Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.

Fookuses: COVID-19 vaktsineerimine, eneseisolatsioon, riigipiiri ületamine, isikukaitsevahendid

Ava kõik vastused

Eestisse võivad reisida:

  • Inimesed, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis, sõltumata, kas neil on haigustunnused või mitte.
  • Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi Konföderatsiooni, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi või Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi ja Vatikani Linnriigi (Püha Tool) kodanikul, elanikul ning inimesed, kellel on pikaajaline viisa, kellel ei esine haigusnähte, ja tema perekonnaliikmel, kellel ei esine haigusnähte.
  • Kõik inimesed, kes saabuvad Eesti Vabariiki Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist ja neil ei esine haigusnähte.
  • Kolmandast riigist saabuvad välismaalased, kes tulevad Eestisse õppima või töötama ja kellel ei esine haigusnähte.

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel.

Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid. Isikutele, kes saabuvad kõrge nakkusriskiga riikidest kehtib jätkuvalt kohustus viibida eneseisolatsioonis 10 päeva pärast riiki saabumist. Isolatsiooniperioodi lühendamiseks tuleb end testida kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning kuuendal päeval pärast nimetatud testi testida end Eestis. Kui mõlema testi tulemused on negatiivsed, on võimalik isikul eneseisolatsioon lõpetada enne 10. päeva. Võmalus on teha test ka vahetult Eestisse saabumise järel. Ka sellel juhul on võimalik eneseisolatsiooni lühendada testiga, mis on tehtud mitte varem kui 6 päeva pärast esimest testi ning millest mõlemad peavad olema negatiivsed. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on välisministeeriumi kodulehel.

Kui inimene, kes saabub Eestisse kolmandast riigist siia õppima või töötama, tuleb riigist või läbib riiki, mis ei ole välisministeeriumi lehel välja toodud või on „punane“, tuleb tal jääda isolatsiooni, mis tähendab, et tööandja või õppeasutus tagab:

  • töötaja või õppija transpordi ja võimaluse viibida eneseisolatsioonis (10 päeva) Eestisse saabumisest;
  • töötaja või õppija COVID-19 testimise viivitamatult Eestisse saabumisel ning kordustestimise mitte varem kui Eestis viibimise 6. päeval;
  • töötaja ei tohi asuda tööle ega õppija õppima esimese 10. päeva jooksul alates Eestisse saabumist;
  • töötaja võib asuda tööle ja õppija õppima 11. päeval eeldusel, et tema teine koroonaviiruse COVID-19 test on negatiivne.

Erandina on lubatud Eestisse siseneda järgmistel haigusnähtudeta välismaalastel:

  • kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane;
  • kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega;
  • kes on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse kutsel Eestisse töökohtumisele saabuva välisdelegatsiooni liige;
  • kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
  • kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene;
  • kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega;
  • kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
  • kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks;
  • Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks;
  • kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene;
  • kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel. Taotlus tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus. Eritaotluse eesmärk on võimaldada kolmandate riikide kodanikel taotleda välispiiri ületamise lubamist, Eestisse sisenemise eesmärgil, eelkõige perekondlikel põhjustel, nt matused, pulmad, pereliikme haigestumine, hädavajalik kohtumine pereliikmega. Eritaotluse alusel Eestisse siseneda lubatud välismaalasele kehtib üldine liikumisvabaduse piirang ning ta ei tohi 10 päeva jooksul oma püsivast elu- või viibimiskohast lahkuda.

Eestisse saabuja elektroonilise piiriületaja tervisedeklaratsiooni saab täita ära juba 24h enne Eestisse tulekut. Nii toimides läheb piiriületus ladusamalt ja ei pea ootama järjekorras, et täita paberil deklaratsiooni.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 12:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

Testi saab teha Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal Confido meedikute abil ning Tallinna lennujaamas Qvalitase ajutises testimispunktis saatekirja alusel. Saatekiri vormistatakse inimesele kohapeal. Saatekirja vormistamine ja proovi võtmine võtab aega umbes 5 minutit. Sadamas ja lennujaamas testitakse inimesi elavas järjekorras. Testimispunktid on avatud viimaste laeva- ja lennureisijate saabumiseni.

Reisijad, kes saabuvad riskiriigist muu sadama või lennujaama kaudu, rongiga või maismaad pidi, saavad testimise aja kokku leppida SYNLABi ja Medicumi testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000 (E-R 9-17). Eelisjärjekorras testitakse haigussümptomitega inimesi, seetõttu on järjekorrad 1-2 päeva. Kui teate oma Eestisse saabumise aega, on soovituslik aeg testimisele ette broneerida. Testida saab üle Eesti avalikes testimiskohtades Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Viljandis, Paides, Rakveres, Kuressaares, Võrus, Kärdlas, Sillamäel, Haapsalus, Raplas, Valgas ja Põlvas. Lisainfo testimise kohta on leitav https://koroonatestimine.ee/.

EV isikukoodiga on testimine tasuta, välismaalased saavad kohapeal tasuda kaardimaksega.

Eestisse kõrge nakkusriskiga riigist saabujatel, kes soovivad lõpetada isolatsiooni varem kui kümnendal päeval, tuleb mitte varem kui 72 tundi enne Eestisse saabumist teha test. Seejärel võib teha teise testi Eestis mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimest testi. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. Isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt kui mõlemate testide tulemused on negatiivsed.

Tasuta testimiseks (EV isikukoodiga) tuleb broneerida aeg telefonil 678 0000 (E-R 9-17). Tasulist testi võib teha kõikide teenuseosutajate juures, kes seda võimalust pakuvad.

Viimati uuendatud: 15.01.2021 09:24

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjatele kehtib 10-päevane isolatsioonikohustus. Teave riskiriikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on toodud välisministeeriumi kodulehel.

Eneseisolatsioonikohustuse lühendamiseks on võimalik lasta end koroonaviiruse suhtes testida - selleks tuleb üks test teha mitte varem kui 72 tundi enne riiki saabumist ning teine test mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tulemuse teadasaamist (6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast). Kahe testi vahepealsel ajal tuleb viibida eneseisolatsioonis. Mõlema testi tulemused peavad eneseisolatsiooni lühendamiseks olema negatiivsed.

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Erandina on võimalik peale esimese negatiivse testi tulemuse teadasaamist minna tööle inimestel, kes täidavad tööandja otsusel ülesandeid, mis on vältimatult vajalikud. See tähendab, et tööandja peab igal üksikul juhul kaaluma, kas riskiriigist saabunud isik peab kindlasti tööülesandeid täitma füüsiliselt töökohal olles või on võimalik töö selliselt ümber korraldada, et inimene saab töötada kodust. Tööandja ei ole kohustatud inimest tööle lubama, vaid otsustab ise, kas töötaja kohalolu on vältimatult vajalik.

Kui tööandja siiski lubab tööle tulla riskiriigist Eestisse saabunud inimese, kellel on esimene testitulemus negatiivne, peab tööandja hindama võimalikku kollektiivi haigestumise riski. Töötamise lubamisel tuleb nii tööandjal kui ka töötajal võtta kasutusele kõik meetmed, et ennetada võimalikku viiruse levikut ja kollektiivi haigestumist, muuhulgas näiteks viia miinimumini kontakt teiste isikutega või kasutada isikukaitsevahendeid.

Tööandjal tuleb silmas pidada, et ka nimetatud juhtudel laienevad tööandjale töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad tööandja õigused ja kohustused, muu hulgas viimases sätestatud kohustus tagada tööohutus ning tervisekontrolli tegemine.

Eraldi tingimused kehtivad Euroopa Liidu ühtse nimekirja väliste kolmandate riikide (sealhulgas näiteks Vene Föderatsiooni ja Ukraina) kodanikele - nemad peavad Eestisse tööle või õppima saabudes viibima 10 päeva isolatsioonis ja tegema kokku 2 testi (üks Eestisse saabudes ning kordustestimine mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist), Tööle või õppima saavad nad minna peale 10 päevast isolatsiooni. Isolatsiooni lühendamise võimalust neil ei ole.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 12:42

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ei saa. Euroopa Liidu ühtsesse kolmandate riikide nimekirja mitte kuuluvate maade (näiteks Ukraina või Venemaa Föderatsiooni) kodanikud peavad Eestisse tööle või õppima saabudes viibima 10 päeva eneseisolatsioonis ja tegema kokku kaks koroonatesti (esimene viivitamata Eestisse saabumise järel ning teine mitte varem kui Eestis viibimise 6. päeval). Isolatsiooni lühendamise võimalust kolmandate riikide kodanikel ei ole.

Kui kolmanda riigi kodanikul on Eestis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis elamisluba või kelle alaline elukoht on Eestis, siis kehtivad talle samad õigused, mis Eesti kodanikele, ehk et kui inimene teeb riiki saabudes testi ning see osutub negatiivseks, võib ta tööandja otsusel täita ainult edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusining teha vältimatuid käike (nt hankida elukoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik). Mitte varem kui 6 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist võib teha teise testi. Kui ka selle tulemus on negatiivne, saab inimene minna tööle ja jätkata tavapärast elu.

Viisa ega registreeritud lühiajaline töötamine ei võimalda pärast esimese testi negatiivset vastust tööle ega õppima minna, vaid isik peab veetma 10 päeva isolatsioonis.

Teave riskiriikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on toodud välisministeeriumi kodulehel.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 10:37

Kas said vastuse oma küsimusele?

Erandina on lubatud Eestisse siseneda järgmistel haigusnähtudeta välismaalastel:

  • kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane;
  • kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega;
  • kes on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse kutsel Eestisse töökohtumisele saabuva välisdelegatsiooni liige;
  • kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
  • kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene;
  • kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega;
  • kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
  • kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks;
  • Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks;
  • kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene;
  • kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel. Taotlus tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus. Eritaotluse eesmärk on võimaldada kolmandate riikide kodanikel taotleda välispiiri ületamise lubamist, Eestisse sisenemise eesmärgil, eelkõige perekondlikel põhjustel, nt matused, pulmad, pereliikme haigestumine, hädavajalik kohtumine pereliikmega. Eritaotluse alusel Eestisse siseneda lubatud välismaalasele kehtib üldine liikumisvabaduse piirang ning ta ei tohi 10 päeva jooksul oma püsivast elu- või viibimiskohast lahkuda. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus, mille leiab politsei kodulehelt.

Eestisse saabuja elektroonilise piiriületaja tervisedeklaratsiooni saab täita ära juba 24h enne Eestisse tulekut. Nii toimides läheb piiriületus ladusamalt ja ei pea ootama järjekorras, et täita paberil deklaratsiooni.

Koroonaviiruse testimise võimalus Eestisse saabumisel Alates 1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida. Eesti elanikele on testimine tasuta, välismaalased saavad kohapeal tasuda kaardimaksega. Testi saab teha Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal ning Tallinna lennujaamas saatekirja alusel, saatekiri vormistatakse inimesele kohapeal. Kes saabuvad riskiriigist kas rongiga või maismaad pidi, võivad reisilt saabujana testimisele aja kokku leppida. Eestis testitakse esmases järjekorras sümptomitega inimesi. Seetõttu on järjekorrad 1-2 päeva, mistõttu on Eestisse saabumise aja teadmisel soovituslik aeg testimisele ette broneerida. Testida saab üle Eesti avalikes testimiskohtades. Välismaalased saavad eneseisolatsiooni lühendamiseks teha tasuliselt koroonatesti, aja broneerimiseks tuleb soovijatel helistada tasulist teenust pakkuvate teenuseosutajate telefoninumbritel. Testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene viibima täielikus eneseisolatsioonis. Negatiivsetest tulemustest teavitatakse testijat tekstisõnumi teel, positiivsete osas helistatakse, tulemus on nähtav ka terviseinfosüsteemis digilugu.ee ID-kaardiga sisenedes. Negatiivse testitulemuse korral tuleb kuus esimest päeva olla piiratud eneseisolatsioonis ehk käia tohib küll tööl ja näiteks poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Ka tööl viibides tuleks teistega distantsi hoida. Mitte varem kui 6 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu. See tähendab, et inimesele ei rakendu pärast kahte negatiivset testi 10-päevane liikumisvabaduse piirang, mis kehtib kõigile neile riskiriikidest tulijatele, kes testi ei tee. Teise testi aja kokkuleppimiseks helistatakse avaliku testimise kõnekeskusest testijale. Riskiriigiks loetakse riiki, kus koroonaviirusesse nakatumine on 50 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta või kõrgem. Lisainfo: www.terviseamet.ee, riiklik kriisiinfo telefon: +372 600 1247.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed, kelle arst on tunnistanud terveks. Üle piiri Eestisse saabujale, kes on viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ja kelle arst on tunnistanud terveks või kes on viimase kuue kuu jooksul läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise, ei kohaldata erandina 10-päevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimist ega testimisnõudeid. Samas peab ta jätkuvalt kinni pidama Eestis kehtivatest piirangutest ja järgima kõiki haiguse leviku tõkestamiseks kasutusele võetud meetmeid.

Viimati uuendatud: 29.01.2021 19:54

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 1. jaanuarist tuleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist EestisseÜhendkuningriigist Eestisse tulles teha vähemalt 72 tundi enne reisi algust SARS-CoV-2 test ning viibima saabumise järel oma elukohas või püsivas viibimiskohas 10 kalendripäeva. Testi tegemise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele. Inimestel, kes saabuvad Ühendkuningriigist Eestisse ja kellel ei ole võimalik vähese etteteatamiseaja tõttu teha testi 72 tundi enne reisi, on võimalik teha test vahetult Eestisse saabumisel. 10 päevase eneseisolatsiooni aja lühendamiseks tuleb teine test teha mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tulemuse teadasaamist. Mõlema testi tulemused peavad olema negatiivsed.

Teistest riikidest Eestisse sisenedes on kohustus 10 kalendripäevaks eneseisolatsiooni jääda:

  • kõikidel haigustunnustega inimestel,
  • COVID-19 riskiriigist saabunud või riskiriiki reisiteekonnal läbinud inimestel,
  • kõigil Eestisse saabuvatel inimestel, kes alustasid reisiteekonda riikidest või läbisid riike, mille kohta nakatumise andmed puuduvad,
  • Euroopa Liidu ühisnimekirja mitte kuuluvate kolmandate riikide (sealhulgas näiteks Vene Föderatsiooni ja Ukraina) kodanikel.

Teave riskiriikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on toodud välisministeeriumi kodulehel.

Tulles Eestisse COVID-19 riskiriikidest, mis kuuluvad Euroopa Liitu, Euroopa majanduspiirkonda, Schengeni alasse, on haigustunnusteta inimestel, kes soovivad lõpetada isolatsiooni varem kui kümnendal päeval, tuleb mitte varem kui 72 tundi enne Eestisse saabumist teha test. Seejärel võib teha teise testi Eestis mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. Isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt kui mõlemate testide tulemused on negatiivsed.tehes kaks koroonatesti ning saades mõlemale testile negatiivse tulemuse. Eneseisolatsiooni lühendamiseks tuleb testimine läbida ka alla 12-aastastel lastel. Pärast esimest negatiivset testitulemust võib väljas käia üksnes järgnevatel juhtudel:

  1. kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
  2. kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  3. kui ta täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel või osaleb vältimatul perekondlikul sündmusel ja on teinud riiki saabumise järgselt vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne;
  4. kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  5. kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;
  6. kui ta on allkirjastanud Terviseameti juhistest ja kehtivatest nõuetest kinnipidamise kinnituse, millega kinnitab eelnimetatud nõuete täitmise kohustust.

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Euroopa Liidu ühtse nimekirja välistest kolmandatest riikidest (sealhulgas näiteks Vene Föderatsioonist ja Ukrainast) tulijad peavad Eestisse tööle või õppima saabudes viibima 10 päeva isolatsioonis ja tegema kokku 2 testi (üks Eestisse saabudes, teine pärast 6. päeva). Isolatsiooni lühendamise võimalust neil ei ole.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed. Üle piiri Eestisse saabujale, kes on viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ja kelle arst on tunnistanud terveks või kes on viimase kuue kuu jooksul läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise, ei kohaldata erandina 10-päevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimist ega testimisnõudeid. Samas peab ta jätkuvalt kinni pidama Eestis kehtivatest piirangutest ja järgima kõiki haiguse leviku tõkestamiseks kasutusele võetud meetmeid.

Viimati uuendatud: 02.02.2021 19:08

Kas said vastuse oma küsimusele?

• Testimise üheks eelduseks on sümptomite avaldumine. Reeglina avalduvad sümptomid 5-6 päeva pärast nakatumist. Mõningatel juhtudel on inimene nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite avaldumist.

• Kui Sul on avaldunud sümptomid, püsi kodus ja helista oma perearstile või perearsti nõuandeliinile +372 6346 630 või 1220 (24/7). Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.

• Peale perearsti saatekirja laekumist testimise süsteemi, saadetakse täisealisele (alates 18 eluaastat) testitavale saatekirjas märgitud telefoninumbrile lühisõnum (SMS), mis annab võimaluse broneerida proovi andmise aeg online-broneerimissüsteemi kaudu. Peale saatekirja laekumist laboriinfosüstemi tekib Sul koheselt võimalus ennast proovi andmisele registreerida ka veebilehel https://www.veebiregistratuur.ee/102/?service=-1_468. Broneerides aega on vajalik end identifitseerida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart ID abil. Teenus on vabatahtlik ning annab täiendava võimaluse endale kiiresti aeg broneerida ilma, et peaksite testimise kõnekeskuse kõne ootama.

• Kõikidele, kes veebibroneeringu teenust ei kasuta või kelleni SMS tehnilistel põhjustel ei jõua, helistatakse testimise kõnekeskusest saatekirjade laekumise järjekorras 1 päeva jooksul (kõnesid tehakse esmaspäevast laupäevani). Kui kõnekeskusest ei ole 48 tunni jooksul helistatud, soovitame ühendust võtta perearstiga, et kontrollida saatekirjal telefoninumbri õigust ning saatekirja edastamist. Kui telefoninumber saatekirjal on õige, pöördu testimise kõnekeskuse poole, mille kontaktid lahtiolekuaegadega on leitavad veebilehel https://koroonatestimine.ee/klienditugi/.

• Kui oled saanud koroonaviiruse testile ninaneelu proovi andmise aja ning soovid täpsustada asukohta või teejuhiseid, on need leitavad veebilehel https://koroonatestimine.ee/testimispunktid/.

• Testima minnes võta kaasa isikut tõendav dokument ja mine õigeks ajaks kokkulepitud kohta.

• Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal ja kohas isikut tõendava dokumendi alusel. Ilma nendeta ei ole mõtet kohale tulla. Testima tasub tulla üksi.

Oota vastust. Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kahe tööpäeva jooksul, vastused kantakse ka digilugu.ee keskkonda. Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta.

• Kui Sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus ja järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi. Tervise halvenemise korral võta uuesti ühendust perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

COVID-19 kinnitatud haige peab püsima arsti otsusel eneseisolatsioonis, mille puhul kehtivad inimesele Vabariigi Valituse 29.10.2020 korralduse nr 336 nõuded. Inimene võib lahkuda eneseisolatsioonist vaid erandjuhtudel (kui isik on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral).

• Testimispunktide asukohad on välja toodud veebilehel https://koroonatestimine.ee/testimispunktid/, info tasulise testimise kohta on leitav https://koroonatestimine.ee/patsiendile/tasuline-testimine/, rohkem infot testimise kohta saab ka Terviseameti kodulehelt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus/testimine ja telefoninumbrilt 1247.

Viimati uuendatud: 12.01.2021 11:16

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 15. veebruarist peab Läti territooriumi läbima 12 tunniga. Inimestel, kes riigist läbi sõidavad, on selleks aega 12 tundi pärast leheküljel covidpass.lv registreerimist. Erand tehakse transporditeenuste osutajatele, rahvusvahelistele reisijatele, lennureisijatele ning laevade ja lennukite meeskondadele.

NB! ajavahemikul 11.02-06.04.2021 on Lätti lubatud siseneda vaid kiireloomulistel ja olulistel põhjustel: töötamine, õpingud, perekondlikud ja tervislikud põhjused, transiit, alaealise saatmine, alalisse elukohta naasmine, matused. Reisi eesmärk tuleb märkida covidpass.lv ankeeti ja vajadusel peab olema valmis seda ka dokumentaalselt tõendama.

Riiki sisenemise tingimused:

Alates 15. jaanuarist peavad riiki sisenejad esitama piiril tõendi negatiivsest Covid-19 testis, mis ei tohi olla vanem kui 72 tundi. Testitulemuse kinnitus, arstitõend, antikehade olemasolu tõend või muu meditsiinidokument tuleb esitada vedajale, nt lennundusettevõttele. Vastasel juhul ei pääse lennukisse.

Isikliku autoga Lätti sõites peab negatiivne test olema märgitud ankeeti Covidpass.lv. Selle nõude järgimist hakkab valikuliselt kontrollima piirivalve või politsei.

Covid-19 testi ei nõuta vaid alla 11-aastastelt lastelt, koroonaviiruse vastu vaktsineeritutelt, reisijateveo ettevõtte töötajatelt, töökohta või koju suunduvatelt meremeestelt, transiitreisijatelt, kes ei lahku lennujaamast, ja diplomaatidelt.

Testi ei pea tegema ka piiriäärsed elanikud, kes ületavad piiri töö- või õppeasjus igapäevaselt ja saavad seda tõendada

Kümnepäevase karantiini nõue jääb riiki saabumisel endiselt jõusse.

Alates 07. 12 tugevdatakse Läti piirikontrolli (eriti põhjalikult kontrollitakse sisenemiseks vajaliku elektroonilise ankeedi täitmist). Eestist Lätti sisenemisel kehtib 10-päevane eneseisolatsiooninõue.

Lätti on võimalik ilma eneseisolatsiooninõudeta siseneda, kui igapäevaselt ületatakse piiri töötamise, õppimise eesmärgil, lapsehoiuteenuse saamiseks, lähedaste hooldamiseks, tervishoiuteenuse saamiseks, riiki transiidina läbimiseks. Endiselt on lubatud Valga-Valka kaksiklinna elanike vaba liikumine.

Kõik Lätti reisijad peavad (ka transiidi, kaubavedude puhul) täitma kuni 48h enne piiriületust elektroonilise ankeedi lehel https://covidpass.lv/.

  • Alaealiste eest täidab ankeedi lapsevanem või seaduslik esindaja.
  • Ankeeti märgitakse isikuandmed koos kontaktandmetega ja eelneva 14 päeva reisiajalugu.
  • Ankeedi täitjad saavad QR-koodi, mis tuleb esitada piirivalveametnikule.
  • Erandina võivad igapäevaselt töö, õppimise, lapsehoiuteenuse saamise või alaealise/täiskasvanud erivajadusega õpilase saatmise eesmärgil piiriületajad ning Valga ja Valka elanikud, kes liiguvad Valga ja Valka omavalitsuste piires täita ankeedi korra 30 päeva jooksul. Rahvusvahelise kauba- või reisijateveoga tegelevad juhid võivad samuti täita ankeedi vaid korra 30 päeva jooksul.
  • Kasutades Lätti sisenemiseks rahvusvahelist reisijateveoteenust, tuleb ankeedi täitmise kinnitus (QR-kood) esitada mobiilseadmes või paberil välja prindituna vedajale.

Lisainfo ankeedi täitmise kohta on siin.

Riigisisesed piirangud: Lätis kehtib eriolukord 09. 11. 2020 – 06. 04. 2021. Kuni 25.01.2021 kehtivad rangemad piirangud eelkõige kaubanduses ja teeninduses samuti kehtib nädalavahetustel liikumispiirang.

Kõik avalikud ja eraüritused on keelatud, lubatud on suhtlus vaid oma leibkonna piires:

  • 2+2 eraldatuse reegel;
  • kõikjal siseruumides (lisaks ka vabaõhu müügikohtades) ja ühistranspordis on üle 7-aastastel kohustus kanda maski.
  • suletud on kõik meelelahutus- ja kultuuriasutused, keelatud kõik avalikud üritused;
  • avatud on toidupoed, apteegid, tanklad;
  • toitlustuskohad tohivad toitu vaid kaasa müüa.

Transiidi piirangud: transiit on lubatud piirangutega. Läti välispiiri ületamine on lubatud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi kodanikele, nende pereliikmetele ning EL, EMP riikides ja Šveitsis alaliselt elavatel isikutele, et naasta oma alalisse elukohta (üldjuhul ühe korra) või humanitaarsetel põhjustel.

Alates 07. 12 on peatatud organiseeritud reisijatevedu Läti ja Leedu vahel. Läti-Valgevene piir on suletud, piiriületus on lubatud vaid erijuhtudel. Juhime tähelepanu sellele, et Läti võib muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi. Lisaküsimuste korral soovitame pöörduda Läti saatkonna poole Tallinnas.

Lätist Eestisse tulles ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui:

  • inimene on teinud mitte enne kui 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne. Eestist Lätti reisides ning Eestisse tagasi tulles võib koroonaviiruse testi teha ka Eestis ja negatiivse tulemuse korral naasta tavapärase elu juurde. Testi tulemuse teada saamiseni peab püsima eneseisolatsioonis
  • inimese Eestisse saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit. Eelpool nimetatud põhjustel ei ole enne Eestisse saabumist kohustust koroonaviiruse testi tegemiseks.

Muudel põhjustel reisides ja testi mitte tehes peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni.

Lisainfo Lätti reisimise ja Läti piirangute kohta on leitav Reisi Targalt lehel: https://reisitargalt.vm.ee/riigid/lati/

Viimati uuendatud: 26.02.2021 08:57

Kas said vastuse oma küsimusele?

Avaliku koroonaviiruse testimispunkte on hetkel 15, kuhu saab minna isikut tõendava dokumendiga eelnevalt broneeritud ajal ja anda ninaneelu proov koroonaviiruse testiks. Aja broneerimiseks tuleb helistada testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000. Kõnesid võetakse vastu E-R 9.00-17.00.

Testimiskohad asuvad:

  • Tallinn, Haabersti - Paldiski mnt 104b, Saku Suurhalli kõrval (SYNLABi telk)
  • Tallinn, Mustamägi - Ehitajate tee 27, Mustamäe Tervisekeskuse parkla (Medicumi telk)
  • Tallinn, Lasnamägi - Narva mnt 95, Tallinna Lauluväljaku Mäe värav (Medicumi telk)
  • Tartu - Laulupeo puiestee 25, laululava juures (Qvalitase telk)
  • Viljandi - Viljandi turuplats (SYNLABi buss)
  • Pärnu - Rannapark P1 Naisteranna parkla (Qvalitase telk)
  • Rakvere - Tuleviku 1, Rakvere Polikliinik (SYNLABi kabinet)
  • Paide - Tallinna mnt 47, parkla (SYNLABi buss)
  • Kuressaare - Aia 25, Kuressaare haigla peaukse ees
  • Narva - Joala 20, Narva Gate (Corrigo kabinet)
  • Kohtla-Järve - Ilmajaama 14, G-korpuse autoparklas (Ida-Viru Keskhaigla telk)
  • Hiiumaa - Proovi andmise koht lepitakse Hiiumaa Haiglaga kokku
  • Võru - Kooli tn 4, Kagukeskuse parklas autopesula juures (Qvalitase telk)
  • Sillamäe - Kesk 28, ujula juures (Ida-Viru keskhaigla telk)
  • Haapsalu - Posti tn 3, Kultuurikeskuse kõrval, Rahu ja Vaba nurgal (SYNLABi telk)

Värskeim info testimispunktide kohta on leitav siit.

Viimati uuendatud: 29.10.2020 14:40

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni 10 päevaks.

10-kalendripäevast eneseisolatsiooni testiga lühendada ei saa. Küll aga soovitab Terviseameti lähikontaktsetel 10-kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Viimati uuendatud: 02.02.2021 09:32

Kas said vastuse oma küsimusele?

Seoses testimise mahu suurenemisega on ootejärjekorrad veidi pikemad. Kui andsite saatekirja vormistamisel õige telefoninumbri, võetakse Teiega kindlasti ühendust.

Perearsti saatekirja laekumisel saab ka endale ise koroonaviiruse SARS-CoV-2 proovi aja panna. Selleks saadetakse peale saatekirja laekumist avaliku testimise süsteemi saatekirjas olevale telefoninumbrile lühisõnum võimalusega kasutada e-registratuuri koos lingiga.

Viimati uuendatud: 02.11.2020 23:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 24. novembrist kehtib avalikes siseruumides üle Eesti maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus.

Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistransport, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

  • alla 12-aastased lapsed;
  • juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
  • juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse (nt restoranis süües) iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
  • vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Võib esineda olukordi, kus võib olla oluline, et maski kandev isik selle eest ära võtaks, nt pangas või tervishoiuteenuse saamisel, või apteegis või poes, kui on vajalik tuvastada isiku nägu või vanus, samuti vanusepiiranguga toodete, nt alkoholi, ostmisel.

Viimati uuendatud: 05.02.2021 09:38

Kas said vastuse oma küsimusele?

Toitlustusettevõtetes tuleb järgida järgmisi piiranguid:

  • siseruumides tohib ühes lauas või grupis olla kuni 6 inimest ning teise laudkonna või grupiga peab olema vähemalt 2-meetrine vahemaa;
  • toitlustus- ja meelelahutusasutused tohivad olla avatud kuni 21.00. Teenuse osutaja tagab, et ürituse toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibivad ajavahemikus kella 21-st kuni 06-ni üksnes isikud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde tegemisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud;
  • müügi- või teenindussaali täituvus on kuni 50% (kehtib alates 22.02);
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Viimati uuendatud: 19.02.2021 09:26

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 3. märtsist kuni 28. märtsini 2021. a ei ole lubatud siseruumides avalike koosolekute ja ürituste, sealhulgas konverentside, teatrietenduste, kontsertide ja kinoseansside, avalike jumalateenistuste ja teiste avalike usuliste talituste korraldamine ning meelelahutusteenuse osutamise kohas ning muuseumides ja näituseasutustes viibimine. Keeld puudutab nii statsionaarse istekohaga kui ka ilma istekohtadeta koosolekuid ja üritusi.

Välitingimustes on meelelahutus lubatud kuni 10 inimesega rühmades kuni 200 külastajaga. Seejuures tuleb tagada, et üks rühm ei puutuks kokku teiste rühmadega. Ajavahemikus kella 21–06 ei tohi üritusi korraldada.

Kuni 02. märtsini tuleb meelelahutusasutustes arvestada järgmiste piirangutega:

  • meelelahutuskohtades (nt ööklubid, täiskasvanute klubid, kasiinod, keegli-, piljardi- ja bowlingu mängukohad) tohib siseruumides ühes lauas või grupis olla kuni 6 inimest ning teise laudkonna või grupiga peab olema vähemalt 2-meetrine vahemaa;
  • meelelahutuskohtades tohivad kliendid aega veeta kuni kella 21.00-ni ;
  • ruumi maksimaalne täitumus tohib olla kuni 50 protsenti;
  • klientide piirmäär siseruumis on kuni 200 inimest, õues ei tohi kliente olla rohkem kui 250 inimest ja tagatud on isikute hajutamine. Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades;
  • siseruumides tuleb kanda maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik (nt spordialade või tegevuste puhul, mil hingamine intensiivistub, ei tohiks maske kanda);
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Avalikud üritused sh teatrietendused, kinod, konverentsid on lubatud järgmiste piirangutega:

  • siseruumides statsionaarse istekohaga avalikel üritustel tuleb täita ruumi kuni 50 protsendi täitumuse nõue istumise alal ning istumisel tuleb arvestada hajutatust. Siseruumis toimuvast üritusest tohib osa võtta kuni 400 inimest;
  • siseruumides statsionaarse istekohata avalikud üritused, näiteks kontserdid, on tegevused lubatud üksnes juhtudel, kui külastajad istuvad üritusel nummerdatud kohtadel ning istumine peab olema hajutatud. Üritusest tohib osa võtta kuni 200 inimest ning ruumi maksimaalne täitumus tohib olla kuni 50 protsenti. Öiseid üritusi lubatud ei ole, tegevused on keelatud kell 21.00 kuni 6.00; välitingimustes avalikel üritustel, näiteks laadad ja kontserdid, kehtb osalejate piirarv kuni 250 inimest ning ning tagatud on isikute hajutamine. Ajavahemikul 21.00-6.00 on ürituste korraldamine keelatud;
  • siseruumides tuleb kanda maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik (nt spordialade või tegevuste puhul, mil hingamine intensiivistub, ei tohiks maske kanda);
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Viimati uuendatud: 27.02.2021 09:53

Kas said vastuse oma küsimusele?

Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistranspordisõidukid, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.

Viimati uuendatud: 24.11.2020 02:41

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, kõikjal Eestis on ühistranspordis alates 24. novembrist kohustuslik kanda maski või katta nina ja suu.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

  • alla 12-aastased lapsed;
  • juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
  • juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
  • vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Viimati uuendatud: 05.02.2021 09:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 24. novembrist kehtib avalikes siseruumides üle Eesti maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

  • alla 12-aastased lapsed;
  • juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
  • juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse (nt restoranis süües) iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
  • vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Võib esineda olukordi, kus võib olla oluline, et maski kandev inimene selle eest ära võtaks, nt pangas või tervishoiuteenuse saamisel, või apteegis või poes, kui on vajalik tuvastada isiku nägu või vanus, samuti vanusepiiranguga toodete, nt alkoholi, ostmisel.

Viimati uuendatud: 05.02.2021 09:40

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 pandeemia mõjub laastavalt tervishoiule, sotsiaalsfäärile ja majandusele. COVID-19 haigus võib põhjustada tõsist haigestumist ning surma. Ei ole teada, millised on viiruse pikaajalised mõjud erinevas vanuses inimestele ja ka ka muidu tervetele inimestele.

Vaktsineerimine on üks tõhusamaid võimalusi nakkushaigustesse haigestumist ennetada. Haigestumise vältimiseks on vaja ohutuid ja efektiivseid vaktsiine. See tähendab, et organism tunneb haigustekitaja kohe ära ning hakkab ennast selle vastu kaitsma. Iseäranis oluline on tervishoiutöötajate ja hoolekandeasutuste töötajate kaitsmine, sest nendel on COVID-19 haigusega kokkupuuterisk kõrgeim. Samuti on oluline vanemate inimeste ja teatud diagnoosidega inimeste kaitsmine, sest neile võivad haigestumisega kaasneda kõige raskemad tagajärjed.

COVID-19 vaktsiinid tekitavadd organismis immuunvastuse, et ära hoida uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud haigust. Vaktsineerimine COVID-19 haiguse vastu mängib suure tõenäosusega olulist rolli koroonaviiruse põhjustatud pandeemia kontrolli alla saamises ning tavapärase elu juurde tagasi pöördumises.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 09:42

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 vaktsiinide väljatöötamine on ülemaailmne prioriteet ning sellega tegelevad hetkel mitmed suured ettevõtted ja ülikoolid kogu maailmas. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) veebisaidil on värske loetelu kõigist praegu väljatöötamisel olevatest vaktsiinikandidaatidest.

Vaktsiinide väljatöötamisel kasutatakse aastakümnetega saadud kogemusi vaktsiinide arendamisest, testimisest ja tootmisest. Sealjuures lähtutakse samadest reeglitest ja kvaliteedinõuetest nagu ka teiste ravimite puhul.

Esmalt testitakse vaktsiine laboratoorsetes tingimustes ning seejärel toimuvad kliinilised uuringud, kus vaktsiine testitakse vabatahtlikel. Need uuringud aitavad saada aru, kuidas vaktsiinid töötavad ning - mis eriti tähtis - annavad arusaama nende ohutusest ja tõhususest.

Kõiki vaktsiinikandidaate hindavad teadlased ja ametid standardite alusel, mis kehtivad Euroopa Liidus kõigile ravimitele, garanteerimaks, et need vastaksid kõikidele kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele. Jälgitakse, et otsuste langetamine oleks teaduslikult usaldusväärne. Nagu iga ravimi puhul, peab tulevikus kasutusloa saava vaktsiini võimekus inimesi COVID-19 haiguse eest kaitsta olema palju suurem kui selle võimalikud riskid või kõrvaltoimed. Müügiloa saamise tingimusi pandeemia tõttu ei leevendata.

Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis tohib kasutada ainult vaktsiine, mis vastavad kõikidele EL-i ja Eesti nõuetele. Euroopas kontrollib, et vaktsiin oleks piisavalt ohutu ja tõhus ning väljastab müügiloa Euroopa Ravimiamet. Vaktsiin jõuab Eestisse pärast seda, kui müügiluba on väljastatud.

Täpsemat infot vaktsiini ja vaktsineerimise kohta leiab vaktsineeri.ee lehelt.

Viimati uuendatud: 16.01.2021 22:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eesti osaleb COVID-19 vaktsiinide ostmiseks Euroopa Liidu ühishankes. See tagab meile vaktsiinide kättesaadavuse, sest enamik maailma riike on neid vaktsiine hankimas ja üksi oleksime väga väike tellija. Suurem tellimiskogus aga annab praeguses keerulises olukorras ja suure nõudluse juures suurema hoova ja tagab kättesaadavuse.

EL ühises vaktsiiniportfellis on seitsme vaktsiinitootja vaktsiinid ja vaktsiinikandidaadid. Euroopa Komisjon on sõlminud eelostulepingud järgmiste vaktsiinitootjatega – AstraZeneca, Sanofi, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna. Eesti on praeguseks liitunud viie vaktsiinitootja - AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna eelostulepingutega. Sanofi eelostulepinguga on Eesti võimalik ühineda hiljem. Lisaks on Euroopa Komisjonil käimas läbirääkimised vaktsiinitootjaga Novavax. Mitmete liikmesriikide soovil on alustatud läbirääkimisi ka vaktsiinitootjaga Valneva. 

  1. aasta jaanuari seisuga on Euroopa Komisjon andnud tingimusliku müügiloa kahele koroonavaktsiinile:
    1. detsembril 2020 andis Euroopa Komisjon tingimusliku müügiloa Pfizer/BioNTech  COVID-19 vaktsiinile Comirnaty. 
    1. jaanuaril andis Euroopa Komisjon Moderna vaktsiinile COVID-19 Vaccine Moderna

Kaks nimetatud vaktsiini kokku tagavad 460 miljoni annuse kasutuselevõtu Euroopa Liidus (Euroopa Liidus elab 446 miljonit inimest).

Pfizer/BioNTech lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini ca 325 000 inimesele, AstraZeneca lepinguga ca 665 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga ca 300 000 inimesele. Vaktsiinitootjate Curevac ja Moderna vaktsiinikoguste jaotus liikmesriikide vahel on veel täpsustamisel, kuid Eesti taotleb pro rata (elanikkonna protsendi alusel kogu EL elanikkonnast) koguseid (Moderna 234 467; Curevac 659 383). Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa.

Lisaks on maailmas on arendamisel veel üle 200 vaktsiinikandidaadi ning Euroopa Liit teeb kõik selleks, et vaktsiinid saavad kõikidele Euroopa Liidu kodanikele kättesaadavaks esimesel võimalusel.

Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa. Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik.

Viimati uuendatud: 16.01.2021 22:45

Kas said vastuse oma küsimusele?

Otsustati, et esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele:

  • tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed – ca 30 000 inimest
  • hoolekande asutuste töötajad ja elanikud – ca 25 000 inimest
  • kõik üle 70 aastased inimesed ja teatud diagnoosidega inimesed – ca 260 000 inimest

Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist ühiskonna toimimiseks kõige kriitilisemate valdkondade esindajatele:

  • kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad
  • elutähtsate teenuste osutajad (hädaolukorra seaduse tähenduses)

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Iga vaktsineerimine annab panuse viiruse leviku peatamiseks ja harjumuspärase elu juurde tagasi pöördumiseks ning võimaldab kaitsta ka neid, kes erinevatel põhjustel end vaktsineerida ei saa. Esimesel võimalusel on piisava vaktsiinikoguse olemasolul kavas võimaldada vaktsineerimist kõigile Eesti elanikele, kes seda soovivad. Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_19.01.pdf)

Viimati uuendatud: 27.01.2021 15:48

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik.

Viimati uuendatud: 16.01.2021 10:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Valitsuse plaani kohaselt on 2021. aasta lõpuni koroonaviiruse vastane vaktsineerimine kõigile Eesti inimestele tasuta, sh ravikindlustamata inimestele.

Viimati uuendatud: 30.01.2021 20:05

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 vaktsineerimise korraldamiseks on esmajärjekorras kavas kasutada juba toimivaid süsteeme - haiglad, hooldekodud, perearstikeskused. Lisaks on kaalumisel ka muud võimalused, mis aitaksid saavutada kiirelt võimalikult suurt vaktsineerimisega hõlmatust laiemalt elanikkonnas.

Sõltuvalt sellest, millised vaktsiinid läbivad kõik uuringud ja saavad müügiloa, võib vaktsineerimise korraldus veidi erineda. Osa vaktsiine vajab spetsiifilisemaid transpordi- ja säilitustingimusi, samas teiste puhul on vaktsineerimine lihtsamini korraldatav.

Eestil on vaktsiinitootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused (sh eriti madalad temperatuurid ning külmahela nõuete järgmine). Terviseamet korraldab riigisisese vaktsiinide laialiveo vaktsineerimiskohtadesse vastavalt koostamisel olevale vaktsiinide jaotuskavale. Transport tagatakse selliselt, et vaktsineerimiskohtades ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad viis päeva tavatingimustel.

Vaktsineerimise üldise korralduse Eestis töötab välja Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud COVID-19 vaktsineerimise juhtrühm koostöös riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga. Vaktsineerimise juhtrühma kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile nõuandev kogu, kuhu kuuluvad erinevate erialaseltside esindajad.

Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_19.01.pdf).

Viimati uuendatud: 27.01.2021 15:45

Kas said vastuse oma küsimusele?

Pärast koroonaviiruse läbipõdemist võib patsiendi SARS-CoV-2 PCR analüüsi tulemus olla positiivne veel mitmeid nädalaid. Seetõttu terveks saanud patsienti karantiini lõpetamiseks testida vaja pole. Isolatsiooni lõpetab arst. Kuigi patsient pole pärast tervenemist ka positiivse testitulemuse korral enam nakkusohtlik, tuleb tavaellu tagasi pöördumiseks, sealhulgas tööle või kooli minekuks küsida perearsti hinnangut. Perearst on meditsiinivaldkonna ekspert, kelle arvamust ja otsust peab aktsepteerima. Eesti Perearstide Seltsi suunistega perearstidele saate tutvuda siin.

Viiruse leviku vältimiseks töökeskkonnas peab tööandja hindama bioloogilise ohuteguri esinemise tõenäosust ning võtma vajadusel tarvitusele meetmed, mis aitaksid ohtu ennetada. Lisainfo Tööinspektsiooni kodulehelt: "Koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur"

Viimati uuendatud: 22.01.2021 10:44

Kas said vastuse oma küsimusele?

Valdajal tuleb tagada kaupluse müügisaali, teenuse osutaja teenindussaali või kaubandusettevõtte üldkasutatava ruumi täituvus kuni 50% ulatuses ning selle 50% täituvuse raames ka nn 2+2 reegli järgimine.

Seega tuleb kõigepealt välja arvutada ruumi avalikuks kasutuseks olevast põrandapinnast 50%, ja kuna kliendid peavad järgima ka 2+ 2 reeglit, siis tuleb see 50% jagada 4-ga, et igale kliendile jaguks 4m2.

Näide: 100 m2 poe korral on maksimaalne poe külastajate arv 100/2/4=12,5 inimest.

Külastajate maksimaalsest lubatavast arvust tuleks võimaluse korral teavitada külastajaid kaupluse uksel kirjalikult.

Täpsemad nõuded inimeste gruppide suuruse kohta erinevate kohtade kaupa võib leida siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323112020002?leiaKehtiv

  • Avalikuks kasutuseks oleva põrandapinna arvutamisel arvestatakse müügisaali, teenindussaali või üldkasutatava ruumi kogu põrandapinda koos inventariga kaetud alaga.

Viimati uuendatud: 04.12.2020 16:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

Hetkel ei ole turismi eesmärgil võimalik Soomet külastada.

Alates 27.01.2021 saavad lisaks Soome kodanikele ja elanikele Soome siseneda vaid ühiskonna toimimise ja varustuskindluse seisukohast olulist tööd tegevad isikud ja vältimatutel põhjustel reisivad. Tööhõive- ja majandusministeerium peab nimekirja, mis määrab kindlaks need töökohad, mis on olulised ühiskonna toimimiseks või varustuskindluse tagamiseks. Nimekirjas olev kriitiline töö ei tähenda automaatselt riiki pääsemist. Tööandja peab kasutama eraldi vormi, et põhjendada, miks Soome saabuva töötaja tööülesanne on kriitiline ja et tööga ei ole võimalik viivitada. Vorm tuleb esitada Piirivalvele koos reisidokumentidega.

Soome saavad siseneda näiteks järgmised isikud või järgmistel põhjustel reisivad:

  • tervisehoiu- ja päästetöötajad (sealhulgas erakorraline abi) ja eakate hooldajad oma töökohustuste täitmisel;
  • kaubaveo- ja logistikapersonal oma tööülesannetes;
  • diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, sõjaväelased ja abiorganisatsioonide töötajad oma tööülesannete täitmisel;
  • rahvusvahelistel läbirääkimistel osalevate riikide esindajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalevad isikud;
  • välismaiste meediaettevõtete esindajad;
  • Soomes asuva kinnisvara või varakorralduse tõttu reisivad;
  • välismaal elava Soome kodaniku pereliikmed;
  • vältimatutel perekondlikel põhjustel reisivad (näiteks oma lapse sünd, lähedase raske haigus, enda pulmad, suhe) või muud kaalukad isiklikud põhjused. Sugulastena käsitletakse seejuures abikaasat (sh vabaabielu), lapsi, vanemaid, vanavanemaid, st et õdesid ja vendi enam külastada ei saa;
  • Soomes õppimine;
  • Soome elamisloaga reisivad;
  • rahvusvahelist kaitset vajavad või muudel humanitaarsetel põhjustel reisivad isikud;
  • erigrupid (nt kultuuri, spordi, ettevõtluse esindajad).

Piirangud kehtivad kuni 18.03.2021. Kõikide Soome sisenejate suhtes kehtib soovitus jääda 10. päevaks eneseisolatsiooni. Piiril testitakse kõiki, v.a kaubaveo- ja logistikatöötajad.

Täpsemat infot Soome reisimise kohta saab Soome terviseameti kodulehelt, kus on eestikeelsed juhised Soome saabuvatele reisijatele ja töötajatele: https://thl.fi/fi/web/infektiotaudit-ja-rokotukset/ajankohtaista/ajankohtaista-koronaviruksesta-covid-19/matkustaminen-ja-koronaviruspandemia/matkustajaohjeet-eri-kielilla/juhised-soome-saabuvatele-reisijatele-ja-tootajatele.

Viimati uuendatud: 18.02.2021 16:42

Kas said vastuse oma küsimusele?

Praegu ei ole aeg tavapäraseks reisimiseks ega puhkusereisideks.

Paljudes riikides on kehtestatud eriolukord või erinevaid piiranguid. Vastavalt viiruse levikule võidakse neid meetmeid jätkuvalt kas leevendada või tugevdada. Meetmete leevendamine toimub erinevates riikides erineva tempoga ning leevendatud meetmeid võidakse uuesti kehtestada. Jätkuvalt on tõenäoline, et lende tühistatakse, puudub linnadevaheline transport ning restoranid, majutusasutused, vaatamisväärsused, suusakeskused ja rannad on suletud. Arvestama peab riikide erinevate karantiinireeglitega, mis kindlasti ei võimalda puhkusereisi eesmärki täita.

Kuna olukord võib muutuda kiiresti ning riigid võivad võtta rahvatervise huvides vastu täiendavaid piiranguid, tasuks kindlasti tähelepanu pöörata reisi tühistamise võimalustele, kuna reisile ei pruugi olla võimalik minna.

Enne reisi broneerimist soovitame uurida reisiinfot lehelt ReisiTargalt ja sihtriigi ametiasutuste veebilehtedelt. Lisaks soovitame uurida reisija õiguste kohta Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti veebilehel.

Viimati uuendatud: 04.12.2020 17:05

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 22.02.2021 on sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud järgmistel tingimustel:

Välistingimustes:

  • osalejate arv kuni 250 isikut, kes peavad olema kuni 10 liikmelistes rühmades, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et rühmad ei puutu kokku teiste rühmadega. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade osas või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Sisetingimustes:

  • lubatud on üksnes individuaaltegevus või individuaaltreening, sealhulgas juhendajaga ning hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Kõik rühmategevused on keelatud. Individuaaltegevuse või individuaaltreeningu piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  • tagatud on ruumi kuni 50% täituvus;
  • osalejate arv kuni 200 inimest;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid, ruumid peavad olema 50% täituvusega ning osalejaid kuni 200 inimest;
  • välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võib osaleda, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 250 isikut tuleb tagada nende hajutatus;
  • pealtvaatajad ei ole lubatud;
  • ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00.

Piiranguid ei kohaldata üldhariduskoolide õppijate osas, kes võivad viibida ja liikuda õppehoones või koolieelses lasteasutuses, kui tegevust või treeningut viiakse läbi samas klassis või püsivalt koosviibivate laste osas, võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade esi- ja meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele.

Viimati uuendatud: 25.02.2021 13:56

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui saate Terviseametilt SMS-i või robotkõne infoga, et olete olnud koroonaviirusesse nakatunuga lähikontaktis, tähendab see, et Terviseameti andmetel on Teil olnud lähikontakt inimesega, kellel on laboratoorselt ja/või arsti kinnitatud koroonaviirus SARS-CoV-2.

Lähikontaktsetele saadetavas SMS-is on märgitud ära eneseisolatsiooni kuupäeva algus ja lõpp. Testimisele aja broneerimiseks on SMS-is ära toodud number, kuhu saate helistada.

Kõik kinnitatud haigestunud isikuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma koju eneseisolatsiooni. See kehtib ka olukorras, kus koroonaviirusega kokkupuude on toimunud ümbritseva keskkonna (saastunud pinnad, hooned jne) kaudu.

Tulenevalt COVID-19 nakkushaiguse maksimaalsest peiteperioodist palume Teil viibida kodus 10 päeva alates lähikontaktist ning jälgida oma tervislikku seisundit. Teavitage esimesel võimalusel oma perearsti enda kokkupuutest koroonaviirusesse haigestunuga. Terviseseisundi halvenemisel teavitage taaskord oma perearsti ning järgige edasisi perearsti juhiseid.

Teiega koos elavad inimesed ei pea kodus püsima, kui neil ei esine haigussümptomeid, vaid saavad jätkata oma igapäevase eluga.

Terviseamet soovitab lähikontaktsetel 10-kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Käitumisjuhis COVID-19 haige lähikontaktsetele on leitav Terviseameti kodulehel: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/lahikontaktse-juhis.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed. Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik. Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada. Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.

Viimati uuendatud: 02.02.2021 09:51

Kas said vastuse oma küsimusele?

Enesesolatsiooni peab jääma COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne. Lähikontaktse lähikontaktne ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui tal puuduvad haigusnähud.

Haiguskahtluse korral tuleb 10 päeva oma tervist jälgida. Kui Sul on haigusnähud ja kahtlustad, et võid olla nakatunud koroonaviirusesse, siis helista oma perearstile.

Viimati uuendatud: 02.02.2021 09:52

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 22. veebruarist ei ole ujalates ja saunades viibimine üldjuhul lubatud. Individuaalseks ujumiseks kui sportlikuks tegevuseks on lubatud kasutada vaid neid siseujumisbasseine, mis on registreeritud Eesti spordiregistris ja mille siseujumisbasseinil on määratud võistlusradade arv.

Viimati uuendatud: 22.02.2021 11:25

Kas said vastuse oma küsimusele?

Seoses koroonaviiruse uue tüve levikuga Suurbritannias soovitab Välisministeerium tungivalt vältida reisimist Suurbritanniasse. Suurbritanniasse reisimisel tuleb kindlasti arvestada täiendavate võimalike piirangutega sealt naasmisel või teistesse riikidesse saabumisel, samuti reisil tekkida võivate ettenägematute tõrgetega.

Alates 14. jaanuarist tuleb välisriikidest Inglismaale reisimiseks esitada negatiivne COVID-19 testitulemus. Test peab olema tehtud mitte varem kui 72 tundi enne reisi algust ja on kohustuslik kõigile, vaatamata sellest kas reisi lähteriik on Ühendkuningriigi valitsuse niinimetatud reisikoridoride nimekirjas või mitte.

Koroonaviiruse uue tüve leviku tõttu Suurbritannias on seal alates 20. detsembrist kasutusele võetud täiendavad piirangud, millega saab tutvuda https://www.gov.uk/guidance/tier-4-stay-at-home (inglise keeles).

Välisministeerium jälgib pidevalt olukorda ning ajakohastab sellele vastavalt reisisoovitusi lehel Reisi Targalt https://reisitargalt.vm.ee/. Kui Eesti kodanikel tekib koju pöördumisega probleeme, siis palub välisministeerium helistada konsulaarabi hädaabitelefonil: +372 53 01 9999 (24 h).

Viimati uuendatud: 12.01.2021 16:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

Niisked ja märgunud maskid meid enam ei ei kaitse, sest viiruseosakesed jäävad niiske materjali külge hästi kinni. Kuid - õues ei olegi vajalik maski kanda. Juhul kui see on vajalik näiteks tööülesande tõttu, siis tuleb maski vahetada tihedamini või iga kord kui see hakkab muutuma niiskeks või märjaks (ei ole vahet, millisest materjalist mask tehtud on).

Viimati uuendatud: 28.12.2020 12:37

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 1. jaanuarist tuleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist Eestisse tulles teha vähemalt 72 tundi enne reisi algust SARS-CoV-2 test. Testi tegemise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele.

Piiriületuse järgselt tuleb jääda 10 päevasesse eneseisolatsiooni. Eneseisolatsiooni aega on võimalik lühendada kui lisaks enne riiki saabumist tehtud testile teha test ka kuuendal päeval pärast Eestisse saabumist. Kui mõlema testi tulemus on negatiivne, võib naasta tavapärase elukorralduse juurde. Esimese negatiivse testitulemuse selgumise järel ei ole võimalik täita vältimatuid töökohustusi, kuid on võimalik osaleda vältimatul perekondlikul sündmusel.

Inimestel, kellel ei ole võimalik vähese etteteatamiseaja tõttu teha testi 72 tundi enne reisi, on võimalik teha test vahetult Eestisse saabumisel. Eneseisolatsiooni aja lühendamiseks tuleb teine test teha mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tulemuse teadasaamist. Mõlema testi tulemused peavad olema negatiivsed.

Eneseisolatsiooni periood lüheneb ka siis, kui arst hindab inimese nakkusohutuks. Eneseisolatsiooni lühendamiseks tuleb testimine läbida ka alla 12-aastastel lastel.

Ühendkuningriigist saabunud inimene tohib eneseisolatsioonist lahkuda arsti, politsei või päästeametniku korraldusel või hädajuhtumi korral. Eneseisolatsioonis viibija tohib kodust lahkuda ka eluks hädavajaliku soetamisel, kui seda pole võimalik muul kombel saada. Õues tohib viibida täielikult teiste inimestega kontakte vältides. Sõltumata kodust või püsivast viibimiskohast lahkumise põhjusest, tuleb järgida kõiki koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid.

Jätkuvalt jäävad kehtima erandid, kellele testitegemise ega eneseisolatsiooni piirangud ei laiene juhul kui nendel inimestel puuduvad haigustunnused. Näiteks ei laiene piirangud sõjalise kaitse koostöös Eestisse saabujatele, diplomaatidele, hädaolukorra lahendajatele.

Viimati uuendatud: 03.02.2021 08:07

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui testimine välisriigis on tasuline, siis hiljem Eestisse saabudes riigilt raha tagasi ei saa. Eestis testimise maksustamine ei ole muutunud. Sadamas ja lennujaamas on võimalik kohe riiki saabudes testida ning EV isikukoodiga on testimine tasuta.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 14:54

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui reisitakse neil eeltoodud põhjustel, siis ei pea testi enne Eestisse tagasi tulekut tegema. See kehtib nii Balti riikide kui ka Soome puhul.

Alates 27.01.2021 saavad lisaks Soome kodanikele ja elanikele Soome siseneda vaid ühiskonna toimimise ja varustuskindluse seisukohast olulist tööd tegevad isikud ja vältimatutel põhjustel reisivad. Tööhõive- ja majandusministeerium peab nimekirja, mis määrab kindlaks need töökohad, mis on olulised ühiskonna toimimiseks või varustuskindluse tagamiseks. Nimekirjas olev kriitiline töö ei tähenda automaatselt riiki pääsemist. Tööandja peab kasutama eraldi vormi, et põhjendada, miks Soome saabuva töötaja tööülesanne on kriitiline ja et tööga ei ole võimalik viivitada. Vorm tuleb esitada Piirivalvele koos reisidokumentidega.

Soome saavad siseneda näiteks järgmised isikud või järgmistel põhjustel reisivad:

  • tervisehoiu- ja päästetöötajad (sealhulgas erakorraline abi) ja eakate hooldajad oma töökohustuste täitmisel;
  • kaubaveo- ja logistikapersonal oma tööülesannetes;
  • diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, sõjaväelased ja abiorganisatsioonide töötajad oma tööülesannete täitmisel;
  • rahvusvahelistel läbirääkimistel osalevate riikide esindajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalevad isikud;
  • välismaiste meediaettevõtete esindajad;
  • Soomes asuva kinnisvara või varakorralduse tõttu reisivad;
  • välismaal elava Soome kodaniku pereliikmed;
  • vältimatutel perekondlikel põhjustel reisivad (näiteks oma lapse sünd, lähedase raske haigus, enda pulmad, suhe) või muud kaalukad isiklikud põhjused. Sugulastena käsitletakse seejuures abikaasat (sh vabaabielu), lapsi, vanemaid, vanavanemaid, st et õdesid ja vendi enam külastada ei saa;
  • Soomes õppimine;
  • Soome elamisloaga reisivad;
  • rahvusvahelist kaitset vajavad või muudel humanitaarsetel põhjustel reisivad isikud;
  • erigrupid (nt kultuuri, spordi, ettevõtluse esindajad).

Piirangud kehtivad kuni 18.03.2021. Kõikide Soome sisenejate suhtes kehtib soovitus jääda 10. päevaks eneseisolatsiooni. Piiril testitakse kõiki, v.a kaubaveo- ja logistikatöötajad.

Viimati uuendatud: 18.02.2021 16:45

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vastavalt Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskirjale:

Korraldusega muudetakse vastavalt teadusnõukoja ning Terviseameti soovitustele nakatumise maksimaalset määra, mille puhul ei ole vähemalt viimased 10 päeva Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonnas, Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriigis või Andorra Vürstiriigis, Monaco Vürstiriigis, San Marino Vabariigis ja Vatikani Linnriigis (Püha Tool) viibinud ja Eestisse saabuval isikul kohustust eneseisolatsioonis viibida või läbida isolatsiooniperioodi lühendamiseks testimine. Korraldusega määratakse varasema maksimaalse 50 nakatunu 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul asemel piirmääraks 150 nakatunut 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.

Seega kui riigis on näit alla 150, siis võivad tulla kõik soovijad, vaatamata eesmärgile ja ei pea jääma isolatsiooni.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 15:16

Kas said vastuse oma küsimusele?

Sotsiaalministeeriumi juures 13. jaanuaril kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas muuhulgas ka Pfizer/BioNTech vaktsiini kahe süsti vahelise intervalli pikendamist ning jõudis kokkuleppele, et seda ei toetata.

Komisjoni liikmed jõudsid ühiselt järeldusele, et peame toetuma läbiviidud uuringutele ning teemat võib uuesti kaaluda, kui tuleb täiendavaid andmeid sellest, et vaktsiini efektiivsus ei vähene, juhul kui teine doos manustada hiljem. Seega tuleb lähtuda tootja antud juhistest ning vaktsineeritavad tuleks teistkordselt vaktsineerida 21 päeva pärast esimese doosi saamist või selle päeva lähedal esimesel võimalusel.

Viimati uuendatud: 17.01.2021 17:38

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 22.02.2021 on sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud järgmistel tingimustel:

Välistingimustes:

  • osalejate arv kuni 250 isikut, kes peavad olema kuni 50 liikmelistes rühmades, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et rühmad ei puutu kokku teiste rühmadega. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade osas või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Sisetingimustes:

  • tagatud on üksnes individuaaltegevus või individuaaltreening, sealhulgas juhendajaga ning hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Kõik rühmategevused on keelatud. Individuaaltegevuse või individuaaltreeningu piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  • paarismängud on lubatud ainult nendel spordialadel, mis lähevad individuaalspordiala mõiste alla. Nendeks on kuus spordiala: tennis, lauatennis, padel, sulgpall, rannavõrkpall, rannatennis;
  • tagatud on ruumi kuni 50% täituvus;
  • osalejate arv kuni 200 inimest;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid, ruumid peavad olema 50% täituvusega ning osalejaid kuni 200 inimest;
  • välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võib osaleda kuni 250 isikut ja tagatud peab olema nende hajutatus;
  • pealtvaatajad ei ole lubatud;
  • ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00.

Piiranguid ei kohaldata õppekavavälisele tegevusele üldhariduskoolide nende õpilaste puhul, kellel on käesoleva korraldusega lubatud viibida õppehoones ja kes õpivad samas klassis. Samuti ei kohaldata piirangut koolieelses lasteasutuses, kui tegevust või treeningut viiakse läbi sama lasteaia rühma lastega, kes iga päev kokku puutuvad. Samuti ei kohaldata piirangut professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistri- ja esiliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, puuetega inimeste tegevustele, sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tegevusele.

Täpsem info Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Viimati uuendatud: 22.02.2021 14:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui olete viimase 6 kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud, siis saate digilugu.ee portaalist uuringu saatekirja vastuse või ka asjakohase epikriisi (analüüsitud isiku isikuandmed, analüüsi metoodika, selle tulemus, analüüsi tegemise koht, aeg, tegija ning viimase andmed) ning need andmed vajadusel riigipiiri ületamisel või siis tööandjale esitada.

Kui olete haiguse läbi põdenud välismaal, siis saate enda läbipõdemist tõestada, esitades teise riigi arsti väljastatud tõendi läbipõdemise kohta (tõendil peab olema ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles analüüsitud isiku isikuandmed nt analüüsi metoodika, selle tulemus, testi tegemise koht, aeg, tegija ning viimase andmed). Samuti võib tõendiks olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud.

Viimati uuendatud: 04.02.2021 12:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus vaktsineerimine nõuetekohaselt dokumenteerida ja edastada andmed tervise infosüsteemi. Kui olete Eestis vaktsineeritud, siis on võimalik ise oma immuniseerimise andmetega tutvuda ja need vajaduse korral välja printida digilugu.ee portaalis (immuniseerimisteatis, epikriis). Samuti on võimalik vaktsineeritust tõendada immuniseerimispassiga, mille tervishoiuteenuse osutaja saab välja anda paberkandjal.

Inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal olles, saavad vaktsineeritust tõestada, esitades immuniseerimispassi, selle koopia või vastava sertifikaadi, millel muu hulgas kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles immuniseeritud isiku isikuandmed, nt haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, selle partii number, manustatud annus, mitu annust on isikule manustatud ning immuniseerija nimi jm andmed. Samuti võib tõendiks olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud.

Viimati uuendatud: 04.02.2021 12:25

Kas said vastuse oma küsimusele?

Hetkel kasutusel olevate vaktsiinidega eakate kodudes vaktsineerimist teha ei saa, sest vaktsiinid ei võimalda lahustamist st ühes ampullis on mitu doosi. Peame ootama, kui tuleb kasutusele vaktsiin, mida saab muretumalt transportida, et hakata vaktsineerimist läbi viima mobiilselt.

Viimati uuendatud: 10.02.2021 10:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui vaktsineerimine viiakse läbi perearsti juures, siis annab perearst vaktsineeritule soovi korral ka paberkandjal immuniseerimispassi. Immuniseerimispass antakse tasuta.

Paljudel inimestel on immuniseerimispassid juba eelnevalt olemas. Nendel palume see kindlasti vaktsineerimisele kaasa võtta.

Viimati uuendatud: 10.02.2021 11:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

Informatsiooni muude riikide sisenemistingimuste kohta leiad Reisi Targalt lehelt.

Reisimisel tasub kinni pidada järgmistest põhimõtetest:

• enne reisi planeerimist vaata sihtriigi nakatunute suhtarvu välisministeeriumi kodulehelt ;

• reisipiirangute kohta sihtriigis saad teavet lehelt Reisi Targalt, Euroopa Liidu ReOpen portaalist ja detailselt sihtriigi välisesindusest;

• registreeri oma reis välisministeeriumi lehel Reisi Targalt, et saaksime Sind võimalikest kriisidest teavitada;

• järgi terviseameti soovitusi turvaliseks lennureisiks, haigussümptomite esinemisel lükka reis edasi ja võta ühendust perearstiga;

• sõlmi reisikindlustus ning tutvu hoolikalt kindlustustingimustega (k.a COVID-19 põhjustatud reisitõrgete korral);

• piiriületusel tuleb täita deklaratsioon, mida saab teha ka elektrooniliselt. Deklaratsiooni saab täita 24 tundi enne Eestisse saabumist: iseteenindus.terviseamet.ee. Palun hoia alles pärast ankeedi täitmist meiliga saabunud kinnituskiri! Endiselt saab deklaratsioone täita ka paberil, mille leiad siit;

• asukohariigis järgi kohalike ametivõimude juhiseid ning hoia end kursis võimalike uute piirangutega;

• reisilt naastes järgi Eestis kehtivaid reegleid, viiruskahtluse korral võta ühendust oma perearstiga.

Riigid võivad muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi väga lühikese etteteatamisega. Täpsema info saamiseks sihtriigi tingimuste kohta soovitame pöörduda vastava välisriigi esinduse või ametiasutuste poole.

Lisateave koroonaviiruse ja liikumispiirangute kohta: riigi infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247).

Viimati uuendatud: 10.02.2021 14:04

Kas said vastuse oma küsimusele?

Põhikooli lõpueksamid ning gümnaasiumi riigieksamid toimuvad plaanipäraselt. Paljud huvigrupid, teiste seas Eesti koolijuhtide ühendus, Õpetajate liit, Eesti haridustöötajate liit, Eesti koolipsühholoogide ühing, Eesti emakeeleõpetajate selts, Eesti noorteühenduste liit, Eesti õpilasesinduste liit, Eesti üliõpilaskondade liit, Eesti puuetega inimeste koda ja Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on väljendanud seisukohta, et tänavu on mõistlik siduda põhikooli lõpueksamite tulemus lõpetamisest lahti.

Tavaliselt teisendatakse põhikoolieksamite tulemused numbrilisteks hinneteks ning põhikooli saab lõpetada juhul, kui õpilane on saanud kolmel eksamil (eesti keele või eesti keel teise keelena, matemaatika ja valikeksam) vähemalt „rahuldava“ tulemuse. Sellel aastal punkte hinneteks ei teisendata, tunnistusele kantakse punktisumma protsent maksimaalsest tulemusest. Lõpetamine ei sõltu eksamitulemusest. Eksameid tuleb sooritada tavapäraselt kolm: eesti keel või eesti keel teise keelena, matemaatika ning aine õpilase valikul. Eesti keel teise keelena (B1-tasemel) eksamil 60% saavutamisel saab õpilane ka eesti keele tasemetunnistuse.

Gümnaasiumi riigieksamid toimuvad tavapäraselt. Õpilane on eksami sooritanud ja saab gümnaasiumi lõpetada, kui ta kogub eksamil vähemalt ühe punkti, mis on minimaalne positiivne tulemus.

2020/2021. õppeaastal ei ole õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine kooli lõpetamise tingimuseks. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimise või praktilise töö on eriolukorrast tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, saab abiturient gümnaasiumi lõpetada ka õpilasuurimust praktilist tööd sooritamata.

Viimati uuendatud: 25.02.2021 17:30

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsineerimiskeskused alustavad haridusasutuste töötajate vaktsineerimist 15. veebruariga algaval nädalal. Vaktsineerimist alustatakse üldhariduskoolide töötajatest.

Lisaks õpetajatele saavad end vaktsineerida ka teised töötajad, kes koolis nakkusohuga kokku võivad puutuda, sõltumata nende töötamise vormist. See tähendab, et vaktsineeritavate nimekirja saate lisada ka näiteks koolis töötavate noorsootöötajate, kokkade, koristajate (ka juhul, kui nad töötavad käsunduslepinguga või on vastavat teenust pakkuva ettevõtte töötajad) jt andmed. Kui inimene töötab mitmes koolis, peab ta ise otsustama, millise kooli nimekirjas ta vaktsineerimiseks esitatakse.

Täpsem info haridustöötajate vaktsineerimise kohta Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.

Viimati uuendatud: 16.02.2021 11:16

Kas said vastuse oma küsimusele?

Maski kandmine on vajalik, sest praegu ei ole lõplikult selge, kas läbipõdemine ja vaktsineerimine välistavad nakkuse edasikandluse, ning läbipõdemise korral ei ole täielikult välistatud ka uuesti haigestumine. Samuti on praeguses COVID-19 pandeemia olukorras nakatumisrisk väga kõrge.

Viimati uuendatud: 16.02.2021 13:53

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.