Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.

Vaktsiinid

Ava kõik vastused

Sellest on kasu nii sulle kui ka ülekoormatud meditsiinisüsteemile. Vaktsineerides saab vältida rasket haigestumist ja surma. Vaktsineerituna on väiksem risk ka kergelt haigestuda (vaktsiiniga saadav immunsus on 70–95% sõltuvalt vaktsiinist ja individuaalsetest näitajatest).

Kui sa oled vaktsineeritud ja juhtud haigestuma, on sul juba Covid-19-vastased antikehad ja keha on viiruse vastu paremini kaitstud. Viiruse tase sinu organismis on madalam, su keha eritab vähem viiruseosakesi ning šanss lähedasi nakatada väiksem kui vaktsineerimata haigel.

Viimati uuendatud: 06.04.2021 12:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

Nende vaktsiinide puhul viiakse organismi haigustekitaja geneetiline materjal kas DNA või RNA kujul ning selles oleva info põhjal sünteesib organism ise immuunsuse tekkeks vajaliku haigustekitaja osa ehk antigeeni. Reeglina on selleks mõni haigustekitaja valk, koroonaviiruse puhul tema pinnal asuv ogavalk. Olukorda võib piltlikult ette kujutada nii, et kui igapäevaselt vajab organism toitu ja ühe vaktsiini puhul on tegu valmistoidu, siis teise vaktsiini puhul edastatakse organismile retsept ja organism ise suudab retsepti abil toidu valmis teha.

Võrreldes valguga on mRNA lihtsam molekul ja seetõttu on mRNA tootmine üldistatult võttes kiirem kui seni kasutusel olevate vaktsiinide tootmine. Idee mRNA põhistest vaktsiinidest on tegelikult juba aastakümneid vana ning seda tüüpi vaktsiine on ka erinevate nakkushaiguste puhul kliinilistes uuringutes testitud. Inimkasutusse pole neist erinevatel põhjustel siiski siiani ühtegi jõudnud. Võib loota, et praeguseks on tehnoloogia areng seda võimaldamas.

Loe täpsemalt ka siit: https://somblogi.wordpress.com/2020/12/22/triin-suvi-ja-pille-saalik-ravimiametist-selgitavad-kuidas-toimivad-meie-kehas-koroonavaktsiini-erinvad-tuubid/

Viimati uuendatud: 26.12.2020 15:22

Kas said vastuse oma küsimusele?

Loe ka sotsiaalministeerium ajaveebi postitust: https://somblogi.wordpress.com/2020/12/22/triin-suvi-ja-pille-saalik-ravimiametist-selgitavad-kuidas-toimivad-meie-kehas-koroonavaktsiini-erinvad-tuubid/

  • Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud viirusosakest.
  • Komponentvaktsiin sisaldab laboris valmistatud viiruse antigeeni. See ei sisalda viirust ennast.
  • Viiruslaadne osake - laboris sünteesitakse valmis viiruse erinevad osad, need omakorda pannakse kokku üheks viiruselaadseks osakeseks. Sellel puudub viiruse geneetiline materjal ja see ise ennast ei paljunda.
  • mRNA-vaktsiin sisaldab mRNAd rasvamullikeses, mille järgi meie keha rakud valmistavad viiruse antigeeni.
  • Viirusvektoril põhinev vaktsiin, kus viirusvektor viib DNA rakku, kus valmistatakse DNA põhjal viiruse antigeen.

Viimati uuendatud: 26.12.2020 15:24

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kuna arendamisel ja turule tulemas on mitu erinevat vaktsiini, siis nende omadused kindlasti mõnevõrra erinevad.

Vaktsiinide sobivus või mittesobivus kellelegi on kirjas vaktsiini infolehes.

Keda ja kuidas vaktsineerida, teab kõige paremini meditsiinitöötaja, kes vaktsineerimise läbi viib.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 09:54

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsiinide eesmärk on imiteerida viirust. Me peame vaktsiiniga organismi ära petma, jätma talle mulje, nagu teda ründaks SARS-CoV-2. Immuunsüsteem õpib vaktsiini abiga viiruse ogavalke tundma ja viiruse vastu tõhusamini võitlema.

Ükski ravim ega vaktsiin ei ole 100% ohutu. Küll aga saab täie kindlusega öelda, et oht saada vaktsiinist raskeid kõrvaltoimeid on sadu, kui mitte isegi tuhandeid kordi väiksem kui oht jääda koroonasse ja seda raskelt põdeda.

Vaktsiinide kõrvaltoimed on ajutised ja siiani ei ole tuvastatud pikaajalisi kõrvaltoimeid. Covid-19 põhjustab aga tihti pikaajalisi kahjustusi. Seega on uute vaktsiinide kasutamine kaalutletud risk, mis on väga selgelt vaktsiinide kasuks.

Loe lähemalt siit: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

Viimati uuendatud: 06.04.2021 12:12

Kas said vastuse oma küsimusele?

Viiruste muteeerumine on tavaline protsess. Kõik mutatsioonid ei põhjusta seda, et välja töötatud vaktsiinidel väheneb tõhusus, aga samas jälgitakse pingsalt viiruse tüvede geneetilisi muutuseid, et hinnata nende mõju välja töötatud või arenduses olevatele vaktsiinidele.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 09:58

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kuigi teatud immuunkaitse tekib juba pärast esimest doosi, ei ole see siiski piisav ning seetõttu on kahedoosilise kuuri puhul oluline teha ära mõlemad süstid.

Viimati uuendatud: 12.03.2021 09:38

Kas said vastuse oma küsimusele?

Olukorras, kus enamik maailma riike on COVID-19 vaktsiine hankimas ning nõudlus ületab pakkumist, ei oleks Eestil üksinda turujõudu, et olla üksinda tootjatega läbirääkimistes edukas.

Euroopa Liidu seljataga on aga 27 liikmesriiki pea 450 miljoni elanikuga. Riikidel on küll võimalik ka iseseisvalt vaktsiinitootjatega läbirääkimisi pidada, kuid isegi suuremad EL liikmesriigid on otsustanud EL ühiste läbirääkimiste ja EL ühiste eelostulepingute sõlmimise kasuks.

Euroopa Komisjon on seetõttu volitatud hankima kõikidele liikmesriikidele COVID-19 vaktsiine ning Eesti elanikele COVID-19 vaktsiini kättesaadavuse tagamiseks oli Eesti huvides selle ühishankega ühineda.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 11:07

Kas said vastuse oma küsimusele?

Need vaktsiinid, mis on Euroopa Ravimiameti müügiloa saamise protseduurides ja ülevaatamises, nendes ei ole elavhõbeda osakesi ega muid tundmatuid ühendeid kasutatud. Kiipide jm säärase leidmine vaktsiinides kuulub konspiratsiooniteooriate valdkonda. Kõik Euroopa Liidus müügiloa saanud ravimid on kontrollitud, ohutud, kvaliteetsed ja tõhusad.Kõik vaktsiini koostisosad lähevad kirja vaktsiini infolehte.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 11:11

Kas said vastuse oma küsimusele?

Komponent- ning inaktiveeritud vaktsiinid ja viiruslaadsetel osakestel põhinevad vaktsiinid. Lisaks mRNAl ja viirusvektoril põhinevad vaktsiinid.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 17:02

Kas said vastuse oma küsimusele?

Euroopa Komisjon on sõlminud 23. detsembri 2020.a seisuga eelostulepingud kuue vaktsiinitootjaga: AstraZeneca, Sanofi, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna.

Eesti on ühinenud sealt viie eelostulepinguga ning Sanofi eelostulepinguga ühinemine otsustatakse 2021. aasta algul.

EL liikmesriikideni ja sealhulgas Eestini ei ole veel jõudnud vaktsiinitootja Novavax eelostuleping.

Mitmete liikmesriikide soovil on alustatud läbirääkimisi ka vaktsiinitootja Valnevaga.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 17:09

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 vaktsiinide üks olulisemaid eesmärke on raske (haiglaravi vajava) ja surmaga lõppeva haigestumise ära hoidmine. Seda eesmärki täidavad kõik kasutusel olevad vaktsiinid äärmiselt tõhusalt, kaitse raske haiguse eest jääb kõikidel vaktsiinidel praktiliselt saja protsendi lähedusse.

Vaktsineerimine suudab ära hoida ka suurema osa kergeid ja keskmise raskusega COVID-19 juhtusid: Pfizeri vaktsiin 95 protsenti ja Moderna vaktsiin 94 protsenti.

AstraZeneca vaktsiini tõhusus sümptomaatilise haiguse ärahoidmisel on keskmiselt 60% protsenti (kuigi erinevate annustamisskeemide kasutamisel on võimalik tõhusust suurendada kuni üle 80%).

Viimati uuendatud: 09.03.2021 10:15

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.