Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.

Vaktsineerimise plaan ja riskirühmad

Ava kõik vastused

Alates 17. maist on COVID-19 vastu vaktsineerimiseks aja broneerimine avatud kõigile inimestele, kes on vähemalt 16-aastased. Mai- ja juunikuu jooksul saavad kõik soovijad esimese doosi vaktsiini kätte. Eesti eesmärk on saavutada sügiseks 70% hõlmatus täiskasvanud elanikkonnas.

COVID-19 vaktsineerimiseks tuleb broneerida aeg digiregistratuuris http://www.digilugu.ee või helistades vaktsineerimist läbi viiva asutuse telefonil. Endale lähima vaktsineerimiskoha leiad kaardirakenduselt: https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/

Samuti saab aega broneerida riigiinfo telefoni 1247 kaudu. Telefoni teel saab aegu broneerida kõikidesse vaktsineerimiskohtadesse üle Eesti. Samal numbril saab vajadusel vastuseid COVID-19 vaktsineerimise kohta tekkivatele küsimustele. Kõnekeskus töötab 7 päeva nädalas kell 8-20.

Digiregistratuuri või kõnekeskuse kaudu broneeritud vaktsineerimise aega (1. doos), saab muuta ja tühistada üleriigilises digiregistratuuris.

Teise doosi aja annab inimesele vaktsineerija. Soovitame kindlasti sellest ajast kinni pidada. Kui tõesti minna ei saa, tuleb eelnevalt ühendust võtta esimese vaktsiinidoosi teinud raviasutuse registratuuri telefonil, teatada oma ajast loobumisest ning panna uus aeg.

Elavasse järjekorda ei ole mõtet tulla.

Viimati uuendatud: 20.05.2021 08:59

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 ägeda haiguse korral lükatakse vaktsineerimine edasi.

COVID-19 haiguse läbipõdemine või seropositiivsus (ehk kui veres leidub määratavas koguses antikehi) ei ole vaktsineerimisele vastunäidustus.

COVID-19 haiguse läbipõdenuid vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist. Seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks. Läbipõdenutele ei ole teise doosi tegemine vajalik, samuti võib sel juhul olla vaktsiini reaktogeensus kõrgem ja esineda rohkem kõrvaltoimeid.

Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning inimene loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.

Viimati uuendatud: 06.05.2021 10:48

Kas said vastuse oma küsimusele?

Lapsi on COVID-19 haiguse vastu võimalik vaktsineerida siis, kui leidub lastele sobiv vaktsiin.

On tavapärane, et esmalt tehakse kliinilised uuringud täiskasvanutel ning kui toimed nendel on selged, siis laiendatakse sihtrühma lastele. Samamoodi oli ka koroonaviiruse vastaste vaktsiinidega. Kui uuringutulemused lastel on teada, siis vaatavad ravimiametid need üle ning kui vaktsiinist saadav kasu-riski suhe on ka lastel positiivne, siis laiendatakse vaktsiinide näidustust ka lastele. Praegu ei ole ükski koroonavaktsiin veel nii kaugele jõudnud, aga töö selle nimel käib.

Viimati uuendatud: 26.04.2021 15:55

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 vaktsiinid on riiklikult hangitud ning ei ole hetkel Eestis tasu eest kättesaadavad. Kuni 2021. aasta lõpuni on COVID-19 vastane vaktsineerimine kõigile Eesti inimestele tasuta, sh ka ravikindlustamata inimestele ning Eestis elavatele ja/või töötavatele välismaalastele. Juhul, kui mingil hetkel peaksid COVID-19 vaktsiinid jõudma eraturule, oleks võimalik end ka tasu eest vaktsineerida lasta, kuid arvestades ülisuurt nõudlust terves maailmas, on see lähiajal vähetõenäoline.

Viimati uuendatud: 24.04.2021 17:38

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 26. aprillist 2021 vaktsineerivad õendusteenuse osutajad kodudes neid inimesi, kel on keeruline perearsti juurde liikuda või raske haigus, mille tõttu nad ise vaktsineerima minna ei saa.

Vaktsineerimine on inimese jaoks tasuta ning vaktsineerimist alustatakse 60-aastastest ja vanematest inimestest.

Kindlasti tuleb oma perearstile märku anda võimalikest takistustest vaktsineerima minekul, sh kodus vaktsineerimise vajadusest. Perearst lisab kodust vaktsineerimist vajavad isikud nimekirja ning edastab selle info siis koduõendusteenuse osutajale.

Koduõendusteenuse osutaja võtab ise vaktsiini saava inimesega ühendust ja lepib aja kokku.

Vaktsineerimiseks kasutatakse Johnson&Johnson tütarettevõtte Janssen COVID-19 vastast vaktsiini, sest vaktsineerimise lõpetamiseks on vaja vaid ühte süsti.

Koos kodus oleva liikumisraskustega inimesega on võimalik vaktsineerida ka tema hooldajaid.

Viimati uuendatud: 12.05.2021 13:31

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsiini vastunäidustuseks on ülitundlikkus vaktsiini toimeaine või abiainete suhtes.

  • COVID-19 haiguse läbipõdemine või seropositiivsus ei ole vaktsineerimise vastunäidustus. COVID-19 haiguse läbipõdenuid vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist. Seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks. Läbipõdenutele ei ole teise doosi tegemine vajalik, samuti võib sel juhul olla vaktsiini reaktogeensus kõrgem ja esineda rohkem kõrvaltoimeid.
  • Raske haprussündroomiga, väga halvas üldseisundis või elu lõpule lähenevatel inimestel võivad ka üldiselt kergekujulised kõrvaltoimed (nt palavik, iiveldus ja oksendamine) mõjuda halvasti ja kiirendada surma saabumist. Kui inimese oodatav eluiga on lühem kui vaktsiinist kaitse saamise aeg, siis ei ole otstarbekas teda vaktsineerida. Selliste inimeste vaktsineerimise kasu ja kahju suhet tuleb hoolikalt individuaalselt hinnata.
  • Lähikontaktseid võib vaktsineerida COVID-19 vastu pärast karantiini lõpetamist.
  • Rasedus. COVID-19 vaktsiinide kasutamise kogemus rasedatel on piiratud. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule. COVID-19 vaktsiini manustamist raseduse ajal tuleb kaaluda ainult olukorras, kus võimalik kasu kaalub üles võimaliku riski emale ja lootele.
  • Imetamine. Ei ole teada, kas COVID-19 vaktsiinid erituvad rinnapiima.
  • Fertiilsus. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele.
  • Ülitundlikkus ja anafülaksia. Inimestele, kellel pärast COVID-19 vaktsiiniesimese annuse manustamist tekkis anafülaksia, ei tohi teist annust manustada.
  • Samaaegne haigus.Vaktsineerimine tuleb lükata edasi kõikidel kõrge palavikuga raske haiguse või ägeda infektsiooniga isikutel. Kerge infektsiooniga ja/või väikese palavikuga isikute vaktsineerimise edasilükkamine ei ole vajalik.
  • Trombotsütopeenia ja hüübimishäired. COVID-19 vaktsiin tuleb manustada ettevaatusega isikutele, kes saavad antikoagulantravi või kellel on trombotsütopeenia või muud hüübimishäired (näiteks hemofiilia), sest lihasesisese manustamise järel võib neil tekkida verejooks või verevalum.
  • Immuunpuudulikkusega inimesed. Immuunpuudulikkusega inimestel ei ole vaktsiini efektiivsust, ohutust ja immunogeensust hinnatud. COVID-19 vaktsiini efektiivsus võib immuunpuudulikkusega inimestel olla väiksem.

Viimati uuendatud: 10.05.2021 10:18

Kas said vastuse oma küsimusele?

Onkoloogilised haigused ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks. Vaktsineerimine on onkoloogilistele patsientidele eriti näidustatud, kuna neil on väga kõrge risk COVID-19 infektsiooni raskeks kuluks. Onkoloogiliste patsientide vaktsineerimiseks sobivad kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid.

Ainult healoomulise kasvajaga inimene riskirühma ei kuulu, selleks peaksid olema ka muud näitajad nagu näiteks vanus. Lõplik otsus jääb muidugi perearstile, kes saab arvestada ka inimese tervise hetkeseisu, sest see võib muutuda.

Viimati uuendatud: 17.03.2021 11:42

Kas said vastuse oma küsimusele?

Juhul, kui välisriik võimaldab Eesti kodanikele seal vaktsineerimist, on välisriigis töötaval Eesti kodanikul võimalus end seal vaktsineerida. Vaktsineerimine on võimalik ka Eestis vastavalt vaktsineerimise plaanile.

Viimati uuendatud: 04.05.2021 08:56

Kas said vastuse oma küsimusele?

Perearstil on võimalik lisaks riskirühma kuuluvatele inimestele vaktsineerida ka riskirühma kuuluvate inimeste hooldajaid või riskirühma inimesega samas leibkonnas elavaid inimesi. Hooldaja vaktsineerimine on kindlasti vajalik nt juhul kui riskirühma inimest ennast ei ole võimalik vaktsineerida.

Alates 2021. aasta aprilli lõpust võimaldab Eestisse jõudnud ühedoosiline Jansseni vaktsiin vaktsineerida ka neid inimesi, kes ise perearstikeskusesse minna ei saa. Neid vaktsineerimisi viivad läbi koduõed. Koduvisiidi käigus on koduõdedel võimalik vaktsineerida ka koduse riskirühma kuuluva inimese hooldajaid ja leibkonnaliikmeid.

Viimati uuendatud: 27.04.2021 13:52

Kas said vastuse oma küsimusele?

Riskirühma nimekirjas on ka need inimesed, kes hetkel ravikindlustust ei oma. Eesmärk on vaktsineerida kõik riigis elavad inimesed ja vaktsineerimise vaates pole ravikindlustus oluline. Riskirühma nimekirjas on teatud haigustega patsiendid või patsiendid, kel on selleks teatud haigus.

Viimati uuendatud: 12.03.2021 10:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.