Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.

Vaktsineerimise plaan ja riskirühmad

Ava kõik vastused

COVID-19 ägeda haiguse korral lükatakse vaktsineerimine edasi.

COVID-19 haiguse läbipõdemine või seropositiivsus ei ole vaktsineerimisele vastunäidustus:

  • COVID-19 haiguse läbipõdenuid tuleb vaktsineerida 1 doosiga nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist. Läbipõdenuid ja 1 doosiga vaktsineerituid loetakse vaktsineerituteks järgmise 6 kuu jooksul.
  • Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning inimene loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.

Viimati uuendatud: 15.03.2021 12:16

Kas said vastuse oma küsimusele?

Otsustati, et esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele:

  • tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed – ca 30 000 inimest
  • hoolekande asutuste töötajad ja elanikud – ca 25 000 inimest
  • kõik üle 70 aastased inimesed ja teatud diagnoosidega inimesed – ca 260 000 inimest

Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist ühiskonna toimimiseks kõige kriitilisemate valdkondade esindajatele:

  • kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad
  • elutähtsate teenuste osutajad (hädaolukorra seaduse tähenduses)

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Iga vaktsineerimine annab panuse viiruse leviku peatamiseks ja harjumuspärase elu juurde tagasi pöördumiseks ning võimaldab kaitsta ka neid, kes erinevatel põhjustel end vaktsineerida ei saa. Esimesel võimalusel on piisava vaktsiinikoguse olemasolul kavas võimaldada vaktsineerimist kõigile Eesti elanikele, kes seda soovivad. Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_19.01.pdf)

Viimati uuendatud: 12.03.2021 12:33

Kas said vastuse oma küsimusele?

Lapsi on COVID-19 haiguse vastu võimalik vaktsineerida siis, kui leidub lastele sobiv vaktsiin.

Pizeri ja BioNTechi vaktsiini Comirnaty kohta saab täpsemalt lugeda siit infolehest: https://www.ravimiregister.ee/publichomepage.aspx?pv=PublicMedDetail&vid=982df82a-b18a-4218-84fb-093ad8386b69

Viimati uuendatud: 27.12.2020 11:41

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 vaktsiinid on riiklikult hangitud ning ei ole hetkel Eestis tasu eest kättesaadavad. Kuni 2021. aasta lõpuni on COVID-19 vastane vaktsineerimine kõigile Eesti inimestele tasuta, sh ravikindlustamata inimestele. Juhul, kui mingil hetkel peaksid COVID-19 vaktsiinid jõudma eraturule, oleks võimalik end ka tasu eest vaktsineerida lasta, kuid arvestades ülisuurt nõudlust terves maailmas, on see lähiajal vähetõenäoline.

Viimati uuendatud: 17.03.2021 10:35

Kas said vastuse oma küsimusele?

Esimesena võimaldatakse vaktsineerimist riskirühmadele, st tervishoiutöötajatele, tervishoiuasutuste töötajatele, hoolekandeasutuste töötajatele ja elanikele, vanemaealistele (70+) ja teatud diagnoosidega inimestele.

Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist elutähtsa teenuse osutajatele ja kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajatele.

Uute vaktsiinide turule tulemisel ning nende tarnete mahtude suurenemisel kasvab ka inimeste hulk, kes saavad ennast vaktsineerida. Sõltuvalt Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest on eesmärk jõuda 2021. aasta II kvartalis selleni, et kõigil soovijail oleks võimalus end vaktsineerida COVID-19 haiguse vastu.

Laste vaktsineerimist alustatakse siis, kui on olemas lastele sobiv vaktsiin.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 17:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

2020.a suve alguses määratleti sotsiaalministeeriumile nõuandvas immunoprofülaktika ekspertkomisjonis COVID-19 vaktsineerimise riskirühmad ja lepiti kokku COVID-19 vastase vaktsineerimise üldised põhimõtted. COVID-19 vaktsineerimist alustatakse tervishoiutöötajatest, tervishoiuasutuste töötajatest, hoolekandeasutuste töötajatest ja elanikest, üle 70- aastastest ja teatud diagnoosidega inimestest. Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist kõrgema nakatumisriskiga eesliinitöötajatele ning elutähtsate teenuste osutajatele. Esimesel võimalusel ja piisavate vaktsiinikoguste olemasolul on soov võimaldada vaktsineerimist kõigile soovijatele.

Vaktsineerimine toimub Sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjoni koostanud loendi alusel, kus on haigused ja seisundid, mille puhul loetakse inimene riskirühma kuuluvaks. Loend on välja toodud Sotsiaalministeeriumin COVID-19 vaktsineerimise plaanis: https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_19.01.pdf.

Loend võib muutuda vastavalt vaktsiiniomaduste kokkuvõttele, kus tuuakse muu hulgas välja näidustused ja vastunäidustused. Samuti, kui perearsti hinnangul on tema nimistus inimesi, kellel pole nimekirjas välja toodud haiguseid või seisundeid, kuid vajavad kindlasti oma terviseseisundist tulenevalt vaktsineerimist (nt mõne harvikhaiguse põdeja vms), siis võib perearst esmajärjekorras vaktsineerida ka neid. Haigekassa roll on võtta selle loendi alusel välja haigekassa andmekogust (raviarvete ja nimistusse kuuluvuse pealt) inimeste nimekiri vastavate loendis olevate tunnustega.

Viimati uuendatud: 04.03.2021 18:00

Kas said vastuse oma küsimusele?

Hetkel kasutusel olevate vaktsiinidega eakate kodudes vaktsineerimist teha ei saa, sest vaktsiinid ei võimalda lahustamist st ühes ampullis on mitu doosi. Peame ootama, kui tuleb kasutusele vaktsiin, mida saab muretumalt transportida, et hakata vaktsineerimist läbi viima mobiilselt.

Viimati uuendatud: 10.02.2021 10:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsiini vastunäidustuseks on ülitundlikkus vaktsiini toimeaine või abiainete suhtes.

  • COVID-19 haiguse läbipõdemine või seropositiivsus ei ole vaktsineerimise vastunäidustus, COVID-19 haiguse läbipõdenuid vaktsineeritakse 1 doosiga nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist ning ta loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul. Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning ta loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.
  • Raske haprussündroomiga, väga halvas üldseisundis või elu lõpule lähenevatel inimestel võivad ka üldiselt kergekujulised kõrvaltoimed (nt palavik, iiveldus ja oksendamine) mõjuda halvasti ja kiirendada surma saabumist. Kui inimese oodatav eluiga on lühem kui vaktsiinist kaitse saamise aeg, siis ei ole otstarbekas teda vaktsineerida. Selliste inimeste vaktsineerimise kasu ja kahju suhet tuleb hoolikalt individuaalselt hinnata.
  • Lähikontaktseid võib vaktsineerida COVID-19 vastu pärast karantiini lõpetamist.
  • Rasedus. COVID-19 vaktsiinide kasutamise kogemus rasedatel on piiratud. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule. COVID-19 vaktsiini manustamist raseduse ajal tuleb kaaluda ainult olukorras, kus võimalik kasu kaalub üles võimaliku riski emale ja lootele.
  • Imetamine. Ei ole teada, kas COVID-19 vaktsiinid erituvad rinnapiima.
  • Fertiilsus. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele.
  • Ülitundlikkus ja anafülaksia. Isikutele, kellel pärast COVID-19 vaktsiiniesimese annuse manustamist tekkis anafülaksia, ei tohi teist annust manustada.
  • Ärevusega seotud reaktsioonid. Vaktsineerimisega seoses võivad psühhogeense reaktsioonina nõelatorkele tekkida ärevusega seotud seisundid, sealhulgas vasovagaalsed reaktsioonid (minestus), hüperventilatsioon või stressiga seotud reaktsioonid. Minestamisest tingitud vigastuste vältimiseks on tähtis tagada vajalikud ettevaatusabinõud (tuleb manustada vaktsiini istuvas või lamavas asendis).
  • Samaaegne haigus. Vaktsineerimine tuleb lükata edasi kõikidel kõrge palavikuga raske haiguse või ägeda infektsiooniga isikutel. Kerge infektsiooniga ja/või väikese palavikuga isikute vaktsineerimise edasilükkamine ei ole vajalik.
  • Trombotsütopeenia ja hüübimishäired. Nagu ka teisi intramuskulaarselt süstitavaid ravimeid, tuleb COVID-19 vaktsiini manustada ettevaatusega isikutele, kes saavad antikoagulantravi või kellel on trombotsütopeenia või muud hüübimishäired (näiteks hemofiilia), sest lihasesisese manustamise järel võib neil tekkida verejooks või verevalum.
  • Immuunpuudulikkusega isikud. Immuunpuudulikkusega isikutel, sh immuunsupressante saavatel patsientidel ei ole vaktsiini efektiivsust, ohutust ja immunogeensust hinnatud. COVID-19 vaktsiini efektiivsus võib immuunpuudulikkusega isikutel olla väiksem.
  • Autojuhtimise ja masinate käsitsemise võime. COVID-19 vaktsiinid ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Siiski võivad mõned vaktsiini kõrvaltoimed autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet ajutiselt mõjutada.

Viimati uuendatud: 09.03.2021 10:32

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 haiguse läbipõdenuid tuleb vaktsineerida vaid ühe vaktsiinidoosiga nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist, ta loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul pärast vaktsineerimist. Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning ta loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.

Viimati uuendatud: 09.03.2021 10:43

Kas said vastuse oma küsimusele?

Onkoloogilised haigused ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks. Vaktsineerimine on onkoloogilistele patsientidele eriti näidustatud, kuna neil on väga kõrge risk COVID-19 infektsiooni raskeks kuluks. Onkoloogiliste patsientide vaktsineerimiseks sobivad kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid.

Ainult healoomulise kasvajaga inimene riskirühma ei kuulu, selleks peaksid olema ka muud näitajad nagu näiteks vanus. Lõplik otsus jääb muidugi perearstile, kes saab arvestada ka inimese tervise hetkeseisu, sest see võib muutuda.

Viimati uuendatud: 17.03.2021 11:42

Kas said vastuse oma küsimusele?

Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituse kohaselt kasutatakse AstraZeneca vaktsiini COVID-19 haiguse vastaseks immuniseerimiseks olenemata kaasuvatest haigustest.

Kliiniliste uuringute andmed AstaZeneca osas näitasid, et esimese ja teise doosi vahel tuleb eelistada pikemat intervalli kui 6 nädalat, kuna vaktsiini efektiivsus on sel juhul tõenäoliselt kõrgem. Alates 15.03.2021 on riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus teha AstraZeneca vaktsiini teine doos 12 nädalat pärast esimest. Kokkuleppel vaktsineerija või vaktsineeriva asutusega on võimalik varem kokku lepitud teise doosi ajad edasi lükata 12 nädalale.

Ühendkuningriigi andmetel on AstraZeneca vaktsiin ka esimese doosi järgselt efektiivne sümptomaatilise COVID-19 haiguse ennetamiseks ja väga efektiivne raskete haigusvormide ennetamiseks. https://www.gov.uk/government/publications/prioritising-the-first-covid-19-vaccine-dose-jcvi-statement/optimising-the-covid-19-vaccination-programme-for-maximum-short-term-impact

Viimati uuendatud: 23.03.2021 12:10

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 haiguse vastane vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus jätkusuutlik lahendus COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks ning normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks. Iga inimese panus on oluline, et COVID-19 pandeemiat peatada.

Kõik Eestis saadavalolevad COVID-19 vaktsiinid on väga efektiivsed raske haigestumise vältimiseks. Isegi kui mõni vaktsineeritud inimestest haigestub, põeb ta haiguse läbi kergemalt haiglasse sattumata.

COVID-19 vastase vaktsineerimise esimesed tulemused on näha ka Eestis – tervishoiutöötajate seas on COVID-19 haigusesse haigestumine langenud. Sama kinnitab teiste riikide kogemus – nii Ühendkuningriigis kui Iisraelis on juba praeguseks raske haigestumine ja hospitaliseerimised vähenenud enam kui 80%.

Vaktsineerimine on kordades ohutum kui COVID-19 haiguse läbipõdemine. COVID-19 haiguse kulg on ettearvamatu ja patsienditi erinev – teiste kaasuvate haiguste või kõrge ea tõttu võib haigus kulgeda väga raskelt. Samuti ei ole hetkeseisuga teada COVID-19 haiguse läbipõdemisega kaasneda võivad pikemaajalised mõjud.

Praeguseks teadaolevate andmete ja varasemate teadmiste põhjal võime eeldada, et COVID-19 vaktsiinid kaitsevad ka viiruse edasikandumise eest suhteliselt hästi – täpselt kui hästi ja efektiivselt, saame teada aja jooksul, sest uuringud käivad.

Ennast vaktsineerides kaitseme ka neid, kes ise end kaitsta ei saa. Meie hulgas on inimesi, kes oma terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa.

Viimati uuendatud: 09.03.2021 11:00

Kas said vastuse oma küsimusele?

Juhul, kui välisriik võimaldab Eesti kodanikele seal vaktsineerimist, on välisriigis töötaval Eesti kodanikul võimalus end seal vaktsineerida. Vaktsineerimine on võimalik ka Eestis koos kõigi soovijatega juhul, kui inimene ei kuulu elutähtsa teenuse osutajate või eesliinitöötajate gruppi või riskirühma hulka.

Viimati uuendatud: 12.03.2021 10:05

Kas said vastuse oma küsimusele?

Perearstidele on selles osas antud suunis, et kui riskigruppi kuuluvat inimest ei ole võimalik vaktsineerida, siis võib kaaluda tema vahetu hooldaja vaktsineerimist.

Viimati uuendatud: 12.03.2021 10:12

Kas said vastuse oma küsimusele?

Riskirühma nimekirjas on ka need inimesed, kes hetkel ravikindlustust ei oma. Eesmärk on vaktsineerida kõik riigis elavad inimesed ja vaktsineerimise vaates pole ravikindlustus oluline. Riskirühma nimekirjas on teatud haigustega patsiendid või patsiendid, kel on selleks teatud haigus.

Viimati uuendatud: 12.03.2021 10:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui kõrgvererõhutõvega haigele on raviarvele märgitud, et kaasneb südame- või neerude kahjustus, siis kuulub selline inimene oma haiguse tõttu riskirühma. Kokku on nimekiri, millised diagnoosid riskirühma alla kuuluvad, pikk. Haigekassa on kasutanud riskirühma koostamiseks raviarvete andmebaasi, seega oluline on ka perearsti otsus, kes tunneb oma patsiente kõige paremini. Haigused ja seisundid, mille tõttu loetakse inimene COVID-19 haiguse suhtes kõrges või väga kõrges riskis olevaks on loetletud Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaanis.

Viimati uuendatud: 12.03.2021 10:19

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.