Vaktsineerimise plaan ja riskirühmad
COVID-19 ägeda haiguse korral lükatakse vaktsineerimine edasi.
COVID-19 haiguse läbipõdemine või seropositiivsus (ehk kui veres leidub määratavas koguses antikehi) ei ole vaktsineerimisele vastunäidustus.
COVID-19 haiguse läbipõdenuid vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist. Seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks.
Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning inimene loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.
Viimati uuendatud: 11.08.2021 12:28
Kas said vastuse oma küsimusele?
Tohib vaktsineerida:
- Kõiki üle 5-aastaseid lapsi, noori ja täiskasvanuid, kui ei ole selget vastunäidustust (vt allpool). Vanemaid kui 5-aastaseid lapsi tohib vaktsineerida mRNA vaktsiinidega.
- Väga vajalik on eakate, krooniliste, onkoloogiliste haigustega ning immuunpuudulikkusega inimeste vaktsineerimine, kuna neil on väga kõrge risk COVID-19 infektsiooni raskeks kuluks.
- Nii last ootavaid kui last rinnaga toitvaid naisi. Seni kogutud andmed ei näita, et vaktsineerimine mõjuks kahjulikult rasestumisele, raseduse kulule või rinnalapsele. Kui lapseootel naine haigestub COVID-19sse, siis suureneb nii enneaegse sünnituse risk kui ka tõenäosus, et naine vajab intensiivravi. Vaktsineerimine vähendab neid riske oluliselt.
- COVID-19 läbipõdenud või antikehasid omavaid inimesi. COVID-19 haiguse läbipõdenud inimest vaktsineeritakse ühe doosiga nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist ning ta loetakse vaktsineerituks järgmise kuue kuu jooksul. Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning nad loetakse vaktsineerituks järgmise kuue kuu jooksul.
- Lähikontaktseid võib vaktsineerida COVID-19 vastu pärast karantiini lõpetamist.
Miks ja kellel tuleb jääda vaktsineerimise järgselt jälgimisele, et vajadusel abi saada?
- Kõigi vaktsiinide puhul on allergilise reaktsiooni/anafülaktilise šoki risk (pärast vaktsineerimist tuleb olla u 15 minutit arstikeskuses)
- Kõigi vaktsiinidega on ärevusega seotud reaktsioonide, minestamise oht –vaktsineeritakse alati istudes, et vältida kukkumisest tingitud vigastusi
- sarnaselt teiste süstitavate ravimitega võib nendel inimestel, kes kasutavad verevedeldajaid või kellel on mõni hüübimishäire (nt hemofiilia) süstekoht jääda veritsema või tekib sinna verevalum.
Vaktsineerida tohib arsti otsusel pärast kasu ja riskide kaalumist:
- Raske haprussündroomiga (põduruse skaala 8/9 astmel) või elu lõpule lähenevatel inimestel võivad ka üldiselt kergekujulised kõrvaltoimed (nt palavik, iiveldus ja oksendamine) mõjuda halvasti. Kui inimese oodatav eluiga on lühem kui vaktsiinist kaitse saamise aeg, siis ei ole otstarbekas teda vaktsineerida.
Vaktsineerimine tuleb edasi lükata:
- Ägeda, kõrge palavikuga haiguse puhul.
Ei tohi vaktsineerida:
- Inimesi, kellel on pärast COVID-19 vaktsiini esimese annuse manustamist esinenud anafülaksia ja tõsine ülitundlikkusreaktsioon. Sama vaktsiiniga ei tohi vaktsineerimist jätkata.
- Adenoviirusvektor-vaktsiinidega (Jansseni COVID-19 vaktsiin, Vaxzevria) ei tohi vaktsineerida inimesi, kellel on varem esinenud kapillaaride lekke sündroomi või kellel on pärast esimest vaktsiinidoosi tekkinud trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom.
Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise osas täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00). Info erinevate vaktsineerimisvõimaluste ja Eestis kasutusel olevate vaktsiinide kohta leiate vaktsineeri.ee.
Viimati uuendatud: 15.12.2021 09:58
Kas said vastuse oma küsimusele?
Onkoloogilised haigused ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks. Vaktsineerimine on onkoloogilistele patsientidele eriti näidustatud, kuna neil on väga kõrge risk COVID-19 infektsiooni raskeks kuluks. Onkoloogiliste patsientide vaktsineerimiseks sobivad kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid.
Ainult healoomulise kasvajaga inimene riskirühma ei kuulu, selleks peaksid olema ka muud näitajad nagu näiteks vanus. Lõplik otsus jääb muidugi perearstile, kes saab arvestada ka inimese tervise hetkeseisu, sest see võib muutuda.
Viimati uuendatud: 17.03.2021 11:42
Kas said vastuse oma küsimusele?
Riskirühma nimekirjas on ka need inimesed, kes hetkel ravikindlustust ei oma. Eesmärk on vaktsineerida kõik riigis elavad inimesed ja vaktsineerimise vaates pole ravikindlustus oluline. Riskirühma nimekirjas on teatud haigustega patsiendid või patsiendid, kel on selleks teatud haigus.
Viimati uuendatud: 12.03.2021 10:14
Kas said vastuse oma küsimusele?