide võimalikuks teadaolevaks kõrvaltoimeks võib olla allergiline reaktsioon, mistõttu tuleks enne vaktsineerimist informeerida vaktsineerijat, kui varem on esinenud tõsist allergilist rektsiooni (eelkõige anafülaksia) mõne teise vaktsiini suhtes. Allergiline reaktsioon on kiirel sekkumisel väga hästi ravitav ja pikaajalisi tüsistusi ei esine. Üldjuhul on vaktsineerimise järgsed kõrvaltoimed lühiajalised, iseparanevad ja kerged, kuigi võivad olla ebamugavad. Kõiki vaktsineerimise järgselt tekkinud tervisenähte ravitakse parimal moel sõltumata sellest, kas need on seotud vaktsineerimisega või mitte. Juhul, kui tervisenähud kestavad kauem kui 2-3 päeva, tuleks kindlasti võtta ühendust arstiga.

Viimati uuendatud: 14.05.2021 13:55

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui inimesel tekib pärast vaktsineerimist tervisliku seisundi muutus või ükskõik milline uus kaebus, siis tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes hindab, kas reaktsioon võib olla tingitud vaktsiinist, muust haigusest või uuest vaktsiinist sõltumatust haigusest. Olenemata põhjusest võib uus kaebus vajada ravi. Tekkinud reaktsioone ravitakse parimal moel sõltumata sellest kas need on vaktsineerimisega seotud või mitte.

Kui meditsiinitöötaja hinnangul ei ole reaktsioon seotud vaktsiiniga, kuid patsiendi arvates on, võib patsient ise võimalikust kõrvaltoimest Ravimiametile teada anda. Ravimiametis hinnatakse teatises kirjeldatud võimalikke kõrvaltoimeid tõsiduse ja põhjusliku seose osas ning kontrollitakse, kas tegemist on teadaoleva või seniteadmata kõrvaltoimega.


Ravimiamet avaldab info laekunud kõrvaltoime teatiste kohta kord nädalas esmaspäeviti. Loe lähemalt: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

Viimati uuendatud: 10.05.2021 10:07

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsiinid on nii ohutuse kui ka efektiivsuse poolest ühed enam uuritud ravimid, kuid nagu kõigil ravimitel, võib ka COVID-19 vaktsiinidel esineda kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimeid ei esine siiski kõigil inimestel. Kui kõrvaltoimed esinevad võivad need olla häirivad ja põhjustada ajutist ebamugavust, kuid enamasti on need kerged ja iseparanevad.

Immuunsüsteemi aktiveerumise nähtudena tekivad sagedasemad kõrvaltoimed, nt palavik, liigesvalu, halb enesetunne kuni 1-3 päeva pärast vaktsineerimist. Tõsiseid kõrvaltoimeid esineb väga harva. Tõsiseks kõrvaltoimeks loetakse allergilisi (ülitundlikkus) reaktsioone, mis tekivad väga harva. Selleks puhuks on vaktsineerijal alati olemas vajalikud esmaabivahendid. Allergiline või anafülaktiline reaktsioon tekib üldjuhul lühikese aja jooksul pärast vaktsineerimist. Seetõttu tuleb jääda pärast vaktsiinisüsti saamist veel vähemalt 15 minutiks tervishoiutöötaja jälgimise alla. Kõik teadaolevad vaktsiiniga seostatavad kõrvaltoimed on kirjas vaktsiini pakendi infolehes.

Arvestada tuleb sellega, et COVID-19 vaktsiinid võivad sõltuvalt vaktsiinist kas pärast esimest või teist doosi tekitada immuunsüsteemi vastusena vaktsiinile üldnähte ja süstekoha reaktsioone, mis näitavad, et vaktsiin toimib, aga neid ei teki kõigil ja see ei tähenda, et neil vaktsiin ei toimi.


Ravimiamet avaldab info laekunud kõrvaltoime teatiste kohta kord nädalas esmaspäeviti. Loe lähemalt: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

Viimati uuendatud: 10.05.2021 10:07

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tegemist on pahatahtliku kuulujutuga, sest vaktsiinid ei jäta kehasse haigustekitajaid.

Uut tüüpi vaktsiinid (mRNA ja viirusvektori põhised) ei sisalda haigustekitajat, vaid ainult viiruse pinnal oleva antigeeni tegemiseks vajalikku informatsiooni DNA või mRNA kujul. DNA on vaktsiinis pakitud mõne teise viiruse (tavaliselt adenoviiruse) sisse, kuid tegemist on viirustega, mis on muudetud paljunemisvõimetuks. Samas on oluline teada, et ei mRNA või adenoviirusvektorisse pakitud DNA ei integreeru meie genoomi. Mõned viirused võivad seda küll teha, kuid adenoviirused ei lülita oma DNA-d meie rakkude genoomi.

Viimati uuendatud: 15.03.2021 12:28

Kas said vastuse oma küsimusele?

Hetkel ei ole ühegi vaktsiini, sh COVID-19 vaktsiinide kohta andmeid, et need põhjustaksid probleeme viljakusega. Enne COVID-19 vaktsiiniga vaktsineerimist pole rasedustesti tegemine vajalik ning pärast COVID-19 vaktsiiniga vaktsineerimist ei ole vajalik rasestumist vältida.

Viimati uuendatud: 14.05.2021 13:54

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsiinide, sh COVID-19 vaktsiinide puhul on vastutus jaotunud sarnaselt teistele ravimitele. Vaktsineerija vastutab juhul, kui vaktsineerija on rikkunud enda kohustusi vaktsineerimise läbiviimisel. Müügiloa hoidja vastutab juhul, kui tegemist on tootmisest tingitud kvaliteedidefektiga, st on rikutud hea tootmistava (GMP) reegleid või on müügiloa hoidja teadlikult andmeid varjanud. Vastutuse kohaldamise eelduseks on olemas tekkinud kahju põhjuslik seos vaktsiini või vaktsineerimisega. Põhjusliku seose kindlakstegemine on oluline, sest kõik tervisenähud, mis esinevad vaktsineerimise järgselt, ei pruugi olla seotud vaktsineerimisega, vaid tegu võib olla ajalise kokkulangevusega.

Kõrvaltoimete teatiseid kogub ja hindab Eestis Ravimiamet. Tekkinud tervisenähte ravitakse parimal moel sõltumata sellest, kas need on või ei ole seotud vaktsiini või vaktsineerimisega. Patsiendikindlustuse süsteem, mille kaudu saaks taotleda tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel tekkinud välditava kahju hüvitamist, on Eestis alles loomisel. Eraldi vaktsiinide või vaktsineerimisega seotud kahjude hüvitamise süsteemi ei ole plaanis riigil luua. Igal inimesel on õigus oma huvide kaitseks või tekkinud kahju hüvitamise taotlemiseks pöörduda kohtusse. Võimalik on praegu pöörduda ka tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole ekspertarvamuse saamiseks, kas tervisekahju tekitanud tervishoiuteenuse osutamisel järgiti head kliinilist tava või asjakohaseid juhendeid.

Viimati uuendatud: 23.04.2021 21:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.