Majandusolukord

Ava kõik vastused

Koroonakriis puudutab kogu ettevõtlussektorit.

Praegu teame, et kõige kriitilisem on olukord turismisektoris (reisiettevõtlus, majutus, toitlustus; konverentside, seminaride, ürituste korraldamine).

Järjest keerulisemaks läheb olukord ka transpordisektoris, seejärel jõuavad probleemid tööstusesse ja teenindussektorisse.

Ettevõtete peamised probleemid on

  • likviidsusprobleemid (laenukohustused, arvelduskrediit);
  • töötajate tasustamine, kui kaugtöö pole võimalik;
  • kuidas hoida ära töötajate koondamist (töökoormuse jaotamine, sundpuhkusele saatmine);
  • paindumatud lahendused toetatud projektides tulenevalt Euroopa Liidu reeglitest;
  • nõudluse vähenemine;
  • ebaselgus, kuidas riik aitab ettevõtetel eriolukorras toime tulla.

Viimati uuendatud: 07.04.2020 16:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Koroonaviiruse leviku takistamiseks seatud majandustegevuse ja liikumise piirangud kahjustavad suurel määral meie tööturu ja ettevõtluse toimimist.

Kuna kriisi põhjused ei peitu Eesti majanduses, tuleb valitsusel teha endast olenev, et leevendada kriisi mõju nii ettevõtetele kui ka majapidamistele. Praegu ei ole veel selge, milliseks majandusolud kujunevad, ja tuleb jälgida, et abi jõuaks selle vajajateni. Kui kriis venib oodatust pikemaks, siis peab riik kaaluma lisaabimeetmeid.

Seetõttu on kriisist väljumise rahalise kulu lõplikest summadest praegu veel vara rääkida.

Riigikogu vastu võetud 2020. aasta lisaeelarves sisalduvate kriisileevendusmeetmete mõju valitsussektori eelarvepositsioonile on sel aastal 1,15 miljardit eurot.

Kriisi tõttu on vähenenud maksutulu ning on suurenenud finantseerimistehingute ja reservide kasutuselevõtuga seotud väljaminekud. Seetõttu on riigikassa negatiivne rahavoog kasvanud sel aastal 3,8 miljardi euroni. Negatiivse rahavoo katteks plaanib riigikassa võtta laene ja emiteerida võlakirju 3,5 miljardi euro ulatuses. Valitsussektori võlakoormus kasvab seetõttu aasta lõpuks ligikaudu 22%ni Eesti sisemajanduse koguproduktist, võrreldes 8%ga möödunud aasta lõpul.

Viimati uuendatud: 28.04.2020 15:50

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eesti Töötukassa nõukogu jõudis 18. märtsil 2020 kokkuleppele, et vältimaks raskustes ettevõtetes koondamist, plaanib Eesti Töötukassa hüvitada kahe kuu jooksul 70% palgast.

Plaani kohaselt hüvitatakse ettevõttele, kelle käive ja tulud on järsult vähenenud ja kelle töötajatele ei ole tööd anda, kahel kuul, ajavahemikul märtsist maini, 70% töötajate brutosissetulekust. Ka ettevõte ise peab osalema hüvitise maksmises.

Hüvitise saamiseks peab ettevõte vastama kahele tingimusele kolmest:

  1. ettevõtte käive peab olema vähenenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga;
  2. ettevõttel ei ole tööd anda vähemalt 30% töötajatest;
  3. töötajate palka on vähemalt 30% vähendatud.

Meede kehtib tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 31. maini 2020. Kompensatsiooni saab taotleda kuni kahe kuu töötasu ulatuses, ajavahemiku valib tööandja selle kolme kuu seest. Seega laieneb meede ka neile töötajatele, kes on 1. märtsil 2020 ja pärast seda saanud koondamisteate.

  1. mail 2020 otsustas Töötukassa nõukogu pikendada töötasu hüvitamise meedet ka juuniks, muutes selle tingimusi. Vabariigi Valitsus kinnitas selle 28. mail. Töötasu hüvitist makstakse nüüd 50% palgast.

Hüvitist makstakse, kui ettevõtte käive või tulu on vähenenud eelmise aasta juuniga võrreldes vähemalt 50%. Lisaks peab ettevõte vastama ühele tingimusele järgmisest kahest:

  • vähemalt 50% ettevõtte töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda ning töötajate tööaega on vähendatud vähemalt 30% võrra;

  • vähemalt 50% ettevõtte töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30% võrra või alampalgani.

  • Tööandja peab olema töötajate tööaega või töötasu vähendanud kogu juunikuu ulatuses.

  • Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.

  • Juunikuu palga hüvitamist saavad küsida oma töötajatele need ettevõtted, kel pole maksuvõlga või see on ajatatud.

  • Tööandja saab hüvitist taotleda töölepinguga töötajatele, kelle töösuhe algas hiljemalt 1. märtsil 2020 ja kelle kohta on hiljemalt samaks kuupäevaks tehtud töötamise registrisse töötamise alustamise kanne.

  • Hüvitist makstakse neile töötajatele, kellele ei ole tööandjal kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.

  • Hüvitise suurus on 50% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 800 eurot. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot (bruto). Tööandjal tuleb oma osa välja maksta enne taotluse esitamist.

  • Töötukassalt ja tööandjalt kokku saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot. Kui töötaja sai osalise tööajaga töötamise tõttu alampalgast väiksemat töötasu, siis säilib tema senine sissetulek.

  • Juuni eest saavad juulikuus tööandjad taotleda töötasu hüvitist ka neile töötajatele, kellele taotleti hüvitist märtsi, aprilli või mai eest. Seega võib töötaja saada hüvitist maksimaalselt kolm kuud senise kahe asemel.

  • Töötukassa tasub hüvitiselt ja tööandja tasub töötasult sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse ning tulumaksu.

Viimati uuendatud: 02.06.2020 14:23

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vabariigi Valitsus võttis 19. märtsil 2020 vastu lühiajalise meetmepaketi.

Riigi raha suunatakse ettevõtete toetamiseks KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.

Lühiajaline meetmepakett sisaldab 1) Eesti Töötukassa tööturutoetust; 2) haigushüvitisi; 3) maksusoodustusi ja võimaldab maksuvõla ajatamist 18 kuuks; 4) kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist; 5) ärajäetud ürituste otseste kulude osalist kompenseerimist.

Meetmepaketi sisu

  • Lisatoetused KredExi kaudu. Loe nende kohta rohkem aadressilt https://kredex.ee/et/koroona.

  • Eesti Töötukassa pakutav tööturutoetus vähenenud töötasu toetamiseks. Kogusumma on 250 miljonit eurot ja toetuse taotlemise tingimused on järgmised:

  1. toetust saab iga kvalifitseeruv tööandja kasutada kaks kuud ajavahemikul märtsist maini 2020;
  2. toetust makstakse iga toetust vajava töötaja kohta ühes kuus kuni 1000 € brutosummana;
  3. toetust makstakse arvestusega üldjuhul 70% töötaja eelmise 12 kuu brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav töötasu vähemalt 150 eurot brutosummana. Eesti Töötukassa ja tööandja tasuvad töötasult ja toetuselt kõik tööjõumaksud. Vt https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis.
  • Märtsist maini 2020 hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede puhul.

  • Maaettevõtted saavad pöörduda Maaelu Edendamise Sihtasutuse poole, et saada käendust (kuni 50 miljonit eurot), käibelaenu (kuni 100 miljonit eurot) või maakapitali (kuni 50 miljonit eurot).

  • Füüsilisest isikust ettevõtjatele on mõeldud avansilise sotsiaalmaksu abimeede.

  • Kogumispensioni II samba sissemaksed peatatakse ajutiselt.

  • Riik kompenseerib märtsis-aprillis toimuma pidanud, kuid COVID-19 tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste otsesed kulud kuni 3 miljoni euro ulatuses.

Luuakse ka pikaajaline abipakett, mille eesmärk on aidata praegusest turušokist kiiresti taastuda. Pikaajaline pakett on plaanis ellu viia siis, kui lühiajaline pakett on tehtud ettevõtjatele kättesaadavaks.

Viimati uuendatud: 07.04.2020 17:58

Kas said vastuse oma küsimusele?

Lisaeelarve sisaldab ka ehitusettevõtetele mõeldud abipaketti majanduslanguses vee peal püsimiseks. Ehitussektorile eraldatakse 145 miljonit eurot, et aidata turul stabiilsust säilitada.

Riigi kui tellija rolli suurendatakse juba sel aastal, aga põhilised väljamaksed tehakse ettevõtetele järgmistel aastatel.

Kõige olulisem on võtta praegu esmalt töösse need objektid, mis on juba ette valmistatud, kuna suurte taristuobjektide rajamisel on väga keeruline protsessi kiirendada.

  • Nii on ehitussektorisse suunatavast rahast 100 miljonit eurot plaanitud selleks, et püstitada korter- ja väikeelamuid ning kaasrahastada rekonstrueerimist.
  • Teedeehituseks antakse kohalikele omavalitsustele 30 miljonit ja Maanteeametile 10 miljonit eurot.
  • Mahajäetud majade lammutamiseks eraldati 5 miljonit eurot ja selle võrra suureneb KredExi juba praegu olemasoleva hoonefondi lammutustoetuse eelarve.

Viimati uuendatud: 12.05.2020 20:51

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.