Küsimused vaktsiinide mõju ja koostise kohta
Jah, vaktsiinid on tõhusad. Teadusnõukoja liikme ja Tartu ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri juuli ja augusti nakatumisnäitajate põhjal tehtud arvutuste kohaselt on vaktsineeritud inimesel 4 korda väiksem tõenäosus koroonaviirusesse nakatuda kui vaktsineerimata inimesel.
Vaktsineerimise üks peamistest eesmärkidest on kaitsta raske haigestumise eest – vaktsineerimata inimesel on enam kui 8 korda suurem tõenäosus COVIDisse nakatudes haigust raskelt põdeda. Seega, lisaks haiguse raskuse ja kestuse vähendamisele, aitab vaktsineerimine takistada ka viiruse edasi kandumist.
Neil, kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud ja end seejärel vaktsineerinud, on 20 korda väiksem tõenäosus uuesti nakatuda. Tuleb meeles pidada, et haiguse läbipõdemine on seotud oluliste riskidega. Näiteks vajab keskmiselt 7% haigestunuid haiglaravi, haiglapatsientide suremus on 14% ning ellujäänutest tekivad paljudel aga püsivad tervisekahjustused.
21.09.2021 seisuga oli vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 749 256 inimest, mis tähendas täiskasvanud elanikkonna vaktsineerimise hõlmatust 66,2%. 21. septembri seisuga oli haiglaravil COVID-19 tõttu 154 inimest, kelledest vaktsineerimata on 110 inimest. Ehk Eesti täiskasvanutest oli vaktsineerimata kolmandik, aga ometi moodustasid vaktsineerimata inimesed haiglas olevatest ligi kolmveerandi.
Viimati uuendatud: 27.10.2021 14:43
Kas said vastuse oma küsimusele?
COVID-19 vastaseid mRNA vaktsiine (Pfizer ja Moderna) trombide (veresoonte ummistuste) tekkega ei seostata. Eestis manustatakse praegu Pfizeri, Moderna ja Jansseni vaktsiine.
Kõiki ohusignaale analüüsitakse regulaarselt suuri andmemahte hinnates. Tromboosi või trombembooliat ei esine mRNA vaktsiine saanutel sagedamini kui mittevaktsineeritutel.
Küll aga ei maksa unustada, et COVID-19 haiguse korral on trombirisk 16-20 korda kõrgem võrreldes tervete inimestega. COVID-19 vaktsineerimise eesmärk ongi raske haiguse ennetamine, st ka trombide ennetamine COVID-19 haiguse ajal.
COVID-19 vaktsiinidele anti müügiluba tuginedes piisavale kogusele andmetele. On ka täiesti tavapärane, et kliinilised uuringud jätkuvad - see on nii ka teiste ravimite puhul.
Viimati uuendatud: 28.09.2021 12:47
Kas said vastuse oma küsimusele?
Ei. COVID-19 vaktsiinid ei põhjusta viljatust või viljakuse vähenemist.
Kuna vaktsiinis leiduv mRNA ei puutu kokku inimese DNA-ga, siis mingit mõju viljakusele ega ka tulevastele lastele ei ole. Viljatuse riski selgitamiseks on vaktsiinidega tehtud ka loomkatseid ning vaktsiinide mõju paljunemisvõimele ei ole tuvastatud.
Küll aga võib meeste viljakust halvasti mõjutada COVID-19 läbipõdemine, mis võib põhjustada orhiiti (munandipõletikku) ja halvendada meeste seemnevedeliku kvaliteeti.
Viimati uuendatud: 23.09.2021 16:22
Kas said vastuse oma küsimusele?
Jah. Vaktsiini kaitse haigestumise vastu kaalub üle kõik vaktsineerimisega seotud riskid ka rasestuda planeerivatel, rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel:
- kui lapseootel naine haigestub, siis suureneb nii enneaegse sünnituse risk kui ka tõenäosus, et naine vajab intensiivravi. Vaktsineerimine vähendab neid riske oluliselt.
- kui last rinnaga toitev ema on vaktsineeritud, omandab ka laps mõningase kaitse COVID-19 vastu.
Pole bioloogilist põhjust, miks koroonavaktsiinid võiks rasedatele naistele, loodetele või imetatavatele lastele ohtlikud olla. Sama kinnitavad ka loomkatsed, milles rottidele süstitud mitmekordsed vaktsiinidoosid ei toonud kaasa otsest või kaudset kahju rasedusele, loote arengule, sünnitusele ega sünnijärgsele perioodile.
Rahvusvaheline Naistearstide Föderatsioon (FIGO), mille liige on ka Eesti Naistearstide Selts, toetab lapseootel ja imetavate emade COVID-19 vastu vaktsineerimist, arvestades seejuures nakatumisriski, raseduse suurust, ema tervislikku seisundit jmt.
Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).
Viimati uuendatud: 22.09.2021 16:26
Kas said vastuse oma küsimusele?
Ravimiametile ei ole AstraZeneca ega ühegi teise COVID-19 vastase vaktsiiniga seoses raporteeritud ühestki raseduse katkemisest.
Maailmas tehtud uuringud näitavad, et vaktsineeritud naiste rasedused katkevad sama sagedusega kui vaktsineerimata naiste rasedused.
Viimati uuendatud: 23.09.2021 15:59
Kas said vastuse oma küsimusele?
Ei. Müütidel erinevatest kiirgustest või viljakuse mõjutamisest ei ole mingisugust alust ega tõendust.
Ravimiametile on teatatud koroonavaktsiinide kasutamise järel ajutistest menstruaaltsükli häiretest. Tõenäoliselt on need tingitud olnud ajutisest stressist, palavikust või sarnastest reaktsioonidest, mis vaktsineerimise järgselt võivad tekkida.
Viimati uuendatud: 23.09.2021 16:23
Kas said vastuse oma küsimusele?
Ei, vaktsiinid ei sisalda inimestele eluohtlikke aineid. Kõik vaktsiinides ja teistes ravimites sisalduvad abiained on hoolikalt valitud. Neid lisatakse minimaalses vajalikus koguses. Kõikide abiainete ohutus on tõestatud ning nende sobivust ravimisse on hinnatud müügiloa väljastamise protseduuri käigus.
Erinevate tehnoloogiatega toodetud COVID-19 vaktsiinid on kõik näidanud head ohutust. Kuigi üsna sageli võib tekkida süstekoha reaktsioone (valu, turse, punetus) ja üldiseid reaktsioone (palavik, külmavärinad, haiglane olek, lihase- ja liigesevalu, lümfisõlmede valu ja turse), ei ole need ohtlikud ja tõsised ning mööduvad üldjuhul paari päevaga.
Ainsa tõsise kõrvaltoimena võivad tekkida allergilised reaktsioonid, sealhulgas anafülaksia. Anafülaksia on vaktsineerimise tuntud kõrvaltoime juba enne COVID-19 vaktsiinide tulekut ja just see on põhjus, miks peab pärast vaktsineerimist jääma 15 minutiks vaktsineerimiskohta jälgimisele. Teisi tõsiseid kõrvaltoimeid COVID-19 vaktsiinidel leitud ei ole.
Viimati uuendatud: 23.09.2021 16:03
Kas said vastuse oma küsimusele?
Ei. Eestis kasutatavad COVID-19 vaktsiinid ei sisalda alumiiniumi ega teisi metalle.
Mõned vaktsiinid (nt difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja B-hepatiidi vastu kasutatav Infanrix) sisaldavad väga väikeses koguses alumiiniumi immuunvastuse tugevdamiseks. Suure koguse alumiiniumi veeni süstimine oleks tõepoolest närvirakkudele mürgine, aga vaktsiinides kasutatav alumiiniumi kogus on imeväike (alla 1 mg annuse kohta) ning vaktsiine süstitakse veeni asemel lihasesse, mistõttu on närvide mürgitamine on välistatud.
Viimati uuendatud: 23.09.2021 16:07
Kas said vastuse oma küsimusele?
Ei. Eestis kasutatavad COVID-19 vaktsiinid ei sisalda inimese rakke.
mRNA vaktsiinide (Pfizer ja Moderna) puhul ei kasutata looterakke mitte üheski vaktsiini tootmise faasis.
Adenoviiruspõhiste vaktsiinide (AstraZeneca ja Jannsen) puhul kasutatakse tootmise ühes etapis inimese lootelt pärinevaid rakke, mis on hangitud mitmekümne aasta eest ja sellest ajast tuhandeid kordi laboritingimustes paljundatud. Rakke endid lõpptootesse ei jää: tootmise käigus rakud lõhutakse ning vaktsiin puhastatakse nende jääkidest.
Viimati uuendatud: 23.09.2021 16:49
Kas said vastuse oma küsimusele?
Ei seondu.
COVID-19 vaktsiinide mõjul hakkavad meie keha rakud tootma lühiajaliselt koroonaviiruse ogavalku. Tänu sellele õpib meie immuunsüsteem viirust rünnaku korral ära tundma.
mRNA vaktsiinid (Pfizer, Moderna) sisaldavad konkreetseid instruktsioone (mRNA molekule), millest meie rakud oskavad toota ogavalku. mRNA molekulid ise ei jõuagi rakutuuma, kus asub DNA.
Adenoviirusepõhiste vaktsiinid (AstraZeneca, Janssen) sisaldavad aga üldisemaid juhiseid (DNA molekule), mille põhjal meie raku tuumas konstrueeritakse konkreetsemad instruktsioonid (mRNA molekulid) ogavalgu tootmiseks.
Seega adenoviiruse vaktsiinide puhul kandub vaktsiinis sisalduv koroonaviiruse ogavalku kodeeriv DNA ajutiselt meie rakutuuma. See ei tähenda aga, et ogavalgu DNA seonduks meie DNA-ga. Selleks puuduvad adenoviirusel molekulaarsed tööriistad ning lisaks on vaktsiinis sisalduv versioon adenoviirusest muudetud nii, et ta ei suuda meie rakkudes paljuneda.
Viimati uuendatud: 11.10.2021 15:38
Kas said vastuse oma küsimusele?
Tegu on müüdiga. VAERS andmebaas sisaldab kõiki teatisi, mis sinna edastatakse ega kajasta vaktsiniide kinnitatud kõrvaltoimeid või neist põhjustatud surmasid.
Andmebaasi sissekanded on kontrollimata ning see sisaldab ka juhtumeid, kus seos vaktsiini või ravimi ja reaktsiooni vahel puudub.
Viimati uuendatud: 28.09.2021 12:49
Kas said vastuse oma küsimusele?
Ei, vaktsiinid ei jäta kehasse haigustekitajaid.
mRNA ja viirusvektori põhised vaktsiinid ei sisalda haigustekitajat, vaid ainult viiruse pinnal oleva antigeeni moodustamiseks vajalikku informatsiooni DNA või mRNA kujul.
DNA on vaktsiinis pakitud mõne teise viiruse (tavaliselt adenoviiruse) sisse, kuid tegemist on viirustega, mis on muudetud paljunemisvõimetuks. Samas on oluline teada, et ei mRNA ega adenoviirusvektorisse pakitud DNA ei integreeru meie genoomi. Mõned viirused võivad seda küll teha (nt HI-viirus), kuid adenoviirused seda ei tee.
Viimati uuendatud: 28.09.2021 12:59
Kas said vastuse oma küsimusele?
See, et surmade arv hooldekodudes oleks seotud COVID-19 vastase vaktsineerimisega, ei ole kinnitust leidnud. Küll aga on hooldekodudes aset leidnud mitmed koroonapuhangud, mille tagajärjel on inimesed elu kaotanud.
Viimati uuendatud: 28.09.2021 12:52
Kas said vastuse oma küsimusele?
Euroopa Ravimiamet on läbi vaadanud olemasolevad andmed ivermektiini kasutamisest COVID-19 haiguse raviks ning leidnud, et need ei ole piisavad, et soovitada ivermektiini kasutamist. Antud teemal läbiviidud kliinilised uuringud on väikesed ning üksteiseist üsna erinevad, mis omakorda raskendab selge soovituse andmist. Laboratoorsetes uuringutes on näidatud, et ivermektiin takistab COVID-19 paljunemist, aga palju kõrgemates kontsentratsioonides, kui praegu on inimestel kasutatavate raviannustega saavutatav. Suuremad annused aga tõstavad omakorda oluliselt kõrvaltoimete riski. Vaata ka Euroopa Ravimiameti pressiteadet.
Mis ravim on tegelikult ivermektiin?
Ivermektiin on retseptiravim. Seda kaustatakse nii inimestel kui loomadel erinevate parasiitide vastu. Suukaudselt manustatav ivermektiin on näidustatud pedikuloosi, akariaasi ja muude nugilisnakkuste ja helmintiaaside e nugiusshaiguste, sügeliste ning nakkus- ja parasiithaiguste jääknähtude raviks. Eestis ei ole inimestel kasutatava ivermektiini tablettidel müügiluba, kuid müügiloata ivermektiini on lubatud kindlate diagnooside korral kasutada Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi taotluse alusel, st apteegist saab seda arsti retseptiga ja eraldi arsti taotlust ei ole tarvis.
Viimati uuendatud: 21.09.2021 14:54
Kas said vastuse oma küsimusele?