Vaktsineerimine Eestis

Ava kõik vastused

Tõhustusdoos on väga vajalik üle 65-aastastele ning ka tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatele, kel on vaktsineerimiskuuri läbimisest (ehk viimasest süstist) möödas vähemalt viis kuud, kui eelnev kuur on tehtud Vaxzevria (AstraZeneca) või Jansseni vaktsiiniga, või pool aastat, kui immuniseeritud on Comirnaty (Pfizer/BioNTech) või Spikevax (Moderna) vaktsiiniga.

Soovi korral võivad tõhustusdoosi saada ka kõik üle 18-aastased. Uuringud on näidanud, et aja jooksul nii vaktsineerimise kui läbipõdemise teel saadud immuunsus nõrgeneb, eakatel rohkem ja kiiremini kui alla 65-aastastel.

Tõhustusdoosideks kasutatakse Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty või Moderna vaktsiini Spikevax sõltumata sellest, millise Eestis kasutatava vaktsiiniga on eelnev vaktsineerimiskuur läbitud.

Täiendava doosi saanutele (sh lisadoos ja tõhustusdoos) kehtivad samad õigused mis vaktsineerimiskuuri läbinud inimestele. Eestis kehtib tõend aasta peale nn kolmandat süsti. Loe COVIDi tõendite loomisest peale täiendavat doosi.

Kes ja kuidas saavad tõhustusdoosi?

Vanus 65+

  • Võta ühendust oma perearstiga. Tõhustusdoosiga vaktsineerimine toimub eeskätt just perearsti juures. Kui on plaanis perearsti juures teha ka tasuta gripivaktsiin, võib mõlemad vaktsiinid teha samal päeval, aga soovitatavalt erinevatesse käevartesse.
  • Vajadusel saad end lasta vaktsineerida ka teistes lähedalasuvates vaktsineerimiskohtades. Broneeri aeg lähima vaktsineerija juures telefonil õi digiregistratuuris.

Tervishoiu-, sotsiaal- või haridustöötaja

  • Haridusvaldkonna töötajate vaktsineerimist korraldab kooliõde, kes vaktsineerib ise või suunab lähima vaktsineerija juurde. Vaktsineerimiseks võta ühendust oma kooliõega, kes annab edasised juhtnöörid. Kui kooliõde suunab lähima vaktsineerija juurde, tuleb aeg broneerida telefoni teel või digiregistratuuris
  • Sotsiaalvaldkonna töötajad saavad vaktsineerimiseks pöörduda oma maakonna vaktsineerija poole. Hooldekodudes vaktsineerivad üldjuhul hooldekodu õendusteenuse osutajad.
  • Tervishoiutöötajad saavad vaktsineerimiseks pöörduda oma tööandja poole.

Immuunpuudulikkusega inimesed, kes on juba saanud lisadoosi

  • Immuunpuudulikkusega inimestele tähendab tõhustusdoos neljandat kaitsesüsti, mida tasub teha, kui COVID-19 vaktsiini lisa- ehk kolmandast doosist on möödas vähemalt pool aastat
  • Immuunpuudulikkusega patsiendid, kes on COVID-19 läbi põdenud, peaksid tõhustudoosi vajalikkuse osas eelnevalt nõu pidama oma immunoloogiga.

Vanus 18-64

  • Soovi korral tehakse tõhustusdoose ka teistele alla 65-aastastele täiskasvanutele, aga mitte varem, kui esmase vaktsiinimiskuuri lõpetamisest on möödas kuus kuud (või viis kuud juhul, kui kaitsesüst on tehtud Vaxzevria/AstraZeneca või Jansseni vaktsiiniga). Tõhustusdoosi saab teha lähimas vaktsineerimispunktis (vaata: vaktsineeri.ee).

Kas pean tegema täiendava süsti, kui olen COVID-19 läbi põdenud ja end vaktsineerinud?

Neile, kes on COVID-19 läbi põdenud ja end vaktsineerinud (või ka korduvnakatunutele) pole tõhustusdoos praeguste teadmiste juures vajalik.

Mis on tõhustusdoosi ehk kolmanda kaitsesüsti levinuimad kõrvaltoimed?

Vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid on sarnased teise doosi kõrvalmõjudega. Enamus neist on lokaalsed kõrvalnähud, oma olemuselt kerged ja mööduvad mõne päevaga. Praeguste andmete alusel on nende sagedus olnud veidi suurem kui teise doosi järgselt.

Viimati uuendatud: 25.11.2021 16:54

Kas said vastuse oma küsimusele?

Neile, kes on COVID-19 läbi põdenud ja end vaktsineerinud (või ka korduvnakatunutele) pole tõhustusdoos praeguste teadmiste juures vajalik.

Viimati uuendatud: 17.11.2021 13:44

Kas said vastuse oma küsimusele?

Nn kolmandate ehk lisa- või tõhustusdooside saamise järel ükski COVIDi vaktsineerimistõend ise automaatselt ei uuene. Peale täiendavat doosi saad uue tõendi luua ise patsiendiportaalis digilugu.ee ja kasutusele võtta.

Kui täiendav doos on sinu kolmas doos:

  • Eestis saad tõendid kasutama hakata kohe samal päeval. Kui siseriiklikult tõendi kasutamisel tekib mõni probleem, nt kohvikusse minnes tuleb oranž veakood, palu kontrollijal kasutada Eesti kontrollirakendust (kontroll.digilugu.ee).

Kui täiendav doos on sinu teine doos (nt oled varasemalt vaktsineeritud Jansseniga või COVID-19 läbi põdenud ja saanud ühe doosi vaktsiini):

  • Vaktsineerimistõend ei hakka kehtima kohe. Olenevalt vaktsiinist saad uut tõendit kasutama hakata seitse (Pfizer Comirnaty) või 14 (Moderna Spikevax) päeva pärast vaktsiinisüsti saamist. Seni tuleks kasutada endist kehtivat COVID tõendit.

Lisa- ja tõhustusdoosi tõendite kasutamine välismaal

  • Soovitame esialgu reisile minnes kaasa võtta nii oma eelnev kui uus vaktsineerimistõend, sest olenevalt riigist võib pärast kolmandat doosi rakenduda maksimaalse kaitse ootamise periood kuni 14 päeva (ka siis, kui tegu kolmanda süstiga). Vana tõend uue loomisel kehtivust ei kaota, aga kui oled tõendi loonud enne 20. oktoobrit 2021, soovitame ka see uuesti luua ja alla laadida, et olla kindel, et välismaiseid kontrollrakendused veateadet ei anna.
  • Enne reisile minekut veendu oma tõendi vastavuses siht- ja transiitriikide nõuetele kasutades selleks Eesti kontrollirakendust (pärast esmakordset tõendi kontrollimist saad veenduda oma tõendi vastavuses ka teiste riikide nõuetele) ning tutvu kindlasti ka teiste kohapeal kehtivate piirangutega. Info leiad lehtedelt reisitargalt.vm.ee ja reopen.europa.eu.

Oluline: kui oled oma vaktsineerimistõendi loonud enne 20. oktoobrit 2021 ja soovid minna reisile, siis tehnilise kehtivuse lõppemise tõttu palun uuenda seda patsiendiportaalis (digilugu.ee. Selleks kustuta oma vana vaktsineerimistõend ja loo uus, samade andmetega tõend.

Viimati uuendatud: 07.12.2021 13:51

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsineerimiseks saab aega broneerida:

  • digiregistratuuris aadressil www.digilugu.ee
  • telefonil 1247 iga päev kell 8-20
  • apteegis: leia endale lähim apteek ja broneeri aeg veebilehelt vaktsineeriapteegis.ee
  • helistades kohaliku haigla või raviasutuse registratuuri*

Ette registreerimata saab koroonaviiruse vastu lasta end immuniseerida ka vaktsineerimisbussides ja -punktides. Kõik võimalused erinevates linnades ja maakondades leiad veebilehelt vaktsineeri.ee - kohad, kus broneeringut ei nõuta, on rohelise märkega "etteregistreerimiseta".

Tallinna piires on vähemalt kümneliikmelisel täiskasvanute grupil võimalik endale tellida vaktsiinikiirabi. Teenuse tellimiseks saada e-kiri ltkhvak@keskhaigla.ee. Päringusse tuleb märkida aadress, kuhu kutsutakse, kuupäev, soovitav kellaaeg, vaktsineerimissooviga inimeste arv (minimaalselt 10) ja nende isikukoodid. Vaktsineerimiskiirabi meeskond võtab täpse aja kokkuleppimiseks tellijaga ise ühendust.

Vaktsineerimise koht ei ole seotud inimese ametliku elukohaga: kõik võivad broneerida aja või minna vaktsineerima endale sobivas piirkonnas üle Eesti. Alaealistele peab aja broneerima tema seaduslik esindaja.

Lisaks saab lisaks haiglatele ja eratervishoiuteenuse osutajatele vaktsineerida ka koolides (täpsem info: vaktsineeri.ee). Vanemaealiste ja riskirühmade vaktsineerimisega jätkavad ka perearstid.

Mine kindlasti vaktsineerimisele õigeks ajaks kohale või teavita vaktsineerivat asutust esimesel võimalusel, kui mingil põhjusel ei õnnestu vaktsineerimisele kokku lepitud ajal kohale minna.

Kui vajad COVID-19 vaktsineerimiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Viimati uuendatud: 27.09.2021 14:55

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, Eestis saab teha nii teise kui täiendava doosi (nn kolmas süst), kui vaktsineerimiskuuri on alustatud vaktsiiniga, millel on Euroopa Ravimiameti müügiluba (Pfizer-Biontechi Comirnaty, Moderna Spikevax, Johnson & Jonsoni Janssen, AstraZeneca Vaxzevria) ning inimesel on eelneva immuniseerimise kohta olemas usaldusväärne tõend.

Tõendil peab selgelt ja arusaadavalt olema kirjas vähemalt järgmised andmed:

  • keda vaktsineeriti (nimi, perekonnanimi, isikukood või passi number);
  • mis haiguse vastu vaktsineeriti;
  • vaktsiini nimetus/nimetused, kui tegemist on kombineeritud skeemiga;
  • mitu doosi tehti;
  • millal oli iga doos manustatud;
  • kes vaktsineeris (asutuse logo/tervishoiuteenuse osutaja tempel, nimi vms).

Peale vaktsineerimist saab endale patsiendiportaalis luua ka EL COVIDi vaktsineerimistõendi.

Erinevate vaktsineerimisvõimaluste kohta leiad infot aadressil vaktsineeri.ee.

Viimati uuendatud: 24.11.2021 17:53

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, vaktsineerimata inimene võib tööl edasi käia, kui tööandja on riskianalüüsis jõudnud tulemuseni, et viiruse levikuga seonduvad ohud on piisavalt maandatud teiste ennetusmeetmetega nagu näiteks isikukaitsevahendite kasutamine (nt mask, visiir, kaitseklaas), töö ümberkorraldamine (nt hajutatus, kaugtöö) või töötajate regulaarne testimine.

Kui riskianalüüsis on tuvastatud, et tööülesannete ohutuks täitmiseks on vajalik koroonaviiruse vastu vaktsineerimine ning riske ei ole võimalik teiste meetmetega maandada või tööd ei ole võimalik teisiti ümber korraldada, on tööandjal põhjendatud juhtudel õigus inimest hoiatada, selgitada võimalikke tagajärgi ning viimase lahendusena ka tööleping erakorraliselt üles öelda.

Tööandjal on omalt poolt võimalik aidata töötajate erinevatele vaktsineerimisega seotud küsimustele vastuseid leida ning hirme maandada kutsudes ettevõttesse rääkima ekspert-lektorid. Kui piisav arv soovijaid olemas, on võimalik kohapeal korraldada ka vaktsineerimine. Lisainfo: vaktsineeri.ee.

Rohkem infot töökeskkonnas riskide maandamisest COVID-19 pandeemia ajal leiab Tööelu portaalist.

Viimati uuendatud: 22.10.2021 13:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Läbi Eesti Haigekassa on tööandjatel võimalik saada nii infot vaktsineerituse määra kohta oma asutuses kui ka kutsuda vaktsineerijad või nõustajad kohapeale:

  1. Eesti Haigekassast saab küsida vaktsineeritusega hõlmatuse määra oma töötajate hulgas. Infot väljastatakse organisatsioonidele, kus on vähemalt 30 töötajat. Info saamiseks kirjuta: vaktsineerimine@haigekassa.ee.
  2. Tööandja saab vaktsineerijad kutsuda kohapeale, kui on koos vähemalt viis soovijat. Vaktsineerimise kokku leppimiseks kirjuta: vaktsineerimine@haigekassa.ee
  3. Ettevõttese saab kutsuda ekspert-lektori (arstid, õed, arstitudengid, kellel on läbitud immunoloogia kursus ja vaktsineerimise valikaine), kes annab ülevaate vaktsiinidest ning vastab küsimustele. Teenuse eest tasub haigekassa. Sooviavaldusest kirjuta vaktsineerimine@haigekassa.ee. Lektori kutsumisega tööandjale mingeid kulusid ei kaasne, küll aga peaks kohapeal olema vähemalt viis huvilist.

Mida kujutab endast kohtumine vaktsineerimise ekspert-lektoriga?

Kohtumine ekspert-lektoriga kestab u 30-45 min. Käsitletakse alljärgnevaid teemasid:

  • Keha (immuunsüsteemi) vastus viirusnakkusele
  • Vaktsineerimine vs viirusnakkus, vaktsiinide kõrvaltoimed, vaktsiinidega välditavad haigused
  • COVID vaktsiinide olemus
  • Vaktsineerimisega seotud arvamused ja müüdid
  • COVID vaktsineerimise läbiviimine (kes vaktsineerib, kust leiab infot jne)
  • Kohtumise teises pooles vastab ekspert-lektor osalejate küsimustele.

Veebis on võimalik vaadata ka 27. septembril toimunud COVID-19 vaktsineerimise teemalisi infotunde, kus arstid ja valdkonna tippeksperdid andsid vastuseid enamlevinud küsimustele. Eestikeelne infotund, venekeelne infotund ja eestikeelne infotund ingliskeelse sünkroontõlkega on leitavad sotsiaalministeeriumi Youtube’i kanalis.

Infot vaktsineerimise kohtade, maakondlike vaktsineerimise koordinaatorite, vaktsiinide, nende toimete ning levinuimate müütide kohta saab veebilehelt vaktsineeri.ee.

Viimati uuendatud: 14.10.2021 09:57

Kas said vastuse oma küsimusele?

Digiregistratuuri või kõnekeskuse kaudu broneeritud vaktsineerimise aega (1. doos), saab muuta ja tühistada üleriigilises digiregistratuuris.

Teise doosi aja annab inimesele vaktsineerija. Soovitame kindlasti sellest ajast kinni pidada. Kui on väga vaja muuta teise doosi aega (haigestumine, lähikontaktsus vsm), tuleb ühendust võtta selle raviasutusega, kes esimese doosi tegi, paluda leida uus aeg. Kui see raviasutus muudel aegadel enam vaktsineerimist ei tee või muul põhjusel uut aega panna ei saa, tuleb eelmine aeg sealsamas tühistada (tel v e-maili teel) ja otse helistades raviasutustesse leida endale teise doosi aeg.

Millised raviasutused milliseid vaktsiine teevad, leiab https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/ olevalt kaardilt. Pöörduda võib ka riigiinfo telefoni 1247 poole, läbi mille aidatakse inimesel leida sobiv raviasutus ja selle kontaktid.

Viimati uuendatud: 06.07.2021 10:47

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsineerida saavad end kõik Eesti elanikud alates 12. eluaastast.

COVID-19 vaktsineerimisele saab aega broneerida patsiendiportaalis digilugu.ee, lehel vaktsineeriapteegis.ee, riigiinfo telefonil 1247 ning kohalike haiglate ja raviasutuste registratuuris. Digiregistratuuris peab alaealisele aja broneerima lapsevanem või eestkostja.

Koroonaviiruse vastu saab vaktsineerida ka koolides:

  • üldharidus- ja kutsekoolides korraldavad vaktsineerimist kooliõed, kel on õigus lisaks õpilastele vaktsineerida ka personali ja vajadusel ka teisi kogukonnaliikmeid.
  • kooliõel on võimalik korraldada vaktsineerimine ise koolis kohapeal, kaasata tervishoiuteenuse osutaja või korraldada vaktsineeritavate jõudmine piirkondlikku vaktsineerimiskeskusse.
  • nagu teistegi vaktsineerimiste korral, vaktsineeritakse alaealisi haridusasutuses ainult vanema või eestkostja nõusolekul. Täiendav teave: vaktsineeri.ee/vaktsineerimine-koolides.

Erinevate vaktsineerimisvõimaluste kohta leiate info aadressil vaktsineeri.ee. Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Viimati uuendatud: 23.09.2021 14:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui oled enne haigestumist juba ühe koroonavaktsiini doosi saanud, sõltub teise süsti vajalikkus sellest, mis hetkel haigeks jäid:

  • kui haigestusid esimese kahe nädala jooksul pärast süsti, soovitatakse vaktsineerida ühe doosiga kuuendal kuul pärast tervenemist. Seejärel loetakse vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Enne teist doosi saab nakkusohutust vajadusel tõendada COVID läbipõdemistõendiga, mis kehtib, kui positiivse testitulemuse (PCR test) saamisest on möödas vähem kui 180 päeva.
  • kui haigestusid rohkem kui kaks nädalat pärast süsti, ei ole vajalik enam teist doosi manustada ning vaktsineerimiskuur loetakse lõpetatuks.

Mõlemal juhul tasub silmas pidada, et digitaalsetel COVID tõenditel ei muutu vaktsineerituse staatus automaatselt, vaid tõendid tuleb uuesti luua, kui tervishoiuteenuse osutaja on sisestanud läbipõdemist tõendava info (näiteks positiivne PCR testi tulemus). Juhul, kui loodud COVID tõendil oleva info osas on küsimusi, saab abi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kasutajatoe telefonilt +372 794 3943 (7.00-22.00) või elektronposti aadressilt abi@tehik.ee.

Möödapääsmatu vajaduse korral (teatud riikide reisipiirangute vms tõttu) võib COVID-19 läbi põdenud inimese soovil arst manustada talle ka teise doosi (kahe doosi vaheline minimaalne aeg on vaktsiiniomaduste kokkuvõttes määratud intervall).

Viimati uuendatud: 01.10.2021 17:00

Kas said vastuse oma küsimusele?

Puukentsefaliidivastane vaktsiin (nn puugivaktsiin):

  • COVID-19 vaktsiini ja puukentsefaliidivastase vaktsiini vahele peaks jääma 14 päeva.

Gripivaktsiin:

  • COVID-19 vaktsiini ja gripivaktsini vahele kindlat ajavahemikku jätma ei pea. Vaktsiinid võib teha ka samal päeval, aga võimalike reaktsioonide tuvastamiseks tuleks need süstida erinevatesse käsivartesse.

Viimati uuendatud: 23.09.2021 15:03

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eestlased ja Eesti isikukoodi omavad välismaalased, kel ei ole võimalik tehnilistel põhjustel patsiendiportaali siseneda või kes ei saa endale ise patsiendiportaalis EL COVID tõendeid luua, saavad selleks avalduse esitada kõigis Sotsiaalkindlustusameti teeninduspunktides.

Sotsiaalkindlustusametisse pöörduvatel inimestel peab tõendi loomiseks olema:

  • Eesti isikukood ja isikut tõendav dokument
  • vaktsiin peab olema tehtud Eestis

Kõik tõendi soovijad saavad juba eelnevalt täita avalduse (DOCX) ja selle välja printida. Eelnevalt või kohapeal täidetud avaldus tuleb esitada sobivasse Sotsiaalkindlustusameti teeninduspunkti ning seejärel saadetakse EL COVID tõend kolme tööpäeva jooksul inimese e-posti aadressile. Kuigi vaktsineerimistõendi saab luua ka juba peale üht vaktsineerimist, siis selleks, et osaleda Eestis erinevatel üritustel ja tegevustes, peab vaktsineerimiskuur olema lõpetatud. Teenus on kõigile tasuta. Täpsem info Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Kui inimesel puudub tõendi välja printimise või nutiltelefonis kuvamise võimalus, saab pöörduda näiteks ka kohalikku raamatukogusse. See eeldab aga toimiva ID-kaardi ja paroolide olemasolu. Vajadusel saab inimest aidata ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja.

Kui ID-kaardi paroolid on aegunud või kadunud, saab Politsei- ja Piirivalveameti esindusest taotleda uue kasutajatunnuse ja salasõna. Teenus maksab 5 eurot.

Viimati uuendatud: 23.09.2021 14:41

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui inimene ei saa meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida ehk tal esineb vastunäidustus vaktsineerimisele (nt tal on anafülaksia ehk tugev allergiline reaktsioon mõnele vaktsiini koostisainele, varem esinenud kapillaaride lekke sündroom vms), on tegevustes osalemiseks võimalik kasutada arsti tõendit. COVID-19 vaktsineerimise vastunäidustuse tuvastab arst ja dokumenteerib rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) koodiga, mille alusel saab ta väljastada paberil tõendi.

Tuleb tähele panna, et mainitud arstitõend alusel saab kontrollitud tegevustes osaleda vaid siseriiklikult, välisriigis tuleb lähtuda sealsetest piirangutest ja nõuetest. Tungivalt on inimestel, kes ei saa end meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida soovitatav tegevustes osalemisel kasutada nakkusohu vähendamiseks ka isikukaitsevahendeid, näiteks FFP2 või FFP3 respiraatorit.

Viimati uuendatud: 26.11.2021 11:41

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsineerida saavad need arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimise-alase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul.

Eestil on koroonavaktsiini tootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse Terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused (sh eriti madalad temperatuurid ning külmahela nõuete järgimine). Terviseamet korraldab riigisisese COVID-19 vaktsiinide laialiveo vaktsineerimiskohtadesse vastavalt vaktsiinide jaotuskavale. Transport tagatakse selliselt, et vaktsineerimiskohtades ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad viis päeva tavatingimustel.

Koroonaviiruse vastane vaktsineerimine on 2021. aastal tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele (ka neile, kellel pole tervisekindlustust), Eestis õppimis-, elamis- või tööloaga viibivatele isikutele ja siin pikemalt peatuvatele Euroopa Liidu kodanikele. Vaktsineerimine on vabatahtlik.

Täpsem info, kus ja kuidas end vaktsineerida on leitav veebilehelt vaktsineeri.ee.

Viimati uuendatud: 22.09.2021 11:18

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah - digiregistratuuris COVID-19 vaktsineerimiseks aega broneerides tuleb teha valik Jansseni, Pfizeri ja Moderna vaktsiinide vahel, AstraZeneca vaktsiini alla 50-aastastele ei pakuta.

Lisaks võivad näidustused või vastunäidustused erinevate vaktsiinitootjate vaktsiinide puhul mõnevõrra erineda ning sel juhul valib vaktsineerija sobiva vaktsiini.

Viimati uuendatud: 12.05.2021 09:59

Kas said vastuse oma küsimusele?

Erinevate Eestis kasutavate koroonavaktsiinide ja vaktsineerimise korraldamise kohta leiab infot lehelt vaktsineeri.ee.

Kui teil pole perearsti, aga vajate COVID-19 vaktsineerimise osas täiendavat nõustamist või on teil küsimusi, saate helistada nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Viimati uuendatud: 23.09.2021 13:33

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah. Vaktsiini kaitse haigestumise vastu kaalub üle kõik vaktsineerimisega seotud riskid ka rasestuda planeerivatel, rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel:

  • kui lapseootel naine haigestub, siis suureneb nii enneaegse sünnituse risk kui ka tõenäosus, et naine vajab intensiivravi. Vaktsineerimine vähendab neid riske oluliselt.
  • kui last rinnaga toitev ema on vaktsineeritud, omandab ka laps mõningase kaitse COVID-19 vastu.

Pole bioloogilist põhjust, miks koroonavaktsiinid võiks rasedatele naistele, loodetele või imetatavatele lastele ohtlikud olla. Sama kinnitavad ka loomkatsed, milles rottidele süstitud mitmekordsed vaktsiinidoosid ei toonud kaasa otsest või kaudset kahju rasedusele, loote arengule, sünnitusele ega sünnijärgsele perioodile.

Rahvusvaheline Naistearstide Föderatsioon (FIGO), mille liige on ka Eesti Naistearstide Selts, toetab lapseootel ja imetavate emade COVID-19 vastu vaktsineerimist, arvestades seejuures nakatumisriski, raseduse suurust, ema tervislikku seisundit jmt.

Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Viimati uuendatud: 22.09.2021 16:26

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eestis saavad end vaktsineerida:

  • välismaalased, kel ei ole Eesti isikukoodi, kuid viibivad siin elamis-, õppimis- või töötamisloaga
  • siin pikemalt peatuvad Euroopa Liidu kodanikud, kel on kehtiv Euroopa Ravikindlustuskaart

Eestis ei saa end vaktsineerida riigis ajutiselt viibivad turistid.

Vaktsineerimiseks soovitame pöörduda suuremate vaktsineerimis- ja arstikeskuste poole.

Viimati uuendatud: 02.11.2021 10:53

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kaitseväes kehtivad vaktsineerimisele samad põhimõtted nagu ülejäänud Eestis: vaktsineerimist alustati meditsiinitöötajatest ning kaitseväe igapäevase toimimise seisukohast olulistest üksustest. Vaktsiinid on parim võimalus koroonaviiruse seljatamiseks ja tavapärase elukorralduse juurde naasmiseks ning Kaitsevägi julgustab oma inimesi ennast kindlasti vaktsineerima. Kaitsevägi peab normaalseks, et lähtuvalt meie tegevuse eesmärgist – hoida riigi kaitsevõimet – on meie töötajad ja teenistujad läbi vaktsineerimise valmis ennast, oma kaaslasi ja oma lähedasi kaitsma.

Vaktsineerimisest keeldumisel tuleb arvestada tavapäraste riigis kehtivate piirangutega. Lisaks võidakse kaitseväe juhataja käskkirjaga rakendada lisapiiranguid teenistuses ning liikumises väeosas ja väeosa territooriumilt välja, et takistada haiguse levikut. Mittevaktsineeritutel tuleb pärast igakordset väeosast lahkumist teha naasmisel COVID-19 kiirtest.

Viimati uuendatud: 19.07.2021 14:00

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kehtiv vaktsineerimistõend ei ole aluseks välisriiki reisimiseks, vaid võib tulenevalt sihtriigi nõuetest anda vabastuse teatud piirangutest, mis riik on kehtestanud (nt eneseisolatsioon).

Reisides tuleb arvestada sihtriigi nõuetega sisenemisel, eneseisolatsoonikohustuse tingimustega ning kohapeal kehtivate piirangutega. Info teistesse riikidesse sisenemise tingimuste kohta leiad Reisi Targalt veebilehelt.

Viimati uuendatud: 27.09.2021 15:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsiinis endas pole kindlasti midagi sellist, mis saaks põhjustada koroonasse haigestumist,. Vaktsiin sisaldab ainult väga konkreetseid viiruseosakesi, mitte tervet viirust.

Seega ei saa kahjuks öelda, kust vaktsineeritud inimene selle haiguse sai. Viiruse peiteaeg on 2–12 päeva, seega ei ole välistatud, et inimesel oli viirusega kokkupuude koguni nädal enne esimese vaktsiinisüsti saamist või ka vaktsineerimise päeval. See võis toimuda haiglas või muus kohas, kuhu inimene sattus (ühissõiduk, pood, lift, avalik WC ja muud avalikud kohad).

Kahjuks on viis päeva liiga lühike aeg, et vaktsiin annaks juba kaitse. Pfizeri kolmanda faasi katseandmed näitavad, et vaktsineeritute hulgas hakkas nakatumine märgatavalt vähenema alles 12 päeva pärast esimest süsti. Maksimaalne kaitse tekib alles nädal pärast teist doosi.

Viimati uuendatud: 06.04.2021 12:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eesti tunnustab neid vaktsineerimisi, mida tunnustab inimese lähtekohariik. Välisriigis tehtud vaktsineerimisi kusagil eraldi registreerida ei saa, kuid piiri ületades tuleb oma vaktsineerimisstaatust tõendada.

Viimati uuendatud: 15.03.2021 12:19

Kas said vastuse oma küsimusele?

Enne vaktsineerimist ei ole vaja teha koroonaviiruse testi. Küll aga tuleb vaktsineerimisele kohale tulla tervena. Kui sul on parajasti palavik, põed hetkel COVID-19 haigust või oled olnud lähikontaktne, lükka vaktsineerimine ajutiselt edasi.

Viimati uuendatud: 23.09.2021 15:25

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ning sama kehtib ka COVID-19 vastase vaktsineerimise puhul.

Samas on koroonavastane immuniseerimine väga soovitatav, sest vaktsineerimine vähendab rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist, võimaldab kaitsta ka neid, kes ise end vaktsineerida lasta ei saa, ning on tõenäoliselt ainus reaalne lahendus normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks.

Infot, kus ja kuidas end vaktsineerida, leiab veebilehelt vaktsineeri.ee. Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Viimati uuendatud: 22.09.2021 13:47

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Vaktsineerimise võimaldamine töökohal on üks tööandja võimalikest meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks, kuid vaktsineerimine ei saa olla ainus võimalus bioloogiliste ohuteguritega nakatumise vältimiseks.

Kui töötaja keeldub vaktsineerimisest, siis saab tööandja:

  • ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm. Tööandjal lasub seega eelkõige kohustus hinnata, kas näiteks klienditeenindja ja klientide tervist on võimalik kaitsta ka teiste meetmetega, näiteks maski kandmise kohustuslikkuse, käte desinfitseerimise, pleksiklaasi, otsese kontakti vähendamise, pindade tihedama puhastamise ja muude abinõudega;
  • vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud sektorites või tegevusalade puhul eriliselt oluline (näiteks tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine.

Ainuüksi vaktsineerimisest ei pruugi töötajate ohutuse tagamiseks olla abi ning tihtipeale tuleb meetmeid riskide maandamiseks kohaldada üheaegselt.

Viimati uuendatud: 17.03.2021 10:56

Kas said vastuse oma küsimusele?

Töötaja ei ole üldjuhul kohustatud jagama tööandjale oma terviseandmeid, sh informatsiooni vaktsineerimise kohta.

Tööandjal on õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele.

Sealhulgas on tööandjal õigus põhjendatud juhul küsida töötaja vaktsineerimise kohta, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on üks võimalik meede antud ametikohal viirusesse nakatumise vältimiseks ning tööülesannete edaspidiseks ohutuks täitmiseks.

Kuigi tööandjal on õigus teatud juhtudel vaktsineerimise kohta küsida, on töötajal seejuures õigus keelduda vastava informatsiooni jagamisest tööandjale.

Olukorras, kus tööandja, tuginedes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele, küsib töötajalt informatsiooni tema vaktsineerimiste kohta või võimaldab töötajale vaktsineerimise, kuid töötaja keeldub vaktsineerimisega seotud informatsiooni esitamisest või keeldub vaktsineerimast, siis saab tööandja:

  • ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm;
  • vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks, võib tööandjal olla õigus põhjendatud juhtudel vaktsineerimisega seotud informatsiooni või vaktsineerimisest keeldumise järel töötajaga töösuhe erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 2 kohaselt töökohale sobimatuse tõttu.

Kui ettevõttes töötab üle 30 inimese, on tööandjal võimalik teha Eesti Haigekassale päring oma ettevõtte vaktsineerimise hõlmatuse kohta. Selleks tuleb saata taotlus vaktsineerimine@haigekassa.ee. Isikukaitse andmete kaitsmiseks väljastab Haigekassa infot piiratud kujul ning vastusena edastatakse üks kolmest võimalikust variandist: 1) alla 50% 2) täpne protsent, kui vaktsineeritus on vahemikus 50-80% 3) üle 80%.

Viimati uuendatud: 08.09.2021 13:09

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ei pea, aga eneseisolatsiooni on jäämine on tungivalt soovitatav, kui haigestunud on sinuga koos elav inimene. Delta tüvi levib väga kiiresti ning haigestuda võivad ka vaktsineeritud ja varem haigust põdenud inimesed. Peresisene lähikontakt suurendab nakatumise ja nakkuse edasikandmise riski veelgi.

Soovitused peresisese lähikontakti korral:

  • Jää eneseisolatsiooni vähemalt viieks päevaks. Kui sümptomeid ei teki, saad naasta tavapärase elukorralduse juurde. Sümptomite korral tee PCR-test.
  • Eneseisolatsiooni ajaks võta vajadusel haigusleht. Perearst saab väljastada haiguslehe, kui patsiendil on lähikontaktsuse tõttu nakkushaiguse kahtlus.
  • Haiguslehe ajal makstakse ravikindlustushüvitist alates teisest haiguspäevast, Tallinna linn hüvitab elanikele ka esimese haiguspäeva.
  • Kui kaugtööd teha või haiguslehte võtta ei saa, tee enne kodust väljumist antigeeni kiirtest.

Kui sa ei ole COVIDi haigust läbi põdenud ega vaktsineeritud, pead lähikontaktsena igal juhul jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni ning viibima kodus. Kui lähikontakt koroonaviiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või huvihariduses, saavad lapsed ja noored, kes ei ole COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud või haigust läbi põdenud, jääda lihtsustatud karantiini.

Viimati uuendatud: 11.11.2021 13:53

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsineeritud Eestis

Kui oled vaktsineeritud Eestis, saad patsiendiportaalis digilugu.ee endale luua Euroopa Liidu standarditele vastava COVID digitõendi, mida saad kasutada nii väljaprindituna kui nutiseadmes.

Vaktsineerimiskuur loetakse lõpetatuks ning tõend kehtivaks alates immuunsuse maksimaalse kaitse saabumise ajast vastavalt konkreetse tootja juhistele:

  • Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi
  • AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria puhul 15 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi
  • Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi
  • Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi.

Vaktsineerituga võrdsustatuks loetakse ka inimesed, kes on saanud pärast kuuri läbimist täiendava vaktsiinidoosi ning täiendavast vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta.

Vaktsineeritud välismaal

Eesti tunnustab neid vaktsineerimisi, mida tunnustab inimese lähtekohariik (sealhulgas ka nt Sputnik V, Sputnik Lite, Sinovac, Sinopharm jne). Vaktsineerimiskuur loetakse lõpetatuks ning tõend kehtivaks alates immuunsuse maksimaalse kaitse saabumise ajast vastavalt konkreetse tootja juhistele (nt Sputnik V puhul 21 päeva pärast teist vaktsiinidoosi). Vaktsineerituga võrdsustatuks loetakse ka inimesed, kes on saanud pärast kuuri läbimist täiendava vaktsiinidoosi ning täiendavast vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta.

Vaktsineerimise tõendamiseks sobivad:

  • immuniseerimispass, selle koopia või vastav tõend (sh EL nõuetele vastav COVID-19 digitaalne vaktsineerimise tõend);
  • teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud;
  • immuniseerimisepass, mille väljastamist on võimalik paluda tervishoiuteenuse osutajalt paberkandjal.

Teises riigis teostatud vaktsineerimist tõendav dokument peab olema ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles ning sisaldama järgmist informatsiooni:

  • haigus, mille vastu immuniseeriti;
  • immuniseerimise kuupäev;
  • immuunpreparaat, mida kasutati;
  • mitu annust on isikule manustatud;
  • tõendi väljastaja andmed.

Viimati uuendatud: 18.10.2021 11:50

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui vaktsineerimine viiakse läbi perearsti juures, siis annab perearst vaktsineeritule soovi korral ka paberkandjal immuniseerimispassi.

Paljudel inimestel on immuniseerimispassid juba eelnevalt olemas. Nendel palume see kindlasti vaktsineerimisele kaasa võtta.

Viimati uuendatud: 10.08.2021 16:38

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui pärast 1. või 2. vaktsiinidoosi saamist haigestub inimene COVID-19 haigusesse, siis võib ta olla nakkusohtlik enamikel juhtudel kuni 10 päeva ja peab viibima isolatsioonis.

Viimati uuendatud: 09.03.2021 11:02

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.