Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.

COVID-19 vaktsineerimine

Ava kõik vastused

COVID-19 pandeemia mõjub laastavalt tervishoiule, sotsiaalsfäärile ja majandusele. COVID-19 haigus võib põhjustada tõsist haigestumist ning surma. Ei ole teada, millised on viiruse pikaajalised mõjud erinevas vanuses inimestele ja ka ka muidu tervetele inimestele.

Vaktsineerimine on üks tõhusamaid võimalusi nakkushaigustesse haigestumist ennetada. Haigestumise vältimiseks on vaja ohutuid ja efektiivseid vaktsiine. See tähendab, et organism tunneb haigustekitaja kohe ära ning hakkab ennast selle vastu kaitsma. Iseäranis oluline on tervishoiutöötajate ja hoolekandeasutuste töötajate kaitsmine, sest nendel on COVID-19 haigusega kokkupuuterisk kõrgeim. Samuti on oluline vanemate inimeste ja teatud diagnoosidega inimeste kaitsmine, sest neile võivad haigestumisega kaasneda kõige raskemad tagajärjed.

COVID-19 vaktsiinid tekitavadd organismis immuunvastuse, et ära hoida uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud haigust. Vaktsineerimine COVID-19 haiguse vastu mängib suure tõenäosusega olulist rolli koroonaviiruse põhjustatud pandeemia kontrolli alla saamises ning tavapärase elu juurde tagasi pöördumises.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 09:42

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 vaktsiinide väljatöötamine on ülemaailmne prioriteet ning sellega tegelevad hetkel mitmed suured ettevõtted ja ülikoolid kogu maailmas. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) veebisaidil on värske loetelu kõigist praegu väljatöötamisel olevatest vaktsiinikandidaatidest.

Vaktsiinide väljatöötamisel kasutatakse aastakümnetega saadud kogemusi vaktsiinide arendamisest, testimisest ja tootmisest. Sealjuures lähtutakse samadest reeglitest ja kvaliteedinõuetest nagu ka teiste ravimite puhul.

Esmalt testitakse vaktsiine laboratoorsetes tingimustes ning seejärel toimuvad kliinilised uuringud, kus vaktsiine testitakse vabatahtlikel. Need uuringud aitavad saada aru, kuidas vaktsiinid töötavad ning - mis eriti tähtis - annavad arusaama nende ohutusest ja tõhususest.

Kõiki vaktsiinikandidaate hindavad teadlased ja ametid standardite alusel, mis kehtivad Euroopa Liidus kõigile ravimitele, garanteerimaks, et need vastaksid kõikidele kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele. Jälgitakse, et otsuste langetamine oleks teaduslikult usaldusväärne. Nagu iga ravimi puhul, peab tulevikus kasutusloa saava vaktsiini võimekus inimesi COVID-19 haiguse eest kaitsta olema palju suurem kui selle võimalikud riskid või kõrvaltoimed. Müügiloa saamise tingimusi pandeemia tõttu ei leevendata.

Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis tohib kasutada ainult vaktsiine, mis vastavad kõikidele EL-i ja Eesti nõuetele. Euroopas kontrollib, et vaktsiin oleks piisavalt ohutu ja tõhus ning väljastab müügiloa Euroopa Ravimiamet. Vaktsiin jõuab Eestisse pärast seda, kui müügiluba on väljastatud.

Täpsemat infot vaktsiini ja vaktsineerimise kohta leiab vaktsineeri.ee lehelt.

Viimati uuendatud: 16.01.2021 22:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

  1. detsembril jõudis Eestisse terviseametisse esimene COVID-19 vaktsiini saadetis, milles oli 9750 vaktsiinidoosi.
  2. detsembril alustati Eestis COVID-19 vaktsineerimist tervishoiutöötajate vaktsineerimisega. Vaata ajaoont lähemalt SIIT.

Viimati uuendatud: 16.01.2021 10:27

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eesti osaleb COVID-19 vaktsiinide ostmiseks Euroopa Liidu ühishankes. See tagab meile vaktsiinide kättesaadavuse, sest enamik maailma riike on neid vaktsiine hankimas ja üksi oleksime väga väike tellija. Suurem tellimiskogus aga annab praeguses keerulises olukorras ja suure nõudluse juures suurema hoova ja tagab kättesaadavuse.

EL ühises vaktsiiniportfellis on seitsme vaktsiinitootja vaktsiinid ja vaktsiinikandidaadid. Euroopa Komisjon on sõlminud eelostulepingud järgmiste vaktsiinitootjatega – AstraZeneca, Sanofi, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna. Eesti on praeguseks liitunud viie vaktsiinitootja - AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna eelostulepingutega. Sanofi eelostulepinguga on Eesti võimalik ühineda hiljem. Lisaks on Euroopa Komisjonil käimas läbirääkimised vaktsiinitootjaga Novavax. Mitmete liikmesriikide soovil on alustatud läbirääkimisi ka vaktsiinitootjaga Valneva. 

  1. aasta jaanuari seisuga on Euroopa Komisjon andnud tingimusliku müügiloa kahele koroonavaktsiinile:
    1. detsembril 2020 andis Euroopa Komisjon tingimusliku müügiloa Pfizer/BioNTech  COVID-19 vaktsiinile Comirnaty. 
    1. jaanuaril andis Euroopa Komisjon Moderna vaktsiinile COVID-19 Vaccine Moderna

Kaks nimetatud vaktsiini kokku tagavad 460 miljoni annuse kasutuselevõtu Euroopa Liidus (Euroopa Liidus elab 446 miljonit inimest).

Pfizer/BioNTech lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini ca 325 000 inimesele, AstraZeneca lepinguga ca 665 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga ca 300 000 inimesele. Vaktsiinitootjate Curevac ja Moderna vaktsiinikoguste jaotus liikmesriikide vahel on veel täpsustamisel, kuid Eesti taotleb pro rata (elanikkonna protsendi alusel kogu EL elanikkonnast) koguseid (Moderna 234 467; Curevac 659 383). Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa.

Lisaks on maailmas on arendamisel veel üle 200 vaktsiinikandidaadi ning Euroopa Liit teeb kõik selleks, et vaktsiinid saavad kõikidele Euroopa Liidu kodanikele kättesaadavaks esimesel võimalusel.

Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa. Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik.

Viimati uuendatud: 16.01.2021 22:45

Kas said vastuse oma küsimusele?

Otsustati, et esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele:

  • tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed – ca 30 000 inimest
  • hoolekande asutuste töötajad ja elanikud – ca 25 000 inimest
  • kõik üle 70 aastased inimesed ja teatud diagnoosidega inimesed – ca 260 000 inimest

Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist ühiskonna toimimiseks kõige kriitilisemate valdkondade esindajatele:

  • kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad
  • elutähtsate teenuste osutajad (hädaolukorra seaduse tähenduses)

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Iga vaktsineerimine annab panuse viiruse leviku peatamiseks ja harjumuspärase elu juurde tagasi pöördumiseks ning võimaldab kaitsta ka neid, kes erinevatel põhjustel end vaktsineerida ei saa. Esimesel võimalusel on piisava vaktsiinikoguse olemasolul kavas võimaldada vaktsineerimist kõigile Eesti elanikele, kes seda soovivad. Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf)

Viimati uuendatud: 16.01.2021 22:36

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik.

Viimati uuendatud: 16.01.2021 10:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Valitsuse plaani kohaselt on 2021. aasta lõpuni koroonaviiruse vastane vaktsineerimine kõigile Eesti inimestele tasuta.

Viimati uuendatud: 16.01.2021 10:22

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 vaktsineerimise korraldamiseks on esmajärjekorras kavas kasutada juba toimivaid süsteeme - haiglad, hooldekodud, perearstikeskused. Lisaks on kaalumisel ka muud võimalused, mis aitaksid saavutada kiirelt võimalikult suurt vaktsineerimisega hõlmatust laiemalt elanikkonnas.

Sõltuvalt sellest, millised vaktsiinid läbivad kõik uuringud ja saavad müügiloa, võib vaktsineerimise korraldus veidi erineda. Osa vaktsiine vajab spetsiifilisemaid transpordi- ja säilitustingimusi, samas teiste puhul on vaktsineerimine lihtsamini korraldatav.

Eestil on vaktsiinitootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused (sh eriti madalad temperatuurid ning külmahela nõuete järgmine). Terviseamet korraldab riigisisese vaktsiinide laialiveo vaktsineerimiskohtadesse vastavalt koostamisel olevale vaktsiinide jaotuskavale. Transport tagatakse selliselt, et vaktsineerimiskohtades ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad viis päeva tavatingimustel.

Vaktsineerimise üldise korralduse Eestis töötab välja Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud COVID-19 vaktsineerimise juhtrühm koostöös riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga. Vaktsineerimise juhtrühma kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile nõuandev kogu, kuhu kuuluvad erinevate erialaseltside esindajad.

Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf)

Viimati uuendatud: 24.12.2020 10:21

Kas said vastuse oma küsimusele?

Sotsiaalministeerium on alates augustist igakuiselt mõõtnud Eesti elanike suhtumist COVID-19 vaktsineerimisse.

Viimaste, detsembri keskpaiga tulemuste järgi oleks COVID-19 vastu valmis kohe ennast vaktsineerima 50 protsenti vastajatest. 21% protsenti ei oska veel seisukohta võtta (+4%).

Kuuga suurenes ka 4% nende inimeste osakaal, kel puudub soov vaktsineerida - valmisoleku näitaja on ligi 8% madalam kui oktoobris ja novembris. Vaktsineerimise valmisolek on kõrgem meeste ning vanemate kui 65-aastaste seas ning madalam eelkõige naiste ja 25-49-aastaste elanike seas.

Peamiseks vaktsineerimise motiiviks on arusaam, et piisava vaktsineerimisega hõlmatuse korral saame kõik naasta tavapärase elu juurde ning riskirühma kuulumine.

Eesti inimeste üldine usaldus vaktsineerimise suhtes on kõrge. Hõlmatus enamike immuniseerimiskava vaktsineerimistega oli 2019. aastal üle 93%.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 18:36

Kas said vastuse oma küsimusele?

Praegu kasutusel olevate vaktsiinide puhul viiakse organismi juba valmis antigeen, mille meie organism ära tunneb ja selle vastu imuunvastuse algatab. See lõpeb haigustekitaja vastaste spetsiifiliste antikehade ning immuunrakkude tekkega, mis nakkusega kokkupuute korral organismi kaitsevad.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 09:34

Kas said vastuse oma küsimusele?

Praegu on kasutusel komponent -, inaktiveeritud, viiruslaadsel osakesel põhinevad ning nõrgestatud elusvaktsiinid.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 09:36

Kas said vastuse oma küsimusele?

Nende vaktsiinide puhul viiakse organismi haigustekitaja geneetiline materjal kas DNA või RNA kujul ning selles oleva info põhjal sünteesib organism ise immuunsuse tekkeks vajaliku haigustekitaja osa ehk antigeeni. Reeglina on selleks mõni haigustekitaja valk, koroonaviiruse puhul tema pinnal asuv ogavalk. Olukorda võib piltlikult ette kujutada nii, et kui igapäevaselt vajab organism toitu ja ühe vaktsiini puhul on tegu valmistoidu, siis teise vaktsiini puhul edastatakse organismile retsept ja organism ise suudab retsepti abil toidu valmis teha.

Võrreldes valguga on mRNA lihtsam molekul ja seetõttu on mRNA tootmine üldistatult võttes kiirem kui seni kasutusel olevate vaktsiinide tootmine. Idee mRNA põhistest vaktsiinidest on tegelikult juba aastakümneid vana ning seda tüüpi vaktsiine on ka erinevate nakkushaiguste puhul kliinilistes uuringutes testitud. Inimkasutusse pole neist erinevatel põhjustel siiski siiani ühtegi jõudnud. Võib loota, et praeguseks on tehnoloogia areng seda võimaldamas.

Loe täpsemalt ka siit: https://somblogi.wordpress.com/2020/12/22/triin-suvi-ja-pille-saalik-ravimiametist-selgitavad-kuidas-toimivad-meie-kehas-koroonavaktsiini-erinvad-tuubid/

Viimati uuendatud: 26.12.2020 15:22

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kõikidel ravimitel, sh vaktsiinidel, esineb kõrvaltoimeid ning ravimite kasutamisel tuleb kaaluda kasu ja riske.

Ravimi kõrvaltoime on igasugune kahjulik ja soovimatu toime ravimile, mis tekib haiguse diagnoosimise, ennetamise või ravi käigus, samuti ravimi üleannustamisel ja kuritarvitamisel ja mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi ja tekkinud reaktsiooni vahel.

Sagedasemad kõrvaltoimed on süstekoha turse ja punetus, palavik, tõsiseid kõrvaltoimeid esineb harva. Kõik konkreetse vaktsiiniga seotud võimalikud kõrvaltoimed on kirjas ravimi infolehel.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 09:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 pandeemia mõjub laastavalt tervishoiule, sotsiaalsfäärile ja majandusele ning seega on haigestumise vältimiseks vaja ohutuid ja tõhusaid vaktsiine. Iseäranis oluline on tervishoiuasutuste töötajate ja hoolekandeasutuste töötajate ning vanemate inimeste ja teatud diagnoosidega inimeste kaitsmine.

Ülemaailmse väga suure vajaduse tõttu on suunatud vaktsiinide väljatöötamisse palju avalikku raha, mistõttu ka erinevate tehnoloogiate arendusse ja testimisse on panustatud väga palju aega ja inimressurssi. Seega on mRNA põhiste jt tehnoloogiatel põhinevate vaktsiinide kiire arengu võimaldamiseks kokku sattunud mitmed tegurid.

Euroopa Ravimiamet (EMA) on vaktsiinikandidaatide kiiremaks hindamiseks moodustanud ekspertide töörühma ja loonud kiirendatud hindamisprotseduuri. Samas ei ole tehtud järeleandmisi hindamiskriteeriumide (ohutus, kvaliteet, efektiivsus) osas ja jälgitakse, et otsuste langetamine oleks teaduslikult usaldusväärne. Müügiloa saamise tingimusi ei ole pandeemia tõttu leevendatud.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 09:44

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kliinilistesse uuringutesse ehk siis ideest juba päris inimkatseteni on jõudnud maailmas ligi 60 vaktsiinikandidaati.

Loe rohkem ravimiameti ülevaatest https://ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiiniarendused

Viimati uuendatud: 27.12.2020 11:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

Hetkel on arenduses mitu erinevat vaktsiini. Müügiloa saamisel avalikustatakse ka kõik vaktsiini koostisosad, need on kirjas vaktsiini infolehes. Pfizeri ja BioNTechi pakendi infoleht on leitav nii ravimiregistrist kui Ravimiameti kodulehelt.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 09:47

Kas said vastuse oma küsimusele?

Lapsi on COVID-19 haiguse vastu võimalik vaktsineerida siis, kui leidub lastele sobiv vaktsiin.

Pizeri ja BioNTechi vaktsiini Comirnaty kohta saab täpsemalt lugeda siit infolehest: https://www.ravimiregister.ee/publichomepage.aspx?pv=PublicMedDetail&vid=982df82a-b18a-4218-84fb-093ad8386b69

Viimati uuendatud: 27.12.2020 11:41

Kas said vastuse oma küsimusele?

Loe ka sotsiaalministeerium ajaveebi postitust: https://somblogi.wordpress.com/2020/12/22/triin-suvi-ja-pille-saalik-ravimiametist-selgitavad-kuidas-toimivad-meie-kehas-koroonavaktsiini-erinvad-tuubid/

  • Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud viirusosakest.
  • Komponentvaktsiin sisaldab laboris valmistatud viiruse antigeeni. See ei sisalda viirust ennast.
  • Viiruslaadne osake - laboris sünteesitakse valmis viiruse erinevad osad, need omakorda pannakse kokku üheks viiruselaadseks osakeseks. Sellel puudub viiruse geneetiline materjal ja see ise ennast ei paljunda.
  • mRNA-vaktsiin sisaldab mRNAd rasvamullikeses, mille järgi meie keha rakud valmistavad viiruse antigeeni.
  • Viirusvektoril põhinev vaktsiin, kus viirusvektor viib DNA rakku, kus valmistatakse DNA põhjal viiruse antigeen.

Viimati uuendatud: 26.12.2020 15:24

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ravimi eestikeelse infolehe leiab siit: https://www.ravimiregister.ee/publichomepage.aspx?pv=PublicMedDetail&vid=982df82a-b18a-4218-84fb-093ad8386b69

Viimati uuendatud: 27.12.2020 11:43

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui kaua immuunsus kestab, ei ole hetkel veel võimalik öelda, sest uuringud alles käivad. Pikaajaline immuunsus on samuti teadmata, selle kohta kogutakse jooksvalt andmeid.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 09:53

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kuna arendamisel ja turule tulemas on mitu erinevat vaktsiini, siis nende omadused kindlasti mõnevõrra erinevad.

Vaktsiinide sobivus või mittesobivus kellelegi on kirjas vaktsiini infolehes.

Keda ja kuidas vaktsineerida, teab kõige paremini meditsiinitöötaja, kes vaktsineerimise läbi viib.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 09:54

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kõik müügiloa saanud vaktsiinid peavad olema efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud. Vaktsiinist saadav kasu peab olema palju suurem kui võimalikud riskid.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 09:56

Kas said vastuse oma küsimusele?

Viiruste muteeerumine on tavaline protsess. Kõik mutatsioonid ei põhjusta seda, et välja töötatud vaktsiinidel väheneb tõhusus, aga samas jälgitakse pingsalt viiruse tüvede geneetilisi muutuseid, et hinnata nende mõju välja töötatud või arenduses olevatele vaktsiinidele.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 09:58

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kõikidel ravimitel võib olla kõrvaltoimeid. Iga konkreetse ravimi või vaktsiini kõrvaltoimetest saab teada ravimi infolehest. Pfizeri ja BioNTechi koroonavaktsiini pakendi infoleht koos esineda võivate kõrvaltoimetega on olemas ravimiregistris ja ravimiameti kodulehel.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 10:00

Kas said vastuse oma küsimusele?

Enamike COVID-19 vaktsiinide puhul, mille eelostulepingutega Eesti on liitunud, on vaja immuunkaitse saavutamiseks manustada vaktsiini kaks korda. Eestile on planeeritud: AstraZeneca eelostulepingust 1 330 000 doosi; Jannsen Pharmaceutica NV eelostulepingust 300 000 vaktsiinikuuri; Pfizer/BioNTech eelostulepingust 603 876 doosi; Moderna eelostulepingust 234 467 doosi ja Curevaci eelostulepingust 659 383.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 10:10

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eelostuleping tähendab seda, et kõikide vajalike uuringute ja katsete läbimisel ja müügiloa saamisel peab tootja tagama eelisjärjekorras vaktsiini tarnimise eelostulepinguga ühinenud riikidele.

Eelostulepingute eesmärk on kiirendada vaktsiinide väljatöötamist, tootmist ja suurendada nende tootmise mahtu, jagades seejuures tootjatega vaktsiini väljatöötamisega ja tootmisesse tehtavate investeeringutega kaasnevaid riske.

Tänaseks on EL müügiloa saanud Pfizer-BionTechi ning Moderna vaktsiinid ning ülejäänud vaktsiinikandidaadid on alles väljatöötamisel.

Kuna enne EL müügiloa saamist ei ole kindlust, millised vaktsiinikandidaadid veel turule jõuavad ning milline on konkreetsete vaktsiinide efektiivsus (näiteks mõni väljatöötatav vaktsiin võib olla efektiivne vaid teatud vanusegruppidel, vaktsiinide immuunkaitse kestus, säilivusaeg ja kasutustingimused võivad olla erinevad), siis riskide maandamiseks sõlmitakse eelostulepinguid mitmete usaldusväärsete tootjatega, kes arendavad erinevatel tehnoloogiatel baseeruvaid vaktsiine.

Viimati uuendatud: 17.01.2021 17:16

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsineerida saavad need arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimise alase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul.

COVID-19 vaktsineerimiseks kasutatakse samu toimivaid lahendusi, mida on seni kasutatud vaktsineerimise korraldamisel Eestis.

Esmasteks vaktsineerimiskohtadeks on: haiglad; perearstikeskused; hooldekodud ning hilisemas järgus ka töökohad (elutähtsate teenuste osutajad; teised kõrgema nakkusriskiga eesliini töötajad); nakkuskliinik või vaktsineerimiskabinetid.

Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf)

Viimati uuendatud: 24.12.2020 10:26

Kas said vastuse oma küsimusele?

Infot saab oma perearstilt ja eesti.ee kaudu. Samuti Terviseameti lehelt www.vaktsineeri.ee.

Kui perearsti pole, saab võtta ühendust Terviseametis Margit Toobiga (Telefon: 650 9843, Margit.Toop@terviseamet.ee), inglise või venekeelse perearsti vahetamisega seotud küsimustes Andrei Petuhhoviga (telefon: 794 3572, Andrei.Petuhhov@terviseamet.ee)

Täpsem info: https://www.terviseamet.ee/et/tervishoid/inimesele/perearsti-valimine-ja-vahetamine ja https://www.haigekassa.ee/perearstile-registreerumine-ja-perearsti-vahetamine

Viimati uuendatud: 29.12.2020 13:09

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui inimesel tekib pärast vaktsineerimist tervisliku seisundi muutus või ükskõik milline uus kaebus, siis tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes hindab, kas reaktsioon võib olla tingitud vaktsiinist, muust haigusest või uuest vaktsiinist sõltumatust haigusest. Olenemata põhjusest võib uus kaebus vajada ravi. Tekkinud reaktsioone ravitakse parimal moel sõltumata sellest kas need on vaktsineerimisega seotud või mitte.

Tõsistest kõrvaltoimetest (mille puhul meditsiinitöötaja peab seost võimalikuks) teatamine on arstidele, hambaarstidele, veterinaararstidele, meditsiiniõdedele ja ämmaemandatele kohustuslik.

Kui meditsiinitöötaja hinnangul ei ole reaktsioon seotud vaktsiiniga, kuid patsiendi arvates on, võib patsient ise võimalikust kõrvaltoimest Ravimiametile teada anda. Ravimiametis hinnatakse teatises kirjeldatud võimalikke kõrvaltoimeid tõsiduse ja põhjusliku seose osas ning kontrollitakse, kas tegemist on teadaoleva või seniteadmata kõrvaltoimega.

Hindamise käigus tuleb välja selgitada, kas reaktsioon on seotud vaktsiiniga ja mis tüüpi see on.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 10:31

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsineeritav saab teavituse oma perearstilt ja eesti.ee kaudu, et kuulub vaktsineerimise sihtrühma ja tal on võimalus end vaktsineerida lasta.

Vaktsiinide müügiloa saamise ja tarnete toimumise järel annab riik ka muude kanalite kaudu kindlasti välja üldise info, kes saavad vaktsineerima tulla.

Täpsemat infot vaktsineerimise kohta saab vaadata Terviseameti lehelt www.vaktsineeri.ee või küsida oma perearstilt. COVID-19 vaktsiinide omaduste kokkuvõtted on leitavad Ravimiameti kodulehelt.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 10:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

Infot oma perearsti kohta saab riigiportaali eesti.ee teenuses „Ravikindlustuse ja perearsti info“, haigekassa klienditelefonilt 669 6630 või digilugu.ee.

Perearstikeskuse kontaktid leiab Haigekassa nimekirjast: https://www.haigekassa.ee/inimesele/arsti-ja-oendusabi/haigekassa-lepingupartnerid

Viimati uuendatud: 29.12.2020 13:09

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsineerimise võimalusest teavitab teid perearst (juhul, kui kuulute riskirühma) või asutus (juhul, kui olete nt tervishoiu või hoolekandeasutuse töötaja, eesliinitöötaja või elutähtsa teenuse osutaja). Samuti teavitatakse inimesi vaktsineerimise võimalusest üldiste teavituskanalite kaudu.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 10:42

Kas said vastuse oma küsimusele?

Enamik COVID-19 vaktsiinidest, mis on müügioani jõudnud (Pfizeri & Biotech ning Moderna) on kahedoosilised.

Vastavalt tootja poolt ette nähtud ajavahele tehakse esimese süsti järel ka teine vaktsiinisüst, nt Pfizeri & Biotech eeldab, et kahe süsti vahel on 21p.

Esimese süsti järgselt tekib tavapäraselt küll immuunvastus, kuid alles pärast teist doosi on vaktsiin maksimaalselt efektiivne.

Viimati uuendatud: 17.01.2021 17:32

Kas said vastuse oma küsimusele?

Valikuid saab erinevate tootjate vaktsiinide vahel hakata tegema siis, kui Eestisse on jõudnud piisavas koguses vaktsiine, mille vahel valida.

Lisaks võivad näidustused või vastunäidustused erinevate vaktsiinitootjate vaktsiinide puhul mõnevõrra erineda ning sel juhul valib vaktsineerija sobiva vaktsiini.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 10:45

Kas said vastuse oma küsimusele?

Enne vaktsineerimist ei ole vaja teha SARS-CoV-2 testi. Vaktsineerimine ei raskenda patsiendi terviseseisundit ja COVID-19 positiivsus ei vähenda vaktsiini mõju.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 10:47

Kas said vastuse oma küsimusele?

Hetkel ei ole COVID-19 vaktsiinid Eestis tasu eest kättesaadavad.

Eesti on ühinenud EL COVID-19 vaktsiinide ühishankega, et tagada COVID-19 vaktsineerimise kättesaadavus Eesti elanikele.

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele. Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist ühiskonna toimimiseks kõige kriitilisemate valdkondade esindajatele nagu kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad ja elutähtsate teenuste osutajad hädaolukorra seaduse tähenduses.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 10:49

Kas said vastuse oma küsimusele?

Viiruse leviku tõkestamisel on oluline iga vaktsineeritud inimene. Karjaimmuunsuse saavutamiseks vajalikku protsenti ei osata maailmas üheselt veel öelda, sest paljud vaktsiinikandidaadid on alles müügiloani jõudmas ning uuringud alles käivad.

Samuti pole hetkel teada, kui kauaks vaktsineerimine immuunkaitse annab - ka selles osas on uuringud käimas.

Lisaks kuna näiteks laste seas pole kliinilisi uuringuid tehtud, siis vähendab see samuti protsenti elanikkonnast, keda esialgu oleks võimalik vaktsineerida.

Viimati uuendatud: 29.12.2020 13:08

Kas said vastuse oma küsimusele?

See pole hetkel veel teada, uuringud jätkuvad ning andmeid laekub pidevalt juurde.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 10:52

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ning sama jääb kehtima ka COVID-19 vaktsineerimise puhul.

Samas on COVID-19 vastane vaktsineerimine soovitatav, sest iga vaktsineerimine annab panuse praeguse olukorra normaliseerumisse ning sarnaselt teistele vaktsineerimistele võimaldab kaitsta ka neid, kes ise vaktsineerida ei saa.

Hetkel ei saa me veel rääkida vaktsineerimise tõendamisest reisimisel või teiste piirangute mittekohaldamisest, need arutelud on alles algfaasis, sh rahvusvahelisel ja EL tasemel.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 10:54

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tööandjatele olulised küsimused on leiab siit: https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19-vaktsiin-ja-toosuhted

Viimati uuendatud: 24.12.2020 10:56

Kas said vastuse oma küsimusele?

Olukorras, kus enamik maailma riike on COVID-19 vaktsiine hankimas ning nõudlus ületab pakkumist, ei oleks Eestil üksinda turujõudu, et olla üksinda tootjatega läbirääkimistes edukas.

Euroopa Liidu seljataga on aga 27 liikmesriiki pea 450 miljoni elanikuga. Riikidel on küll võimalik ka iseseisvalt vaktsiinitootjatega läbirääkimisi pidada, kuid isegi suuremad EL liikmesriigid on otsustanud EL ühiste läbirääkimiste ja EL ühiste eelostulepingute sõlmimise kasuks.

Euroopa Komisjon on seetõttu volitatud hankima kõikidele liikmesriikidele COVID-19 vaktsiine ning Eesti elanikele COVID-19 vaktsiini kättesaadavuse tagamiseks oli Eesti huvides selle ühishankega ühineda.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 11:07

Kas said vastuse oma küsimusele?

Need vaktsiinid, mis on Euroopa Ravimiameti müügiloa saamise protseduurides ja ülevaatamises, nendes ei ole elavhõbeda osakesi ega muid tundmatuid ühendeid kasutatud. Kiipide jm säärase leidmine vaktsiinides kuulub konspiratsiooniteooriate valdkonda. Kõik Euroopa Liidus müügiloa saanud ravimid on kontrollitud, ohutud, kvaliteetsed ja tõhusad.Kõik vaktsiini koostisosad lähevad kirja vaktsiini infolehte.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 11:11

Kas said vastuse oma küsimusele?

Komponent- ning inaktiveeritud vaktsiinid ja viiruslaadsetel osakestel põhinevad vaktsiinid. Lisaks mRNAl ja viirusvektoril põhinevad vaktsiinid.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 17:02

Kas said vastuse oma küsimusele?

Esimesena võimaldatakse vaktsineerimist riskirühmadele, st tervishoiutöötajatele, tervishoiuasutuste töötajatele, hoolekandeasutuste töötajatele ja elanikele, vanemaealistele (70+) ja teatud diagnoosidega inimestele.

Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist elutähtsa teenuse osutajatele ja kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajatele.

Uute vaktsiinide turule tulemisel ning nende tarnete mahtude suurenemisel kasvab ka inimeste hulk, kes saavad ennast vaktsineerida. Sõltuvalt Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest on eesmärk jõuda 2021. aasta II kvartalis selleni, et kõigil soovijail oleks võimalus end vaktsineerida COVID-19 haiguse vastu.

Laste vaktsineerimist alustatakse siis, kui on olemas lastele sobiv vaktsiin.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 17:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

Euroopa Komisjon on sõlminud 23. detsembri 2020.a seisuga eelostulepingud kuue vaktsiinitootjaga: AstraZeneca, Sanofi, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna.

Eesti on ühinenud sealt viie eelostulepinguga ning Sanofi eelostulepinguga ühinemine otsustatakse 2021. aasta algul.

EL liikmesriikideni ja sealhulgas Eestini ei ole veel jõudnud vaktsiinitootja Novavax eelostuleping.

Mitmete liikmesriikide soovil on alustatud läbirääkimisi ka vaktsiinitootja Valnevaga.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 17:09

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täpset aega pole praegu võimalik öelda ning seetõttu palume inimestel olla kannatlikud.

Vaktsineerimise aeg sõltub sellest, kas ja millisesse riskirühma inimene kuulub ning samuti kui suur hulk doose ja kui kiiresti Eestisse jõuab.

Riskirühmadesse kuulujad saavad võimaluse vaktsineerida esmajärjekorras.

Vaktsineeritav saab teavituse oma perearstilt ja eesti.ee kaudu, et kuulub vaktsineerimise sihtrühma ja tal on võimalus end vaktsineerida lasta.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 17:13

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsineerimise kommunikatsiooni eesmärk on anda Eesti inimestele tõenduspõhist ja operatiivset infot, et toetada COVID-19 vastase vaktsineerimise sujuvat toimimist ja võimaldada inimestel teha informeeritud otsuseid. Eesmärgi saavutamiseks on vaja: anda infot vaktsiinide, nende tõhususe, ohutuse ja võimalike kõrvalmõjude kohta; anda infot vaktsiinide hankimise ja vaktsineerimise korralduse kohta Eestis; pärssida faktiliselt eksliku ja pahatahtliku väärinfo levikut.

Inimeste usalduse suurendamiseks on vaja teha tõenduspõhine ja adekvaatne info lihtsasti kättesaadavaks. COVID-19 vaktsineerimisega seotud ametlik info koondub veebilehele vaktsineeri.ee nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Kommunikatsioonitegevused hõlmavad nii igapäevast informeerimist riigi kanalite kaudu, pressisuhtlust kui ka muid laiemaid teavitustegevusi nii eesti- kui ka venekeelsele elanikkonnale.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 18:31

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kindlasti tuleb teha vahet objektiivsetel hirmudel ning otseselt väärinfol ja konspiratsiooniteooriatel.

Inimeste ettevaatlikkus uue vaktsiini suhtes on mõistetav. Seepärast on oluline olla empaatiline ning väljendada austust inimeste küsimuste, hirmude ja ärevuse suhtes, tõsta inimeste teadlikkust ravimiohutuse tagamise süsteemist Euroopas. Pakutav informatsioon peab andma inimestele kindluse, et Euroopa Komisjon annab vaktsiinile müügiloa alles siis, kui Euroopa Ravimiamet on hinnanud kõiki vajalikke andmeid, sh ohutust ja efektiivsust. Kuigi protsess on olnud tavapärasest kiirem, mingeid järeleandmisi vaktsiinide ohutuse või efektiivsuse osas ei tehta.

Eesti põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Tsensuuri ei ole. Mõistagi on taunitav ebateaduslike sõnumite ja valeinfo levitamine. Riigi roll on teha teadus- ja tõenduspõhine, adekvaatne ning usaldusväärne info võimalikult lihtsasti kättesaadavaks. Vaktsineerimise puhul on selleks eeskätt ravimiameti ja terviseameti veebilehed.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 18:33

Kas said vastuse oma küsimusele?

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele, tervishoiuasutuste töötajatele ja hoolekandeasutuste töötajatele ja elanikele.

Järgnevalt võimaldatakse vaktsineerimist üle 70-aastastele ja vanematele ja teatud diagnoosidega inimestele.

Täpset kuupäeva, mil 70+ elanikkonna vaktsineerimisega alustatakse, ei ole hetkel võimalik öelda, sest see sõltub Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest ning ka sellest, millal järgmised vaktsiinikandidaadid EL müügiloa saavad.

Eeldades, et 2021. aasta alguses antakse müügiluba ka Moderna vaktsiinile, võiks esialgse hinnangu kohaselt jõuda üle 70- aastaste sihtrühmani hiljemalt 2021. a esimese kvartali lõpuks.

Viimati uuendatud: 29.12.2020 14:52

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 vaktsineerimisega seoses ei ole praegu teadaolevalt riigid erisusi kehtestanud, vähemalt mitte Euroopa Liidu piires. Täpsemat infot reisimise ja piirangute kohta on võimalik lugeda Välisministeeriumi kodulehelt.

Viimati uuendatud: 29.12.2020 14:57

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Tööandja peab kindlasti koroonaviiruse leviku tõkestamiseks üle vaatama oma töökeskkonna riskianalüüsi, vajadusel seda täiendama ning tegelikkusele vastava riskianalüüsi alusel koostama asjakohase tegevuskava. Vaktsineerimise võimaldamine töökohal on üks tööandja võimalikest meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks, kuid vaktsineerimine ei saa olla ainus võimalus bioloogiliste ohuteguritega nakatumise vältimiseks.

Kui töötaja keeldub vaktsineerimisest, siis saab tööandja:

  • ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm. Tööandjal lasub seega eelkõige kohustus hinnata, kas näiteks klienditeenindja ja klientide tervist on võimalik kaitsta ka teiste meetmetega, näiteks maski kandmise kohustuslikkuse, käte desinfitseerimise, pleksiklaasi, otsese kontakti vähendamise, pindade tihedama puhastamise ja muude abinõudega;
  • vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud sektorites või tegevusalade puhul eriliselt oluline (näiteks tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine.

Enne töösuhte ülesütlemist tuleb arvestada sellega, et TLS § 88 lõige kaks sätestab eelduse, et enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Sama paragrahvi lõige 3 kohustab töötajat ka veel eelnevalt hoiatama ehk seeläbi andma töötajale võimaluse kaaluda veelkord vaktsineerimist konkreetse tähtpäevani ning alles siis, kui on lõplikult selge, et töötaja vaktsineerimist ei soovi, alles siis antakse töötajale ülesütlemisavaldus TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel. Tööandja peab seejuures kaaluma kõiki asjaolusid, sealhulgas hindama nakatumise ohtu ka muutunud oludes (näiteks koroonaviiruse leviku taandumisel).

Ainuüksi vaktsineerimisest ei pruugi töötajate ohutuse tagamiseks olla abi ning tihtipeale tuleb meetmeid riskide maandamiseks kohaldada üheaegselt.

Viimati uuendatud: 29.12.2020 15:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

Töötaja ei ole üldjuhul kohustatud jagama tööandjale oma terviseandmeid, sh informatsiooni vaktsineerimise kohta. Tööandjal on õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele. Sealhulgas on tööandjal õigus põhjendatud juhul küsida töötaja vaktsineerimise kohta, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on üks võimalik meede antud ametikohal viirusesse nakatumise vältimiseks ning tööülesannete edaspidiseks ohutuks täitmiseks. Kuigi tööandjal on õigus teatud juhtudel vaktsineerimise kohta küsida, on töötajal seejuures õigus keelduda vastava informatsiooni jagamisest tööandjale.

Viiruse leviku tõkestamiseks on oluline töötaja ja tööandja vaheline koostöö. Tööandja peab riskide hindamise ja kasutatavate meetmete rakendamisel arvestama, et vaktsineerimine võib olla üks võimalik meelde töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks, kuid tööandja ei saa töötajat kohustada esitama vaktsineerimisega seotud andmeid või kohustada minema vaktsineerima. Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud ametikohtade puhul eriliselt oluline (näiteks tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine. Seejuures on oluline, et tööandja teavitab töötajat riskianalüüsi tulemustest ning põhjendab, miks on just sellel ametikohal vaktsineerimine oluline.

Olukorras, kus tööandja, tuginedes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele, küsib töötajalt informatsiooni tema vaktsineerimiste kohta või võimaldab töötajale vaktsineerimise, kuid töötaja keeldub vaktsineerimisega seotud informatsiooni esitamisest või keeldub vaktsineerimast, siis saab tööandja:

  • ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm. Tööandjal lasub seega eelkõige kohustus hinnata, kas näiteks töötaja ja klientide tervist on võimalik kaitsta ka teiste meetmetega, näiteks maski kandmise kohustuslikkuse, käte desinfitseerimise, pleksiklaasi, otsese kontakti vähendamise, pindade tihedama puhastamise ja muude abinõudega;
  • vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks, võib tööandjal olla õigus põhjendatud juhtudel vaktsineerimisega seotud informatsiooni või vaktsineerimisest keeldumise järel töötajaga töösuhe erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 2 kohaselt töökohale sobimatuse tõttu. Sama paragrahvi lõige 3 kohustab töötajat ka veel eelnevalt hoiatama ehk seeläbi andma töötajale võimaluse kaaluda veelkord vaktsineerimist konkreetse tähtpäevani ning alles siis, kui on lõplikult selge, et töötaja vaktsineerimist ei soovi, alles siis antakse töötajale ülesütlemisavaldus TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel. Tööandja peab seejuures kaaluma kõiki asjaolusid, sealhulgas hindama nakatumise ohtu ka muutunud oludes (näiteks koroonaviiruse leviku taandumisel).

Viimati uuendatud: 30.12.2020 10:09

Kas said vastuse oma küsimusele?

EL ühishanke eelostulepingutega on Euroopa Liidu liikmesriikidele määratud fikseeritud kogus vaktsiinidoose, mis jaotatakse liikmeriikide vahel pro rata (elanikkonna protsent kogu EL elanikkonnast) alusel, kui ei lepita kokku teisiti. Eesti pro rata kogus EL elanikkonnast on 0,3%. Vaktsiinidoosid tarnitakse tootja poolt liikmesriikidesse järk järgult väiksemate tarnetena, tarnete kogumaht on EL üleselt fikseeritud. Tarnekogused on liikmesriikide vahel samuti jaotatud võrdsetel alustel proportsionaalselt.

Viimati uuendatud: 30.12.2020 10:10

Kas said vastuse oma küsimusele?

Mõju viljakusele on uuritud loomkatsetes (rottidel). Vaktsiiniga seotud toimeid emasloomade viljakusele, tiinusele ega embrüofetaalsele/järglaste arengule ei olnud. Eraldi kokkuvõtet viljakuse osas ei ole tehtud.

Viimati uuendatud: 30.12.2020 10:12

Kas said vastuse oma küsimusele?

  1. aasta suve alguses määratleti sotsiaalministeeriumile nõuandvas immunoprofülaktika ekspertkomisjonis COVID-19 vaktsineerimise riskirühmad ja lepiti kokku COVID-19 vastase vaktsineerimise üldised põhimõtted. COVID-19 vaktsineerimist alustatakse tervishoiutöötajatest, tervishoiuasutuste töötajatest, hoolekandeasutuste töötajatest ja elanikest, üle 70- aastastest ja teatud diagnoosidega inimestest. Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist kõrgema nakatumisriskiga eesliinitöötajatele ning elutähtsate teenuste osutajatele. Esimesel võimalusel ja piisavate vaktsiinikoguste olemasolul on soov võimaldada vaktsineerimist kõigile soovijatele.

Vaktsineerimine toimub Sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjoni koostanud loendi alusel, kus on haigused ja seisundid, mille puhul loetakse inimene riskirühma kuuluvaks. Loend on välja toodud Sotsiaalministeeriumin COVID-19 vaktsineerimise plaanis: https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf.

Loend võib muutuda vastavalt vaktsiiniomaduste kokkuvõttele, kus tuuakse muu hulgas välja näidustused ja vastunäidustused. Samuti, kui perearsti hinnangul on tema nimistus inimesi, kellel pole nimekirjas välja toodud haiguseid või seisundeid, kuid vajavad kindlasti oma terviseseisundist tulenevalt vaktsineerimist (nt mõne harvikhaiguse põdeja vms), siis võib perearst esmajärjekorras vaktsineerida ka neid. Haigekassa roll on võtta selle loendi alusel välja haigekassa andmekogust (raviarvete ja nimistusse kuuluvuse pealt) inimeste nimekiri vastavate loendis olevate tunnustega.

Viimati uuendatud: 18.01.2021 10:50

Kas said vastuse oma küsimusele?

Sotsiaalministeeriumi juures 13. jaanuaril kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas muuhulgas ka Pfizer/BioNTech vaktsiini kahe süsti vahelise intervalli pikendamist ning jõudis kokkuleppele, et seda ei toetata.

Komisjoni liikmed jõudsid ühiselt järeldusele, et peame toetuma läbiviidud uuringutele ning teemat võib uuesti kaaluda, kui tuleb täiendavaid andmeid sellest, et vaktsiini efektiivsus ei vähene, juhul kui teine doos manustada hiljem. Seega tuleb lähtuda tootja antud juhistest ning vaktsineeritavad tuleks teistkordselt vaktsineerida 21 päeva pärast esimese doosi saamist või selle päeva lähedal esimesel võimalusel.

Viimati uuendatud: 17.01.2021 17:38

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.