Vaktsineerimise plaan ja riskirühmad

Ava kõik vastused

COVID-19 ägeda haiguse korral lükatakse vaktsineerimine edasi.

COVID-19 haiguse läbipõdemine või seropositiivsus (ehk kui veres leidub määratavas koguses antikehi) ei ole vaktsineerimisele vastunäidustus.

COVID-19 haiguse läbipõdenuid vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist. Seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks.

Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning inimene loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.

Viimati uuendatud: 11.08.2021 12:28

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 26. aprillist 2021 vaktsineerivad õendusteenuse osutajad kodudes neid inimesi, kel on keeruline perearsti juurde liikuda või raske haigus, mille tõttu nad ise vaktsineerima minna ei saa.

Vaktsineerimine on inimese jaoks tasuta ning vaktsineerimist alustatakse 60-aastastest ja vanematest inimestest.

Kindlasti tuleb oma perearstile märku anda võimalikest takistustest vaktsineerima minekul, sh kodus vaktsineerimise vajadusest. Perearst lisab kodust vaktsineerimist vajavad isikud nimekirja ning edastab selle info siis koduõendusteenuse osutajale.

Koduõendusteenuse osutaja võtab ise vaktsiini saava inimesega ühendust ja lepib aja kokku.

Vaktsineerimiseks kasutatakse Johnson&Johnson tütarettevõtte Janssen COVID-19 vastast vaktsiini, sest vaktsineerimise lõpetamiseks on vaja vaid ühte süsti.

Koos kodus oleva liikumisraskustega inimesega on võimalik vaktsineerida ka tema hooldajaid.

Viimati uuendatud: 12.05.2021 13:31

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tohib vaktsineerida:

  • Kõiki üle 12-aastaseid inimesi, kui ei ole selget vastunäidustust (vt allpool). Lapsi alates 12. eluaastast tohib vaktsineerida mRNA vaktsiinidega.
  • Väga vajalik on eakate, krooniliste, onkoloogiliste haigustega ning immuunpuudulikkusega inimeste vaktsineerimine, kuna neil on väga kõrge risk COVID-19 infektsiooni raskeks kuluks.
  • Nii last ootavaid kui last rinnaga toitvaid naisi. Seni kogutud andmed ei näita, et vaktsineerimine mõjuks kahjulikult rasestumisele, raseduse kulule või rinnalapsele. Kui lapseootel naine haigestub COVID-19sse, siis suureneb nii enneaegse sünnituse risk kui ka tõenäosus, et naine vajab intensiivravi. Vaktsineerimine vähendab neid riske oluliselt.
  • COVID-19 läbipõdenud või antikehasid omavaid inimesi. COVID-19 haiguse läbipõdenud inimest vaktsineeritakse ühe doosiga nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist ning ta loetakse vaktsineerituks järgmise kuue kuu jooksul. Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning nad loetakse vaktsineerituks järgmise kuue kuu jooksul.
  • Lähikontaktseid võib vaktsineerida COVID-19 vastu pärast karantiini lõpetamist.

Miks ja kellel tuleb jääda vaktsineerimise järgselt jälgimisele, et vajadusel abi saada?

  • Kõigi vaktsiinide puhul on allergilise reaktsiooni/anafülaktilise šoki risk (pärast vaktsineerimist tuleb olla u 15 minutit arstikeskuses)
  • Kõigi vaktsiinidega on ärevusega seotud reaktsioonide, minestamise oht –vaktsineeritakse alati istudes, et vältida kukkumisest tingitud vigastusi
  • sarnaselt teiste süstitavate ravimitega võib nendel inimestel, kes kasutavad verevedeldajaid või kellel on mõni hüübimishäire (nt hemofiilia) süstekoht jääda veritsema või tekib sinna verevalum.

Vaktsineerida tohib arsti otsusel pärast kasu ja riskide kaalumist:

  • Raske haprussündroomiga (põduruse skaala 8/9 astmel) või elu lõpule lähenevatel inimestel võivad ka üldiselt kergekujulised kõrvaltoimed (nt palavik, iiveldus ja oksendamine) mõjuda halvasti. Kui inimese oodatav eluiga on lühem kui vaktsiinist kaitse saamise aeg, siis ei ole otstarbekas teda vaktsineerida.

Vaktsineerimine tuleb edasi lükata:

  • Ägeda, kõrge palavikuga haiguse puhul.

Ei tohi vaktsineerida:

  • Inimesi, kellel on pärast COVID-19 vaktsiini esimese annuse manustamist esinenud anafülaksia ja tõsine ülitundlikkusreaktsioon. Sama vaktsiiniga ei tohi vaktsineerimist jätkata.
  • Adenoviirusvektor-vaktsiinidega (Jansseni COVID-19 vaktsiin, Vaxzevria) ei tohi vaktsineerida inimesi, kellel on varem esinenud kapillaaride lekke sündroomi või kellel on pärast esimest vaktsiinidoosi tekkinud trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom.

Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise osas täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00). Info erinevate vaktsineerimisvõimaluste ja Eestis kasutusel olevate vaktsiinide kohta leiate vaktsineeri.ee.

Viimati uuendatud: 08.11.2021 15:57

Kas said vastuse oma küsimusele?

Onkoloogilised haigused ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks. Vaktsineerimine on onkoloogilistele patsientidele eriti näidustatud, kuna neil on väga kõrge risk COVID-19 infektsiooni raskeks kuluks. Onkoloogiliste patsientide vaktsineerimiseks sobivad kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid.

Ainult healoomulise kasvajaga inimene riskirühma ei kuulu, selleks peaksid olema ka muud näitajad nagu näiteks vanus. Lõplik otsus jääb muidugi perearstile, kes saab arvestada ka inimese tervise hetkeseisu, sest see võib muutuda.

Viimati uuendatud: 17.03.2021 11:42

Kas said vastuse oma küsimusele?

Perearstil on võimalik lisaks riskirühma kuuluvatele inimestele vaktsineerida ka riskirühma kuuluvate inimeste hooldajaid või riskirühma inimesega samas leibkonnas elavaid inimesi. Hooldaja vaktsineerimine on kindlasti vajalik nt juhul kui riskirühma inimest ennast ei ole võimalik vaktsineerida.

Alates 2021. aasta aprilli lõpust võimaldab Eestisse jõudnud ühedoosiline Jansseni vaktsiin vaktsineerida ka neid inimesi, kes ise perearstikeskusesse minna ei saa. Neid vaktsineerimisi viivad läbi koduõed. Koduvisiidi käigus on koduõdedel võimalik vaktsineerida ka koduse riskirühma kuuluva inimese hooldajaid ja leibkonnaliikmeid.

Viimati uuendatud: 27.04.2021 13:52

Kas said vastuse oma küsimusele?

Riskirühma nimekirjas on ka need inimesed, kes hetkel ravikindlustust ei oma. Eesmärk on vaktsineerida kõik riigis elavad inimesed ja vaktsineerimise vaates pole ravikindlustus oluline. Riskirühma nimekirjas on teatud haigustega patsiendid või patsiendid, kel on selleks teatud haigus.

Viimati uuendatud: 12.03.2021 10:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.