Fookuses: COVID-19 vaktsineerimine, eneseisolatsioon, riigipiiri ületamine, isikukaitsevahendid
Viiruse leviku ja haigestumise vältimiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskonna toimimise tagamiseks tuleb järgida kehtestatud piiranguid ja käitumisjuhiseid. Vabariigi Valitsus koostöös teadusnõukojaga hindab iganädalaselt nakatumisriski riigis ja kehtestab või leevendab meetmeid vastavalt riskitasemele.
Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab riigiinfo telefonilt 1247. Välismaalt helistades +372 600 1247.
Kaitsemask on avalikes siseruumides ja ühistranspordis soovituslik
Avalikes siseruumides ja ühistranspordis on soovitatav maski. Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse edasikandumist tõhusalt.
Eelkõige puudutab see kaubandus- ja teenindusasutusi, muuseume, teatreid, kinosid, aga ka avalikke koosolekuid, üritusi jm, kus koos palju inimesi, kellega tavapäraselt kokku ei puututa.
Hoia distantsi ja desinfitseeri käsi
Desinfitseeri regulaarselt käsi ning rahvarohketes kohtades hoia võimalusel distantsi inimestega, kellega tavapäraselt kokku ei puutu.
Haiged jäävad kümneks päevaks karantiini
Inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19, peavad alates sümptomite ilmnemisest (või positiivsest testitulemusest, kui sümptomid puuduvad) vähemalt 10 päeva püsima oma kodus või püsivas viibimiskohas karantiinis. See kehtib ka varjupaikade ja turvakodude elanikele, kes peavad jääma kohapeale karantiini. Isolatsioonipäevi aitab arvutada Eesti Perearstide Seltsi kalkulaator.
Lähikontaktsed on seitse päeva eneseisolatsioonis
COVID-19 haigega koos elavad või temaga kokku puutunud lähikontaktsed peavad jääma seitsmeks päevaks eneseisolatsiooni, välja arvatud juhul, kui nad on vaktsineeritud, haiguse viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud või vaktsineerituga võrdsustatud (s.o. haiguse läbi põdenud ja vaktsineeritud). Vaktsineeritud lähikontaktsete karantiinivabastus kehtib: esmase vaktsineerimiskuuriga 9 kuud (sh alaealised, kelle vaktsineerimistõendid kehtivad piiramatult), tõhustusdoosiga 12 kuud.
Kui lähikontakt koroonaviiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, huvihariduses, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, saavad lapsed ja noored, kes ei ole vaktsineeritud või COVID-19 haigust läbi põdenud jääda lihtsustatud karantiini.
Eneseisolatsiooni on soovitatav jääda ka inimestel, kes on küll vaktsineeritud või COVID-19 läbi põdenud, kuid kellega koos elav inimene on haigestunud. Sel juhul tuleks vähemalt seitsmeks päevaks jääda koju ja teha võimalusel kaugtööd. Kui kodus töötada ei saa, väljastab perearst haiguslehe ning inimene saab ravikindlustushüvitist.
Viimati uuendatud: 11.04.2022 13:59
Kas said vastuse oma küsimusele?
Tasuta PCR-testimist võimaldatakse vanemaealistele ja koroonaviiruse riskirühmadele. Perearst suunab sind tasuta testimisele, kui sul on ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomid ja oled üle 60-aastane või kuulud oma haigusseisundi tõttu riskirühma (nt parkinsoni tõbi, insult viimase aasta jooksul, diabeet, krooniline bronhiit, astma, rasvumus, uneapnoe vms). Täpse nimekirja konkreetsetest haigustest, mille puhul saad saatekirjaga tasuta COVID-19 testimisele, leiad Terviseameti leheküljelt: www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus/testimine.
Kui sa ei kuulu ei oma vanuse või tervisliku seisundi tõttu riskirühma, tee koroonakahtluse korral kiirtest. Kui soovid positiivset tulemust tervise infosüsteemis fikseerida, võta ühendust oma perearstiga.
Kui vajad EL COVID-19 läbipõdemistõendit, saad minna tasulisse testimisse sobiva teenuspakkuja juurde: koroonatestimine.ee.
Viimati uuendatud: 02.05.2022 14:53
Kas said vastuse oma küsimusele?
Eestis ei ole siseriiklikult COVIDi tõendi kontrollimine kohustuslik. Küll aga tuleb reisimisel silmas pidada nii sihtriigi piiranguid kui ka Eestisse saabudes lähteriigi riskitasemest tulenevaid nõudeid. Riikide ohutasemeid uuendatakse regulaarselt lehel kriis.ee. Ülevaate teistes riikides kehtivatest kontrollmeetmetest leiab Välisministeeriumi reisiportaalist reisitargalt.vm.ee.
Vaktsineerimis- ehk immuniseerimistõend
Täisealised (18+)
- Täiskasvanute esmase vaktsineerimiskuuri läbimist kinnitav tõend kehtib üheksa kuud ehk 270 päeva viimasest süstist. Manustamise kordsuseks on tõendile üldjuhul märgitud 1/1 (ühedoosiline vaktsiin või üks süst koos läbipõdemisega) või 2/2.
- Peale tõhustusdoosi kehtib immuniseerimistõend 12 kuud ehk 365 päeva alates tõhustusdoosi saamise kuupäevast. Manustamise kordsuseks on tõendile üldjuhul märgitud 3/3 või 2/1.
- Oluline! Kui tõhustussüst oli sinu teine doos ja lõid tõendi enne 01.02.2022, pead patsiendiportaalis digilugu.ee oma tõendit uuendama, et saada sinna viide tõhustusdoosile. Vastasel korral võivad kontrollrakendused ekslikult lugeda 2/2 märkega tõendi kehtivuseks üheksa kuud, mitte aasta nagu ette nähtud. Tõendit peavad uuendama need, kes on saanud kaks ühedoosilist vaktsiini (nt üks doos Jansseni + tõhustusdoos) või ühe doosi vaktsiini, haiguse läbi põdenud ning seejärel teinud tõhustusdoosi. Peale tõendi uuendamist märgitakse tõendile manustamise kordsuseks 2/1.
Alaealised (vanus alla 18)
- Kuni 18-aastaste laste ja noorte vaktsineerimistõend kehtib tähtajatult, sealjuures ka Euroopa Liidus piiriületusel (alates 12.04.2022). Esmase vaktsineerimiskuuri puhul on manustamise kordsuseks tõendile üldjuhul märgitud 1/1 või 2/2.
- Lähikontakti korral koroonaviirusesse nakatunuga on vaktsineeritud alaealised karantiinist vabastatud üheksa kuud ehk 270 päeva viimasest süstist.
Hea teada! Kui noor saab tõendi kehtivuse jooksul täisealiseks, siis talle hakkavad kehtima täiskasvanu reeglid ehk hetkest, kui inimene saab 18-aastaseks, kehtib tema esmase vaktsineerimise tõend üheksa kuud.
Läbipõdemistõend
- Läbipõdemise tõend kehtib 180 päeva alates positiivse SARS-COV-2 PCR testitulemuse andmisest. Tõendi pikendamine võimalik ei ole.
- Oluline! EL COVID läbipõdemise tõendi saab patsiendiportaalis www.digilugu.ee luua SARS-COV-2 positiivsest PCR-testi proovi andmisest 11. päeval (eelnevad 10 päeva loetakse kehtivusaja sisse). Oluline roll on kellaajal: et tõendit luua, peab testimisest olema möödunud vähemalt 11 x 24 tundi ning mitte rohkem kui 180 päeva. (Alates 12.04.2022) Kui põete koroonat korduvalt, saab patsiendiportaalis luua läbipõdemistõendi viimase läbipõdemise alusel, kui vahe kahe läbipõdemise algust kinnitava positiivse testi vahel on vähemalt 60 päeva.
Viimati uuendatud: 11.04.2022 12:15
Kas said vastuse oma küsimusele?
Saatekirjaga saad aja broneerida kas läbi SMSi, otse veebilehel või oodates kõne:
- SMS: täisealisele (vanus 18+) testitavale saadetakse saatekirjal märgitud telefoninumbrile lühisõnum lingiga veebiregistratuuri, kus saab endale ise aja broneerida. Oluline: kui saatekirjal ei ole korrektset telefoninumbrit, ei ole võimalik sõnumit saada.
- Otse online-süsteemis: aadressil veebiregistratuur.ee saad valida endale sobiva piirkonna, testimispunkti ja kellaaja. Testi broneerimiseks tuleb end sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart IDga. Veebis saab testiaega kinni panna ka teistele inimestele - selleks on vaja teada prooviandja isikukoodi.
- Kõne: neile, kes veebiregistratuuri ei kasuta või kelleni lühisõnum tehnilistel põhjustel ei jõua, helistatakse testimise kõnekeskusest saatekirjade laekumise järjekorras ühe päeva jooksul (kõnesid tehakse esmaspäevast laupäevani). Kui kõnekeskusest ei ole 48 tunni jooksul helistatud, soovitame ühendust võtta perearstiga, et kontrollida saatekirjal oleva telefoninumbri õigsust ning saatekirja edastamist. Kui telefoninumber saatekirjal on õige, pöörduge otse testimise kõnekeskuse poole (telefon +372 646 4848, avatud tööpäevadel 8-19, nädalavahetusel 10-18).
Rohkem infot: koroonatestimine.ee. Tulemused jõuvad patsiendiportaali digilugu.ee 24-48 tunni jooksul.
Hea teada:
- Kui sul ei ole saatekirja tasuta testimisele (st sa ei kuulu oma vanuse või terviseseisundi tõttu riskirühma), tee koroonakahtluse korral võimalusel kiirtest.
- Kui soovid positiivset tulemust tervise infosüsteemis fikseerida, võta ühendust oma perearstiga.
- Kui vajad EL COVID-19 läbipõdemistõendit, saad minna tasulisse testimisse sobiva teenuspakkuja juurde: koroonatestimine.ee.
Viimati uuendatud: 06.05.2022 15:30
Kas said vastuse oma küsimusele?
Täiskasvanute esmase vaktsineerimiskuuri läbimist kinnitav vaktsineerimistõend kehtib üheksa kuud. Täpsemalt: tõendi kehtimiseks ei tohi esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamisest (s.o. viimasest süstist, mis ei ole tõhustusdoos) olla möödas rohkem kui 270 päeva. Muudatus puudutab nii kõiki kehtivaid (ehk ka neid tõendeid, mis loodi, kui kehtivuseks loeti üks aasta) kui ka uusi vaktsineerimistõendeid.
Esmane vaktsineerimiskuur loetakse läbituks, kui on manustatud:
- kaks doosi Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty
- kaks doosi AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria
- kaks doosi Moderna COVID-19 vaktsiini Spikevax
- üks doos Jansseni COVID-19 vaktsiini
- üks doos vaktsiini peale läbipõdemist (nn vaktsineeritutega võrdsustatud, tõendil 1/1)
Kui oled saanud tõhustusdoosi, kehtib immuniseerimistõend 12 kuud (365 päeva) alates tõhustusdoosi saamise kuupäevast.
Kuni 18-aastaste vaktsineerimistõend kehtib tähtajatult
Alates 12.04: kuni 18-aastaste laste ja noorte vaktsineerimistõend kehtib tähtajatult, sealjuures ka Euroopa Liidus piiriületusel. Juhul, kui noor saab peagi pärast vaktsineerimist täisealiseks, kehtib tema tõend 270 päeva alates viimasest vaktsiinisüstist.
Lähikontakti korral koroonaviirusesse nakatunuga on vaktsineeritud, kellele ei ole tehtud tõhustusdoosi, karantiinist vabastatud 9 kuud ehk 270 päeva pärast vaktsineerimist.
Need, kelle tõhustusdoos oli nende teine doos, peavad digilugu.ee oma tõendit uuendama, et kehtivust pikendada
Muudatus puudutab neid, kes enne 1. veebruari 2022:
- said kaks ühedoosilist vaktsiini (nt üks doos Jansseni + tõhustusdoos)
- said ühe doosi vaktsiini, põdesid haiguse läbi ning tegid seejärel tõhustusdoosi
Oluline! Kui tõhustusdoos on tehtud ja tõendit ei uuenda, arvestab kontrollrakendus 2/2 märkega tõendit eksklikult esmaseks vaktsineerimiskuuriks, mille kehtivusaeg on üheksa kuud. Tõendi uuendamisel märgitakse aga teiseks süstiks olnud tõhustusdoosi puhul manustamise kordsuseks 2/1
Kuidas tõendit uuendada, kui tõhustusdoos oli sinu teine doos?
- Sisene patsiendiportaali digilugu.ee ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga
- Vajuta vasakul rohelisele nupule „ELi digitaalsed COVIDi tõendid“
- Vajuta nupule „Alusta ELi digitaalse COVIDi tõendi loomist“
- Vali lehe all rippmenüüst tõend (ELi digitaalne COVIDi immuniseerimise tõend) ja vajuta nuppu „Edasi“
- Salvesta või prindi tõend. Aegunud tõend asendatakse digiloos automaatselt.
Viimati uuendatud: 11.04.2022 12:05
Kas said vastuse oma küsimusele?
Nn kolmandate ehk lisa- või tõhustusdooside saamise järel ükski COVIDi vaktsineerimistõend ise automaatselt ei uuene. Peale täiendavat doosi saad uue tõendi luua ise patsiendiportaalis digilugu.ee ja kasutusele võtta.
Eestis küll hetkel COVIDi tõendi kontrollinõuet ei ole, küll aga võib vaktsineerimistõend olla vajalik reisimisel ja sihtriigis erinevatest tegevustest osavõtmiseks.
Oluline! Kui täiendav doos oli sinu teine doos (nt oled varasemalt vaktsineeritud Jansseniga või COVID-19 läbi põdenud ja saanud ühe doosi vaktsiini) ja oled loonud tõendi enne 1. veebruari 2022: Loo patsiendiportaalis digilugu.ee uus immuniseerimistõend, et saada sinna viide tõhustusdoosile. Kui jätad tõendi uuendamata, võivad kontrollrakendused ekslikult lugeda 2/2 märkega tõendi kehtivuseks üheksa kuud aasta asemel. Uuendatud tõendil tähistatakse tõhustusdoosi märkega 2/1.
Tõendit peavad uuendama need, kes on saanud:
- kaks ühedoosilist vaktsiini (nt üks doos Jansseni + tõhustusdoos)
- ühe doosi vaktsiini, haiguse läbi põdenud ning seejärel teinud tõhustusdoosi
Kuidas tõendit uuendada?
- Sisene patsiendiportaali digilugu.ee ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga
- Vajuta vasakul rohelisele nupule „ELi digitaalsed COVIDi tõendid“
- Vajuta nupule „Alusta ELi digitaalse COVIDi tõendi loomist“
- Vali lehe all rippmenüüst tõend (ELi digitaalne COVIDi immuniseerimise tõend) ja vajuta nuppu „Edasi“
- Salvesta või prindi tõend. Aegunud tõend asendatakse digiloos automaatselt.
Lisa- ja tõhustusdoosi tõendite kasutamine välismaal
- Soovitame esialgu reisile minnes kaasa võtta nii oma eelnev kui uus vaktsineerimistõend, sest olenevalt riigist võib pärast kolmandat doosi rakenduda maksimaalse kaitse ootamise periood kuni 14 päeva (ka siis, kui tegu kolmanda süstiga). Vana tõend uue loomisel kehtivust ei kaota, aga kui oled tõendi loonud enne 20. oktoobrit 2021, soovitame ka see uuesti luua ja alla laadida, et olla kindel, et välismaiseid kontrollrakendused veateadet ei anna.
- Enne reisile minekut veendu oma tõendi vastavuses siht- ja transiitriikide nõuetele kasutades selleks Eesti kontrollirakendust (pärast esmakordset tõendi kontrollimist saad veenduda oma tõendi vastavuses ka teiste riikide nõuetele) ning tutvu kindlasti ka teiste kohapeal kehtivate piirangutega. Info leiad lehtedelt reisitargalt.vm.ee ja reopen.europa.eu.
Viimati uuendatud: 14.03.2022 22:31
Kas said vastuse oma küsimusele?
Vaktsineerimiseks saab aega broneerida:
- digiregistratuuris aadressil www.digilugu.ee
- telefonil 1247 iga päev kell 8-20
- apteegis: leia endale lähim apteek ja broneeri aeg veebilehelt vaktsineeriapteegis.ee
- helistades kohaliku haigla või raviasutuse registratuuri*
Ette registreerimata saab koroonaviiruse vastu lasta end immuniseerida ka vaktsineerimisbussides ja -punktides. Kõik võimalused erinevates linnades ja maakondades leiad veebilehelt vaktsineeri.ee - kohad, kus broneeringut ei nõuta, on rohelise märkega "etteregistreerimiseta".
Tallinna piires on vähemalt kümneliikmelisel täiskasvanute grupil võimalik endale tellida vaktsiinikiirabi. Teenuse tellimiseks saada e-kiri ltkhvak@keskhaigla.ee. Päringusse tuleb märkida aadress, kuhu kutsutakse, kuupäev, soovitav kellaaeg, vaktsineerimissooviga inimeste arv (minimaalselt 10) ja nende isikukoodid. Vaktsineerimiskiirabi meeskond võtab täpse aja kokkuleppimiseks tellijaga ise ühendust.
Vaktsineerimise koht ei ole seotud inimese ametliku elukohaga: kõik võivad broneerida aja või minna vaktsineerima endale sobivas piirkonnas üle Eesti. Alaealistele peab aja broneerima tema seaduslik esindaja.
Lisaks saab lisaks haiglatele ja eratervishoiuteenuse osutajatele vaktsineerida ka koolides (täpsem info: vaktsineeri.ee). Vanemaealiste ja riskirühmade vaktsineerimisega jätkavad ka perearstid.
Mine kindlasti vaktsineerimisele õigeks ajaks kohale või teavita vaktsineerivat asutust esimesel võimalusel, kui mingil põhjusel ei õnnestu vaktsineerimisele kokku lepitud ajal kohale minna.
Kui vajad COVID-19 vaktsineerimiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).
Viimati uuendatud: 27.09.2021 14:55
Kas said vastuse oma küsimusele?
Kui kahtlustad haigestumist või oled oled COVID-19 positiivne, siis mistahes haigussümptomite korral püsi kodus. Väldi kontakte teiste inimestega, järgi käte- ja hingamisteede hügieeni. Kui vähegi võimalik, lase kõik eluks vajalik endale kontaktivabalt koju toimetada. Võimalusel tee koroonaviiruse test.
Kui kahtlustad haigestumist:
- Võta ühendust oma perearstiga. Perearst hindab saatekirjaga testimise vajalikkust, annab tervisenõu ning vajadusel vormistab ka töövõimetus- või hoolduslehe (nn haigusleht). Juhul, kui sa ei saa ühendust oma perearstiga, helista perearsti nõuandeliinile 1220 (+372 634 66 30). Kõnedele vastavad ööpäev läbi meedikud, nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).
Välismaalased ja ravikindlustuseta isikud peavad vajadusel sümptomite korral võtma ühendust lähima perearstikeskusega. Juhul, kui on kahtlus ülemiste hingamisteede viirushaigustele (palavik, kuiv köha, hingamisraskused), teenindatakse patsiente sõltumata sellest, kas ta kuulub perearsti nimistusse või ei.
Testimine:
- Tasuta saatekirjaga testimist võimaldatakse vanemaealistele (vanus 60+) ja inimestele, kes on on oma haigusseisundi (nt parkinsoni tõbi, insult viimase aasta jooksul, diabeet, krooniline bronhiit, astma, rasvumus, uneapnoe vms) tõttu riskirühmas. vaata täpsemalt: www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus/testimine.
- Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, vormistatakse sulle digitaalne saatekiri. Veendu, et perearstil oleks olemas sinu õige kontaktnumber, et testimiskeskus saaks sinuga ühendust võtta.
- Kui sa ei kuulu ei oma vanuse või tervisliku seisundi tõttu riskirühma, tee koroonakahtluse korral kiirtest. Kui soovid positiivset tulemust tervise infosüsteemis fikseerida, võta ühendust oma perearstiga.
- Kui vajad QR-koodiga EL COVID-19 läbipõdemistõendit, saad minna tasulisse testimisse sobiva teenuspakkuja juurde: koroonatestimine.ee.
- Nii tasuta kui tasuliseks testimiseks on vaja endale broneerida proovi võtmise aja. Aja broneerimiseks on erinevaid võimalusi:
- Saatekirjaga:
- SMS: täisealisele (vanus 18+) testitavale saadetakse saatekirjal märgitud telefoninumbrile lühisõnum lingiga veebiregistratuuri, kus saab endale ise aja broneerida. Oluline: kui saatekirjal ei ole korrektset telefoninumbrit, ei ole võimalik sõnumit saada.
- Kõne: neile, kes veebiregistratuuri ei kasuta või kelleni lühisõnum tehnilistel põhjustel ei jõua, helistatakse testimise kõnekeskusest saatekirjade laekumise järjekorras ühe päeva jooksul (kõnesid tehakse esmaspäevast laupäevani). Kui kõnekeskusest ei ole 48 tunni jooksul helistatud, soovitame ühendust võtta perearstiga, et kontrollida saatekirjal oleva telefoninumbri õigsust ning saatekirja edastamist. Kui telefoninumber saatekirjal on õige, pöörduge otse testimise infokeskuse poole (telefon +372 646 4848, avatud tööpäevadel 8-19, nädalavahetusel 10-18).
- Otse online-süsteemis: aadressil veebiregistratuur.ee saad valida endale sobiva piirkonna, testimispunkti ja kellaaja. Testi broneerimiseks tuleb end sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart IDga. Veebis saab testiaega kinni panna ka teistele inimestele - selleks on vaja teada prooviandja isikukoodi.
- Tasuline testimine:
- Leia endale sobiv testimispunkt: koroonatestimine.ee/patsiendile/tasuline-testimine
- Saatekirjaga:
- Testimisele mine õigeaegselt ja võta kindlasti kaasa isikut tõendav dokument - ninaneelu proovi saad anda vaid digitaalse saatekirja ning isikut tõendava dokumendi alusel. Testima tasub minna üksi. Testimine toimub ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Testimise kohta leiad lisainfot Terviseameti kodulehelt.
- Pärast proovi andmist püsi kodus ja oota vastust. Tulemused jõuvad patsiendiportaali digilugu.ee 24-48 tunni jooksul. Eestis määratakse alates jaanuarist 2022 SARS-CoV-2 saatekirja alusel ühest proovist nii SARS-CoV-2, A- ja B-gripi (ei eristata) kui ka RS-viiruse tulemus.
Kui oled haigestunud COVID-19sse:
- Kui sinu testitulemus on positiivne, pead jääma koju eneseisolatsiooni. Jälgi perearsti soovitusi, nõuandeid koroonahaiguse koduseks raviks leiad ka Terviseameti juhendist. Kui sinu terviseseisund järsult halveneb, helista 112.
- Teavita kindlasti oma lähikontaktseid. Lähikontaktsed peavad jääma 7 päevaks eneseisolatsiooni, kui nad ei ole COVID-19 vastu vaktsineeritud (või vaktsineerimiskuuri läbimisest on möödas rohkem kui aasta) või viimase kuue kuu jooksul haigust läbi põdenud. Täpsemad juhised, kuidas lähikontakte määrata, leiad Terviseameti kodulehelt.
- Haigena pead eneseisolatsioonis olema vähemat kümme päeva alates sümptomite ilmnemisest. 10-päevases isolatsioonis tuleb püsida ka siis, kui kõik haigusnähud on mõne päevaga kadunud. See aitab ennetada haiguse levimist.
- Tervenemise üle otsustab arst - üldjuhul tunnistatakse sind terveks, kui palavikku ei ole olnud vähemalt 72 tundi ning ägedad viirusnähud on taandunud.
Kui sinu koroonatesti tulemus on positiivne, aga haigusnähte pole:
- Püsi kodus. Väldi kontakte teiste inimestega ning järgi käte- ja hingamisteede hügieeni.
- Kui haigusnähte ei ilmne, lõppeb isolatsioon 10 päeva möödumisel alates positiivsest testist. Testi tegemise päeva loetakse päevaks 0. Isolatsiooni lõpetab arst.
- Kui isolatsiooni ajal tekivad sümptomid, algab isolatsioon sümptomite tekke hetkest algusest peale ning patsient on sümptomaatiline SARS-CoV2 positiivne.
Viimati uuendatud: 04.05.2022 17:09
Kas said vastuse oma küsimusele?
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel tuleks täiskasvanutel (18+) täiendav süst teha, kui vaktsineerimiskuurist on AstraZeneca, Pfizer/BioNTechi (Comirnaty) ja Moderna vaktsiinide puhul möödunud kolm kuud ning Jansseni vaktsiini puhul kaks kuud. Kontrolli patsiendiportaalist digilugu.ee, millal on sul õige aeg tõhustusdoosi tegema minna ning broneeri aeg või mine lihtsalt kohale mõnda vaktsineerimispunkti, kus saab end vaktsineerida eelnevalt registreerimata.
Immuunpuudulikkusega inimestele tähendab tõhustusdoos neljandat kaitsesüsti. Tõhustusdoosi vajalikkuse osas peaksid immuunpuudulikud inimesed pidama nõu oma immunoloogiga.
Tõhustusdoosideks kasutatakse Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty või Moderna vaktsiini Spikevax sõltumata sellest, millise Eestis kasutatava vaktsiiniga on eelnev vaktsineerimiskuur läbitud. Erandjuhtudel (näiteks allergiline reaktsioon mRNA vaktsiinile) võib vaktsineerija kasutada tõhustusdoosiks ka Jansseni vaktsiini. Tõhustusdoosist tekib maksimaalne kaitse kahe nädala jooksul pärast süsti saamist
Täiendava doosi saanutele (sh lisadoos ja tõhustusdoos) kehtivad samad õigused mis vaktsineerimiskuuri läbinud inimestele. Eestis kehtib tõend aasta peale nn kolmandat süsti. Loe COVIDi tõendite loomisest peale täiendavat doosi.
Kas pean tegema täiendava süsti, kui olen COVID-19 läbi põdenud või haiguse läbi põdenud ja end vaktsineerinud?
Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab täiskasvanud inimestel, kes on COVID-19 läbi põdenud või haiguse läbi põdenud ja vaktsineeritud, teha tõhustusdoos viis kuud pärast viimast vaktsiinidoosi või läbipõdemist.
Tõhustusdoosi soovituslikku aega aitab arvestada koroonakaitse kalkulaator: vaktsineeri.ee.
Mis on tõhustusdoosi ehk kolmanda kaitsesüsti levinuimad kõrvaltoimed?
Vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid on sarnased teise doosi kõrvalmõjudega. Enamus neist on lokaalsed kõrvalnähud, oma olemuselt kerged ja mööduvad mõne päevaga. Praeguste andmete alusel on nende sagedus olnud veidi suurem kui teise doosi järgselt.
Viimati uuendatud: 04.01.2022 14:05
Kas said vastuse oma küsimusele?
Lähikontaktsed, kes on vaktsineerimata, haigust läbi põdemata või need, kelle esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas rohkem kui üheksa kuud, peavad peale lähikontakti koroonahaigega jääma seitsmeks päevaks eneseisolatsiooni.
Eneseisolatsiooni ei pea jääma lähikontaktsed, kes on:
- on vaktsineeritud (või vaktsineerituga võrdsustatud) ning saanud tõhustusdoosi ja süstist ei ole möödas rohkem kui aasta
- läbinud esmase COVID-19 vaktsineerimiskuuri ja viimasest doosist ei ole möödunud rohkem kui üheksa kuud (270 päeva)
- vaktsineerituga võrdsustatud (st haiguse läbi põdenud ja saanud ühe doosi vaktsiini) ning viimasest süstist ei ole möödas rohkem kui üheksa kuud (270 päeva)
- COVID-19 haiguse viimase kuue kuu (180 päeva) jooksul läbi põdenud ja arsti poolt terveks tunnistatud
- kuni 18-aastased (kaasa arvatud) ja 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks saavad lapsed ja noored, kellel ei ole haigussümptomeid ning kelle lähikontakt leidis aset lasteaias või -hoius, üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvihariduses ja -tegevuses või noorsootöös.
Mida teha, kui oled vaktsineeritud või COVID-19 läbipõdenuna lähikontaktne?
Koroonaviiruse uued tüved levivad väga kiiresti ning ka vaktsineeritud ja varem haigust põdenud inimesed võivad nakatuda. Peresisene lähikontakt suurendab nakatumise ja nakkuse edasikandmise riski veelgi. Seetõttu tuleks ka vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud inimestel jääda peresisese lähikontakti korral eneseisolatsiooni.
- Jää eneseisolatsiooni vähemalt seitsmeks päevaks. Kui sümptomeid ei teki, saad naasta tavapärase elukorralduse juurde. Sümptomite korral tee test.
- Eneseisolatsiooni ajaks võta vajadusel haigusleht. Perearst saab väljastada haiguslehe, kui patsiendil on lähikontaktsuse tõttu nakkushaiguse kahtlus.
- Haiguslehe ajal makstakse ravikindlustushüvitist alates teisest haiguspäevast, Tallinna linn hüvitab elanikele ka esimese haiguspäeva.
- Kui kaugtööd teha või haiguslehte võtta ei saa, tee enne kodust väljumist antigeeni kiirtest.
Mida teha, kui sa ei ole vaktsineeritud, COVID-19 läbi põdenud või on esmasest vaktsineerimiskuurist möödas rohkem kui kuus kuud?
- Eneseisolatsiooni tuleb jääda seitsmeks päevaks. Päevi loetakse alates lähikontakti toimumisest.
- Eneseisolatsiooni määratud inimene ei tohi minna tööle, kooli (v.a. lihtsustatud karantiini korral), avalikesse kohtadesse ega kasutada ühistransporti. Viibida tuleb kodus (või püsivas viibimiskohas). Poe või apteegi külastamise asemel tuleks pöörduda oma tuttavate poole või kasutada vajalike asjade tellimiseks e-kauplust. Kui tellid toidu- ja esmatarbekaubad kulleriga, väldi otsekontakti.
- Kodust võib väljuda vaid hädavajadusel, näiteks arsti juurde minekuks või esmatarbekaupade ja ravimite ostmiseks, kui inimene neid kodust lahkumata kätte ei saa.
Lihtsustatud karantiin: kui lähikontakt koroonaviiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või huvihariduses, saavad vaktsineerimata ja haigust läbi põdemata lapsed ja kuni 19-aastased noored, kel ei ole haigussümptomeid, jätkata koolis ja huvitegevustes osalemist.
Viimati uuendatud: 04.02.2022 16:58
Kas said vastuse oma küsimusele?
Vaktsiinidooside manustamise intervallid on tootja määranud tuginedes kliiniliste uuringute tulemustele. Tootja etteantud vahemiku puhul on vaktsiini efektiivsus uuringute tulemuste põhjal kõige kõrgem. Seetõttu on oluline teha teine doos ettenähtud ajal, üldjuhul mitte varem kui vaktsiiniomaduste kokkuvõttes märgitud. Näiteks kui inimene haigestub ja ei saa kokkulepitud ajal teist doosi saama minna, siis võib teha teise doosi hiljem, kuid soovitavalt esimesel võimalusel pärast tervenemist.
Kahe süsti vahelised ajad vaktsiini kaupa:
- Pfizer/BioNTech vaktsiin: 6 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 7 päeva pärast teist doosi)
- Moderna vaktsiin: 4 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 14 päeva pärast teist doosi)
- AstraZeneca vaktsiin: 12 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 15 päeva pärast teist doosi)
Viimati uuendatud: 20.05.2021 16:38
Kas said vastuse oma küsimusele?
Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab vaktsineerida COVID-19 haiguse läbipõdenuid ühe doosiga kuuendal kuul pärast tervenemist ning seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui kuus kuud, soovitab komisjon vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks. Teadusnõukoja liikme ja Tartu ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri juuli ja augusti nakatumisnäitajate põhjal tehtud arvutuste kohaselt on neil, kes on haiguse läbi põdenud ja end seejärel vaktsineerinud, 20 korda väiksem tõenäosus uuesti nakatuda.
Kui oled enne haigestumist juba ühe vaktsiinidoosi saanud, sõltub teise süsti vajalikkus sellest, mis hetkel haigeks jäid:
- kui haigestud esimese kahe nädala jooksul pärast süsti, soovitatakse vaktsineerida ühe doosiga kuuendal kuul pärast tervenemist. Seejärel loetakse vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Enne teist doosi saab nakkusohutust vajadusel tõendada COVID läbipõdemistõendiga, mis kehtib, kui positiivse testitulemuse (PCR test) saamisest on möödas vähem kui 180 päeva.
- kui haigestud rohkem kui kaks nädalat pärast süsti, ei ole vajalik enam teist doosi manustada ning vaktsineerimiskuur loetakse lõpetatuks.
Mõlemal juhul tasub silmas pidada, et digitaalsetel COVID tõenditel ei muutu vaktsineerituse staatus automaatselt, vaid tõendid tuleb uuesti luua, kui tervishoiuteenuse osutaja on sisestanud läbipõdemist tõendava info (näiteks positiivne PCR testi tulemus). Juhul, kui loodud COVID tõendil oleva info osas on küsimusi, saab abi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kasutajatoe telefonilt +372 794 3943 (7.00-22.00) või elektronposti aadressilt abi@tehik.ee.
Möödapääsmatu vajaduse korral (teatud riikide reisipiirangute vms tõttu) võib COVID-19 läbi põdenud inimese soovil arst manustada talle ka teise doosi (kahe doosi vaheline minimaalne aeg on vaktsiiniomaduste kokkuvõttes määratud intervall).
Viimati uuendatud: 27.10.2021 15:22
Kas said vastuse oma küsimusele?
Käituda tuleb vastavalt tööandja riskianalüüsile.
Kui tööandja on riskianalüüsis jõudnud tulemuseni, et viiruse levikuga seonduvad ohud on piisavalt maandatud teiste isikukaitsevahendite kasutamisega nagu näiteks visiir või kaitseklaas, ei pea töötaja kandma kaitsemaski.
Kui riskianalüüsis on tuvastatud, et tööülesannete ohutuks täitmiseks on vajalik kanda kaitsemaski, on töötajal kohutus kanda maski.
Tööandja ülesanne on hinnata töökeskkonnas esinevaid riske (sh viiruse levikuga seotud riske), nende mõju töötaja tervisele ning vastavalt analüüsi tulemustele võtta kasutusele meetmed riskide maandamiseks. Kui see on vajalik tööülesannete ohutuks täitmiseks, võib tööandja ennetusmeetmetena lisaks isikukaitsevahendite kasutamisele riskianalüüsis ette näha näiteks ka töötajate vaktsineerimise, regulaarse testimise, töö ümberkorraldamise jne.
Rohkem infot töökeskkonnas riskide maandamisest COVID-19 pandeemia ajal leiab Tööelu portaalist.
Viimati uuendatud: 22.10.2021 22:48
Kas said vastuse oma küsimusele?
Informatsiooni muude riikide sisenemistingimuste kohta leiad Reisi Targalt lehelt.
Reisimisel tasub kinni pidada järgmistest põhimõtetest:
- reisipiirangute kohta sihtriigis saad teavet lehelt Reisi Targalt, Euroopa Liidu ReOpen portaalist ja detailselt sihtriigi välisesindusest;
- registreeri oma reis välisministeeriumi lehel Reisi Targalt, et saaksime Sind võimalikest kriisidest teavitada;
- järgi terviseameti soovitusi turvaliseks lennureisiks, haigussümptomite esinemisel lükka reis edasi ja võta ühendust perearstiga;
- sõlmi reisikindlustus ning tutvu hoolikalt kindlustustingimustega (k.a COVID-19 põhjustatud reisitõrgete korral);
- asukohariigis järgi kohalike ametivõimude juhiseid ning hoia end kursis võimalike uute piirangutega;
- reisilt naastes järgi Eestis kehtivaid reegleid, viiruskahtluse korral võta ühendust oma perearstiga.
Riigid võivad muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi väga lühikese etteteatamisega. Täpsema info saamiseks sihtriigi tingimuste kohta soovitame pöörduda vastava välisriigi esinduse või ametiasutuste poole.
Lisateave koroonaviiruse ja liikumispiirangute kohta: riigi infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247).
Viimati uuendatud: 04.02.2022 17:04
Kas said vastuse oma küsimusele?