Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.

Vaktsiinid

Ava kõik vastused

Kui esimese vaktsineerimise ja haigestumise vahele jääb rohkem kui 2 nädalat, siis 2. süsti ei tehta. Kui vähem kui 2 nädalat, siis tehakse 2. süst ca 6 kuu möödumisel.

Viimati uuendatud: 20.05.2021 15:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 vaktsiini ja puukentsefaliidi vastase vaktsiini vahele peaks jääma 14 päeva.

Viimati uuendatud: 20.05.2021 08:58

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsiinidooside manustamise intervallid on tootja määranud tuginedes kliiniliste uuringute tulemustele. Tootja etteantud vahemiku puhul on vaktsiini efektiivsus uuringute tulemuste põhjal kõige kõrgem. Seetõttu on oluline teha teine doos ettenähtud ajal, üldjuhul mitte varem kui vaktsiiniomaduste kokkuvõttes märgitud. Näiteks kui inimene haigestub ja ei saa kokkulepitud ajal teist doosi saama minna, siis võib teha teise doosi hiljem, kuid soovitavalt esimesel võimalusel pärast tervenemist.

Kahe süsti vahelised ajad vaktsiini kaupa:

  • Pfizer/BioNTech vaktsiin: 6 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 7 päeva pärast teist doosi)
  • Moderna vaktsiin: 4 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 14 päeva pärast teist doosi)
  • AstraZeneca vaktsiin: 12 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 15 päeva pärast teist doosi)

Viimati uuendatud: 20.05.2021 16:38

Kas said vastuse oma küsimusele?

Hea enesetunde korral võib trenni teha. Kui esinevad kõrvalmõjud nagu palavik, soovitame trenni mitte minna.

Viimati uuendatud: 14.05.2021 14:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 haiguse läbipõdemine ei ole vaktsineerimisele vastunäidustus. Praeguse soovituse kohaselt vaktsineeritakse ka läbipõdenud inimesi COVID-19 vaktsiini ühe doosiga.

Vaktsineerimisega saavutame mitukümmend korda kõrgema antikehade taseme, kui vaid viiruse läbipõdemisega. Seeläbi saame ka pikema immuunsuse.

Piiratud vaktsiinikoguste korral tuleks vaktsineerimise sihtrühma valikul eelistada neid, kes ei ole COVID-19 haigust viimase 6 kuu jooksul läbi põdenud.

Kui inimene on haiguse läbi põdenud ning ei tea sellest, siis teda vaktsineeritakse kahe vaktsiinidoosiga, see ei ole organismile ohtlik.

Viimati uuendatud: 14.05.2021 14:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

Me ei soovita alkoholi tarbida enne ega pärast vaktsineerimist. COVID-19 vastase vaktsineerimise järgselt võib esineda ajutisi kergeid kõrvalnähte, nagu palavik, peavalu jms. Alkohol võib vaktsiini koosmõjul enesetunnet veelgi halvendada.

Viimati uuendatud: 17.05.2021 09:04

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alkoholi tarvitamine ei ole otsene vastunäidustus ning ei mõjuta antikehade teket. Kroonilistel alkohoolikutel võib olla immuunvastus nõrgem.

Kindlasti ei tohi minna vaktsineerimisele purjuspäi! Palume suhtuda austusega arstidesse ja õdedesse, kes vaktsineerivad.

Vaktsineerimise võimalike kõrvaltoimete leevendamiseks ei soovitata tarvitada alkoholi.

Viimati uuendatud: 14.05.2021 14:38

Kas said vastuse oma küsimusele?

Enne vaktsineerimist tohib süüa. Soovi korral võib ka söömata minna. Soovitame pigem midagi enne süüa, et söömata olek ei halvendaks üldist enesetunnet.

Viimati uuendatud: 14.05.2021 14:38

Kas said vastuse oma küsimusele?

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab vaktsineerida COVID-19 haiguse läbipõdenuid ühe doosiga 6. kuul pärast tervenemist ning seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks.

Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui kuus kuud, soovitab komisjon vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks.

Läbipõdenutele ei ole teise doosi tegemine vajalik, samuti võib sel juhul esineda rohkem kõrvaltoimeid.

Kui inimene haigestub kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist COVID-19 haigusesse, tuleks lugeda ta läbipõdenuks, vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist ning seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks.

Inimesele, kes on vaktsineeritud ühe doosiga ja kes haigestub COVID-19 haigusesse rohkem kui kaks nädalat pärast esimest doosi, kuid enne teise doosi saamist, ei ole vajalik teist doosi manustada ning vaktsineerimiskuuri võib lugeda lõpetatuks.

Viimati uuendatud: 13.05.2021 15:50

Kas said vastuse oma küsimusele?

Nende vaktsiinide puhul viiakse organismi haigustekitaja geneetiline materjal kas DNA või RNA kujul ning selles oleva info põhjal sünteesib organism ise immuunsuse tekkeks vajaliku haigustekitaja osa ehk antigeeni. Reeglina on selleks mõni haigustekitaja valk, koroonaviiruse puhul tema pinnal asuv ogavalk. Olukorda võib piltlikult ette kujutada nii, et kui igapäevaselt vajab organism toitu ja ühe vaktsiini puhul on tegu valmistoidu, siis teise vaktsiini puhul edastatakse organismile retsept ja organism ise suudab retsepti abil toidu valmis teha.

Võrreldes valguga on mRNA lihtsam molekul ja seetõttu on mRNA tootmine üldistatult võttes kiirem kui seni kasutusel olevate vaktsiinide tootmine. Idee mRNA põhistest vaktsiinidest on tegelikult juba aastakümneid vana ning seda tüüpi vaktsiine on ka erinevate nakkushaiguste puhul kliinilistes uuringutes testitud. Inimkasutusse pole neist erinevatel põhjustel siiski siiani ühtegi jõudnud. Võib loota, et praeguseks on tehnoloogia areng seda võimaldamas.

Loe täpsemalt ka siit: https://somblogi.wordpress.com/2020/12/22/triin-suvi-ja-pille-saalik-ravimiametist-selgitavad-kuidas-toimivad-meie-kehas-koroonavaktsiini-erinvad-tuubid/

Viimati uuendatud: 26.12.2020 15:22

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kuna arendamisel ja turule tulemas on mitu erinevat vaktsiini, siis nende omadused kindlasti mõnevõrra erinevad.

Vaktsiinide sobivus või mittesobivus kellelegi on kirjas vaktsiini infolehes.

Keda ja kuidas vaktsineerida, teab kõige paremini meditsiinitöötaja, kes vaktsineerimise läbi viib.

Vaktsiinide kohta saab lähemalt lugeda siit: https://vaktsineeri.ee/covid-19/covid-19-vaktsiinid/

Viimati uuendatud: 22.04.2021 09:10

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsiinide eesmärk on imiteerida viirust. Me peame vaktsiiniga organismi ära petma, jätma talle mulje, nagu teda ründaks SARS-CoV-2. Immuunsüsteem õpib vaktsiini abiga viiruse ogavalke tundma ja viiruse vastu tõhusamini võitlema.

Ükski ravim ega vaktsiin ei ole 100% ohutu. Küll aga saab täie kindlusega öelda, et oht saada vaktsiinist raskeid kõrvaltoimeid on sadu, kui mitte isegi tuhandeid kordi väiksem kui oht jääda koroonasse ja seda raskelt põdeda.

Vaktsiinide kõrvaltoimed on ajutised ja siiani ei ole tuvastatud pikaajalisi kõrvaltoimeid. Covid-19 põhjustab aga tihti pikaajalisi kahjustusi. Seega on uute vaktsiinide kasutamine kaalutletud risk, mis on väga selgelt vaktsiinide kasuks.

Loe lähemalt siit: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

Viimati uuendatud: 06.04.2021 12:12

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 vaktsiinide üks olulisemaid eesmärke on raske (haiglaravi vajava) ja surmaga lõppeva haigestumise ära hoidmine. Seda eesmärki täidavad kõik kasutusel olevad vaktsiinid äärmiselt tõhusalt, kaitse raske haiguse eest jääb kõikidel vaktsiinidel praktiliselt saja protsendi lähedusse.

Vaktsineerimine suudab ära hoida ka suurema osa kergeid ja keskmise raskusega COVID-19 juhtusid: Pfizeri vaktsiin 95% ja Moderna vaktsiin 94%.

AstraZeneca vaktsiini tõhusus sümptomaatilise haiguse ärahoidmisel on keskmiselt 60% (kuigi erinevate annustamisskeemide kasutamisel on võimalik tõhusust suurendada kuni üle 80%).

Viimati uuendatud: 21.04.2021 22:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 ägeda haiguse korral lükatakse vaktsineerimine edasi.

COVID-19 haiguse läbipõdemine või seropositiivsus (ehk kui veres leidub määratavas koguses antikehi) ei ole vaktsineerimisele vastunäidustus.

COVID-19 haiguse läbipõdenuid vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist. Seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks. Läbipõdenutele ei ole teise doosi tegemine vajalik, samuti võib sel juhul olla vaktsiini reaktogeensus kõrgem ja esineda rohkem kõrvaltoimeid.

Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning inimene loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.

Viimati uuendatud: 06.05.2021 10:48

Kas said vastuse oma küsimusele?

Karjaimmuunsust arvutatakse üldjuhul nakkuskordaja R alusel (kui mitut inimest nakatab üks haigestunu). Kui R on madal, võib ka vaktsineeritute protsent madal olla. Koroona puhul peaks kriitiline mass olema hinnanguliselt 70% ühiskonnast. Kui tulevad karmimad tüved, mis nakatavad kiiremini (Briti tüvi) või mis suudavad ka vaktsineerituid nakatada (Brasiilia tüvi), siis peaks ka vaktsineeritute kriitiline mass olema suurem. Näiteks leetrite puhul on R umbes 15, seega on leetrite karjaimmuunsuseks vaja 95% vaktsineerituid.

Kuna lapsi niipea ei vaktsineerita, jääb karjaimmuunsuse saavutamisel põhirõhk vastutustundlikele täiskasvanutele.

Loe lähemalt: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

Viimati uuendatud: 23.04.2021 07:17

Kas said vastuse oma küsimusele?

Viiruste muteeerumine on tavaline protsess. Kõik mutatsioonid ei põhjusta seda, et välja töötatud vaktsiinidel väheneb tõhusus, aga samas jälgitakse pingsalt viiruse tüvede geneetilisi muutuseid, et hinnata nende mõju välja töötatud või arenduses olevatele vaktsiinidele.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 09:58

Kas said vastuse oma küsimusele?

Enamik seniseid vaktsiine on kahedoosilised vaktsiinid. Kuigi teatud immuunkaitse tekib juba pärast esimest doosi, ei ole see siiski piisav ning seetõttu on kahedoosilise kuuri puhul oluline teha ära mõlemad süstid.

Jansseni COVID-19 vaktsiini manustatakse ühe annusena.

Viimati uuendatud: 28.04.2021 10:31

Kas said vastuse oma küsimusele?

EL ühises vaktsiiniportfellis on 8 vaktsiinitootja vaktsiinid ja vaktsiinikandidaadid. Euroopa Komisjon on sõlminud eelostulepingud järgmiste vaktsiinitootjatega – AstraZeneca, Sanofi, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna.

Eesti on praeguseks liitunud 5 vaktsiinitootja - AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna eelostulepingutega. Sanofi eelostulepinguga on Eestil võimalik ühineda hiljem.

Lisaks on Euroopa Komisjonil käimas läbirääkimised vaktsiinitootjaga Novavax. Mitmete liikmesriikide soovil on alustatud läbirääkimisi ka vaktsiinitootjaga Valneva. 

Viimati uuendatud: 23.04.2021 14:13

Kas said vastuse oma küsimusele?

Nendes vaktsiinides, mis on Euroopa Ravimiameti müügiloa saamise protseduurides ja ülevaatamises, ei ole elavhõbeda osakesi ega muid tundmatuid ühendeid kasutatud. Kiipide jm säärase leidmine vaktsiinides kuulub konspiratsiooniteooriate valdkonda. Kõik Euroopa Liidus müügiloa saanud ravimid on kontrollitud, ohutud, kvaliteetsed ja tõhusad. Kõik vaktsiini koostisosad lähevad kirja vaktsiini infolehte.

Vaktsiinide kohta saab täpsemat infot lugeda siit: https://vaktsineeri.ee/covid-19/covid-19-vaktsiinid/

Viimati uuendatud: 22.04.2021 09:10

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 haiguse vastane vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus jätkusuutlik lahendus COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks ning normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks. Iga inimese panus on oluline, et COVID-19 pandeemiat peatada.

Kõik Eestis saadavalolevad COVID-19 vaktsiinid on väga efektiivsed raske haigestumise vältimiseks. Isegi kui mõni vaktsineeritud inimestest haigestub, põeb ta haiguse läbi kergemalt haiglasse sattumata.

COVID-19 vastase vaktsineerimise esimesed tulemused on näha ka Eestis – tervishoiutöötajate seas on COVID-19 haigusesse haigestumine langenud. Sama kinnitab teiste riikide kogemus – nii Ühendkuningriigis kui Iisraelis on juba praeguseks raske haigestumine ja hospitaliseerimised vähenenud enam kui 80%.

Vaktsineerimine on kordades ohutum kui COVID-19 haiguse läbipõdemine. COVID-19 haiguse kulg on ettearvamatu ja patsienditi erinev – teiste kaasuvate haiguste või kõrge ea tõttu võib haigus kulgeda väga raskelt. Samuti ei ole hetkeseisuga teada COVID-19 haiguse läbipõdemisega kaasneda võivad pikemaajalised mõjud.

Praeguseks teadaolevate andmete ja varasemate teadmiste põhjal võime eeldada, et COVID-19 vaktsiinid kaitsevad ka viiruse edasikandumise eest suhteliselt hästi – täpselt kui hästi ja efektiivselt, saame teada aja jooksul, sest uuringud käivad.

Ennast vaktsineerides kaitseme ka neid, kes ise end kaitsta ei saa. Meie hulgas on inimesi, kes oma terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa.

Viimati uuendatud: 10.05.2021 10:22

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.