Vaktsiinid
Põhjuseid, miks peaksid end koroonaviiruse vastu vaktsineerima, on mitmeid:
- COVID-19 haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks
- Kõik Eestis saada olevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist
- Neil, kes on on haiguse läbi põdenud ja end seejärel vaktsineerinud, on oluliselt väiksem tõenäosus uuesti nakatuda.
- Iga vaktsineeritu loeb – nii kaitseme kõige nõrgemaid, kes terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa. Nemad võivad olla meie vanemad, lapsed, sõbrad, tuttavad või lihtsalt tänaval möödujad. Vaktsineerimine on hoolimine.
Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus jätkusuutlik ja reaalne lahendus COVID-19 pandeemiat peatada.
Viimati uuendatud: 21.03.2023 10:02
Kas said vastuse oma küsimusele?
Kõik vaktsineerimispunktid leiad vaktsineeri.ee/covid-19/vaktsineerimispunktid.
Vaktsineerimiseks saab aega broneerida:
- digiregistratuuris aadressil www.digilugu.ee
- apteegis: leia endale lähim apteek ja broneeri aeg veebilehelt vaktsineeriapteegis.ee
- helistades kohaliku haigla või raviasutuse registratuuri*
Ette registreerimata saab koroonaviiruse vastu lasta end immuniseerida ka vaktsineerimisbussides ja -punktides. Kõik võimalused erinevates linnades ja maakondades leiad veebilehelt vaktsineeri.ee - kohad, kus broneeringut ei nõuta, on rohelise märkega "etteregistreerimiseta".
Vaktsineerimise koht ei ole seotud inimese ametliku elukohaga: kõik võivad broneerida aja või minna vaktsineerima endale sobivas piirkonnas üle Eesti. Alaealistele peab aja broneerima tema seaduslik esindaja.
Lisaks saab lisaks haiglatele ja eratervishoiuteenuse osutajatele vaktsineerida ka koolides (täpsem info: vaktsineeri.ee). Vanemaealiste ja riskirühmade vaktsineerimisega jätkavad ka perearstid.
Mine kindlasti vaktsineerimisele õigeks ajaks kohale või teavita vaktsineerivat asutust esimesel võimalusel, kui mingil põhjusel ei õnnestu vaktsineerimisele kokku lepitud ajal kohale minna.
Kui vajad COVID-19 vaktsineerimiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).
Viimati uuendatud: 21.03.2023 11:55
Kas said vastuse oma küsimusele?
Kui oled enne haigestumist juba ühe koroonavaktsiini doosi saanud, sõltub teise süsti vajalikkus sellest, mis hetkel haigeks jäid:
- kui haigestusid esimese kahe nädala jooksul pärast süsti, soovitatakse vaktsineerida ühe doosiga kuuendal kuul pärast tervenemist. Seejärel loetakse vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Enne teist doosi saab nakkusohutust vajadusel tõendada COVID läbipõdemistõendiga, mis kehtib, kui positiivse testitulemuse (PCR test) saamisest on möödas vähem kui 180 päeva.
- kui haigestusid rohkem kui kaks nädalat pärast süsti, ei ole vajalik enam teist doosi manustada ning vaktsineerimiskuur loetakse lõpetatuks.
Mõlemal juhul tasub silmas pidada, et digitaalsetel COVID tõenditel ei muutu vaktsineerituse staatus automaatselt, vaid tõendid tuleb uuesti luua, kui tervishoiuteenuse osutaja on sisestanud läbipõdemist tõendava info (näiteks positiivne PCR testi tulemus). Juhul, kui loodud COVID tõendil oleva info osas on küsimusi, saab abi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kasutajatoe telefonilt +372 794 3943 (7.00-22.00) või elektronposti aadressilt abi@tehik.ee.
Möödapääsmatu vajaduse korral (teatud riikide reisipiirangute vms tõttu) võib COVID-19 läbi põdenud inimese soovil arst manustada talle ka teise doosi (kahe doosi vaheline minimaalne aeg on vaktsiiniomaduste kokkuvõttes määratud intervall).
Viimati uuendatud: 01.10.2021 17:00
Kas said vastuse oma küsimusele?
Ei saa. Kui oled vaktsineeritud välismaal, saad oma vaktsineerituse tõestamiseks kasutada välisriigis saadud immuniseerimistõendit. Eesti tunnustab kõiki neid vaktsineerimisi, mida tunnustab inimese lähtekohariik (sealhulgas ka nt Sputnik V, Sputnik Lite'i, Sinovaci, Sinopharmi jne tehtud vaktsineerimiskuurid).
EL COVIDi digitõendi saad Eestis vaid juhul, kui sinu vaktsineerimiskuur on lõpetatud Eestis.
Viimati uuendatud: 24.11.2021 17:16
Kas said vastuse oma küsimusele?
Puukentsefaliidivastane vaktsiin (nn puugivaktsiin):
- COVID-19 vaktsiini ja puukentsefaliidivastase vaktsiini vahele peaks jääma 14 päeva.
Gripivaktsiin:
- COVID-19 vaktsiini ja gripivaktsini vahele kindlat ajavahemikku jätma ei pea. Vaktsiinid võib teha ka samal päeval, aga võimalike reaktsioonide tuvastamiseks tuleks need süstida erinevatesse käsivartesse.
Viimati uuendatud: 23.09.2021 15:03
Kas said vastuse oma küsimusele?
Vaktsineerimisdooside intervallid on tootja määranud tuginedes kliiniliste uuringute tulemustele. Tootja etteantud vahemiku puhul on vaktsiini efektiivsus uuringute tulemuste põhjal kõige kõrgem. Seetõttu on oluline teha teine doos ettenähtud ajal, üldjuhul mitte varem kui vaktsiiniomaduste kokkuvõttes märgitud. Näiteks kui inimene haigestub ja ei saa kokkulepitud ajal teist doosi saama minna, siis võib teha teise doosi hiljem, kuid soovitavalt esimesel võimalusel pärast tervenemist.
Kahe süsti vahelised ajad vaktsiini kaupa:
- Pfizer/BioNTech vaktsiin: 6 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 7 päeva pärast teist doosi)
- Moderna vaktsiin: 4 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 14 päeva pärast teist doosi).
Hea teada! Kui esmane kuur läbitud, siis tõhustusdoose tehakse vähemalt kuue kuu möödumisel viimasest doosist või COVID-19 läbipõdemisest.
Viimati uuendatud: 21.03.2023 12:00
Kas said vastuse oma küsimusele?
Hea enesetunde korral võib trenni teha. Kui esinevad kõrvalmõjud nagu palavik, soovitame trenni mitte minna.
Viimati uuendatud: 14.05.2021 14:39
Kas said vastuse oma küsimusele?
COVID-19 haiguse läbipõdemine ei ole vaktsineerimisele vastunäidustus. Praeguse soovituse kohaselt vaktsineeritakse ka läbipõdenud inimesi COVID-19 vaktsiini ühe doosiga.
Vaktsineerimisega saavutame mitukümmend korda kõrgema antikehade taseme, kui vaid viiruse läbipõdemisega. Seeläbi saame ka pikema immuunsuse.
Piiratud vaktsiinikoguste korral tuleks vaktsineerimise sihtrühma valikul eelistada neid, kes ei ole COVID-19 haigust viimase 6 kuu jooksul läbi põdenud.
Kui inimene on haiguse läbi põdenud ning ei tea sellest, siis teda vaktsineeritakse kahe vaktsiinidoosiga, see ei ole organismile ohtlik.
Viimati uuendatud: 14.05.2021 14:39
Kas said vastuse oma küsimusele?
Alkoholi tarvitamine ei ole küll otsene vastunäidustus ning ei mõjuta antikehade teket, aga me ei soovita alkoholi tarbida ei enne ega pärast vaktsineerimist. Koronaviirusevastase vaktsineerimise järgselt võib esineda ajutisi kergeid kõrvalnähte nagu palavik, pea- ja lihasvalu jms ning vaktsiini koosmõjul võib alkohol enesetunnet veelgi halvendada.
Kroonilistel alkohoolikutel võib olla immuunvastus nõrgem.
Kindlasti ei tohi minna vaktsineerimisele purjuspäi! Palume suhtuda austusega arstidesse ja õdedesse, kes vaktsineerivad.
Viimati uuendatud: 23.09.2021 17:12
Kas said vastuse oma küsimusele?
Enne vaktsineerimist tohib süüa. Soovi korral võib ka söömata minna. Soovitame pigem midagi enne süüa, et söömata olek ei halvendaks üldist enesetunnet.
Viimati uuendatud: 14.05.2021 14:38
Kas said vastuse oma küsimusele?
Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab vaktsineerida COVID-19 haiguse läbipõdenuid ühe doosiga kuuendal kuul pärast tervenemist ning seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui kuus kuud, soovitab komisjon vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks. Teadusnõukoja liikme ja Tartu ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri juuli ja augusti nakatumisnäitajate põhjal tehtud arvutuste kohaselt on neil, kes on haiguse läbi põdenud ja end seejärel vaktsineerinud, 20 korda väiksem tõenäosus uuesti nakatuda.
Kui oled enne haigestumist juba ühe vaktsiinidoosi saanud, sõltub teise süsti vajalikkus sellest, mis hetkel haigeks jäid:
- kui haigestud esimese kahe nädala jooksul pärast süsti, soovitatakse vaktsineerida ühe doosiga kuuendal kuul pärast tervenemist. Seejärel loetakse vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Enne teist doosi saab nakkusohutust vajadusel tõendada COVID läbipõdemistõendiga, mis kehtib, kui positiivse testitulemuse (PCR test) saamisest on möödas vähem kui 180 päeva.
- kui haigestud rohkem kui kaks nädalat pärast süsti, ei ole vajalik enam teist doosi manustada ning vaktsineerimiskuur loetakse lõpetatuks.
Mõlemal juhul tasub silmas pidada, et digitaalsetel COVID tõenditel ei muutu vaktsineerituse staatus automaatselt, vaid tõendid tuleb uuesti luua, kui tervishoiuteenuse osutaja on sisestanud läbipõdemist tõendava info (näiteks positiivne PCR testi tulemus). Juhul, kui loodud COVID tõendil oleva info osas on küsimusi, saab abi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kasutajatoe telefonilt +372 794 3943 (7.00-22.00) või elektronposti aadressilt abi@tehik.ee.
Möödapääsmatu vajaduse korral (teatud riikide reisipiirangute vms tõttu) võib COVID-19 läbi põdenud inimese soovil arst manustada talle ka teise doosi (kahe doosi vaheline minimaalne aeg on vaktsiiniomaduste kokkuvõttes määratud intervall).
Viimati uuendatud: 27.10.2021 15:22
Kas said vastuse oma küsimusele?
Nende vaktsiinide puhul viiakse organismi haigustekitaja geneetiline materjal kas DNA või RNA kujul ning selles oleva info põhjal sünteesib organism ise immuunsuse tekkeks vajaliku haigustekitaja osa ehk antigeeni. Reeglina on selleks mõni haigustekitaja valk, koroonaviiruse puhul tema pinnal asuv ogavalk. Olukorda võib piltlikult ette kujutada nii, et kui igapäevaselt vajab organism toitu ja ühe vaktsiini puhul on tegu valmistoidu, siis teise vaktsiini puhul edastatakse organismile retsept ja organism ise suudab retsepti abil toidu valmis teha.
Võrreldes valguga on mRNA lihtsam molekul ja seetõttu on mRNA tootmine üldistatult võttes kiirem kui seni kasutusel olevate vaktsiinide tootmine. Idee mRNA põhistest vaktsiinidest on tegelikult juba aastakümneid vana ning seda tüüpi vaktsiine on ka erinevate nakkushaiguste puhul kliinilistes uuringutes testitud. Inimkasutusse pole neist erinevatel põhjustel siiski siiani ühtegi jõudnud. Võib loota, et praeguseks on tehnoloogia areng seda võimaldamas.
Loe täpsemalt ka siit: https://somblogi.wordpress.com/2020/12/22/triin-suvi-ja-pille-saalik-ravimiametist-selgitavad-kuidas-toimivad-meie-kehas-koroonavaktsiini-erinvad-tuubid/
Viimati uuendatud: 26.12.2020 15:22
Kas said vastuse oma küsimusele?
Kuna turul ja arendamises on mitu erinevat vaktsiini, siis nende omadused kindlasti mõnevõrra erinevad.
Vaktsiinide sobivus või mittesobivus kellelegi on kirjas vaktsiini infolehes. Keda ja kuidas vaktsineerida, teab kõige paremini meditsiinitöötaja, kes vaktsineerimise läbi viib.
Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).
Vaktsiinide kohta saab lähemalt lugeda siit: https://vaktsineeri.ee/covid-19/covid-19-vaktsiinid/
Viimati uuendatud: 09.09.2021 14:14
Kas said vastuse oma küsimusele?
Jah. Kõik Euroopas müügiloa saanud COVID-19 vaktsiinid on Euroopa Ravimiamet EMA hinnanud piisavalt ohutuks ja tõhusaks koroonaviirusega võitlemisel. Vaktsiine analüüsivad teadlased ja ametiasutused, kelle ülesanne on garanteerida, et need vastaksid kõikidele kehtivatele kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele. Müügiloa saamise tingimusi pandeemia tõttu ei ole leevendatud ega ole tehtud järeleandmisi hindamiskriteeriumites (ohutus, kvaliteet, efektiivsus).
Mitte ükski vaktsiin ega ravim ei ole küll kunagi 100% kõrvaltoimete vaba, aga müügiloa saavad ravimid ja vaktsiinid, millest saadav kasu on suurem kui võimalikud riskid (vaktsiiniga ärahoitava haiguse põdemine ja tüsistused on raskema kuluga või tervisele ohtlikumad kui vaktsiiniga seostatav kõrvaltoime). Vaktsiinide tõhususe ja ohutuse tähelepanelik jälgimine ning analüüs jätkub ka pärast müügiloa väljastamist ning vaktsiini kasutusele võtmist.
Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).
Loe lähemalt:
Viimati uuendatud: 25.09.2021 23:42
Kas said vastuse oma küsimusele?
COVID-19 ägeda haiguse korral lükatakse vaktsineerimine edasi.
COVID-19 haiguse läbipõdemine või seropositiivsus (ehk kui veres leidub määratavas koguses antikehi) ei ole vaktsineerimisele vastunäidustus.
COVID-19 haiguse läbipõdenuid vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist. Seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks.
Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning inimene loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.
Viimati uuendatud: 11.08.2021 12:28
Kas said vastuse oma küsimusele?
Viiruste muteeerumine on tavaline protsess. Kõik mutatsioonid ei põhjusta seda, et välja töötatud vaktsiinidel väheneb tõhusus, aga samas jälgitakse pingsalt viiruse tüvede geneetilisi muutuseid, et hinnata nende mõju välja töötatud või arenduses olevatele vaktsiinidele.
Viimati uuendatud: 24.12.2020 09:58
Kas said vastuse oma küsimusele?
Enamik seniseid vaktsiine on kahedoosilised vaktsiinid. Kuigi teatud immuunkaitse tekib juba pärast esimest doosi, ei ole see siiski piisav ning seetõttu on kahedoosilise kuuri puhul oluline teha ära mõlemad süstid.
Jcovden (Jansseni) COVID-19 vaktsiini manustatakse ühe annusena.
Viimati uuendatud: 06.05.2022 16:08
Kas said vastuse oma küsimusele?