Vaktsineerimine Eestis

Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel tuleks täiskasvanutel (18+) täiendav süst teha, kui vaktsineerimiskuurist on AstraZeneca, Pfizer/BioNTechi (Comirnaty) ja Moderna vaktsiinide puhul möödunud kolm kuud ning Jansseni vaktsiini puhul kaks kuud. Kontrolli patsiendiportaalist digilugu.ee, millal on sul õige aeg tõhustusdoosi tegema minna ning broneeri aeg või mine lihtsalt kohale mõnda vaktsineerimispunkti, kus saab end vaktsineerida eelnevalt registreerimata.

Immuunpuudulikkusega inimestele tähendab tõhustusdoos neljandat kaitsesüsti. Tõhustusdoosi vajalikkuse osas peaksid immuunpuudulikud inimesed pidama nõu oma immunoloogiga.

Tõhustusdoosideks kasutatakse Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty või Moderna vaktsiini Spikevax sõltumata sellest, millise Eestis kasutatava vaktsiiniga on eelnev vaktsineerimiskuur läbitud. Erandjuhtudel (näiteks allergiline reaktsioon mRNA vaktsiinile) võib vaktsineerija kasutada tõhustusdoosiks ka Jansseni vaktsiini. Tõhustusdoosist tekib maksimaalne kaitse kahe nädala jooksul pärast süsti saamist

Täiendava doosi saanutele (sh lisadoos ja tõhustusdoos) kehtivad samad õigused mis vaktsineerimiskuuri läbinud inimestele. Eestis kehtib tõend aasta peale nn kolmandat süsti. Loe COVIDi tõendite loomisest peale täiendavat doosi.

Kas pean tegema täiendava süsti, kui olen COVID-19 läbi põdenud või haiguse läbi põdenud ja end vaktsineerinud?

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab täiskasvanud inimestel, kes on COVID-19 läbi põdenud või haiguse läbi põdenud ja vaktsineeritud, teha tõhustusdoos viis kuud pärast viimast vaktsiinidoosi või läbipõdemist.

Tõhustusdoosi soovituslikku aega aitab arvestada koroonakaitse kalkulaator: vaktsineeri.ee.

Mis on tõhustusdoosi ehk kolmanda kaitsesüsti levinuimad kõrvaltoimed?

Vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid on sarnased teise doosi kõrvalmõjudega. Enamus neist on lokaalsed kõrvalnähud, oma olemuselt kerged ja mööduvad mõne päevaga. Praeguste andmete alusel on nende sagedus olnud veidi suurem kui teise doosi järgselt.

Viimati uuendatud: 04.01.2022 14:05

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tõhustusdoosiks saab valida Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty või Moderna vaktsiini Spikevax hoolimata sellest, millise vaktsiiniga on tehtud esmane vaktsineerimiskuur.

Kui oled varem vaktsineeritud Pfizer/BioNTechiga, võid sellest hoolimata teha tõhustusdoosi ka Moderna vaktsiiniga ja vastupidi. Senised uuringud näitavad, et vaktsiinide segamine annab isegi tugevama immuunvastuse, kui sama vaktsiiniga tõhustusdoosi tegemine. Ühendkuningriigi uuring COVID-19 vaktsiinide segamise kohta näitas, et inimestel tekkis parem immuunvastus, kui esimese annusena saadi AstraZeneca või Pfizer/BioNTechi vaktsiin, millele üheksa nädalat hiljem järgnes Moderna doos.

Viimati uuendatud: 09.12.2021 10:00

Kas said vastuse oma küsimusele?

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab täiskasvanud inimestel, kes on COVID-19 läbi põdenud või haiguse läbi põdenud ja vaktsineeritud, teha tõhustusdoos viis kuud pärast viimast vaktsiinidoosi või läbipõdemist.

Tõhustusdoosi peaksid viis kuud pärast läbipõdemist tegema, kui:

• oled koroona läbi põdenud, aga ei ole veel vaktsineeritud;
• haigestusid koroonasse rohkem kui kaks nädalat pärast esmase vaktsineerimiskuuri alustamist;
• haigestusid koroonasse pärast vaktsiinikuuri lõpetamist.

Kui oled koroona läbi põdenud ja seejärel vaktsineeritud (või haigestusid vähem kui kaks nädalat pärast esmast vaktsiinidoosi), peaksid tõhustusdoosi tegema viis kuud pärast viimase vaktsiinidoosi saamist.

Läbipõdenud saavad tõhustusdoose etteregistreerimiseta teha vaktsineerimispunktides, broneerides aja perearsti juures või võttes muul moel ühendust otse vaktsineerimiskohaga. Koroonaparanenud patsiendiportaalis digilugu.ee hetkel otse tõhustusdoosidele aega registreerida ei saa - arendus on töös ja valmib lähiajal.

Viimati uuendatud: 04.01.2022 13:58

Kas said vastuse oma küsimusele?

Nn kolmandate ehk lisa- või tõhustusdooside saamise järel ükski COVIDi vaktsineerimistõend ise automaatselt ei uuene. Peale täiendavat doosi saad uue tõendi luua ise patsiendiportaalis digilugu.ee ja kasutusele võtta.

Pärast tõhustusdoosiga vaktsineerimist kehtib vaktsineerimistõend tähtajatult sõltumata saadud tõhustusdooside arvust.

Oluline! Kui täiendav doos oli sinu teine doos (nt oled varasemalt vaktsineeritud Jansseniga või COVID-19 läbi põdenud ja saanud ühe doosi vaktsiini) ja oled loonud tõendi enne 1. veebruari 2022: Loo patsiendiportaalis digilugu.ee uus immuniseerimistõend, et saada sinna viide tõhustusdoosile. Kui jätad tõendi uuendamata, võivad kontrollrakendused ekslikult lugeda 2/2 märkega tõendi kehtivuseks üheksa kuud aasta asemel. Uuendatud tõendil tähistatakse tõhustusdoosi märkega 2/1.

Tõendit peavad uuendama need, kes on saanud:

• kaks ühedoosilist vaktsiini (nt üks doos Jansseni + tõhustusdoos)
• ühe doosi vaktsiini, haiguse läbi põdenud ning seejärel teinud tõhustusdoosi

Kuidas tõendit uuendada?

1. Sisene patsiendiportaali digilugu.ee ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga 
2. Vajuta vasakul rohelisele nupule „ELi digitaalsed COVIDi tõendid“
3. Vajuta nupule „Alusta ELi digitaalse COVIDi tõendi loomist“
4. Vali lehe all rippmenüüst tõend (ELi digitaalne COVIDi immuniseerimise tõend) ja vajuta nuppu „Edasi“
5. Salvesta või prindi tõend. Aegunud tõend asendatakse digiloos automaatselt.

Lisa- ja tõhustusdoosi tõendite kasutamine välismaal

• Soovitame esialgu reisile minnes kaasa võtta nii oma eelnev kui uus vaktsineerimistõend, sest olenevalt riigist võib pärast kolmandat doosi rakenduda maksimaalse kaitse ootamise periood kuni 14 päeva (ka siis, kui tegu kolmanda süstiga). Vana tõend uue loomisel kehtivust ei kaota, aga kui oled tõendi loonud enne 20. oktoobrit 2021, soovitame ka see uuesti luua ja alla laadida, et olla kindel, et välismaiseid kontrollrakendused veateadet ei anna.
• Enne reisile minekut veendu oma tõendi vastavuses siht- ja transiitriikide nõuetele kasutades selleks Eesti kontrollirakendust (pärast esmakordset tõendi kontrollimist saad veenduda oma tõendi vastavuses ka teiste riikide nõuetele) ning tutvu kindlasti ka teiste kohapeal kehtivate piirangutega. Info leiad lehtedelt reisitargalt.vm.ee ja reopen.europa.eu.

Viimati uuendatud: 10.02.2023 13:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ka soovituslikust vahest (sõltuvalt vaktsiinitootjast kaks kuni kolm kuud) hiljem tõhustusdoosi tehes, ei tule kuuri alustada otsast peale, vaid piisab ühest süstist.

Sama loogika laieneb ka COVIDi tõendile: näiteks kui inimesel on läbitud kahedoosiline vaktsineerimiskuur (tõendil märgitud 2/2), siis ka hiljem kolmandat süsti tehes saab ta kolm kolmest tõendi (3/3).

Viimati uuendatud: 07.01.2022 13:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kõik vaktsineerimispunktid leiad vaktsineeri.ee/covid-19/vaktsineerimispunktid.

Vaktsineerimiseks saab aega broneerida:

• digiregistratuuris aadressil www.digilugu.ee
• apteegis: leia endale lähim apteek ja broneeri aeg veebilehelt vaktsineeriapteegis.ee
• helistades kohaliku haigla või raviasutuse registratuuri*

Ette registreerimata saab koroonaviiruse vastu lasta end immuniseerida ka vaktsineerimisbussides ja -punktides. Kõik võimalused erinevates linnades ja maakondades leiad veebilehelt vaktsineeri.ee - kohad, kus broneeringut ei nõuta, on rohelise märkega "etteregistreerimiseta".

Vaktsineerimise koht ei ole seotud inimese ametliku elukohaga: kõik võivad broneerida aja või minna vaktsineerima endale sobivas piirkonnas üle Eesti. Alaealistele peab aja broneerima tema seaduslik esindaja.

Lisaks saab lisaks haiglatele ja eratervishoiuteenuse osutajatele vaktsineerida ka koolides (täpsem info: vaktsineeri.ee). Vanemaealiste ja riskirühmade vaktsineerimisega jätkavad ka perearstid.

Mine kindlasti vaktsineerimisele õigeks ajaks kohale või teavita vaktsineerivat asutust esimesel võimalusel, kui mingil põhjusel ei õnnestu vaktsineerimisele kokku lepitud ajal kohale minna.

Kui vajad COVID-19 vaktsineerimiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Viimati uuendatud: 21.03.2023 11:55

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, Eestis saab teha nii teise kui täiendava doosi (nn kolmas süst), kui vaktsineerimiskuuri on alustatud vaktsiiniga, millel on Euroopa Ravimiameti müügiluba (Pfizer-Biontechi Comirnaty, Moderna Spikevax, Jansseni Jcovden, AstraZeneca Vaxzevria, Novavaxi Nuvaxovid) ning inimesel on eelneva immuniseerimise kohta olemas usaldusväärne tõend.

Tõendil peab selgelt ja arusaadavalt olema kirjas vähemalt järgmised andmed:

• keda vaktsineeriti (nimi, perekonnanimi, isikukood või passi number);
• mis haiguse vastu vaktsineeriti;
• vaktsiini nimetus/nimetused, kui tegemist on kombineeritud skeemiga;
• mitu doosi tehti;
• millal oli iga doos manustatud;
• kes vaktsineeris (asutuse logo/tervishoiuteenuse osutaja tempel, nimi vms).

Peale vaktsineerimist saab endale patsiendiportaalis luua ka EL COVIDi vaktsineerimistõendi.

Erinevate vaktsineerimisvõimaluste kohta leiad infot aadressil vaktsineeri.ee.

Viimati uuendatud: 06.05.2022 16:21

Kas said vastuse oma küsimusele?

Läbi Eesti Haigekassa on tööandjatel võimalik saada nii infot vaktsineerituse määra kohta oma asutuses kui ka kutsuda vaktsineerijad või nõustajad kohapeale:

1. Eesti Haigekassast saab küsida vaktsineeritusega hõlmatuse määra oma töötajate hulgas. Infot väljastatakse organisatsioonidele, kus on vähemalt 30 töötajat. Info saamiseks kirjuta: vaktsineerimine@haigekassa.ee.
2. Tööandja saab vaktsineerijad kutsuda kohapeale, kui on koos vähemalt viis soovijat. Vaktsineerimise kokku leppimiseks kirjuta: vaktsineerimine@haigekassa.ee
3. Ettevõttese saab kutsuda ekspert-lektori (arstid, õed, arstitudengid, kellel on läbitud immunoloogia kursus ja vaktsineerimise valikaine), kes annab ülevaate vaktsiinidest ning vastab küsimustele. Teenuse eest tasub haigekassa. Sooviavaldusest kirjuta vaktsineerimine@haigekassa.ee. Lektori kutsumisega tööandjale mingeid kulusid ei kaasne, küll aga peaks kohapeal olema vähemalt viis huvilist.

Mida kujutab endast kohtumine vaktsineerimise ekspert-lektoriga?

Kohtumine ekspert-lektoriga kestab u 30-45 min. Käsitletakse alljärgnevaid teemasid:

• Keha (immuunsüsteemi) vastus viirusnakkusele
• Vaktsineerimine vs viirusnakkus, vaktsiinide kõrvaltoimed, vaktsiinidega välditavad haigused
• COVID vaktsiinide olemus
• Vaktsineerimisega seotud arvamused ja müüdid
• COVID vaktsineerimise läbiviimine (kes vaktsineerib, kust leiab infot jne)
• Kohtumise teises pooles vastab ekspert-lektor osalejate küsimustele.

Veebis on võimalik vaadata ka 27. septembril toimunud COVID-19 vaktsineerimise teemalisi infotunde, kus arstid ja valdkonna tippeksperdid andsid vastuseid enamlevinud küsimustele. Eestikeelne infotund, venekeelne infotund ja eestikeelne infotund ingliskeelse sünkroontõlkega on leitavad sotsiaalministeeriumi Youtube’i kanalis.

Infot vaktsineerimise kohtade, maakondlike vaktsineerimise koordinaatorite, vaktsiinide, nende toimete ning levinuimate müütide kohta saab veebilehelt vaktsineeri.ee.

Viimati uuendatud: 14.10.2021 09:57

Kas said vastuse oma küsimusele?

Digiregistratuuri või kõnekeskuse kaudu broneeritud vaktsineerimise aega (1. doos), saab muuta ja tühistada üleriigilises digiregistratuuris.

Teise doosi aja annab inimesele vaktsineerija. Soovitame kindlasti sellest ajast kinni pidada. Kui on väga vaja muuta teise doosi aega (haigestumine, lähikontaktsus vsm), tuleb ühendust võtta selle raviasutusega, kes esimese doosi tegi, paluda leida uus aeg. Kui see raviasutus muudel aegadel enam vaktsineerimist ei tee või muul põhjusel uut aega panna ei saa, tuleb eelmine aeg sealsamas tühistada (tel v e-maili teel) ja otse helistades raviasutustesse leida endale teise doosi aeg.

Millised raviasutused milliseid vaktsiine teevad, leiab https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/ olevalt kaardilt. Pöörduda võib ka riigiinfo telefoni 1247 poole, läbi mille aidatakse inimesel leida sobiv raviasutus ja selle kontaktid.

Viimati uuendatud: 06.07.2021 10:47

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vanus 12-17

COVID-19 vaktsineerimisele saab aega broneerida patsiendiportaalis digilugu.ee, lehel vaktsineeriapteegis.ee, riigiinfo telefonil 1247 ning kohalike haiglate ja raviasutuste registratuuris. Digiregistratuuris peab alaealisele aja broneerima lapsevanem või eestkostja.

Koroonaviiruse vastu saab vaktsineerida ka koolides:

• üldharidus- ja kutsekoolides korraldavad vaktsineerimist kooliõed, kel on õigus lisaks õpilastele vaktsineerida ka personali ja vajadusel ka teisi kogukonnaliikmeid.
• kooliõel on võimalik korraldada vaktsineerimine ise koolis kohapeal, kaasata tervishoiuteenuse osutaja või korraldada vaktsineeritavate jõudmine piirkondlikku vaktsineerimiskeskusse.
• nagu teistegi vaktsineerimiste korral, vaktsineeritakse alaealisi haridusasutuses ainult vanema või eestkostja nõusolekul. Täiendav teave: vaktsineeri.ee/vaktsineerimine-koolides.

Vanus 5-11

Lapse vaktsineerimiseks saab lapsevanem aja broneerida võttes ühendust lapse perearstiga. Üleriigilise digiregistratuuriga liitunud perearstide puhul ja lapse vaktsineerimiseks haiglas saab aja broneerida digiregistratuuris.

Erinevate vaktsineerimisvõimaluste kohta leiate info aadressil vaktsineeri.ee. Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Viimati uuendatud: 15.12.2021 09:40

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui oled enne haigestumist juba ühe koroonavaktsiini doosi saanud, sõltub teise süsti vajalikkus sellest, mis hetkel haigeks jäid:

• kui haigestusid esimese kahe nädala jooksul pärast süsti, soovitatakse vaktsineerida ühe doosiga kuuendal kuul pärast tervenemist. Seejärel loetakse vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Enne teist doosi saab nakkusohutust vajadusel tõendada COVID läbipõdemistõendiga, mis kehtib, kui positiivse testitulemuse (PCR test) saamisest on möödas vähem kui 180 päeva.
• kui haigestusid rohkem kui kaks nädalat pärast süsti, ei ole vajalik enam teist doosi manustada ning vaktsineerimiskuur loetakse lõpetatuks.

Mõlemal juhul tasub silmas pidada, et digitaalsetel COVID tõenditel ei muutu vaktsineerituse staatus automaatselt, vaid tõendid tuleb uuesti luua, kui tervishoiuteenuse osutaja on sisestanud läbipõdemist tõendava info (näiteks positiivne PCR testi tulemus). Juhul, kui loodud COVID tõendil oleva info osas on küsimusi, saab abi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kasutajatoe telefonilt +372 794 3943 (7.00-22.00) või elektronposti aadressilt abi@tehik.ee.

Möödapääsmatu vajaduse korral (teatud riikide reisipiirangute vms tõttu) võib COVID-19 läbi põdenud inimese soovil arst manustada talle ka teise doosi (kahe doosi vaheline minimaalne aeg on vaktsiiniomaduste kokkuvõttes määratud intervall).

Viimati uuendatud: 01.10.2021 17:00

Kas said vastuse oma küsimusele?

Puukentsefaliidivastane vaktsiin (nn puugivaktsiin):

• COVID-19 vaktsiini ja puukentsefaliidivastase vaktsiini vahele peaks jääma 14 päeva.

Gripivaktsiin:

• COVID-19 vaktsiini ja gripivaktsini vahele kindlat ajavahemikku jätma ei pea. Vaktsiinid võib teha ka samal päeval, aga võimalike reaktsioonide tuvastamiseks tuleks need süstida erinevatesse käsivartesse.

Viimati uuendatud: 23.09.2021 15:03

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eestis on see periood vaktsiiniti erinev. Maksimaalse kaitse saabumise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele

• AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria puhul 15 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi
• Jansseni COVID-19 vaktsiini Jcovden puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi
• Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi
• Novavaxi COVID-19 vaktsiini Nuvaxovid puhul 7 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
• Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi

Kui turule tuleb uusi COVID-19 vaktsiine, siis nende puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saabumise kohta. Kui isik on haiguse läbi põdenud ning on vaktsineeritud ühe doosiga, lähtutakse maksimaalse kaitse saabumise puhul eespool nimetatud tähtaegadest.

Viimati uuendatud: 06.05.2022 16:17

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eestlased ja Eesti isikukoodi omavad välismaalased, kel ei ole võimalik tehnilistel põhjustel patsiendiportaali siseneda või kes ei saa endale ise patsiendiportaalis EL COVID tõendeid luua, saavad selleks avalduse esitada kõigis Sotsiaalkindlustusameti teeninduspunktides.

Sotsiaalkindlustusametisse pöörduvatel inimestel peab tõendi loomiseks olema:

• Eesti isikukood ja isikut tõendav dokument
• vaktsiin peab olema tehtud Eestis

Kõik tõendi soovijad saavad juba eelnevalt täita avalduse (DOCX) ja selle välja printida. Eelnevalt või kohapeal täidetud avaldus tuleb esitada sobivasse Sotsiaalkindlustusameti teeninduspunkti ning seejärel saadetakse EL COVID tõend kolme tööpäeva jooksul inimese e-posti aadressile. Kuigi vaktsineerimistõendi saab luua ka juba peale üht vaktsineerimist, siis selleks, et osaleda Eestis erinevatel üritustel ja tegevustes, peab vaktsineerimiskuur olema lõpetatud. Teenus on kõigile tasuta. Täpsem info Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Kui inimesel puudub tõendi välja printimise või nutiltelefonis kuvamise võimalus, saab pöörduda näiteks ka kohalikku raamatukogusse. See eeldab aga toimiva ID-kaardi ja paroolide olemasolu. Vajadusel saab inimest aidata ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja.

Kui ID-kaardi paroolid on aegunud või kadunud, saab Politsei- ja Piirivalveameti esindusest taotleda uue kasutajatunnuse ja salasõna. Teenus maksab 5 eurot.

Viimati uuendatud: 23.09.2021 14:41

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, kui inimene ei saa meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida ehk tal esineb vastunäidustus vaktsineerimisele (nt tal on anafülaksia ehk tugev allergiline reaktsioon mõnele vaktsiini koostisainele, varem esinenud kapillaaride lekke sündroom vms), saab arst väljastada vastava tõendi. COVID-19 vaktsineerimise vastunäidustuse tuvastab arst ja dokumenteerib rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) koodiga, mille alusel saab ta väljastada paberil tõendi.

Tuleb tähele panna, et mainitud arstitõend kehtib vaid siseriiklikult, välisriigis tuleb lähtuda sealsetest piirangutest ja nõuetest. Tungivalt on inimestel, kes ei saa end meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida soovitatav kasutada nakkusohu vähendamiseks isikukaitsevahendeid, näiteks FFP2 või FFP3 respiraatorit.

Viimati uuendatud: 14.03.2022 22:36

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsineerida saavad need arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimise-alase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul.

Eestil on koroonavaktsiini tootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse Terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused (sh eriti madalad temperatuurid ning külmahela nõuete järgimine). Terviseamet korraldab riigisisese COVID-19 vaktsiinide laialiveo vaktsineerimiskohtadesse vastavalt vaktsiinide jaotuskavale. Transport tagatakse selliselt, et vaktsineerimiskohtades ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad viis päeva tavatingimustel.

Koroonaviiruse vastane vaktsineerimine on hekel tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele (ka neile, kellel pole tervisekindlustust), Eestis õppimis-, elamis- või tööloaga viibivatele isikutele ja siin pikemalt peatuvatele Euroopa Liidu kodanikele. Vaktsineerimine on vabatahtlik.

Täpsem info, kus ja kuidas end vaktsineerida on leitav veebilehelt vaktsineeri.ee.

Viimati uuendatud: 17.01.2022 11:43

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah. Digiregistratuuris digilugu.ee aega broneerides saab teha valiku erinevate saadaolevate COVID-19 vaktsiinide vahel.

Viimati uuendatud: 06.05.2022 16:12

Kas said vastuse oma küsimusele?

Erinevate Eestis kasutavate koroonavaktsiinide ja vaktsineerimise korraldamise kohta leiab infot lehelt vaktsineeri.ee.

Kui teil pole perearsti, aga vajate COVID-19 vaktsineerimise osas täiendavat nõustamist või on teil küsimusi, saate helistada nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Viimati uuendatud: 23.09.2021 13:33

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah. Vaktsiini kaitse haigestumise vastu kaalub üle kõik vaktsineerimisega seotud riskid ka rasestuda planeerivatel, rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel:

• kui lapseootel naine haigestub, siis suureneb nii enneaegse sünnituse risk kui ka tõenäosus, et naine vajab intensiivravi. Vaktsineerimine vähendab neid riske oluliselt.
• kui last rinnaga toitev ema on vaktsineeritud, omandab ka laps mõningase kaitse COVID-19 vastu.

Pole bioloogilist põhjust, miks koroonavaktsiinid võiks rasedatele naistele, loodetele või imetatavatele lastele ohtlikud olla. Sama kinnitavad ka loomkatsed, milles rottidele süstitud mitmekordsed vaktsiinidoosid ei toonud kaasa otsest või kaudset kahju rasedusele, loote arengule, sünnitusele ega sünnijärgsele perioodile.

Rahvusvaheline Naistearstide Föderatsioon (FIGO), mille liige on ka Eesti Naistearstide Selts, toetab lapseootel ja imetavate emade COVID-19 vastu vaktsineerimist, arvestades seejuures nakatumisriski, raseduse suurust, ema tervislikku seisundit jmt.

Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Viimati uuendatud: 22.09.2021 16:26

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eesti võimaldab tasuta COVID-19 vastast vaktsineerimist ka välisriigi kodanikele. Välisriigi kodanike vaktsineerimine toimub sarnaselt Eesti elanikega, see on neile tasuta ning toimub samades vaktsineerimiskohtades.

Vaktsineerimiseks soovitame pöörduda suuremate vaktsineerimis- ja arstikeskuste poole. Vaata täpsemalt: vaktsineeri.ee.

Viimati uuendatud: 11.05.2022 11:03

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kehtiv vaktsineerimis- või läbipõdemistõend ei ole aluseks välisriiki reisimiseks. Reisides tuleb arvestada sihtriigi nõuetega sisenemisel, eneseisolatsoonikohustuse tingimustega ning kohapeal kehtivate piirangutega. Info teistesse riikidesse sisenemise tingimuste kohta leiad Reisi Targalt veebilehelt.

Tulenevalt sihtriigi nõuetest võib COVIDi tõend anda vabastuse teatud piirangutest, mis riik on kehtestanud (nt eneseisolatsioon, sissepääs muuseumidesse-meelelahutusasutustesse jne).

Viimati uuendatud: 15.06.2022 13:22

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsiinis endas pole kindlasti midagi sellist, mis saaks põhjustada koroonasse haigestumist,. Vaktsiin sisaldab ainult väga konkreetseid viiruseosakesi, mitte tervet viirust.

Seega ei saa kahjuks öelda, kust vaktsineeritud inimene selle haiguse sai. Viiruse peiteaeg on 2–12 päeva, seega ei ole välistatud, et inimesel oli viirusega kokkupuude koguni nädal enne esimese vaktsiinisüsti saamist või ka vaktsineerimise päeval. See võis toimuda haiglas või muus kohas, kuhu inimene sattus (ühissõiduk, pood, lift, avalik WC ja muud avalikud kohad).

Kahjuks on viis päeva liiga lühike aeg, et vaktsiin annaks juba kaitse. Pfizeri kolmanda faasi katseandmed näitavad, et vaktsineeritute hulgas hakkas nakatumine märgatavalt vähenema alles 12 päeva pärast esimest süsti. Maksimaalne kaitse tekib alles nädal pärast teist doosi.

Viimati uuendatud: 06.04.2021 12:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eesti tunnustab neid vaktsineerimisi, mida tunnustab inimese lähtekohariik. Välisriigis tehtud vaktsineerimisi kusagil eraldi registreerida ei saa, kuid piiri ületades tuleb oma vaktsineerimisstaatust tõendada.

Viimati uuendatud: 15.03.2021 12:19

Kas said vastuse oma küsimusele?

Enne vaktsineerimist ei ole vaja teha koroonaviiruse testi. Küll aga tuleb vaktsineerimisele kohale tulla tervena. Kui sul on parajasti palavik, põed hetkel COVID-19 haigust või oled olnud lähikontaktne, lükka vaktsineerimine ajutiselt edasi.

Viimati uuendatud: 23.09.2021 15:25

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ning sama kehtib ka COVID-19 vastase vaktsineerimise puhul.

Samas on koroonavastane immuniseerimine väga soovitatav, sest vaktsineerimine vähendab rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist, võimaldab kaitsta ka neid, kes ise end vaktsineerida lasta ei saa, ning on tõenäoliselt ainus reaalne lahendus normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks.

Infot, kus ja kuidas end vaktsineerida, leiab veebilehelt vaktsineeri.ee. Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Viimati uuendatud: 22.09.2021 13:47

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ei pea, aga eneseisolatsiooni on jäämine on tungivalt soovitatav, kui haigestunud on sinuga koos elav inimene. Koroonaviiruse uued tüved levivad väga kiiresti ning haigestuda võivad ka vaktsineeritud ja varem haigust põdenud inimesed. Peresisene lähikontakt suurendab nakatumise ja nakkuse edasikandmise riski veelgi.

Soovitused peresisese lähikontakti korral:

• Jää eneseisolatsiooni vähemalt viieks päevaks. Kui sümptomeid ei teki, saad naasta tavapärase elukorralduse juurde. Sümptomite korral tee antigeeni kiirtest.
• Eneseisolatsiooni ajaks võta vajadusel haigusleht. Perearst saab väljastada haiguslehe, kui patsiendil on lähikontaktsuse tõttu nakkushaiguse kahtlus.
• Kui kaugtööd teha või haiguslehte võtta ei saa, tee enne kodust väljumist antigeeni kiirtest.

Viimati uuendatud: 31.10.2022 15:55

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui vaktsineerimine viiakse läbi perearsti juures, siis annab perearst vaktsineeritule soovi korral ka paberkandjal immuniseerimispassi.

Paljudel inimestel on immuniseerimispassid juba eelnevalt olemas. Nendel palume see kindlasti vaktsineerimisele kaasa võtta.

Viimati uuendatud: 10.08.2021 16:38

Kas said vastuse oma küsimusele?