Ma ei leidnud oma küsimusele vastust ja teen ettepaneku see lisada.

Sõnum saadetakse valitsuse kommunikatsioonibüroole.

Eriolukord

Ava kõik vastused

Põhiteavet leiad korduma kippuvate küsimuste lehelt kkk.kriis.ee, mida luuakse eri ametite koostöös ja mis uueneb iga päev.

Lehel suhtleb Sinuga ka vestlusrobot Suve, kellelt saad eriolukorraga seotud küsimusi küsida. Suve räägib praegu eesti ja inglise keeles. Peagi hakkab ta ka vene keeles suhtlema. Suve põhineb tehisintellektil ja teda on õpetatud korduma kippuvate küsimuste põhjal.

Vestlusroboti idee sai teoks tänu Eesti iduettevõtluskogukonna, Garage48 ja Accelerate Estonia häkatonile "Hack the Crisis".

Häirekeskuse infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247) jagab teavet koroonaviiruse leviku ja eriolukorra kohta.

Telefon töötab ööpäev läbi kolmes keeles (eesti, vene, inglise) ja on helistajatele tasuta. Sellelt numbrilt ei saa meditsiinialast konsultatsiooni.

Tervisenõu küsige numbrilt 1220, kus kõnele vastavad meditsiiniväljaõppega inimesed.

Viimati uuendatud: 05.05.2020 18:47

Kas said vastuse oma küsimusele?

Avalikkuse huvi hangete vastu on mõistetav, sest tegu on meie ühise maksuraha kasutamisega.

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus on jõudnud maailma turuolukorda analüüsides järeldusele, et praegu ei ole mõistlik avaldada üksikasjalikku teavet hangete kohta, sest kriisi ajal on maailmas tugev konkurents tarnete saamiseks ja riik ei soovi tarnetest ilma jääda.

Seda lähenemist toetab ka avaliku teabe seadus, mis ütleb, et riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku juht võib tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mis puudutab riigikaitseülesannete täitmist, hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu moodustamist ning selleks vahendite muretsemist.

See on võimalik juhul, kui teabe avalikuks tulek võib takistada varu moodustamist, nagu näiteks praegu isikukaitsevahendite puhul. Need tarned on väga tähtsad eesliinil tegutsevatele arstidele, õdedele, politseinikele, päästjatele ja ka kodanikele.

Kuna oht tarnetest ilma jääda on suur, ei avaldata praegu kogu teavet. Kui tarned on laekunud ja eriolukord laheneb, jagatakse edaspidi taas täpsemat teavet.

Viimati uuendatud: 20.04.2020 15:03

Kas said vastuse oma küsimusele?

Valitsus kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut Eestis. Eriolukord kestis 17. maini (kaasa arvatud). See ei tähenda, et kõik piirangud kaovad sellest ajast alates. Eriolukorra lõppedes kehtib Eestis jätkuvalt edasi tervishoiualane hädaolukord. Koroonaviiruse leviku tõkestamisest tingitud piiranguid leevendatakse järk-järgult.

Viimati uuendatud: 17.05.2020 12:23

Kas said vastuse oma küsimusele?

Valitsus ei valmistu piirama inimõigusi ja sõnavabadust.

Eesti kaitseb ka eriolukorras inimeste põhiõigusi ja tagab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ette nähtud õigused.

Ühtlasi täidab valitsus korrektselt oma teavitamiskohustusi.

Vabariigi valitsus kuulutas 12. märtsil seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse leviku laienemisega Eestis välja eriolukorra (esialgu 1. maini 2020). 24. aprillil pikendas valitsus eriolukorda 17. maini (kaasa arvatud) 2020.

Sellega seoses on Eestis piiratud liikumist riigis ja üle riigipiiri, muudetud hariduse andmise korda ja kohtukorraldust, seatud suhtluspiiranguid jne.

Tegemist on olukorraga, mis vastab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 15 nimetatud hädaolukorrale, mistõttu Eesti teavitas 20. märtsil Euroopa Nõukogu astutud sammudest. Samuti teavitati sellest, et Eesti jätkab rahvusvaheliste inimõiguste, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni täitmist.

Teavituse eesmärk on tagada, et võimalike kohtuvaidluste puhul hiljem on Euroopa Inimõiguste Kohus teadlik Eestis kehtestatud eritingimustest (näiteks kogunemisvabaduse piiramistest) ning lähtub Eesti kohtutega samadest alustest.

Eriolukorra meetmete rakendamine ja Euroopa Nõukogu teavitamine ei vabasta Eestit põhiõiguste järgimisest. Me oleme demokraatlik riik ja seda eriolukord ei muuda. Ka kõik eriolukorras võetud meetmed peavad olema põhjendatud ja olukorrast lähtuvad.

Eesti riik järgib ka eriolukorras kehtivaid seadusi ning tagab inimeste põhiõiguste kaitse.

Vaata Eesti suursaadiku teavitust.

NB! Eesti suursaadik Euroopa Nõukogu juures teavitas 16. mail Euroopa Nõukogu peasekretäri koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu kehtestatud eriolukorra lõpetamisest Eestis ning artikkel 15 alusel esitatud derogatsiooni lõppemisest seoses eriolukorra lõpuga. Teatised tehakse kättesaadavaks Välisministeeriumi kodulehel: https://www.vm.ee/ ja https://vm.ee/et/valisministeeriumi-kohustused-rahvusvaheliste-organisatsioonide-ees-eriolukorra-meetmetest.

Viimati uuendatud: 16.05.2020 12:19

Kas said vastuse oma küsimusele?

Avalikke koosolekuid võib taas pidada alates 18. maist.

Kuni mai lõpuni peetava avaliku koosoleku korraldaja peab tagama, et järgitakse eritingimusi:

  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid seal ei tohi olla üle 10 inimese;
  • õues tohib olla kuni 100 inimest.

Alates 1. juunist on lubatud pidada avalikku koosolekut siseruumis suurema inimeste hulgaga. Korraldaja peab tagama, et järgitakse eritingimusi:

  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid seal ei tohi olla üle 50 inimese;
  • õues tohib olla kuni 100 inimest.

Alates 1. juulist kasvab lubatud inimeste hulk veelgi. Avalik koosolek on lubatud tingimusel, et korraldaja tagab, et järgitakse eritingimusi:

  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid seal ei tohi olla üle 500 inimese;
  • õues tohib olla kuni 1000 inimest.

Sõltumata koosoleku ajast tuleb avalikul koosolekul täita 2 + 2 reeglit.

Viimati uuendatud: 18.05.2020 09:43

Kas said vastuse oma küsimusele?

Praegu kehtivad järgmised piirangud, mis on vajalikud tervise hoidmise ja viiruse leviku tõkestamise seisukohast.

  1. Kehtib 2 + 2 reegel.
  2. Koroonadiagnoosiga inimesed ja nende lähikontaktsed peavad püsima isolatsioonis.
  3. Koroonadiagnoosiga inimesel, kes viibib hooldekodus, on keelatud puutuda kokku teiste inimestega, välja arvatud hooldekodu töötajate ja meditsiinitöötajatega.
  4. Toitlustusasutused võivad olla lahti ja alkoholi tohib müüa kuni kella 22ni.
  5. Pealtvaatajatega spordivõistlused on lubatud ainult õues.
  6. Suletud on ööklubid, vesipiibukohvikud, täiskasvanute klubid jms meelelahutuskohad.
  7. Kasiinod ja mänguautomaatide saalid tohivad olla alates 1. juunist avada juhul, kui järgitakse 2 + 2 reeglit ja ruumides on kuni 50%-line täituvus, aga mitte üle 50 inimese.
  8. Tallinna-Stockholmi laevaliinil ei tehta kruiisi- jm huvireise.
  9. Kehtivad riigipiiri ületamise piirangud, välja arvatud erisused Läti, Leedu ja Soomega.

Valitsus vaatab piirangute vajaduse regulaarselt üle.

Viimati uuendatud: 01.06.2020 10:13

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ma ei leidnud oma küsimusele vastust ja teen ettepaneku see lisada.

Sõnum saadetakse valitsuse kommunikatsioonibüroole.