Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.

Fookuses: COVID-19 vaktsineerimine, eneseisolatsioon, riigipiiri ületamine, isikukaitsevahendid

Ava kõik vastused

Viiruse leviku ja haigestumise vältimiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskonna toimimise tagamiseks tuleb järgida kehtestatud piiranguid ja käitumisjuhiseid. Vabariigi Valitsus koostöös teadusnõukojaga hindab iganädalaselt nakatumisriski riigis ja kehtestab või leevendab meetmeid vastavalt riskitasemele.

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab riigiinfo telefonilt 1247. Välismaalt helistades +372 600 1247.


Kaitsemask on avalikes siseruumides kohustuslik

Avalikes siseruumides tuleb kanda maski, välja arvates tegevustes, kus see ei ole võimalik või mõistlik (näiteks vahetul sportimisel, veega kokkupuutel, saunas või basseini ääres, samuti restoranis süües-juues).

Ei piisa nina ja suu katmisest salli, krae, visiiri vms esemega, mis ei ole mõeldud kaitsemaskina kasutamiseks. Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt.

Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed. Inimesed, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, peavad kontrollijale esitama vastava arstitõendi.

Eelkõige puudutab see kaubandus- ja teenindusasutusi, muuseume, teatreid, kinosid, aga ka avalikke koosolekuid, üritusi jm. Maski peab kandma ka toitlustusasutuste, spordiklubide ja meelelahutusasutuste üldkasutatavates ruumides ning mujal, kus see vähegi võimalik.


Ühistransport

Ühistranspordis, kaasa arvatud rongid ja praamid, tuleb kanda maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed. Inimesed, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, peavad kontrollijale esitama vastava arstitõendi.


Kaubandus- ja teenindusettevõtted

Poodides ja teeninduskohtades (sh juuksuri- ja ilusalongid) peab kandma maski. Kui inimene keeldub kaitsemaski kandmisest, on teenusepakkujal või kauplejal õigus teda mitte teenindusalale lubada.

Kaubandus- ja teenindusettevõtted peavad tagama inimeste hajutatuse, desovahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.


Ajutine tegevusaja piirang 23:00-06:00

Avalikes siseruumides kehtib ajutine öine liikumispiirang, mis tähendab, et kõik üritused ja tegevused peavad lõppema kella 23ks. Oma uksed peavad sulgema näiteks öölokaalid ja -klubid, baarid ja teised meelelahutus- ja lõbustusasutused, aga ka kinod, teatrid ja kontserdimajad, muuseumid ja näitusasutused. Piirang puudutab ka veekeskuseid, spaasid, basseine jm. Kell 23 peavad olema lõppenud ka erinevad avalikud üritused ja spordivõistlused.

Piirang ei kehti kaupluste ja teenuse osutajate teenindusala lahtiolekuaegadele, samuti toitlustusasutustes toidu kaasa ostmiseks.


Toitlustusettevõtted

Toitlustusasutustes peavad kõik vähemalt 12-aasta ja kolme kuu vanused kliendid esitama kehtiva COVIDi tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta koos isikut tõendava dokumendiga. Noored, kes on vanusevahemikus 12 aastat ja kolm kuud kuni 17 aastat (kaasa arvatud) saavad kohapeal einestada ka negatiivse testitõendiga. Tõendamiseks sobivad tervishoiuteenuse osutaja juures kuni 72 tundi varem tehtud PCR, 48 tundi varem tehtud antigeen-RTD test või üldapteegis 48 tundi varem tehtud kiirtest, mille kohta on väljastatud tõend. Nooremad kui 12 aastat ja kolm kuud tõendit ega negatiivset testitulemust esitama ei pea.

Kohapeal tarbimine on lubatud üksnes juhul, kui on tagatud COVIDi tõendite kontrollimine koos isikut tõendava dokumendiga - seda ka toitlustuskoha rentimisel nt sünnipäevaks, firmapeoks või muuks eraürituseks. Toidu kaasaostmiseks või kullerteenuse pakkumiseks tõendit esitama ei pea, kuid tuleb kanda maski.


Jumalateenistused

Avalikke jumalateenistusi ja usulisi talitusi tohib läbi viia arvestusega, et pühakodades tohib neist osa võtta siseruumides kuni 50 inimest (välitingimustes kuni 100) või tuleb arvestada kuni 50 protsendilise ruumitäitumuse nõudega. Kanda tuleb maski. Kui osalejate arvud ületavad neid piire, tuleb kontrollida inimeste nakkusohutust.

Erand ei laiene kirikukontsertidele, millele kehtivad üldised ürituste läbiviimise nõuded.


Muuseumid, näitusasutused

Muuseumides ja näitusasutustes peavad kõik vähemalt 12-aasta ja kolme kuu vanused külastajad esitama kehtiva COVIDi tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta koos isikut tõendava dokumendiga. Noored, kes on vanusevahemikus 12 aastat ja kolm kuud kuni 17 aastat (kaasa arvatud) saavad siseneda ka negatiivse testitõendiga.. Tõendamiseks sobivad tervishoiuteenuse osutaja juures kuni 72 tundi varem tehtud PCR, 48 tundi varem tehtud antigeen-RTD test või üldapteegis 48 tundi varem ise tehtud kiirtest. Alla 12 aasta ja kolme kuu vanused tõendit ega negatiivset testitulemust esitama ei pea.

COVIDi tõendit koos isikut tõendava dokumendiga kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks galeriipinna või muuseumisaali rentimisel eraürituseks.

Kuni 18-aastased (kaasa arvatud) ja 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saavad koolilapsed ja -noored COVIDi tõendit või negatiivset testitulemust esitama ei pea, kui nad külastavad muuseumi või näituseasutust õppekava raames ja selles osalevad ainult ühe klassi või rühma õpilased.


Meelelahutusvaldkond ja avalikud üritused

Meelelahutusvaldkonnas (sh kino, teater, laste mängutoad jne) peavad kõik vähemalt 12-aasta ja kolme kuu vanused külastajad esitama kehtiva COVIDi tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta koos isikut tõendava dokumendiga. Noored, kes on vanusevahemikus 12 aastat ja kolm kuud kuni 17 aastat (kaasa arvatud) saavad siseneda ka negatiivse testitõendiga. Tõendamiseks sobivad tervishoiuteenuse osutaja juures kuni 72 tundi varem tehtud PCR, 48 tundi varem tehtud antigeen-RTD test või üldapteegis 48 tundi varem ise tehtud kiirtest. Nooremad kui 12 aastat ja kolm kuud tõendit ega negatiivset testitulemust esitama ei pea.

COVIDi tõendit koos isikut tõendava dokumendiga tuleb kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks toitlustuskoha rentimisel või teatrietenduse tellimisel teatris.

Üritustel ja tegevustes tohib sisetingimustes osaleda kuni 1000 ja välitingimustes kuni 2000 inimest.


Huviharidus ja sportimine

Kehtiva COVIDi tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta koos isikut tõendava dokumendiga peavad osalemiseks üldjuhul esitama kõik täisealised, välja arvatud 18-19-aastased noored, kel koolitee veel pooleli.

Kuni 18-aastased (kaasa arvatud) ja 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saavad koolilapsed ja -noored COVIDi tõendit või negatiivset testitulemust huvihariduses ja -tegevustes, sportimisel, treenimisel ja võistlustel võisteldes esitama ei pea tingimusel, et neil puuduvad haigusnähud ja nad õpivad üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, kuna neil on võimalus osaleda koolides mitu korda nädalas toimuvatel sõeltestimistel. Samuti ei nõuta tõendit eelkooliealistelt.


Piirangud ja nõuded (nt maskikandmine) tööl

Töösuhetes on tööl käimise ja isikukaitsevahendite (nt maski, visiiri vms) kasutamise nõuete aluseks töökeskkonna riskianalüüs. Tööandja ülesanne on hinnata töökeskkonnas esinevaid riske (sh viiruse levikuga seotud riske), nende mõju töötaja tervisele ning vastavalt analüüsi tulemustele võtta kasutusele meetmed riskide maandamiseks. Ennetusmeetmetena võib tööandja riskianalüüsis ette näha näiteks töötajate vaktsineerimise, kui see on vajalik tööülesannete ohutuks täitmiseks. Võimalik on kasutada ka teisi asjakohaseid meetmeid, näiteks kohustada töötajaid kandma isikukaitsevahendeid, regulaarselt testima vms. Vabariigi Valitsus soovitab aga kõigil teha võimalusel kaugtööd.


Haiged jäävad karantiini

Inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19, ei tohi alates haiguse diagnoosimisest kuni terveks tunnistamiseni oma elukohast lahkuda. See kehtib ka varjupaikade ja turvakodude elanikele, kes peavad jääma kohapeale karantiini.


Lähikontaktsed on 10 päeva eneseisolatsioonis

COVID-19 haigega koos elavad või temaga kokku puutunud lähikontaktsed peavad jääma kümneks päevaks eneseisolatsiooni, välja arvatud juhul, kui nad on vaktsineeritud, haiguse viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud või vaktsineerituga võrdsustatud (s.o. haiguse läbi põdenud ja vaktsineeritud).

Kui lähikontakt koroonaviiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, huvihariduses, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, saavad lapsed ja noored, kes ei ole vaktsineeritud või COVID-19 haigust läbi põdenud jääda  lihtsustatud karantiini.

Eneseisolatsiooni on soovitatav jääda ka inimestel, kes on küll vaktsineeritud või COVID-19 läbi põdenud, kuid kellega koos elav inimene on haigestunud. Sel juhul tuleks vähemalt viieks päevaks jääda koju ja teha võimalusel kaugtööd. Kui kodus töötada ei saa, väljastab perearst haiguslehe ning inimene saab ravikindlustushüvitist.

Viimati uuendatud: 15.11.2021 22:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kõik omikron-tüve riskiriikidest saabuvad või viimase 10 kalendripäeva jooksul riskiriigis viibinud reisijad peavad kohe pärast Eestisse jõudmist tegema PCR testi. Hetkeseisuga on riskiriigd: Lõuna-Aafrika Vabariik, Botswana, Malawi, Lesotho, Svaasimaa (eSwatini), Namiibia, Mosambiik, Zimbabwe, Egiptus ja Türgi.

Testimine on kohustuslik sõltumata sellest, kas Eestisse saabutakse lennuki, laeva või maismaatranspordiga.

  • Viimase 12 kuu jooksul vaktsineeritud või viimase kuue kuu vältel COVID-19 läbi põdenud inimesed ei pea isolatsiooni jääma, kui vahetult pärast Eestisse saabumist tehtud PCR test on negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse selgumiseni tuleb kõigil olla isolatsioonis.
  • Inimesed, kes ei ole vaktsineeritud või COVID-19 läbi põdenud, peavad nimetatud riikidest saabudes jääma 10 päevaks isolatsiooni. Isolatsiooni aega saab lühendada kahe PCR testiga: esimene test vahetult Eestisse saabumise järel ning kordustest mitte varem kui kuuendal päeval. Kui mõlemad testid on negatiivsed, tohib isolatsiooni lõpetada.
  • Testimise ja isolatsioonikohustus kehtib omikron-tüve riskiriikidest saabudes ka lastele, hoolimata sellest, kas nad saabuvad riiki koos vaktsineeritud, läbipõdenud või vaktsineerimata vanema või saatjaga.
  • Saabudes riikidest, mis ei ole eelnimetatud riskiriigid, on PCR testi tegemine vahetult pärast saabumist tungivalt soovitatav.

Testimise info leiab: koroonatestimine.ee. Eesti elanikele on testimine tasuta.

Kui inimene pole nõus end testima, tuleb jääda 10 päevaks isolatsiooni.

Eestit transiitriigina läbivatele inimestele testimis- ja isolatsioonikohustus ei laiene.

Esialgu kehtib piirang kaks nädalat: 1.-15. detsember (kaasa arvatud) 2021.

NB! Kõik omikron-tüve riskiriikidest Eestisse saabujad peavad kuni kolm päeva enne täitma piiriületaja ankeedi, kuhu tuleb lisada ka vanema või saatjaga koos reisinud alaealise lapse isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, kodakondsus). Ankeeti saab täita veebilehel iseteenindus.terviseamet.ee.

Viimati uuendatud: 06.12.2021 22:49

Kas said vastuse oma küsimusele?

Nn kolmandate ehk lisa- või tõhustusdooside saamise järel ükski COVIDi vaktsineerimistõend ise automaatselt ei uuene. Peale täiendavat doosi saad uue tõendi luua ise patsiendiportaalis digilugu.ee ja kasutusele võtta.

Kui täiendav doos on sinu kolmas doos:

  • Eestis saad tõendid kasutama hakata kohe samal päeval. Kui siseriiklikult tõendi kasutamisel tekib mõni probleem, nt kohvikusse minnes tuleb oranž veakood, palu kontrollijal kasutada Eesti kontrollirakendust (kontroll.digilugu.ee).

Kui täiendav doos on sinu teine doos (nt oled varasemalt vaktsineeritud Jansseniga või COVID-19 läbi põdenud ja saanud ühe doosi vaktsiini):

  • Vaktsineerimistõend ei hakka kehtima kohe. Olenevalt vaktsiinist saad uut tõendit kasutama hakata seitse (Pfizer Comirnaty) või 14 (Moderna Spikevax) päeva pärast vaktsiinisüsti saamist. Seni tuleks kasutada endist kehtivat COVID tõendit.

Lisa- ja tõhustusdoosi tõendite kasutamine välismaal

  • Soovitame esialgu reisile minnes kaasa võtta nii oma eelnev kui uus vaktsineerimistõend, sest olenevalt riigist võib pärast kolmandat doosi rakenduda maksimaalse kaitse ootamise periood kuni 14 päeva (ka siis, kui tegu kolmanda süstiga). Vana tõend uue loomisel kehtivust ei kaota, aga kui oled tõendi loonud enne 20. oktoobrit 2021, soovitame ka see uuesti luua ja alla laadida, et olla kindel, et välismaiseid kontrollrakendused veateadet ei anna.
  • Enne reisile minekut veendu oma tõendi vastavuses siht- ja transiitriikide nõuetele kasutades selleks Eesti kontrollirakendust (pärast esmakordset tõendi kontrollimist saad veenduda oma tõendi vastavuses ka teiste riikide nõuetele) ning tutvu kindlasti ka teiste kohapeal kehtivate piirangutega. Info leiad lehtedelt reisitargalt.vm.ee ja reopen.europa.eu.

Oluline: kui oled oma vaktsineerimistõendi loonud enne 20. oktoobrit 2021 ja soovid minna reisile, siis tehnilise kehtivuse lõppemise tõttu palun uuenda seda patsiendiportaalis (digilugu.ee. Selleks kustuta oma vana vaktsineerimistõend ja loo uus, samade andmetega tõend.

Viimati uuendatud: 07.12.2021 13:51

Kas said vastuse oma küsimusele?

Oluline: levimas on uus koroonaviiruse tüvi omikron, mille Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on liigitanud murettekitavaks. Eesti valitsus kehtestas alates 1. detsembrist testimiskohustuse kõigile inimestele, kes reisivad Eestisse riikidest, kust on kõrgendatud risk nakatuda koroonaviiruse uue tüvega omikron. Korralduse eesmärk on tõkestada viiruse omikron-tüve laialdast levikut ja võita aega selleks, et saada rohkem teaduspõhist infot viiruse mutatsiooni kohta.

  • Riskiriikides ehk Lõuna-Aafrika Vabariigis, Botswanas, Malawis, Lesothos, eSwatinis (Svaasimaal), Namiibias, Mosambiigis, Zimbabwes, Egiptuses ja Türgis viibinud reisilt saabujad (sh lapsed) peavad tegema kohe Eestisse jõudes PCR testi.
  • Testist keeldujad peavad jääma 10 päevaks isolatsiooni. Isolatsiooni tuleb jääda ka vaktsineerimata või COVID-19 mitte põdenud inimestel, nemad saavad isolatsiooniaega lühendada kahe testiga. Vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud inimesed peavad isolatsioonis olema kuni negatiivse testitulemuse selgumiseni.
  • Saabudes riikidest, mis ei ole omikroni riskiriigid, on samuti tungiv soovitus teha vahetult pärast saabumist PCR test. PCR test on kõigile reisilt naasvatele Eesti elanikele tasuta: vaata koroonatestimine.ee.
  • Kuni 16.12 peavad kõik omikroni-tüve riskiriikides viibinud tulijad täitma piiriületaja ankeedi: iseteenindus.terviseamet.ee

Parim jõulukink on vaktsiin ja tugev tervis! Vaktsineerimine on parim viis kaitsta ennast raskelt haigestumise eest. Pandeemiat ei aita võita mitte piirangud, vaid vaktsineerimine.

  • Uuri, kas sinu lähedasel eakal on tehtud ka tõhustusdoos, ja vajadusel aita tal vaktsineerima jõuda. Kui soovid enne vaktsineerimist spetsialistiga nõu pidada, helista perearsti nõuandetelefonile 1220 või räägi oma perearstiga. Infot vaktsineerimispunktide kohta saad telefonilt 1247 või veebilehelt vaktsineeri.ee.
  • COVID-19 vaktsiini tõhustusdoos on kolmas kaitsesüst, mille täiskasvanud inimesed saavad teha, kui esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiinide puhul vähemalt kuus kuud ning AstraZeneca ja Jansseni vaktsiinide puhul viis kuud. Tõhustusdoos vähendab kordades haigestumise võimalust ja vajadust haiglaravi järele. Tõhustusdoosid on eriti vajalikud üle 65-aastastele, krooniliste haigustega inimestele ja neile, kellel oma töö tõttu on risk nakatuda koroonaviirusega.
  • Euroopa Ravimiamet andis 25. novembril heakskiidu COVID-19 vastase vaktsiini Comirnaty müügiloa näidustuse laiendamiseks 5–11-aastastele lastele. Eesti riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab samuti 5-11-aastaseid lapsi COVID-19 haiguse, raske haigestumise ja tüsistuste tekkimise riski vähendamiseks ning viiruse leviku pidurdamiseks vaktsineerida. Spetsiaalselt lastele mõeldud väiksema doosiga vaktsiinid saavad Eestis kättesaadavaks aasta lõpus, täpsemat infot saad küsida oma perearstilt või spetsialistilt. Rohkem infot: sm.ee.

Eestis on koroonaviiruse levik viimastel nädalatel pidurdunud, kuid endiselt laialdane ja haiglates on COVID-19 tõttu palju inimesi. Peame kõik pingutama selleks, et haiglate kriitiline piir kätte ei jõuaks. Selleks, et viiruse levikut takistada:

  • Jäta ära kokkusaamised, mis pole hädavajalikud, vähenda kontakte ja kasuta kaugtöö võimalusi. Teeme kõik endast oleneva, et nakkuse levikut takistada!
  • Kanna maski, et kaitsta ennast ja teisi.
  • Ole valmis toitlustuskohta, kino, teatrit või muud asutust külastades esitama töötajale oma digitõendit.
  • Haigena püsi alati kodus! Kui oled lähikontaktne, siis ka vaktsineerituna võiksid jääda koju, sest vaktsineeritud inimesed saavad nakkuse reeglina oma pereliikmetelt.

Viimati uuendatud: 06.12.2021 22:51

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, vaktsineerimata inimene võib tööl edasi käia, kui tööandja on riskianalüüsis jõudnud tulemuseni, et viiruse levikuga seonduvad ohud on piisavalt maandatud teiste ennetusmeetmetega nagu näiteks isikukaitsevahendite kasutamine (nt mask, visiir, kaitseklaas), töö ümberkorraldamine (nt hajutatus, kaugtöö) või töötajate regulaarne testimine.

Kui riskianalüüsis on tuvastatud, et tööülesannete ohutuks täitmiseks on vajalik koroonaviiruse vastu vaktsineerimine ning riske ei ole võimalik teiste meetmetega maandada või tööd ei ole võimalik teisiti ümber korraldada, on tööandjal põhjendatud juhtudel õigus inimest hoiatada, selgitada võimalikke tagajärgi ning viimase lahendusena ka tööleping erakorraliselt üles öelda.

Tööandjal on omalt poolt võimalik aidata töötajate erinevatele vaktsineerimisega seotud küsimustele vastuseid leida ning hirme maandada kutsudes ettevõttesse rääkima ekspert-lektorid. Kui piisav arv soovijaid olemas, on võimalik kohapeal korraldada ka vaktsineerimine. Lisainfo: vaktsineeri.ee.

Rohkem infot töökeskkonnas riskide maandamisest COVID-19 pandeemia ajal leiab Tööelu portaalist.

Viimati uuendatud: 22.10.2021 13:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Käituda tuleb vastavalt tööandja riskianalüüsile.

Kui tööandja on riskianalüüsis jõudnud tulemuseni, et viiruse levikuga seonduvad ohud on piisavalt maandatud teiste isikukaitsevahendite kasutamisega nagu näiteks visiir või kaitseklaas, ei pea töötaja kandma kaitsemaski.

Kui riskianalüüsis on tuvastatud, et tööülesannete ohutuks täitmiseks on vajalik kanda kaitsemaski, on töötajal kohutus kanda maski.

Tööandja ülesanne on hinnata töökeskkonnas esinevaid riske (sh viiruse levikuga seotud riske), nende mõju töötaja tervisele ning vastavalt analüüsi tulemustele võtta kasutusele meetmed riskide maandamiseks. Kui see on vajalik tööülesannete ohutuks täitmiseks, võib tööandja ennetusmeetmetena lisaks isikukaitsevahendite kasutamisele riskianalüüsis ette näha näiteks ka töötajate vaktsineerimise, regulaarse testimise, töö ümberkorraldamise jne.

Rohkem infot töökeskkonnas riskide maandamisest COVID-19 pandeemia ajal leiab Tööelu portaalist.

Viimati uuendatud: 22.10.2021 22:48

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsineerimiseks saab aega broneerida:

  • digiregistratuuris aadressil www.digilugu.ee
  • telefonil 1247 iga päev kell 8-20
  • apteegis: leia endale lähim apteek ja broneeri aeg veebilehelt vaktsineeriapteegis.ee
  • helistades kohaliku haigla või raviasutuse registratuuri*

Ette registreerimata saab koroonaviiruse vastu lasta end immuniseerida ka vaktsineerimisbussides ja -punktides. Kõik võimalused erinevates linnades ja maakondades leiad veebilehelt vaktsineeri.ee - kohad, kus broneeringut ei nõuta, on rohelise märkega "etteregistreerimiseta".

Tallinna piires on vähemalt kümneliikmelisel täiskasvanute grupil võimalik endale tellida vaktsiinikiirabi. Teenuse tellimiseks saada e-kiri ltkhvak@keskhaigla.ee. Päringusse tuleb märkida aadress, kuhu kutsutakse, kuupäev, soovitav kellaaeg, vaktsineerimissooviga inimeste arv (minimaalselt 10) ja nende isikukoodid. Vaktsineerimiskiirabi meeskond võtab täpse aja kokkuleppimiseks tellijaga ise ühendust.

Vaktsineerimise koht ei ole seotud inimese ametliku elukohaga: kõik võivad broneerida aja või minna vaktsineerima endale sobivas piirkonnas üle Eesti. Alaealistele peab aja broneerima tema seaduslik esindaja.

Lisaks saab lisaks haiglatele ja eratervishoiuteenuse osutajatele vaktsineerida ka koolides (täpsem info: vaktsineeri.ee). Vanemaealiste ja riskirühmade vaktsineerimisega jätkavad ka perearstid.

Mine kindlasti vaktsineerimisele õigeks ajaks kohale või teavita vaktsineerivat asutust esimesel võimalusel, kui mingil põhjusel ei õnnestu vaktsineerimisele kokku lepitud ajal kohale minna.

Kui vajad COVID-19 vaktsineerimiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Viimati uuendatud: 27.09.2021 14:55

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui kahtlustad haigestumist või oled oled COVID-19 positiivne, siis mistahes haigussümptomite korral püsi kodus. Väldi kontakte teiste inimestega, järgi käte- ja hingamisteede hügieeni. Kui vähegi võimalik, lase kõik eluks vajalik endale kontaktivabalt koju toimetada.

Kui kahtlustad, et oled nakatunud koroonaviirusega:

  • Võta ühendust oma perearstiga. Perearst hindab testimise vajalikkust, annab tervisenõu ning vajadusel vormistab ka töövõimetus- või hoolduslehe (nn haigusleht). Juhul, kui sa ei saa ühendust oma perearstiga, helista perearsti nõuandeliinile 1220 (634 66 30). Kõnedele vastavad ööpäev läbi meedikud, nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).
  • Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, vormistatakse sulle digitaalne saatekiri. Veendu, et perearstil oleks olemas sinu õige kontaktnumber, et testimiskeskus saaks sinuga ühendust võtta.
  • Kui saatekiri on vormistatud, saad endale broneerida proovi võtmise aja. Täisealistele saadetakse selleks saatekirjas olevale telefoninumbrile lühisõnum koos e-registratuuri lingigs. Testimiskeskuse e-registratuuris saad end identifitseerida ID-kaardi või mobiil-ID-ga ning endale ise aja broneerida (lapsevanem lapsele e-registratuurist aega broneerida ei saa). Kui e-registratuuri teenust kasutada ei soovi või kui mingil põhjusel SMS sinuni ei jõua, oota testimiskeskuse kõnet - testimiskeskus helistab saatekirjade laekumise järjekorras. Kui kõnekeskusest ei ole 48 tunni jooksul helistatud, palume pöörduda oma perearsti poole, et kontrollida saatekirja olemasolu ning saatekirjal oleva telefoninumbri õigsust. Kui saatekiri on olemas ja telefoninumber saatekirjal õige, helistage testimise kõnekeskusesse telefoninumbril 646 4848 (E-R 8-19, L 10-16).
  • Testimisele mine õigeaegselt ja võta kindlasti kaasa isikut tõendav dokument - ninaneelu proovi saad anda vaid digitaalse saatekirja ning isikut tõendava dokumendi alusel. Testima tasub minna üksi. Testimine toimub ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Testimise kohta leiad lisainfot Terviseameti kodulehelt.
  • Pärast proovi andmist püsi kodus ja oota vastust. Vastuse saad kuni kahe tööpäeva jooksul. Positiivse vastuse korral võetakse sinuga telefoni teel ühendust, vastuseid näed ka ise patsiendiportaalist digilugu.ee.

Välismaalased ja ravikindlustuseta isikud peavad sümptomite korral võtma ühendust lähima perearstikeskusega. Juhul, kui on kahtlus ülemiste hingamisteede viirushaigustele (palavik, kuiv köha, hingamisraskused), teenindatakse patsiente sõltumata sellest, kas ta kuulub perearsti nimistusse või ei.

Kui oled haigestunud COVID-19sse:

  • Kui sinu testitulemus on positiivne, pead jääma koju eneseisolatsiooni. Jälgi perearsti soovitusi, nõuandeid koroonahaiguse koduseks raviks leiad ka Terviseameti juhendist. Kui sinu terviseseisund järsult halveneb, helista 112.
  • Teavita kindlasti oma lähikontaktseid. Lähikontaktsed peavad jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni, kui nad ei ole COVID-19 vastu vaktsineeritud (või vaktsineerimiskuuri läbimisest on möödas rohkem kui aasta) või viimase kuue kuu jooksul haigust läbi põdenud. Täpsemad juhised, kuidas lähikontakte määrata, leiad Terviseameti kodulehelt.
  • Terviseamet võtab sinuga ühendust esimesel võimalusel, et kindlaks teha, mis on sinu haigestumise asjaolud. Vaata küsimusi, mida ametnik sulle esitab - kui võimalik, mõtle need juba enne Terviseameti kõne läbi.
  • Kui kasutad HOIA rakendust, märgi enda haigestumine ka äpis.
  • Haigena pead eneseisolatsioonis olema vähemat kümme päeva. 10-päevases isolatsioonis tuleb püsida ka siis, kui kõik haigusnähud on mõne päevaga kadunud. See aitab ennetada haiguse levimist.
  • Tervenemise üle otsustab arst - üldjuhul tunnistatakse sind terveks, kui palavikku ei ole olnud vähemalt 72 tundi ning ägedad viirusnähud on taandunud.

Kui sinu koroonatesti tulemus on positiivne, aga haigusnähte pole:

  • Püsi kodus. Väldi kontakte teiste inimestega ning järgi käte- ja hingamisteede hügieeni.
  • Kui haigusnähte ei ilmne, lõpetatakse isolatsioon 10 päeva möödumisel alates positiivsest testist. Testi tegemise päeva loetakse päevaks 0. Isolatsiooni lõpetab arst.
  • Kui isolatsiooni ajal tekivad sümptomid, algab isolatsioon sümptomite tekke hetkest algusest peale ning patsient on sümptomaatiline SARS-CoV2 positiivne.

Viimati uuendatud: 01.11.2021 17:00

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tõhustusdoos on väga vajalik üle 65-aastastele ning ka tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatele, kel on vaktsineerimiskuuri läbimisest (ehk viimasest süstist) möödas vähemalt viis kuud, kui eelnev kuur on tehtud Vaxzevria (AstraZeneca) või Jansseni vaktsiiniga, või pool aastat, kui immuniseeritud on Comirnaty (Pfizer/BioNTech) või Spikevax (Moderna) vaktsiiniga.

Soovi korral võivad tõhustusdoosi saada ka kõik üle 18-aastased. Uuringud on näidanud, et aja jooksul nii vaktsineerimise kui läbipõdemise teel saadud immuunsus nõrgeneb, eakatel rohkem ja kiiremini kui alla 65-aastastel.

Tõhustusdoosideks kasutatakse Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty või Moderna vaktsiini Spikevax sõltumata sellest, millise Eestis kasutatava vaktsiiniga on eelnev vaktsineerimiskuur läbitud.

Täiendava doosi saanutele (sh lisadoos ja tõhustusdoos) kehtivad samad õigused mis vaktsineerimiskuuri läbinud inimestele. Eestis kehtib tõend aasta peale nn kolmandat süsti. Loe COVIDi tõendite loomisest peale täiendavat doosi.

Kes ja kuidas saavad tõhustusdoosi?

Vanus 65+

  • Võta ühendust oma perearstiga. Tõhustusdoosiga vaktsineerimine toimub eeskätt just perearsti juures. Kui on plaanis perearsti juures teha ka tasuta gripivaktsiin, võib mõlemad vaktsiinid teha samal päeval, aga soovitatavalt erinevatesse käevartesse.
  • Vajadusel saad end lasta vaktsineerida ka teistes lähedalasuvates vaktsineerimiskohtades. Broneeri aeg lähima vaktsineerija juures telefonil õi digiregistratuuris.

Tervishoiu-, sotsiaal- või haridustöötaja

  • Haridusvaldkonna töötajate vaktsineerimist korraldab kooliõde, kes vaktsineerib ise või suunab lähima vaktsineerija juurde. Vaktsineerimiseks võta ühendust oma kooliõega, kes annab edasised juhtnöörid. Kui kooliõde suunab lähima vaktsineerija juurde, tuleb aeg broneerida telefoni teel või digiregistratuuris
  • Sotsiaalvaldkonna töötajad saavad vaktsineerimiseks pöörduda oma maakonna vaktsineerija poole. Hooldekodudes vaktsineerivad üldjuhul hooldekodu õendusteenuse osutajad.
  • Tervishoiutöötajad saavad vaktsineerimiseks pöörduda oma tööandja poole.

Immuunpuudulikkusega inimesed, kes on juba saanud lisadoosi

  • Immuunpuudulikkusega inimestele tähendab tõhustusdoos neljandat kaitsesüsti, mida tasub teha, kui COVID-19 vaktsiini lisa- ehk kolmandast doosist on möödas vähemalt pool aastat
  • Immuunpuudulikkusega patsiendid, kes on COVID-19 läbi põdenud, peaksid tõhustudoosi vajalikkuse osas eelnevalt nõu pidama oma immunoloogiga.

Vanus 18-64

  • Soovi korral tehakse tõhustusdoose ka teistele alla 65-aastastele täiskasvanutele, aga mitte varem, kui esmase vaktsiinimiskuuri lõpetamisest on möödas kuus kuud (või viis kuud juhul, kui kaitsesüst on tehtud Vaxzevria/AstraZeneca või Jansseni vaktsiiniga). Tõhustusdoosi saab teha lähimas vaktsineerimispunktis (vaata: vaktsineeri.ee).

Kas pean tegema täiendava süsti, kui olen COVID-19 läbi põdenud ja end vaktsineerinud?

Neile, kes on COVID-19 läbi põdenud ja end vaktsineerinud (või ka korduvnakatunutele) pole tõhustusdoos praeguste teadmiste juures vajalik.

Mis on tõhustusdoosi ehk kolmanda kaitsesüsti levinuimad kõrvaltoimed?

Vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid on sarnased teise doosi kõrvalmõjudega. Enamus neist on lokaalsed kõrvalnähud, oma olemuselt kerged ja mööduvad mõne päevaga. Praeguste andmete alusel on nende sagedus olnud veidi suurem kui teise doosi järgselt.

Viimati uuendatud: 25.11.2021 16:54

Kas said vastuse oma küsimusele?

Hetkel kehtivad riikide nakatumisnäitajatega tabelid ja lisainfo leiab Välisministeeriumi kodulehelt.

Kui laps saabub Eestisse koos vanema, hooldaja või volitatud saatjaga, kellele piiriületusel ei kehti eneseisolatsiooni ja testimise nõue (st vanem/saatja on viimase aasta jooksul vaktsineeritud (või vaktsineeritud ja saanud täiendava doosi) või COVID-19 haiguse läbipõdemist tõendavast positiivsest koroonaviiruse PCR testist või diagnoosist ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva ja tal pole haigustunnuseid)

Kui reisitakse kahe vanemaga, kellest vähemalt ühel on isolatsioonivabastus, kohaldub sama vabastus ka lapsele (ei kehti koos reisivatele alaealiste gruppidele).

  • Alla 12-aastane laps, kellel pole haigustunnuseid, ei pea piiriületusel tegema testi ning saab koolitöös ja huvitegevuses osaleda piirangutevabalt (ei kehti koos reisivatele alaealiste gruppidele, nt spordi- ja ekskursioonigrupid).

Euroopa Liidu või Schengeni riigid ja Euroopa Liidu nimekirjas olevad kolmandad riigid, mille 14-päeva nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on üle 75 (nn kollased ja punased riigid):

  • 12-18-aastased lapsed, kes ei ole vaktsineeritud, on eneseisolatsiooni nõudest vabastatud, kui nad saabuvad Euroopa Liidu või Schengeni riigist, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist, Andorrast, Monacost, San Marinost või Vatikanist ja nad on teinud kuni 72 tundi enne Eestisse sisenemist koroonaviiruse PCR testi või kuni 48 tundi enne saabumist antigeen-RTD kiirtesti või teinud testi kohe pärast Eestisse saabumist ning testi tulemus on negatiivne. Kuni negatiivse testi tulemuse teada saamiseni on nõutav viibida oma elukohas või püsivas viibimiskohas
  • 12-18-aastased lapsed, kes ei ole vaktsineeritud, on eneseisolatsiooni nõudest vabastatud, kui nad saabuvad Euroopa Liidu nimekirjas olevast kolmandast riigist (vt teine tabel Välisministeeriumi lehel) ja nad on teinud kuni 72 tundi enne Eestisse sisenemist koroonaviiruse PCR testi või kuni 48 tundi enne saabumist antigeen-RTD kiirtesti või teinud testi kohe pärast Eestisse saabumist ning testi tulemus on negatiivne. Kuni negatiivse testi tulemuse teada saamiseni on nõutav viibida oma elukohas või püsivas viibimiskohas;

Euroopa Liidu nimekirja mittekuuluvad kolmandad riigid:

  • 12-18-aastased lapsed, kes ei ole vaktsineeritud ja saabuvad Euroopa Liidu nimekirja mitte kuuluvatest kolmandatest riikidest (vt kolmas tabel Välisministeeriumi lehel) ning on Euroopa Liidu, Schengeni riikide, Suurbritannia ja Põhja -Iiri Ühendkuningriigi, Andorra, Monaco, San Marino või Vatikani kodanikud, võivad Eestisse siseneda. Eneseisolatsiooni nõudest vabanemiseks on nõutav SARS-CoV-2 testi tegemine kohe pärast Eestisse saabumist, mille tulemus peab olema negatiivne. Kuni peale saabumist tehtud testi negatiivse tulemuse teada saamiseni on nõutav viibida oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
  • 12-18-aastased lapsed, kes ei ole vaktsineeritud ja kes on Euroopa Liidu nimekirja mittekuuluvate kolmandate riikide kodanikud (vt kolmas tabel Välisministeeriumi lehel) ning saabuvad nimetatud riikidest, võivad Eestisse siseneda, kui nad on teinud kuni 72 tundi enne Eestisse sisenemist koroonaviiruse PCR testi või kuni 48 tundi enne saabumist antigeen-RTD kiirtesti, mille tulemus on negatiivne. Eneseisolatsiooni nõudest vabanemiseks on nõutav teise SARS-CoV -2 testi tegemine kohe pärast Eestisse saabumist, mille tulemus peab samuti olema negatiivne. Kuni vahetult peale saabumist tehtud testi negatiivse tulemuse teada saamiseni on nõutav viibida oma elukohas või püsivas viibimiskohas.

Kasulik info: juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja tehtud SARS-CoV-2 antigeen-RTD test on osutunud positiivseks ja viivitamatult on tehtud PCR kordustestest, mille tulemus on omakorda negatiivne, võetakse arvesse PCR testi tulemus.

Kui laps saabub Eestisse koos vanema, hooldaja või volitatud saatjaga, kellele piiriületusel kehtib eneseisolatsiooni ja testimise nõue (st vanem/saatja ei ole läbinud viimase aasta jooksul läbinud vaktsineerimiskuuri (või saanud lisadoosi), COVID-19 haiguse läbipõdemist tõendavast positiivsest koroonaviiruse PCR testist või diagnoosist on möödunud rohkem kui 180 päeva või tal on haigustunnused)

Euroopa Liidu või Schengeni riigid ja Euroopa Liidu nimekirjas olevad kolmandad riigid, mille 14-päeva nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on üle 75 (nn kollased ja punased riigid), ja Euroopa Liidu nimekirja mittekuuluvad kolmandad riigid:

  • Alla 18-aastased lapsed ja 2021/2022 õppeaastal 19-aastaseks saavad noored, kes ei ole ise vaktsineeritud ja kellel ei ole haigustunnuseid, tohivad minna peale reisi üldhariduskooli ning osaleda huvi- ja treeningtegevustes, kui nad teevad neljandal päeval peale saabumist koroonaviiruse PCR-testi, mis on alaealisele tasuta (broneerimise info: koroonatestimine.ee). Kuni testini ja testitulemuse teadasaamiseni peab laps püsima kodus. Kui test on negatiivne, siis testist kuue päeva jooksul tohib osa üksnes õppetööst üldharidus- või kutseõppeasutuses, huvitegevusest ja noorsootööst. Kui test osutub positiivseks, peab laps jääma koju eneseisolatsiooni.
  • Kui alla 12-aastane laps ei osale õppe- ega huvikooli tegevustes, siis tal koroonaviiruse PCR testi tegemiskohustust ei ole.

Kui alaealine ise on vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbipõdemist tõendavast positiivsest koroonaviiruse PCR testist või diagnoosist ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva ja tal pole haigustunnuseid

  • Laps ei pea piiriületusel testima ega jääma eneseisolatsiooni, vaid saab osaleda koolitöös ning erinevates tegevustes arvestades hetkel riigis kehtivaid kontrollmeetmeid (nt hajutatus, sõltuvalt vanusest COVID-tõendi esitamine jms).

Kõikidel Eestisse lennukiga saabuvatel reisijatel (sh lastel, kelle eest esitab andmed tema vanem) tuleb enne saabumist Eestisse täita piiriületaja ankeet (eesti, vene või inglise keeles). Seda saab teha kuni kolm päeva enne Eestisse saabumist. Laeva, bussi või autoga saabujatel on kohustuslik täita piiriületaja ankeet siis, kui saabutakse tabelis punase värviga tähistatud riigist või sellega võrdsustatud riigist.

Viimati uuendatud: 26.10.2021 12:01

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsineerida saavad end kõik Eesti elanikud alates 12. eluaastast.

COVID-19 vaktsineerimisele saab aega broneerida patsiendiportaalis digilugu.ee, lehel vaktsineeriapteegis.ee, riigiinfo telefonil 1247 ning kohalike haiglate ja raviasutuste registratuuris. Digiregistratuuris peab alaealisele aja broneerima lapsevanem või eestkostja.

Koroonaviiruse vastu saab vaktsineerida ka koolides:

  • üldharidus- ja kutsekoolides korraldavad vaktsineerimist kooliõed, kel on õigus lisaks õpilastele vaktsineerida ka personali ja vajadusel ka teisi kogukonnaliikmeid.
  • kooliõel on võimalik korraldada vaktsineerimine ise koolis kohapeal, kaasata tervishoiuteenuse osutaja või korraldada vaktsineeritavate jõudmine piirkondlikku vaktsineerimiskeskusse.
  • nagu teistegi vaktsineerimiste korral, vaktsineeritakse alaealisi haridusasutuses ainult vanema või eestkostja nõusolekul. Täiendav teave: vaktsineeri.ee/vaktsineerimine-koolides.

Erinevate vaktsineerimisvõimaluste kohta leiate info aadressil vaktsineeri.ee. Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Viimati uuendatud: 23.09.2021 14:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsiinidooside manustamise intervallid on tootja määranud tuginedes kliiniliste uuringute tulemustele. Tootja etteantud vahemiku puhul on vaktsiini efektiivsus uuringute tulemuste põhjal kõige kõrgem. Seetõttu on oluline teha teine doos ettenähtud ajal, üldjuhul mitte varem kui vaktsiiniomaduste kokkuvõttes märgitud. Näiteks kui inimene haigestub ja ei saa kokkulepitud ajal teist doosi saama minna, siis võib teha teise doosi hiljem, kuid soovitavalt esimesel võimalusel pärast tervenemist.

Kahe süsti vahelised ajad vaktsiini kaupa:

  • Pfizer/BioNTech vaktsiin: 6 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 7 päeva pärast teist doosi)
  • Moderna vaktsiin: 4 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 14 päeva pärast teist doosi)
  • AstraZeneca vaktsiin: 12 nädalat (maksimaalse kaitse saavutamine 15 päeva pärast teist doosi)

Viimati uuendatud: 20.05.2021 16:38

Kas said vastuse oma küsimusele?

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab vaktsineerida COVID-19 haiguse läbipõdenuid ühe doosiga kuuendal kuul pärast tervenemist ning seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui kuus kuud, soovitab komisjon vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks. Teadusnõukoja liikme ja Tartu ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri juuli ja augusti nakatumisnäitajate põhjal tehtud arvutuste kohaselt on neil, kes on haiguse läbi põdenud ja end seejärel vaktsineerinud, 20 korda väiksem tõenäosus uuesti nakatuda.

Kui oled enne haigestumist juba ühe vaktsiinidoosi saanud, sõltub teise süsti vajalikkus sellest, mis hetkel haigeks jäid:

  • kui haigestud esimese kahe nädala jooksul pärast süsti, soovitatakse vaktsineerida ühe doosiga kuuendal kuul pärast tervenemist. Seejärel loetakse vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Enne teist doosi saab nakkusohutust vajadusel tõendada COVID läbipõdemistõendiga, mis kehtib, kui positiivse testitulemuse (PCR test) saamisest on möödas vähem kui 180 päeva.
  • kui haigestud rohkem kui kaks nädalat pärast süsti, ei ole vajalik enam teist doosi manustada ning vaktsineerimiskuur loetakse lõpetatuks.

Mõlemal juhul tasub silmas pidada, et digitaalsetel COVID tõenditel ei muutu vaktsineerituse staatus automaatselt, vaid tõendid tuleb uuesti luua, kui tervishoiuteenuse osutaja on sisestanud läbipõdemist tõendava info (näiteks positiivne PCR testi tulemus). Juhul, kui loodud COVID tõendil oleva info osas on küsimusi, saab abi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kasutajatoe telefonilt +372 794 3943 (7.00-22.00) või elektronposti aadressilt abi@tehik.ee.

Möödapääsmatu vajaduse korral (teatud riikide reisipiirangute vms tõttu) võib COVID-19 läbi põdenud inimese soovil arst manustada talle ka teise doosi (kahe doosi vaheline minimaalne aeg on vaktsiiniomaduste kokkuvõttes määratud intervall).

Viimati uuendatud: 27.10.2021 15:22

Kas said vastuse oma küsimusele?

Haigestunud isikuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma 10 päevaks koju eneseisolatsiooni, välja arvatud juhul, kui nad on läbinud vaktsineerimiskuuri (või läbinud vaktsineerimiskuuri ning saanud täiendava doosi), viimase kuue kuu jooksul COVID-19 läbi põdenud või vaktsineerituga võrdsustatud (s.o. haiguse läbi põdenud ja vaktsineeritud). Eneseisolatsiooni on tungivalt soovitatav jääda ka inimestel, kes on küll vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbi põdenud, kuid kellega koos elav inimene on haigestunud.

Mida teha, kui oled vaktsineeritud või COVID-19 läbipõdenuna lähikontaktne?

Koroonaviiruse delta tüvi levib väga kiiresti ning ka vaktsineeritud ja varem haigust põdenud inimesed võivad nakatuda. Peresisene lähikontakt suurendab nakatumise ja nakkuse edasikandmise riski veelgi. Seetõttu tuleks ka vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud inimestel jääda peresisese lähikontakti korral vähemalt viieks päevaks eneseisolatsiooni.

  • Jää eneseisolatsiooni vähemalt viieks päevaks. Kui sümptomeid ei teki, saad naasta tavapärase elukorralduse juurde. Sümptomite korral tee PCR-test.
  • Eneseisolatsiooni ajaks võta vajadusel haigusleht. Perearst saab väljastada haiguslehe, kui patsiendil on lähikontaktsuse tõttu nakkushaiguse kahtlus.
  • Haiguslehe ajal makstakse ravikindlustushüvitist alates teisest haiguspäevast, Tallinna linn hüvitab elanikele ka esimese haiguspäeva.
  • Kui kaugtööd teha või haiguslehte võtta ei saa, tee enne kodust väljumist antigeeni kiirtest.

Mida teha, kui sa ei ole vaktsineeritud ega COVID-19 läbi põdenud ning oled lähikontaktne?

Kui sa ei ole COVIDi haigust läbi põdenud ega vaktsineeritud ning oled lähikontaktne, pead jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni ning viibima kodus.

  • Eneseisolatsioonis tuleb viibida 10 päeva. Päevi loetakse alates lähikontakti toimumisest.
  • Eneseisolatsiooni määratud inimene ei tohi minna tööle, kooli (v.a. lihtsustatud karantiini korral), avalikesse kohtadesse ega kasutada ühistransporti. Viibida tuleb kodus. Poe või apteegi külastamise asemel tuleks pöörduda oma tuttavate poole või kasutada vajalike asjade tellimiseks e-kauplust. Kui tellid toidu- ja esmatarbekaubad kulleriga, väldi otsekontakti.
  • Kodust võib väljuda vaid hädavajadusel, näiteks arsti juurde minekuks või esmatarbekaupade ja ravimite ostmiseks, kui inimene neid kodust lahkumata kätte ei saa.

Kui lähikontakt koroonaviiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või huvihariduses, saavad lapsed ja noored, kes ei ole COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud või COVID-19 haigust läbipõdenud, jääda lihtsustatud karantiini.

Viimati uuendatud: 11.11.2021 13:18

Kas said vastuse oma küsimusele?

Patsiendiportaali (www.digilugu.ee) sisse logides saab COVID-19 vaktsiini saanud inimene endale immuniseerimise tõendi luua või taasesitada eelnevalt loodud kehtivaid tõendeid. Patsiendiportaalis saab tõendi avada ja alla laadida. Kontrollis saab vaktsineerimistõendi esitada nutiseadmes või paberil prindituna.

Eestlased ja Eesti isikukoodi omavad välismaalased, kes ei saa endale ise patsiendiportaalis EL COVID tõendeid luua, saavad selleks avalduse esitada ka kõigis Sotsiaalkindlustusameti teeninduspunktides. Soovijatel tuleb täita avaldus ning viia see sobivasse Sotsiaalkindlustusameti teeninduspunkti. Seejärel saadetakse EL COVID tõend kolme tööpäeva jooksul inimese e-posti aadressile. Täpsema info leiab TEHIKu veebilehelt.

Viimati uuendatud: 18.10.2021 10:36

Kas said vastuse oma küsimusele?

Informatsiooni muude riikide sisenemistingimuste kohta leiad Reisi Targalt lehelt.

Reisimisel tasub kinni pidada järgmistest põhimõtetest:

  • enne reisi planeerimist vaata sihtriigi nakatunute suhtarvu välisministeeriumi kodulehelt ;
  • reisipiirangute kohta sihtriigis saad teavet lehelt Reisi Targalt, Euroopa Liidu ReOpen portaalist ja detailselt sihtriigi välisesindusest;
  • registreeri oma reis välisministeeriumi lehel Reisi Targalt, et saaksime Sind võimalikest kriisidest teavitada;
  • järgi terviseameti soovitusi turvaliseks lennureisiks, haigussümptomite esinemisel lükka reis edasi ja võta ühendust perearstiga;
  • sõlmi reisikindlustus ning tutvu hoolikalt kindlustustingimustega (k.a COVID-19 põhjustatud reisitõrgete korral);
  • piiriületusel tuleb täita deklaratsioon, mida saab teha ka elektrooniliselt. Deklaratsiooni saab täita 24 tundi enne Eestisse saabumist: iseteenindus.terviseamet.ee. Palun hoia alles pärast ankeedi täitmist meiliga saabunud kinnituskiri! Endiselt saab deklaratsioone täita ka paberil, mille leiad siit;
  • asukohariigis järgi kohalike ametivõimude juhiseid ning hoia end kursis võimalike uute piirangutega;
  • reisilt naastes järgi Eestis kehtivaid reegleid, viiruskahtluse korral võta ühendust oma perearstiga.

Riigid võivad muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi väga lühikese etteteatamisega. Täpsema info saamiseks sihtriigi tingimuste kohta soovitame pöörduda vastava välisriigi esinduse või ametiasutuste poole.

Lisateave koroonaviiruse ja liikumispiirangute kohta: riigi infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247).

Viimati uuendatud: 10.05.2021 13:09

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.