Vaktsiinid

Ava kõik vastused

Vaktsineerimiseks saab aega broneerida:

  • digiregistratuuris aadressil www.digilugu.ee
  • telefonil 1247 iga päev kell 8-20
  • apteegis: leia endale lähim apteek ja broneeri aeg veebilehelt vaktsineeriapteegis.ee
  • helistades kohaliku haigla või raviasutuse registratuuri*

Ette registreerimata saab koroonaviiruse vastu lasta end immuniseerida ka vaktsineerimisbussides ja -punktides. Kõik võimalused erinevates linnades ja maakondades leiad veebilehelt vaktsineeri.ee - kohad, kus broneeringut ei nõuta, on rohelise märkega "etteregistreerimiseta".

Tallinna piires on vähemalt kümneliikmelisel täiskasvanute grupil võimalik endale tellida vaktsiinikiirabi. Teenuse tellimiseks saada e-kiri ltkhvak@keskhaigla.ee. Päringusse tuleb märkida aadress, kuhu kutsutakse, kuupäev, soovitav kellaaeg, vaktsineerimissooviga inimeste arv (minimaalselt 10) ja nende isikukoodid. Vaktsineerimiskiirabi meeskond võtab täpse aja kokkuleppimiseks tellijaga ise ühendust.

Vaktsineerimise koht ei ole seotud inimese ametliku elukohaga: kõik võivad broneerida aja või minna vaktsineerima endale sobivas piirkonnas üle Eesti. Alaealistele peab aja broneerima tema seaduslik esindaja.

Lisaks saab lisaks haiglatele ja eratervishoiuteenuse osutajatele vaktsineerida ka koolides (täpsem info: vaktsineeri.ee). Vanemaealiste ja riskirühmade vaktsineerimisega jätkavad ka perearstid.

Mine kindlasti vaktsineerimisele õigeks ajaks kohale või teavita vaktsineerivat asutust esimesel võimalusel, kui mingil põhjusel ei õnnestu vaktsineerimisele kokku lepitud ajal kohale minna.

Kui vajad COVID-19 vaktsineerimiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Viimati uuendatud: 27.09.2021 14:55

Kas said vastuse oma küsimusele?

Teise doosi süstimine ja vaktsineerimiskuuri lõpetatuks lugemine sõltub, millisel hetkel pärast esimest vaktsiinidoosi on koroonaviirusesse haigestutud:

  • kui inimene haigestub kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist COVID-19 haigusesse, loetakse ta läbipõdenuks ning uuesti soovitatakse tal vaktsineerida ühe doosiga kuuendal kuul pärast tervenemist. Seejärel saab lugeda vaktsineerimiskuuri lõpetatuks. Enne teist doosi saab nakkusohutust soovi korral tõendada COVID läbipõdemistõendiga, mis kehtib, kui positiivse testitulemuse (PCR test) saamisest on möödas vähem kui 180 päeva.
  • inimesele, kes on vaktsineeritud ühe doosiga ja kes haigestub COVID-19 haigusesse rohkem kui kaks nädalat pärast esimest doosi, kuid enne teise doosi saamist, ei ole vajalik teist doosi manustada ning vaktsineerimiskuur loetakse lõpetatuks.

Mõlemal juhul tasub silmas pidada, et digitaalsed COVID tõendid ei muutu tervishoiutöötaja sisestatud värske info põhjal (nt läbipõdemist tõendav positiivne PCR-testi tulemus või teine doos) automaatselt, vaid tuleb patsiendiportaalis digilugu.ee uuesti luua. Juhul kui loodud COVID tõendil oleva info osas on küsimusi, saab abi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kasutajatoe telefonilt +372 794 3943 (7.00-22.00) või elektronposti aadressilt abi@tehik.ee.

Möödapääsmatu vajaduse korral (teatud riikide reisipiirangute vms tõttu) võib COVID-19 läbi põdenud inimese soovil arst manustada talle ka teise doosi (kahe doosi vaheline minimaalne aeg on vaktsiiniomaduste kokkuvõttes määratud intervall).

Viimati uuendatud: 23.09.2021 15:34

Kas said vastuse oma küsimusele?

EL digitaalse COVID tõendi eelnõu näeb ette, et tõendite väljastamisel ja erisuste tegemisel tuleb aktsepteerida kõiki Euroopa Ravimiameti (ehk millel on EL müügiluba) heakskiidu saanud vaktsiine. Teiste vaktsiinide osas on antud vabad käed liikmesriikidele. Eestis aktsepteeritakse lisaks eelmainitule ka neid vaktsiine ja vaktsiiniskeeme, mis Euroopa Ravimiameti heakskiitu veel ei oma, kuid mis on tunnustatud skeem lähteriigis. Eestis vaktsineeritakse hetkel nelja Euroopa Ravimiameti heakskiidu saanud vaktsiiniga (AZ, Pfizer, Moderna ja J&J).

Viimati uuendatud: 05.06.2021 23:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

Puukentsefaliidivastane vaktsiin (nn puugivaktsiin):

  • COVID-19 vaktsiini ja puukentsefaliidivastase vaktsiini vahele peaks jääma 14 päeva.

Gripivaktsiin:

  • COVID-19 vaktsiini ja gripivaktsini vahele kindlat ajavahemikku jätma ei pea. Vaktsiinid võib teha ka samal päeval, aga võimalike reaktsioonide tuvastamiseks tuleks need süstida erinevatesse käsivartesse.

Viimati uuendatud: 23.09.2021 15:03

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsiinidooside manustamise intervallid on tootja määranud tuginedes kliiniliste uuringute tulemustele. Tootja etteantud vahemiku puhul on vaktsiini efektiivsus uuringute tulemuste põhjal kõige kõrgem. Seetõttu on oluline teha teine doos ettenähtud ajal, üldjuhul mitte varem kui vaktsiiniomaduste kokkuvõttes märgitud. Näiteks kui inimene haigestub ja ei saa kokkulepitud ajal teist doosi saama minna, siis võib teha teise doosi hiljem, kuid soovitavalt esimesel võimalusel pärast tervenemist.

Kahe süsti vahelised ajad vaktsiini kaupa:

  • Pfizer/BioNTech vaktsiin: 6 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 7 päeva pärast teist doosi)
  • Moderna vaktsiin: 4 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 14 päeva pärast teist doosi)
  • AstraZeneca vaktsiin: 12 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 15 päeva pärast teist doosi)

Viimati uuendatud: 20.05.2021 16:38

Kas said vastuse oma küsimusele?

Hea enesetunde korral võib trenni teha. Kui esinevad kõrvalmõjud nagu palavik, soovitame trenni mitte minna.

Viimati uuendatud: 14.05.2021 14:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 haiguse läbipõdemine ei ole vaktsineerimisele vastunäidustus. Praeguse soovituse kohaselt vaktsineeritakse ka läbipõdenud inimesi COVID-19 vaktsiini ühe doosiga.

Vaktsineerimisega saavutame mitukümmend korda kõrgema antikehade taseme, kui vaid viiruse läbipõdemisega. Seeläbi saame ka pikema immuunsuse.

Piiratud vaktsiinikoguste korral tuleks vaktsineerimise sihtrühma valikul eelistada neid, kes ei ole COVID-19 haigust viimase 6 kuu jooksul läbi põdenud.

Kui inimene on haiguse läbi põdenud ning ei tea sellest, siis teda vaktsineeritakse kahe vaktsiinidoosiga, see ei ole organismile ohtlik.

Viimati uuendatud: 14.05.2021 14:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alkoholi tarvitamine ei ole küll otsene vastunäidustus ning ei mõjuta antikehade teket, aga me ei soovita alkoholi tarbida ei enne ega pärast vaktsineerimist. Koronaviirusevastase vaktsineerimise järgselt võib esineda ajutisi kergeid kõrvalnähte nagu palavik, pea- ja lihasvalu jms ning vaktsiini koosmõjul võib alkohol enesetunnet veelgi halvendada.

Kroonilistel alkohoolikutel võib olla immuunvastus nõrgem.

Kindlasti ei tohi minna vaktsineerimisele purjuspäi! Palume suhtuda austusega arstidesse ja õdedesse, kes vaktsineerivad.

Viimati uuendatud: 23.09.2021 17:12

Kas said vastuse oma küsimusele?

Enne vaktsineerimist tohib süüa. Soovi korral võib ka söömata minna. Soovitame pigem midagi enne süüa, et söömata olek ei halvendaks üldist enesetunnet.

Viimati uuendatud: 14.05.2021 14:38

Kas said vastuse oma küsimusele?

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab vaktsineerida COVID-19 haiguse läbipõdenuid ühe doosiga 6. kuul pärast tervenemist ning seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks.

Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui kuus kuud, soovitab komisjon vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks.

Kui inimene haigestub kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist COVID-19 haigusesse, tuleks lugeda ta läbipõdenuks, vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist ning seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks.

Inimesele, kes on vaktsineeritud ühe doosiga ja kes haigestub COVID-19 haigusesse rohkem kui kaks nädalat pärast esimest doosi, kuid enne teise doosi saamist, ei ole vajalik teist doosi manustada ning vaktsineerimiskuuri võib lugeda lõpetatuks.

Möödapääsmatu vajaduse korral (teatud riikide reisipiirangute vms tõttu) võib COVID-19 läbi põdenud inimese soovil manustada talle ka teise doosi, kahe doosi vaheline minimaalne aeg on vaktsiiniomaduste kokkuvõttes määratud intervall. Mida hiljem teine doos manustatakse, seda parem ja püsivam immuunsus on võimalik saavutada.

Viimati uuendatud: 11.08.2021 12:31

Kas said vastuse oma küsimusele?

Nende vaktsiinide puhul viiakse organismi haigustekitaja geneetiline materjal kas DNA või RNA kujul ning selles oleva info põhjal sünteesib organism ise immuunsuse tekkeks vajaliku haigustekitaja osa ehk antigeeni. Reeglina on selleks mõni haigustekitaja valk, koroonaviiruse puhul tema pinnal asuv ogavalk. Olukorda võib piltlikult ette kujutada nii, et kui igapäevaselt vajab organism toitu ja ühe vaktsiini puhul on tegu valmistoidu, siis teise vaktsiini puhul edastatakse organismile retsept ja organism ise suudab retsepti abil toidu valmis teha.

Võrreldes valguga on mRNA lihtsam molekul ja seetõttu on mRNA tootmine üldistatult võttes kiirem kui seni kasutusel olevate vaktsiinide tootmine. Idee mRNA põhistest vaktsiinidest on tegelikult juba aastakümneid vana ning seda tüüpi vaktsiine on ka erinevate nakkushaiguste puhul kliinilistes uuringutes testitud. Inimkasutusse pole neist erinevatel põhjustel siiski siiani ühtegi jõudnud. Võib loota, et praeguseks on tehnoloogia areng seda võimaldamas.

Loe täpsemalt ka siit: https://somblogi.wordpress.com/2020/12/22/triin-suvi-ja-pille-saalik-ravimiametist-selgitavad-kuidas-toimivad-meie-kehas-koroonavaktsiini-erinvad-tuubid/

Viimati uuendatud: 26.12.2020 15:22

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kuna turul ja arendamises on mitu erinevat vaktsiini, siis nende omadused kindlasti mõnevõrra erinevad.

Vaktsiinide sobivus või mittesobivus kellelegi on kirjas vaktsiini infolehes. Keda ja kuidas vaktsineerida, teab kõige paremini meditsiinitöötaja, kes vaktsineerimise läbi viib.

Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Vaktsiinide kohta saab lähemalt lugeda siit: https://vaktsineeri.ee/covid-19/covid-19-vaktsiinid/

Viimati uuendatud: 09.09.2021 14:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah. Kõik Euroopas müügiloa saanud COVID-19 vaktsiinid on Euroopa Ravimiamet EMA hinnanud piisavalt ohutuks ja tõhusaks koroonaviirusega võitlemisel. Vaktsiine analüüsivad teadlased ja ametiasutused, kelle ülesanne on garanteerida, et need vastaksid kõikidele kehtivatele kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele. Müügiloa saamise tingimusi pandeemia tõttu ei ole leevendatud ega ole tehtud järeleandmisi hindamiskriteeriumites (ohutus, kvaliteet, efektiivsus).

Mitte ükski vaktsiin ega ravim ei ole küll kunagi 100% kõrvaltoimete vaba, aga müügiloa saavad ravimid ja vaktsiinid, millest saadav kasu on suurem kui võimalikud riskid (vaktsiiniga ärahoitava haiguse põdemine ja tüsistused on raskema kuluga või tervisele ohtlikumad kui vaktsiiniga seostatav kõrvaltoime). Vaktsiinide tõhususe ja ohutuse tähelepanelik jälgimine ning analüüs jätkub ka pärast müügiloa väljastamist ning vaktsiini kasutusele võtmist.

Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Loe lähemalt:

Viimati uuendatud: 25.09.2021 23:42

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 vaktsiinide üks olulisemaid eesmärke on raske (haiglaravi vajava) ja surmaga lõppeva haigestumise ära hoidmine. Seda eesmärki täidavad kõik kasutusel olevad vaktsiinid äärmiselt tõhusalt, kaitse raske haiguse eest jääb kõikidel vaktsiinidel praktiliselt saja protsendi lähedusse.

Vaktsineerimine suudab ära hoida ka suurema osa kergeid ja keskmise raskusega COVID-19 juhtusid: Pfizeri vaktsiin 95% ja Moderna vaktsiin 94%.

AstraZeneca vaktsiini tõhusus sümptomaatilise haiguse ärahoidmisel on keskmiselt 60% (kuigi erinevate annustamisskeemide kasutamisel on võimalik tõhusust suurendada kuni üle 80%).

Viimati uuendatud: 21.04.2021 22:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 ägeda haiguse korral lükatakse vaktsineerimine edasi.

COVID-19 haiguse läbipõdemine või seropositiivsus (ehk kui veres leidub määratavas koguses antikehi) ei ole vaktsineerimisele vastunäidustus.

COVID-19 haiguse läbipõdenuid vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist. Seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks.

Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning inimene loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.

Viimati uuendatud: 11.08.2021 12:28

Kas said vastuse oma küsimusele?

Karjaimmuunsust arvutatakse üldjuhul nakkuskordaja R alusel (kui mitut inimest nakatab üks haigestunu). Kui R on madal, võib ka vaktsineeritute protsent madal olla. Koroona puhul peaks kriitiline mass olema hinnanguliselt 70% ühiskonnast. Kui tulevad karmimad tüved, mis nakatavad kiiremini (Briti tüvi) või mis suudavad ka vaktsineerituid nakatada (Brasiilia tüvi), siis peaks ka vaktsineeritute kriitiline mass olema suurem. Näiteks leetrite puhul on R umbes 15, seega on leetrite karjaimmuunsuseks vaja 95% vaktsineerituid.

Kuna lapsi niipea ei vaktsineerita, jääb karjaimmuunsuse saavutamisel põhirõhk vastutustundlikele täiskasvanutele.

Loe lähemalt: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

Viimati uuendatud: 23.04.2021 07:17

Kas said vastuse oma küsimusele?

Viiruste muteeerumine on tavaline protsess. Kõik mutatsioonid ei põhjusta seda, et välja töötatud vaktsiinidel väheneb tõhusus, aga samas jälgitakse pingsalt viiruse tüvede geneetilisi muutuseid, et hinnata nende mõju välja töötatud või arenduses olevatele vaktsiinidele.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 09:58

Kas said vastuse oma küsimusele?

Enamik seniseid vaktsiine on kahedoosilised vaktsiinid. Kuigi teatud immuunkaitse tekib juba pärast esimest doosi, ei ole see siiski piisav ning seetõttu on kahedoosilise kuuri puhul oluline teha ära mõlemad süstid.

Jansseni COVID-19 vaktsiini manustatakse ühe annusena.

Viimati uuendatud: 28.04.2021 10:31

Kas said vastuse oma küsimusele?

EL ühises vaktsiiniportfellis on 8 vaktsiinitootja vaktsiinid ja vaktsiinikandidaadid. Euroopa Komisjon on sõlminud eelostulepingud järgmiste vaktsiinitootjatega – AstraZeneca, Sanofi, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna.

Eesti on praeguseks liitunud 5 vaktsiinitootja - AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna eelostulepingutega. Sanofi eelostulepinguga on Eestil võimalik ühineda hiljem.

Lisaks on Euroopa Komisjonil käimas läbirääkimised vaktsiinitootjaga Novavax. Mitmete liikmesriikide soovil on alustatud läbirääkimisi ka vaktsiinitootjaga Valneva. 

Viimati uuendatud: 23.04.2021 14:13

Kas said vastuse oma küsimusele?

Nendes vaktsiinides, mis on Euroopa Ravimiameti müügiloa saamise protseduurides ja ülevaatamises, ei ole elavhõbeda osakesi ega muid tundmatuid ühendeid kasutatud. Kiipide jm säärase leidmine vaktsiinides kuulub konspiratsiooniteooriate valdkonda. Kõik Euroopa Liidus müügiloa saanud ravimid on kontrollitud, ohutud, kvaliteetsed ja tõhusad. Kõik vaktsiini koostisosad lähevad kirja vaktsiini infolehte.

Vaktsiinide kohta saab täpsemat infot lugeda siit: https://vaktsineeri.ee/covid-19/covid-19-vaktsiinid/

Viimati uuendatud: 22.04.2021 09:10

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 haiguse vastane vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus jätkusuutlik lahendus COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks ning normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks. Iga inimese panus on oluline, et COVID-19 pandeemiat peatada.

Kõik Eestis saadavalolevad COVID-19 vaktsiinid on väga efektiivsed raske haigestumise vältimiseks. Isegi kui mõni vaktsineeritud inimestest haigestub, põeb ta haiguse läbi kergemalt haiglasse sattumata.

COVID-19 vastase vaktsineerimise esimesed tulemused on näha ka Eestis – tervishoiutöötajate seas on COVID-19 haigusesse haigestumine langenud. Sama kinnitab teiste riikide kogemus – nii Ühendkuningriigis kui Iisraelis on juba praeguseks raske haigestumine ja hospitaliseerimised vähenenud enam kui 80%.

Vaktsineerimine on kordades ohutum kui COVID-19 haiguse läbipõdemine. COVID-19 haiguse kulg on ettearvamatu ja patsienditi erinev – teiste kaasuvate haiguste või kõrge ea tõttu võib haigus kulgeda väga raskelt. Samuti ei ole hetkeseisuga teada COVID-19 haiguse läbipõdemisega kaasneda võivad pikemaajalised mõjud.

Praeguseks teadaolevate andmete ja varasemate teadmiste põhjal võime eeldada, et COVID-19 vaktsiinid kaitsevad ka viiruse edasikandumise eest suhteliselt hästi – täpselt kui hästi ja efektiivselt, saame teada aja jooksul, sest uuringud käivad.

Ennast vaktsineerides kaitseme ka neid, kes ise end kaitsta ei saa. Meie hulgas on inimesi, kes oma terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa.

Viimati uuendatud: 10.05.2021 10:22

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.