Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.

Fookuses: Harjumaa, Ida-Virumaa, (huvi)haridus, peod

Ava kõik vastused

Alates 25. jaanuarist taastub Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal kontaktõpe täies mahus.

28. detsembrist -17. jaanuarini kehtivad lisapiirangud Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal Üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide hoonete õppetegevuseks kasutatavad ruumid on õppijatele suletud. Piirangut ei kohaldata, kui

  • õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid
  • õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks
  • sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.

Alates 11. jaanuarist võivad kontaktõppes osaleda 1. -4. klassi, 9. klassi ning 12. klassi õpilased. Avatuks jäävad erivajadustega õpilaste koolid, kus enamus õpilasi on tõhustatud toel või eritoel. Lasteaiad jätkavad ettevaatusabinõusid kasutades oma tavapärast tööd.

11. jaanuarist jätkub haridusasutustes õppetegevus tavakorras (välja arvatud Ida-Virumaal ja Harjumaal) Võimalike piirangute rakendamise otsustavad Terviseamet ja koolipidaja, võttes arvesse Haridus- ja Teadusministeeriumi stsenaariumeid ning Terviseameti ja teadusnõukoja soovitusi.

Õppetööd läbi viies tuleb igal juhul järgida ohutusnõudeid:

  • vähendada erinevate gruppide vahelisi kontakte (nt korraldada tunde ainult koduklassis, korraldada söögivahetunnid eraldi)
  • hajutamine
  • tuulutamine
  • hügienireeglite järgimine
  • soovitame kanda maski.

Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 12:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ekskursioone ja muid väljaspool haridusasutust toimuvaid üritusi korraldades tuleb silmas pidada, et praegu on esmatähtis vähendada inimestevahelisi kontakte. Kui üritus siiski toimub, tuleks see korraldada nii, et koos oleksid need õppijad, kes nagunii õppetöö toimumise ajal igapäevaselt kokku puutuvad. Soovitame üritusi korraldada virtuaalselt või hajutatult ja väiksemates rühmades nt klassi või rühma kaupa. Külastatavas paigas tuleb järgida ka seal kehtivaid reegleid.

Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring.

Alates 18. jaanuarist on Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal huviharidus ja –tegevus, täiendkoolitus ja –õpe, noorsootöö, sportimine ja treenimine lubatud sisetingimustes vaid individuaaltegevusena. Õues on kõik loetletud tegevused lubatud jätkuvalt kuni kümneliikmelises rühmas.

Mujal Eestis (va Harjumaa ja Ida-Virumaa) on spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused alates 11. jaanuarist lubatud järgmistel tingimustel:

  • sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid;
  • välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võib osaleda, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  • pealtvaatajad ei ole lubatud;
  • ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00.

Ülevaate hariduselule kehtivatest piirangutest leiab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebist.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 19:46

Kas said vastuse oma küsimusele?

Sellist kohustust ei ole.

Jälgida tuleb seda, et lasteasutuses ei tohi viibida haigustunnustega lapsed, lapsevanemad ja töötajad.

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse riskide maandamiseks.

Viimati uuendatud: 31.08.2020 17:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eestisse võivad reisida:

  • Inimesed, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis, sõltumata, kas neil on haigustunnused või mitte.
  • Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi Konföderatsiooni, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi või Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi ja Vatikani Linnriigi (Püha Tool) kodanikul, elanikul ning inimesed, kellel on pikaajaline viisa, kellel ei esine haigusnähte, ja tema perekonnaliikmel, kellel ei esine haigusnähte.
  • Kõik inimesed, kes saabuvad Eesti Vabariiki Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist ja neil ei esine haigusnähte.
  • Kolmandast riigist saabuvad välismaalased, kes tulevad Eestisse õppima või töötama ja kellel ei esine haigusnähte.

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel.

Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid. Isikutele, kes saabuvad kõrge nakkusriskiga riikidest kehtib jätkuvalt kohustus viibida eneseisolatsioonis 10 päeva pärast riiki saabumist. Isolatsiooniperioodi lühendamiseks tuleb end testida kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning kuuendal päeval pärast nimetatud testi testida end Eestis. Kui mõlema testi tulemused on negatiivsed, on võimalik isikul eneseisolatsioon lõpetada enne 10. päeva. Võmalus on teha test ka vahetult Eestisse saabumise järel. Ka sellel juhul on võimalik eneseisolatsiooni lühendada testiga, mis on tehtud mitte varem kui 6 päeva pärast esimest testi ning millest mõlemad peavad olema negatiivsed. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on välisministeeriumi kodulehel.

Kui inimene, kes saabub Eestisse kolmandast riigist siia õppima või töötama, tuleb riigist või läbib riiki, mis ei ole välisministeeriumi lehel välja toodud või on „punane“, tuleb tal jääda isolatsiooni, mis tähendab, et tööandja või õppeasutus tagab:

  • töötaja või õppija transpordi ja võimaluse viibida eneseisolatsioonis (10 päeva) Eestisse saabumisest;
  • töötaja või õppija COVID-19 testimise viivitamatult Eestisse saabumisel ning kordustestimise mitte varem kui Eestis viibimise 6. päeval;
  • töötaja ei tohi asuda tööle ega õppija õppima esimese 10. päeva jooksul alates Eestisse saabumist;
  • töötaja võib asuda tööle ja õppija õppima 11. päeval eeldusel, et tema teine koroonaviiruse COVID-19 test on negatiivne.

Erandina on lubatud Eestisse siseneda järgmistel haigusnähtudeta välismaalastel:

  • kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane;
  • kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega;
  • kes on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse kutsel Eestisse töökohtumisele saabuva välisdelegatsiooni liige;
  • kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
  • kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene;
  • kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega;
  • kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
  • kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks;
  • Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks;
  • kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene;
  • kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel. Taotlus tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus. Eritaotluse eesmärk on võimaldada kolmandate riikide kodanikel taotleda välispiiri ületamise lubamist, Eestisse sisenemise eesmärgil, eelkõige perekondlikel põhjustel, nt matused, pulmad, pereliikme haigestumine, hädavajalik kohtumine pereliikmega. Eritaotluse alusel Eestisse siseneda lubatud välismaalasele kehtib üldine liikumisvabaduse piirang ning ta ei tohi 10 päeva jooksul oma püsivast elu- või viibimiskohast lahkuda.

Eestisse saabuja elektroonilise piiriületaja tervisedeklaratsiooni saab täita ära juba 24h enne Eestisse tulekut. Nii toimides läheb piiriületus ladusamalt ja ei pea ootama järjekorras, et täita paberil deklaratsiooni.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 12:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

Testi saab teha Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal Confido meedikute abil ning Tallinna lennujaamas Qvalitase ajutises testimispunktis saatekirja alusel. Saatekiri vormistatakse inimesele kohapeal. Saatekirja vormistamine ja proovi võtmine võtab aega umbes 5 minutit. Sadamas ja lennujaamas testitakse inimesi elavas järjekorras. Testimispunktid on avatud viimaste laeva- ja lennureisijate saabumiseni.

Reisijad, kes saabuvad riskiriigist muu sadama või lennujaama kaudu, rongiga või maismaad pidi, saavad testimise aja kokku leppida SYNLABi ja Medicumi testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000 (E-R 9-17). Eelisjärjekorras testitakse haigussümptomitega inimesi, seetõttu on järjekorrad 1-2 päeva. Kui teate oma Eestisse saabumise aega, on soovituslik aeg testimisele ette broneerida. Testida saab üle Eesti avalikes testimiskohtades Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Viljandis, Paides, Rakveres, Kuressaares, Võrus, Kärdlas, Sillamäel, Haapsalus, Raplas, Valgas ja Põlvas. Lisainfo testimise kohta on leitav https://koroonatestimine.ee/.

EV isikukoodiga on testimine tasuta, välismaalased saavad kohapeal tasuda kaardimaksega.

Eestisse kõrge nakkusriskiga riigist saabujatel, kes soovivad lõpetada isolatsiooni varem kui kümnendal päeval, tuleb mitte varem kui 72 tundi enne Eestisse saabumist teha test. Seejärel võib teha teise testi Eestis mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimest testi. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. Isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt kui mõlemate testide tulemused on negatiivsed.

Tasuta testimiseks (EV isikukoodiga) tuleb broneerida aeg telefonil 678 0000 (E-R 9-17). Tasulist testi võib teha kõikide teenuseosutajate juures, kes seda võimalust pakuvad.

Viimati uuendatud: 15.01.2021 09:24

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjatele kehtib 10-päevane isolatsioonikohustus. Teave riskiriikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on toodud välisministeeriumi kodulehel.

Eneseisolatsioonikohustuse lühendamiseks on võimalik lasta end koroonaviiruse suhtes testida - selleks tuleb üks test teha mitte varem kui 72 tundi enne riiki saabumist ning teine test mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tulemuse teadasaamist (6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast). Kahe testi vahepealsel ajal tuleb viibida eneseisolatsioonis. Mõlema testi tulemused peavad eneseisolatsiooni lühendamiseks olema negatiivsed.

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Erandina on võimalik peale esimese negatiivse testi tulemuse teadasaamist minna tööle inimestel, kes täidavad tööandja otsusel ülesandeid, mis on vältimatult vajalikud. See tähendab, et tööandja peab igal üksikul juhul kaaluma, kas riskiriigist saabunud isik peab kindlasti tööülesandeid täitma füüsiliselt töökohal olles või on võimalik töö selliselt ümber korraldada, et inimene saab töötada kodust. Tööandja ei ole kohustatud inimest tööle lubama, vaid otsustab ise, kas töötaja kohalolu on vältimatult vajalik.

Kui tööandja siiski lubab tööle tulla riskiriigist Eestisse saabunud inimese, kellel on esimene testitulemus negatiivne, peab tööandja hindama võimalikku kollektiivi haigestumise riski. Töötamise lubamisel tuleb nii tööandjal kui ka töötajal võtta kasutusele kõik meetmed, et ennetada võimalikku viiruse levikut ja kollektiivi haigestumist, muuhulgas näiteks viia miinimumini kontakt teiste isikutega või kasutada isikukaitsevahendeid.

Tööandjal tuleb silmas pidada, et ka nimetatud juhtudel laienevad tööandjale töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad tööandja õigused ja kohustused, muu hulgas viimases sätestatud kohustus tagada tööohutus ning tervisekontrolli tegemine.

Eraldi tingimused kehtivad Euroopa Liidu ühtse nimekirja väliste kolmandate riikide (sealhulgas näiteks Vene Föderatsiooni ja Ukraina) kodanikele - nemad peavad Eestisse tööle või õppima saabudes viibima 10 päeva isolatsioonis ja tegema kokku 2 testi (üks Eestisse saabudes ning kordustestimine mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist), Tööle või õppima saavad nad minna peale 10 päevast isolatsiooni. Isolatsiooni lühendamise võimalust neil ei ole.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 12:42

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ei saa. Euroopa Liidu ühtsesse kolmandate riikide nimekirja mitte kuuluvate maade (näiteks Ukraina või Venemaa Föderatsiooni) kodanikud peavad Eestisse tööle või õppima saabudes viibima 10 päeva eneseisolatsioonis ja tegema kokku kaks koroonatesti (esimene viivitamata Eestisse saabumise järel ning teine mitte varem kui Eestis viibimise 6. päeval). Isolatsiooni lühendamise võimalust kolmandate riikide kodanikel ei ole.

Kui kolmanda riigi kodanikul on Eestis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis elamisluba või kelle alaline elukoht on Eestis, siis kehtivad talle samad õigused, mis Eesti kodanikele, ehk et kui inimene teeb riiki saabudes testi ning see osutub negatiivseks, võib ta tööandja otsusel täita ainult edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusining teha vältimatuid käike (nt hankida elukoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik). Mitte varem kui 6 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist võib teha teise testi. Kui ka selle tulemus on negatiivne, saab inimene minna tööle ja jätkata tavapärast elu.

Viisa ega registreeritud lühiajaline töötamine ei võimalda pärast esimese testi negatiivset vastust tööle ega õppima minna, vaid isik peab veetma 10 päeva isolatsioonis.

Teave riskiriikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on toodud välisministeeriumi kodulehel.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 10:37

Kas said vastuse oma küsimusele?

Välismaalastele on testimine tasuline, lennujaamas ja sadamas maksab see 52 eurot, mujal vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale.

Testida saab näiteks järgmiste teenuseosutajate juures:

Viimati uuendatud: 08.01.2021 10:27

Kas said vastuse oma küsimusele?

Erandina on lubatud Eestisse siseneda järgmistel haigusnähtudeta välismaalastel:

  • kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane;
  • kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega;
  • kes on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse kutsel Eestisse töökohtumisele saabuva välisdelegatsiooni liige;
  • kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
  • kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene;
  • kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega;
  • kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
  • kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks;
  • Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks;
  • kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene;
  • kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel. Taotlus tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus. Eritaotluse eesmärk on võimaldada kolmandate riikide kodanikel taotleda välispiiri ületamise lubamist, Eestisse sisenemise eesmärgil, eelkõige perekondlikel põhjustel, nt matused, pulmad, pereliikme haigestumine, hädavajalik kohtumine pereliikmega. Eritaotluse alusel Eestisse siseneda lubatud välismaalasele kehtib üldine liikumisvabaduse piirang ning ta ei tohi 10 päeva jooksul oma püsivast elu- või viibimiskohast lahkuda. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus, mille leiab politsei kodulehelt.

Eestisse saabuja elektroonilise piiriületaja tervisedeklaratsiooni saab täita ära juba 24h enne Eestisse tulekut. Nii toimides läheb piiriületus ladusamalt ja ei pea ootama järjekorras, et täita paberil deklaratsiooni.

Koroonaviiruse testimise võimalus Eestisse saabumisel Alates 1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida. Eesti elanikele on testimine tasuta, välismaalased saavad kohapeal tasuda kaardimaksega. Testi saab teha Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal ning Tallinna lennujaamas saatekirja alusel, saatekiri vormistatakse inimesele kohapeal. Kes saabuvad riskiriigist kas rongiga või maismaad pidi, võivad reisilt saabujana testimisele aja kokku leppida. Eestis testitakse esmases järjekorras sümptomitega inimesi. Seetõttu on järjekorrad 1-2 päeva, mistõttu on Eestisse saabumise aja teadmisel soovituslik aeg testimisele ette broneerida. Testida saab üle Eesti avalikes testimiskohtades. Välismaalased saavad eneseisolatsiooni lühendamiseks teha tasuliselt koroonatesti, aja broneerimiseks tuleb soovijatel helistada tasulist teenust pakkuvate teenuseosutajate telefoninumbritel. Testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene viibima täielikus eneseisolatsioonis. Negatiivsetest tulemustest teavitatakse testijat tekstisõnumi teel, positiivsete osas helistatakse, tulemus on nähtav ka terviseinfosüsteemis digilugu.ee ID-kaardiga sisenedes. Negatiivse testitulemuse korral tuleb kuus esimest päeva olla piiratud eneseisolatsioonis ehk käia tohib küll tööl ja näiteks poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Ka tööl viibides tuleks teistega distantsi hoida. Mitte varem kui 6 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu. See tähendab, et inimesele ei rakendu pärast kahte negatiivset testi 10-päevane liikumisvabaduse piirang, mis kehtib kõigile neile riskiriikidest tulijatele, kes testi ei tee. Teise testi aja kokkuleppimiseks helistatakse avaliku testimise kõnekeskusest testijale. Riskiriigiks loetakse riiki, kus koroonaviirusesse nakatumine on 50 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta või kõrgem. Lisainfo: www.terviseamet.ee, riiklik kriisiinfo telefon: +372 600 1247.

Viimati uuendatud: 13.01.2021 21:27

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 1. jaanuarist tuleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist EestisseÜhendkuningriigist Eestisse tulles teha vähemalt 72 tundi enne reisi algust SARS-CoV-2 test ning viibima saabumise järel oma elukohas või püsivas viibimiskohas 10 kalendripäeva. Testi tegemise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele. Inimestel, kes saabuvad Ühendkuningriigist Eestisse ja kellel ei ole võimalik vähese etteteatamiseaja tõttu teha testi 72 tundi enne reisi, on võimalik teha test vahetult Eestisse saabumisel. 10 päevase eneseisolatsiooni aja lühendamiseks tuleb teine test teha mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tulemuse teadasaamist. Mõlema testi tulemused peavad olema negatiivsed.

Teistest riikidest Eestisse sisenedes on kohustus 10 kalendripäevaks eneseisolatsiooni jääda:

  • kõikidel haigustunnustega inimestel,
  • COVID-19 riskiriigist saabunud või riskiriiki reisiteekonnal läbinud inimestel,
  • kõigil Eestisse saabuvatel inimestel, kes alustasid reisiteekonda riikidest või läbisid riike, mille kohta nakatumise andmed puuduvad,
  • Euroopa Liidu ühisnimekirja mitte kuuluvate kolmandate riikide (sealhulgas näiteks Vene Föderatsiooni ja Ukraina) kodanikel.

Teave riskiriikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on toodud välisministeeriumi kodulehel.

Tulles Eestisse COVID-19 riskiriikidest, mis kuuluvad Euroopa Liitu, Euroopa majanduspiirkonda, Schengeni alasse, on haigustunnusteta inimestel, kes soovivad lõpetada isolatsiooni varem kui kümnendal päeval, tuleb mitte varem kui 72 tundi enne Eestisse saabumist teha test. Seejärel võib teha teise testi Eestis mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. Isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt kui mõlemate testide tulemused on negatiivsed.tehes kaks koroonatesti ning saades mõlemale testile negatiivse tulemuse. Pärast esimest negatiivset testitulemust võib väljas käia üksnes järgnevatel juhtudel:

  1. kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
  2. kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  3. kui ta täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel või osaleb vältimatul perekondlikul sündmusel ja on teinud riiki saabumise järgselt vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne;
  4. kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  5. kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;
  6. kui ta on allkirjastanud Terviseameti juhistest ja kehtivatest nõuetest kinnipidamise kinnituse, millega kinnitab eelnimetatud nõuete täitmise kohustust.

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Euroopa Liidu ühtse nimekirja välistest kolmandatest riikidest (sealhulgas näiteks Vene Föderatsioonist ja Ukrainast) tulijad peavad Eestisse tööle või õppima saabudes viibima 10 päeva isolatsioonis ja tegema kokku 2 testi (üks Eestisse saabudes, teine pärast 6. päeva). Isolatsiooni lühendamise võimalust neil ei ole.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 12:45

Kas said vastuse oma küsimusele?

• Testimise üheks eelduseks on sümptomite avaldumine. Reeglina avalduvad sümptomid 5-6 päeva pärast nakatumist. Mõningatel juhtudel on inimene nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite avaldumist.

• Kui Sul on avaldunud sümptomid, püsi kodus ja helista oma perearstile või perearsti nõuandeliinile +372 6346 630 või 1220 (24/7). Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.

• Peale perearsti saatekirja laekumist testimise süsteemi, saadetakse täisealisele (alates 18 eluaastat) testitavale saatekirjas märgitud telefoninumbrile lühisõnum (SMS), mis annab võimaluse broneerida proovi andmise aeg online-broneerimissüsteemi kaudu. Peale saatekirja laekumist laboriinfosüstemi tekib Sul koheselt võimalus ennast proovi andmisele registreerida ka veebilehel https://www.veebiregistratuur.ee/102/?service=-1_468. Broneerides aega on vajalik end identifitseerida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart ID abil. Teenus on vabatahtlik ning annab täiendava võimaluse endale kiiresti aeg broneerida ilma, et peaksite testimise kõnekeskuse kõne ootama.

• Kõikidele, kes veebibroneeringu teenust ei kasuta või kelleni SMS tehnilistel põhjustel ei jõua, helistatakse testimise kõnekeskusest saatekirjade laekumise järjekorras 1 päeva jooksul (kõnesid tehakse esmaspäevast laupäevani). Kui kõnekeskusest ei ole 48 tunni jooksul helistatud, soovitame ühendust võtta perearstiga, et kontrollida saatekirjal telefoninumbri õigust ning saatekirja edastamist. Kui telefoninumber saatekirjal on õige, pöördu testimise kõnekeskuse poole, mille kontaktid lahtiolekuaegadega on leitavad veebilehel https://koroonatestimine.ee/klienditugi/.

• Kui oled saanud koroonaviiruse testile ninaneelu proovi andmise aja ning soovid täpsustada asukohta või teejuhiseid, on need leitavad veebilehel https://koroonatestimine.ee/testimispunktid/.

• Testima minnes võta kaasa isikut tõendav dokument ja mine õigeks ajaks kokkulepitud kohta.

• Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal ja kohas isikut tõendava dokumendi alusel. Ilma nendeta ei ole mõtet kohale tulla. Testima tasub tulla üksi.

Oota vastust. Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kahe tööpäeva jooksul, vastused kantakse ka digilugu.ee keskkonda. Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta.

• Kui Sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus ja järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi. Tervise halvenemise korral võta uuesti ühendust perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

COVID-19 kinnitatud haige peab püsima arsti otsusel eneseisolatsioonis, mille puhul kehtivad inimesele Vabariigi Valituse 29.10.2020 korralduse nr 336 nõuded. Inimene võib lahkuda eneseisolatsioonist vaid erandjuhtudel (kui isik on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral).

• Testimispunktide asukohad on välja toodud veebilehel https://koroonatestimine.ee/testimispunktid/, info tasulise testimise kohta on leitav https://koroonatestimine.ee/patsiendile/tasuline-testimine/, rohkem infot testimise kohta saab ka Terviseameti kodulehelt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus/testimine ja telefoninumbrilt 1247.

Viimati uuendatud: 12.01.2021 11:16

Kas said vastuse oma küsimusele?

Riiki sisenemise tingimused:

Alates 15. jaanuarist peavad riiki sisenejad esitama piiril tõendi negatiivsest Covid-19 testis, mis ei tohi olla vanem kui 72 tundi. Testitulemuse kinnitus, arstitõend, antikehade olemasolu tõend või muu meditsiinidokument tuleb esitada vedajale, nt lennundusettevõttele. Vastasel juhul ei pääse lennukisse.

Isikliku autoga Lätti sõites peab negatiivne test olema märgitud ankeeti Covidpass.lv. Selle nõude järgimist hakkab valikuliselt kontrollima piirivalve või politsei.

Covid-19 testi ei nõuta vaid alla 11-aastastelt lastelt, koroonaviiruse vastu vaktsineeritutelt, reisijateveo ettevõtte töötajatelt, töökohta või koju suunduvatelt meremeestelt, transiitreisijatelt, kes ei lahku lennujaamast, ja diplomaatidelt.

Testi ei pea tegema ka piiriäärsed elanikud, kes ületavad piiri töö- või õppeasjus igapäevaselt ja saavad seda tõendada

Kümnepäevase karantiini nõue jääb riiki saabumisel endiselt jõusse.

Alates 07. 12 tugevdatakse Läti piirikontrolli (eriti põhjalikult kontrollitakse sisenemiseks vajaliku elektroonilise ankeedi täitmist). Eestist Lätti sisenemisel kehtib 10-päevane eneseisolatsiooninõue.

Lätti on võimalik ilma eneseisolatsiooninõudeta siseneda, kui igapäevaselt ületatakse piiri töötamise, õppimise eesmärgil, lapsehoiuteenuse saamiseks, lähedaste hooldamiseks, tervishoiuteenuse saamiseks, riiki transiidina läbimiseks. Endiselt on lubatud Valga-Valka kaksiklinna elanike vaba liikumine.

Kõik Lätti reisijad peavad (ka transiidi, kaubavedude puhul) täitma kuni 48h enne piiriületust elektroonilise ankeedi lehel https://covidpass.lv/.

  • Alaealiste eest täidab ankeedi lapsevanem või seaduslik esindaja.
  • Ankeeti märgitakse isikuandmed koos kontaktandmetega ja eelneva 14 päeva reisiajalugu.
  • Ankeedi täitjad saavad QR-koodi, mis tuleb esitada piirivalveametnikule.
  • Erandina võivad igapäevaselt töö, õppimise, lapsehoiuteenuse saamise või alaealise/täiskasvanud erivajadusega õpilase saatmise eesmärgil piiriületajad ning Valga ja Valka elanikud, kes liiguvad Valga ja Valka omavalitsuste piires täita ankeedi korra 30 päeva jooksul. Rahvusvahelise kauba- või reisijateveoga tegelevad juhid võivad samuti täita ankeedi vaid korra 30 päeva jooksul.
  • Kasutades Lätti sisenemiseks rahvusvahelist reisijateveoteenust, tuleb ankeedi täitmise kinnitus (QR-kood) esitada mobiilseadmes või paberil välja prindituna vedajale.

Lisainfo ankeedi täitmise kohta on siin.

Riigisisesed piirangud: Lätis kehtib eriolukord 09. 11. 2020 – 07. 02. 2021. Kuni 25.01.2021 kehtivad rangemad piirangud eelkõige kaubanduses ja teeninduses samuti kehtib nädalavahetustel liikumispiirang.

Kõik avalikud ja eraüritused on keelatud, lubatud on suhtlus vaid oma leibkonna piires:

  • 2+2 eraldatuse reegel;
  • kõikjal siseruumides (lisaks ka vabaõhu müügikohtades) ja ühistranspordis on üle 7-aastastel kohustus kanda maski.
  • suletud on kõik meelelahutus- ja kultuuriasutused, keelatud kõik avalikud üritused;
  • avatud on toidupoed, apteegid, tanklad;
  • toitlustuskohad tohivad toitu vaid kaasa müüa.

Transiidi piirangud: transiit on lubatud piirangutega. Läti välispiiri ületamine on lubatud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi kodanikele, nende pereliikmetele ning EL, EMP riikides ja Šveitsis alaliselt elavatel isikutele, et naasta oma alalisse elukohta (üldjuhul ühe korra) või humanitaarsetel põhjustel.

Alates 07. 12 on peatatud organiseeritud reisijatevedu Läti ja Leedu vahel. Läti-Valgevene piir on suletud, piiriületus on lubatud vaid erijuhtudel. Juhime tähelepanu sellele, et Läti võib muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi. Lisaküsimuste korral soovitame pöörduda Läti saatkonna poole Tallinnas.

Lätist Eestisse tulles ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui:

  • inimene on teinud mitte enne kui 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne. Eestist Lätti reisides ning Eestisse tagasi tulles võib koroonaviiruse testi teha ka Eestis ja negatiivse tulemuse korral naasta tavapärase elu juurde. Testi tulemuse teada saamiseni peab püsima eneseisolatsioonis
  • inimese Eestisse saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit. Eelpool nimetatud põhjustel ei ole enne Eestisse saabumist kohustust koroonaviiruse testi tegemiseks.

Muudel põhjustel reisides ja testi mitte tehes peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni.

Lisainfo Lätti reisimise ja Läti piirangute kohta on leitav Reisi Targalt lehel: https://reisitargalt.vm.ee/riigid/lati/

Viimati uuendatud: 15.01.2021 21:49

Kas said vastuse oma küsimusele?

Avaliku koroonaviiruse testimispunkte on hetkel 15, kuhu saab minna isikut tõendava dokumendiga eelnevalt broneeritud ajal ja anda ninaneelu proov koroonaviiruse testiks. Aja broneerimiseks tuleb helistada testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000. Kõnesid võetakse vastu E-R 9.00-17.00.

Testimiskohad asuvad:

  • Tallinn, Haabersti - Paldiski mnt 104b, Saku Suurhalli kõrval (SYNLABi telk)
  • Tallinn, Mustamägi - Ehitajate tee 27, Mustamäe Tervisekeskuse parkla (Medicumi telk)
  • Tallinn, Lasnamägi - Narva mnt 95, Tallinna Lauluväljaku Mäe värav (Medicumi telk)
  • Tartu - Laulupeo puiestee 25, laululava juures (Qvalitase telk)
  • Viljandi - Viljandi turuplats (SYNLABi buss)
  • Pärnu - Rannapark P1 Naisteranna parkla (Qvalitase telk)
  • Rakvere - Tuleviku 1, Rakvere Polikliinik (SYNLABi kabinet)
  • Paide - Tallinna mnt 47, parkla (SYNLABi buss)
  • Kuressaare - Aia 25, Kuressaare haigla peaukse ees
  • Narva - Joala 20, Narva Gate (Corrigo kabinet)
  • Kohtla-Järve - Ilmajaama 14, G-korpuse autoparklas (Ida-Viru Keskhaigla telk)
  • Hiiumaa - Proovi andmise koht lepitakse Hiiumaa Haiglaga kokku
  • Võru - Kooli tn 4, Kagukeskuse parklas autopesula juures (Qvalitase telk)
  • Sillamäe - Kesk 28, ujula juures (Ida-Viru keskhaigla telk)
  • Haapsalu - Posti tn 3, Kultuurikeskuse kõrval, Rahu ja Vaba nurgal (SYNLABi telk)

Värskeim info testimispunktide kohta on leitav siit.

Viimati uuendatud: 29.10.2020 14:40

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni 14 päevaks.

Lähikontaktse 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni on võimalik testimisega lühendada. Selleks tuleb teha COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 test mitte varem kui kümnendal kalendripäeval alates ajast, mil toimus viimane lähikontakt koroonaviirusesse nakatunud inimesega.

Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima eneseisolatsioonis. Kui testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema.

Viimati uuendatud: 10.11.2020 00:24

Kas said vastuse oma küsimusele?

Seoses testimise mahu suurenemisega on ootejärjekorrad veidi pikemad. Kui andsite saatekirja vormistamisel õige telefoninumbri, võetakse Teiega kindlasti ühendust.

Perearsti saatekirja laekumisel saab ka endale ise koroonaviiruse SARS-CoV-2 proovi aja panna. Selleks saadetakse peale saatekirja laekumist avaliku testimise süsteemi saatekirjas olevale telefoninumbrile lühisõnum võimalusega kasutada e-registratuuri koos lingiga.

Viimati uuendatud: 02.11.2020 23:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eesti valitsus pikendas 14. jaanuaril alkohoolse joogi müügikeeldu. Kuni 26. jaanuarini ei tohi alkoholi müüa olemasoleva piirangu kohaselt kella 00.00st kuni 10.00-ni. Alates 27. jaanuarist ei tohi alkoholijooke müüa kella 22.00st kuni 10.00ni. Keeld kehtib kuni 28. veebruarini (kaasa arvatud).

Piirang ei kehti

  1. rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale;
  2. majutusteenuse osutamisel majutusettevõtte majutusruumis olevale minibaarile või hommikusöögil.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 19:51

Kas said vastuse oma küsimusele?

Üleriigilise öise alkoholimüügi keelu üle teostab järelevalvet kohalik omavalitsus.

Viimati uuendatud: 18.09.2020 17:26

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kuni 31. jaanuarini (k.a.) kehtivad Harjumaal (sh Tallinnas) ja Ida-Virumaal järgmised piirangud:

  • Keelatud on meelelahutusteenuste osutamine sh nii kasiinodes, bowlingu ja piljardisaalides, täiskasvanute klubides kui ka majutusasutuste ruumides.
  • Keelatud on avalikud koosolekud ja üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid (sh kirikutes) ja kinoseansid siseruumides. Õues tohib avalikest üritustest ja koosolekutest osa võtta kuni 10 inimest.

Alates 18. jaanuarist võivad Harjumaa sh Tallinna ja Ida-Virumaa muuseumid ja näitusesaalid olla külastajatele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist.

Alates 24. detsembrist hakkab kehtima 50-protsendiline ruumitäituvuse piirang avalikele jumalateenistustele Üle Eesti hakkab kehtima jumalateenistuste ja usuliste talituste puhul 50-protsendilise ruumitäituvuse piirang. Siseruumis tuleb jätkuvalt kanda maske, tagada desinfitseerimisnõuete täitmine ja järgida muid viiruse leviku tõkestamise abinõusid.

Alates 5. detsembrist on ajavahemikus 22 kuni kella 6-ni hommikul meelelahutusasutustes viibimine keelatud.

Pärast kella 22 tohivad avatud olla statsionaarsete istekohtadega kultuuriasutused, näiteks teatrid, kinod, kontserdisaalid. Pärast kella 22 saab kultuuriasutus olla avatud ainult juhul, kui seal toimub avalik koosolek, avalik üritus, sealhulgas konverents, teatrietendus, kontsert ja kinoseanss, kus on isikutele ettenähtud alal tagatud statsionaarne istekoht, inimesed istuvad kindlatel istekohtadel kogu sündmuse vältel ja sündmuse toimumise ajal ei liiguta ringi, seega on vähem kontakte isikute vahel ja viiruse leviku risk on väiksem.

Korraldajatel tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

Alates 28. novembrist hakkavad kehtima järgmised reeglid:

  • Väiksem piirarv: statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest. Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades.

  • Väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides. See tähendab, et ühiskasutatavates kohtades, näiteks garderoobid, fuajeed jmt, tohib koos liikuda kuni 2 inimest, kes peavad hoidma teistest 2-meetrist vahemaad. See piirang ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

  • Kanda tuleb maski või katta nina ja suu (ei kehti alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik).

  • Korraldajatel tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

Alates 16. novembrist kehtib toitlustus-, meelelahutus- ja kultuuriasutustes 10+2 reegel. 10+2 reegel tähendab, et ühes seltskonnas koos tohib viibida kõige rohkem kümme inimest ning teiste inimestega tuleb hoida kahemeetrist distantsi. 10+2 reeglile on mõned erandid:

  • Piirang ei kehti koos viibivatele või liikuvatele perekonnaliikmetele, kes elavad koos.
  • Piirang ei kehti kohapealsetele töötajatele.
  • Piirang ei kehti istudes teatri-, kontserdi- ja kinosaalides, kus on statsionaarsed istekohad, küll aga tuleb ka nendes asutustes 10+2 reeglist kinni pidada väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala, sealhulgas näiteks teatri fuajees, kino garderoobis või kontserdimaja kohvikus.
  • Kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Viimati uuendatud: 22.01.2021 10:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kroonilised haigused nagu astma ja allergia võivad põhjustada nohu ja köha, ent sel juhul üldiselt koju jääma ei pea. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab vajadusel kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kroonilise haiguse esinemise kohta eraldi arstitõendit ei väljastata. Väga oluline on kõikide inimeste vastutustundlikkus, sh tuleb tagada see, et kroonilise haigusega last/täiskasvanut tema haiguse tõttu ei diskrimineeritaks.

Viimati uuendatud: 28.10.2020 08:05

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 24. novembrist kehtib avalikes siseruumides üle Eesti maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus.

Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistransport, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

  • alla 12-aastased lapsed;
  • juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
  • juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse (nt restoranis süües) iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
  • vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Võib esineda olukordi, kus võib olla oluline, et maski kandev isik selle eest ära võtaks, nt pangas või tervishoiuteenuse saamisel, või apteegis või poes, kui on vajalik tuvastada isiku nägu või vanus, samuti vanusepiiranguga toodete, nt alkoholi, ostmisel.

Maskikandmise kohustus ei laiene avalikes siseruumides olukordadele, kus on tagatud igal ajal rohkem kui kahemeetrine vahemaa teiste isikutega või eraldatus (näiteks klaasiga eraldatud ühissõidukijuhid, ühissõidukis puuduvad teised inimesed jne).

Viimati uuendatud: 24.11.2020 02:15

Kas said vastuse oma küsimusele?

2+2 reegel tähendab, et üheskoos tohib liikuda kuni kaks inimest ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Alates 24. novembrist kehtib 2+2 reegel kõigis avalikes siseruumides. Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistransport, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.

2+2 reegel ei kehti:

  • koos liikuvatele või viibivatele perekondadele,
  • poe või kaubanduskeskuse töötajatele,
  • kui tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Distantsi hoidmine võimaldab kaitsta inimestel ennast ja oma lähikondseid nakkuse eest ning piirata haiguse levikut Eestis.

Viimati uuendatud: 04.12.2020 13:03

Kas said vastuse oma küsimusele?

10+2 reegel tähendab, et ühes seltskonnas koos tohib viibida kõige rohkem kümme inimest ning teiste inimestega tuleb hoida kahemeetrist distantsi.

Piirang kehtib toitlustus- ja kutuuriasutustes, meelelahutusteenuse osutamise kohtades (sealhulgas näiteks restoranid, kohvikud, kinod, kontserdisaalid, ööklubid, täiskasvanute klubid, kasiinod, keegli-, piljardi- ja bowlingu mängukohad jt). Piirang ei kehti laste mängutubades.

10+2 reeglile on mõned erandid:

  • Piirang ei kehti koos viibivatele või liikuvatele perekonnaliikmetele, kes elavad koos.
  • Piirang ei kehti kohapealsetele töötajatele.
  • Piirang ei kehti siseruumides toimuvatel avalikel koosolekutel, avalikel üritustel (sh teatri-, kontserdi- ja kinosaalides) ning avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel, kus on ette nähtud istumiseks statsionaarsed istekohad; see-eest väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala (sealhulgas näiteks teatri fuajees, kino garderoobis või kontserdimaja kohvikus) tuleb järgida 2+2 reeglit. Statsionaarsete istekohtadena käsitletakse püsivalt ruumi ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele määratud. Sealjuures peetakse silmas ka istekohti, mis on põhiplaani või muu sarnase püsiva lahendusega ruumi määratud, kuid mida vahetatakse istekohtadeta põrandaala vastu samas toimumiskohas muude ürituste läbiviimiseks.
  • Kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Distantsi hoidmine võimaldab kaitsta inimestel ennast ja oma lähikondseid nakkuse eest ning piirata haiguse levikut Eestis.

Viimati uuendatud: 24.11.2020 12:21

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 18. jaanuarist võivad Harjumaa sh Tallinna ja Ida-Virumaa restoranide ja kohvikute ning muude toitlustusasutuste ruumid olla klientide jaoks kohapealseks ajaviitmiseks avatud ajavahemikul 6.00-19.00. Arvestada tuleb kuni 25 protsendiga ruumi täitumuse nõudest, ehk kliendid peavad viibima ruumis hajutatult, ruumis liikudes tuleb arvestada 2+2 reeglit, mis ei laiene perekondadele. Toidu kaasamüügi ajale piiranguid ei seata.

Mujal Eestis kehtib toitlustusasutustes (sealhulgas näiteks restoranid, kohvikud jt) 10+2 reegel, mis tähendab, et ühes seltskonnas koos tohib viibida kõige rohkem kümme inimest ning teiste inimestega tuleb hoida kahemeetrist distantsi. 10+2 reeglile on mõned erandid:

  • Piirang ei kehti koos viibivatele või liikuvatele perekonnaliikmetele, kes elavad koos.
  • Piirang ei kehti kohapealsetele töötajatele.
  • Kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Samuti on alates 5. detsembrist toitlustusasutustel kohustus tagada, et kliendid ei viibi toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Toitlustust pakkuvates ettevõtetes on klientidel lubatud pärast kella 22 viibida üksnes toidu kaasaostmiseks või kuller- või veoteenuse osutamiseks. Piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale. Lahtiolekuaja piirang ei kehti tankla kohta, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki.

Teenuse osutaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 19:10

Kas said vastuse oma küsimusele?

Harjumaal (sh Tallinnas) ja Ida-Virumaal peavad alates 28. detsembrist kuni 31. jaanuarini (k.a.) olema suletud meelelahutusasutused, sh laste mängutoad, ja peatatakse vaba aja tegevused, keelatud on avalikud üritused ning suletud kinod, teatrid, kontserdikohad, muuseumid ja näitusasutused, toitlustuskohad, spordiklubid, ujulad, spaad ja majutusteenuse pakkujad. Piirangud kehtivad nii sise- kui välitingimustes.

Alates 18. jaanuarist võivad muuseumid ja näitusesaalid Harjumaal ja Ida-Virumaalolla külastajatele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist.

Mujal Eestis kehtivad meelelahutusteenuste osutamise kohtades (sealhulgas näiteks kinod, kontserdisaalid, ööklubid, täiskasvanute klubid, kasiinod, keegli-, piljardi- ja bowlingu mängukohad jt) järgmised piirangud:

  • 10+2 reegel. See tähendab, et ühes seltskonnas koos tohib viibida kõige rohkem kümme inimest ning teiste inimestega tuleb hoida kahemeetrist distantsi. 10+2 reegel ei kehti koos viibivatele või liikuvatele perekonnaliikmetele, kes elavad koos; kohapealsetele töötajatele; laste mängutubades; või kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Samuti ei kehti piirang istudes teatri-, kontserdi- ja kinosaalides, kus on statsionaarsed istekohad, küll aga tuleb ka nendes asutustes 10+2 reeglist kinni pidada väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala, sealhulgas näiteks teatri fuajees, kino garderoobis või kontserdimaja kohvikus. Statsionaarsete istekohtadena käsitletakse püsivalt ruumi ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele määratud. Sealjuures peetakse silmas ka istekohti, mis on põhiplaani või muu sarnase püsiva lahendusega ruumi määratud, kuid mida vahetatakse istekohtadeta põrandaala vastu samas toimumiskohas muude ürituste läbiviimiseks.

  • Teenuse osutaja tagab koha mitte rohkem kui 50% täituvuse.

  • Väiksem piirarv: statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest. Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades.

  • Väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides. See tähendab, et ühiskasutatavates kohtades, näiteks garderoobid, fuajeed jmt, tohib koos liikuda kuni 2 inimest, kes peavad hoidma teistest 2-meetrist vahemaad. See piirang ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

  • Teenuse osutaja tagab, et kliendid ei viibi meelelahutusteenuse osutamise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Pärast kella 22 tohivad oma uksed klientidele avatuks jätta statsionaarsete istekohtadega kultuuriasutused, näiteks teatrid, kinod, kontserdisaalid. Pärast kella 22 saab kultuuriasutus olla avatud ainult juhul, kui seal toimub avalik koosolek, avalik üritus, sealhulgas konverents, teatrietendus, kontsert ja kinoseanss, kus on isikutele ettenähtud alal tagatud statsionaarne istekoht, inimesed istuvad kindlatel istekohtadel kogu sündmuse vältel ja sündmuse toimumise ajal ei liiguta ringi, seega on vähem kontakte isikute vahel ja viiruse leviku risk on väiksem.

  • Kanda tuleb maski või katta nina ja suu (ei kehti alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik).

  • Korraldajatel tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

Viimati uuendatud: 15.01.2021 21:45

Kas said vastuse oma küsimusele?

TTJA sõnul peab korduvkasutatava maski pakendil või kaasasoleval infolehel kirjas olema alljärgnev info:

  1. filtreerimistõhusus ja osakeste suurus, millega seda on katsetatud;
  2. viide, kas tegu on korduvkasutatava või ühekordse näomaskiga;
  3. korduvkasutatava maski puhul lisaks teave, et „maski tuleb puhastada vastavalt tootja juhistele pärast iga kasutamist“ ning lisatud peavad olema juhised toote puhastamiseks/pesemiseks. PS! Viirusosakesed hävinevad alates 60-kraadise pesu puhul. Näiteks, kui juhisel on viidatud 40-kraadisele pesule ja puuduvad viited teistele puhastusjuhistele, mis tagaks viirusosakeste hävinemise, ei saa sellist toodet pidada korduval kasutamisel kasutajale ohutuks;
  4. kasutusjuhised (kuidas näokate/mask peab olema paigaldatud jms - võib olla piktogrammidena);
  5. lisatud peab olema muu hulgas järgmine teave: „Kontrollige alati, et näokate oleks õigesti sätitud ja kataks teie nina, suu ja lõua; habe võib vähendada filtreerimistõhusust.“ Samuti peab olema lisatud järgmine info: „Näokatte kasutamine ei asenda teisi kaitsemeetmeid nagu regulaarne kätepesu, vajalik distantsihoidmine jms.“;
  6. lisatud peab olema hoiatus: „Hoiatus/tähelepanu! Tegu ei ole meditsiinilise maski ega isikukaitsevahendiga. Näokate/mask piirab kasutaja hingamisteedest piisakeste lendumist keskkonda.“ (vastav hoiatus peab olema kergesti märgatav);
  7. tootja ja/või importija nimi ja kontaktandmed;
  8. toote identifitseerimisvahend (mudeli-, partiinumber vms).

Sama märgistus peab olema ka e-poes toote kirjelduse juures.

Selline mask, millel ei ole üldse mingisugust infot kaasas või e-poes ei ole vastavat kirjeldust toote juures, soovitab TTJA pigem ostmata jätta.

Viimati uuendatud: 18.11.2020 16:44

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, riidemaski peab peale kandmist panema otse pesumasinasse või kinnisesse plastkotti või karpi. Maski tuleb pesta vähemalt 60 kraadi juures. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta kuskile vedelema. Riiulile seisma jäetud kasutatud mask võib levitada viirust tolmnakkusena ja on seega ohtlik ruumis viibijatele.

Viimati uuendatud: 19.11.2020 17:16

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ükski mask ei ole imerohi viiruse vastu. Mask (ükskõik milline, ka meditsiiniline) on ainult üks vahend, millega koos tuleb täita ka kõiki teisi ennetusmeetmeid – eelkõige tuleb kehva enesetunde korral või haigena koju jääda, kindlasti aitavad kaasa ka kätepesu ja distantsihoidmine. Haigega lähedalt kokku puutudes tuleks eelistada isikukaitsevahendi nõuetele vastavat respiraatormaski. Muudel juhtudel sobivad ka teistsugused maskid. Kõik muud tüüpi maskid on mõeldud viiruse leviku vähendamiseks. Mida kõrgem on maski filtreerimisvõime ning mida väiksemaid osakesi ta on võimeline filtreerima, seda efektiivsem on mask. Eelistada võiks kas sisseõmmeldud või lisatava filtriga maske.

Viimati uuendatud: 20.11.2020 17:10

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ainuüksi hõbeioonidele olemasolu ei pruugi tähendada, et tegemist on tõhusa maskiga. Kui selline mask filtreerib osakesi kehvalt (nt 10%), siis jõuab maski kandjani ikkagi 90% filtreerimata osakesi. Maski headust on võimalik tuvastada siiski vaid katsetamise teel. Pildi või kirjelduse järgi ei ole võimalik öelda, milline mask on parem või kehvem. Müügil oleval maskil peab olema juures ka filtreerimistõhususe info. Saab öelda vaid niipalju, et kui maskis on kasutatud filtermaterjalina mõnda lausmaterjali, mida kasutatakse ka meditsiinilises maskis, on mask suurema filtreerimisvõimega.

Viimati uuendatud: 20.11.2020 17:12

Kas said vastuse oma küsimusele?

Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistranspordisõidukid, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.

Viimati uuendatud: 24.11.2020 02:41

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, kõikjal Eestis on ühistranspordis alates 24. novembrist kohustuslik kanda maski või katta nina ja suu.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

  • alla 12-aastased lapsed;
  • juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
  • juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
  • vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Maskikandmise kohustus ei laiene olukordadele, kus on tagatud igal ajal rohkem kui kahemeetrine vahemaa teiste isikutega või eraldatus (näiteks klaasiga eraldatud ühissõidukijuhid, ühissõidukis puuduvad teised inimesed jne).

Viimati uuendatud: 24.11.2020 02:37

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 24. novembrist kehtib avalikes siseruumides üle Eesti maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

  • alla 12-aastased lapsed;
  • juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
  • juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse (nt restoranis süües) iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
  • vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Võib esineda olukordi, kus võib olla oluline, et maski kandev inimene selle eest ära võtaks, nt pangas või tervishoiuteenuse saamisel, või apteegis või poes, kui on vajalik tuvastada isiku nägu või vanus, samuti vanusepiiranguga toodete, nt alkoholi, ostmisel.

Maskikandmise kohustus ei laiene avalikes siseruumides olukordadele, kus on tagatud igal ajal rohkem kui kahemeetrine vahemaa teiste isikutega või eraldatus (näiteks klaasiga eraldatud ühissõidukijuhid, ühissõidukis puuduvad teised inimesed jne).

Viimati uuendatud: 24.11.2020 02:40

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 pandeemia mõjub laastavalt tervishoiule, sotsiaalsfäärile ja majandusele. COVID-19 haigus võib põhjustada tõsist haigestumist ning surma. Ei ole teada, millised on viiruse pikaajalised mõjud erinevas vanuses inimestele ja ka ka muidu tervetele inimestele.

Vaktsineerimine on üks tõhusamaid võimalusi nakkushaigustesse haigestumist ennetada. Haigestumise vältimiseks on vaja ohutuid ja efektiivseid vaktsiine. See tähendab, et organism tunneb haigustekitaja kohe ära ning hakkab ennast selle vastu kaitsma. Iseäranis oluline on tervishoiutöötajate ja hoolekandeasutuste töötajate kaitsmine, sest nendel on COVID-19 haigusega kokkupuuterisk kõrgeim. Samuti on oluline vanemate inimeste ja teatud diagnoosidega inimeste kaitsmine, sest neile võivad haigestumisega kaasneda kõige raskemad tagajärjed.

COVID-19 vaktsiinid tekitavadd organismis immuunvastuse, et ära hoida uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud haigust. Vaktsineerimine COVID-19 haiguse vastu mängib suure tõenäosusega olulist rolli koroonaviiruse põhjustatud pandeemia kontrolli alla saamises ning tavapärase elu juurde tagasi pöördumises.

Viimati uuendatud: 24.12.2020 09:42

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 vaktsiinide väljatöötamine on ülemaailmne prioriteet ning sellega tegelevad hetkel mitmed suured ettevõtted ja ülikoolid kogu maailmas. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) veebisaidil on värske loetelu kõigist praegu väljatöötamisel olevatest vaktsiinikandidaatidest.

Vaktsiinide väljatöötamisel kasutatakse aastakümnetega saadud kogemusi vaktsiinide arendamisest, testimisest ja tootmisest. Sealjuures lähtutakse samadest reeglitest ja kvaliteedinõuetest nagu ka teiste ravimite puhul.

Esmalt testitakse vaktsiine laboratoorsetes tingimustes ning seejärel toimuvad kliinilised uuringud, kus vaktsiine testitakse vabatahtlikel. Need uuringud aitavad saada aru, kuidas vaktsiinid töötavad ning - mis eriti tähtis - annavad arusaama nende ohutusest ja tõhususest.

Kõiki vaktsiinikandidaate hindavad teadlased ja ametid standardite alusel, mis kehtivad Euroopa Liidus kõigile ravimitele, garanteerimaks, et need vastaksid kõikidele kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele. Jälgitakse, et otsuste langetamine oleks teaduslikult usaldusväärne. Nagu iga ravimi puhul, peab tulevikus kasutusloa saava vaktsiini võimekus inimesi COVID-19 haiguse eest kaitsta olema palju suurem kui selle võimalikud riskid või kõrvaltoimed. Müügiloa saamise tingimusi pandeemia tõttu ei leevendata.

Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis tohib kasutada ainult vaktsiine, mis vastavad kõikidele EL-i ja Eesti nõuetele. Euroopas kontrollib, et vaktsiin oleks piisavalt ohutu ja tõhus ning väljastab müügiloa Euroopa Ravimiamet. Vaktsiin jõuab Eestisse pärast seda, kui müügiluba on väljastatud.

Täpsemat infot vaktsiini ja vaktsineerimise kohta leiab vaktsineeri.ee lehelt.

Viimati uuendatud: 16.01.2021 22:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eesti osaleb COVID-19 vaktsiinide ostmiseks Euroopa Liidu ühishankes. See tagab meile vaktsiinide kättesaadavuse, sest enamik maailma riike on neid vaktsiine hankimas ja üksi oleksime väga väike tellija. Suurem tellimiskogus aga annab praeguses keerulises olukorras ja suure nõudluse juures suurema hoova ja tagab kättesaadavuse.

EL ühises vaktsiiniportfellis on seitsme vaktsiinitootja vaktsiinid ja vaktsiinikandidaadid. Euroopa Komisjon on sõlminud eelostulepingud järgmiste vaktsiinitootjatega – AstraZeneca, Sanofi, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna. Eesti on praeguseks liitunud viie vaktsiinitootja - AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna eelostulepingutega. Sanofi eelostulepinguga on Eesti võimalik ühineda hiljem. Lisaks on Euroopa Komisjonil käimas läbirääkimised vaktsiinitootjaga Novavax. Mitmete liikmesriikide soovil on alustatud läbirääkimisi ka vaktsiinitootjaga Valneva. 

  1. aasta jaanuari seisuga on Euroopa Komisjon andnud tingimusliku müügiloa kahele koroonavaktsiinile:
    1. detsembril 2020 andis Euroopa Komisjon tingimusliku müügiloa Pfizer/BioNTech  COVID-19 vaktsiinile Comirnaty. 
    1. jaanuaril andis Euroopa Komisjon Moderna vaktsiinile COVID-19 Vaccine Moderna

Kaks nimetatud vaktsiini kokku tagavad 460 miljoni annuse kasutuselevõtu Euroopa Liidus (Euroopa Liidus elab 446 miljonit inimest).

Pfizer/BioNTech lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini ca 325 000 inimesele, AstraZeneca lepinguga ca 665 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga ca 300 000 inimesele. Vaktsiinitootjate Curevac ja Moderna vaktsiinikoguste jaotus liikmesriikide vahel on veel täpsustamisel, kuid Eesti taotleb pro rata (elanikkonna protsendi alusel kogu EL elanikkonnast) koguseid (Moderna 234 467; Curevac 659 383). Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa.

Lisaks on maailmas on arendamisel veel üle 200 vaktsiinikandidaadi ning Euroopa Liit teeb kõik selleks, et vaktsiinid saavad kõikidele Euroopa Liidu kodanikele kättesaadavaks esimesel võimalusel.

Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa. Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik.

Viimati uuendatud: 16.01.2021 22:45

Kas said vastuse oma küsimusele?

Otsustati, et esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele:

  • tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed – ca 30 000 inimest
  • hoolekande asutuste töötajad ja elanikud – ca 25 000 inimest
  • kõik üle 70 aastased inimesed ja teatud diagnoosidega inimesed – ca 260 000 inimest

Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist ühiskonna toimimiseks kõige kriitilisemate valdkondade esindajatele:

  • kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad
  • elutähtsate teenuste osutajad (hädaolukorra seaduse tähenduses)

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Iga vaktsineerimine annab panuse viiruse leviku peatamiseks ja harjumuspärase elu juurde tagasi pöördumiseks ning võimaldab kaitsta ka neid, kes erinevatel põhjustel end vaktsineerida ei saa. Esimesel võimalusel on piisava vaktsiinikoguse olemasolul kavas võimaldada vaktsineerimist kõigile Eesti elanikele, kes seda soovivad. Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf)

Viimati uuendatud: 16.01.2021 22:36

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik.

Viimati uuendatud: 16.01.2021 10:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Valitsuse plaani kohaselt on 2021. aasta lõpuni koroonaviiruse vastane vaktsineerimine kõigile Eesti inimestele tasuta.

Viimati uuendatud: 16.01.2021 10:22

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 vaktsineerimise korraldamiseks on esmajärjekorras kavas kasutada juba toimivaid süsteeme - haiglad, hooldekodud, perearstikeskused. Lisaks on kaalumisel ka muud võimalused, mis aitaksid saavutada kiirelt võimalikult suurt vaktsineerimisega hõlmatust laiemalt elanikkonnas.

Sõltuvalt sellest, millised vaktsiinid läbivad kõik uuringud ja saavad müügiloa, võib vaktsineerimise korraldus veidi erineda. Osa vaktsiine vajab spetsiifilisemaid transpordi- ja säilitustingimusi, samas teiste puhul on vaktsineerimine lihtsamini korraldatav.

Eestil on vaktsiinitootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused (sh eriti madalad temperatuurid ning külmahela nõuete järgmine). Terviseamet korraldab riigisisese vaktsiinide laialiveo vaktsineerimiskohtadesse vastavalt koostamisel olevale vaktsiinide jaotuskavale. Transport tagatakse selliselt, et vaktsineerimiskohtades ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad viis päeva tavatingimustel.

Vaktsineerimise üldise korralduse Eestis töötab välja Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud COVID-19 vaktsineerimise juhtrühm koostöös riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga. Vaktsineerimise juhtrühma kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile nõuandev kogu, kuhu kuuluvad erinevate erialaseltside esindajad.

Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf)

Viimati uuendatud: 24.12.2020 10:21

Kas said vastuse oma küsimusele?

Pärast koroonaviiruse läbipõdemist võib patsiendi SARS-CoV-2 PCR analüüsi tulemus olla positiivne veel mitmeid nädalaid. Seetõttu terveks saanud patsienti karantiini lõpetamiseks testida vaja pole. Isolatsiooni lõpetab arst. Kuigi patsient pole pärast tervenemist ka positiivse testitulemuse korral enam nakkusohtlik, tuleb tavaellu tagasi pöördumiseks, sealhulgas tööle või kooli minekuks küsida perearsti hinnangut. Perearst on meditsiinivaldkonna ekspert, kelle arvamust ja otsust peab aktsepteerima. Eesti Perearstide Seltsi suunistega perearstidele saate tutvuda siin.

Viiruse leviku vältimiseks töökeskkonnas peab tööandja hindama bioloogilise ohuteguri esinemise tõenäosust ning võtma vajadusel tarvitusele meetmed, mis aitaksid ohtu ennetada. Lisainfo Tööinspektsiooni kodulehelt: "Koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur"

Viimati uuendatud: 22.01.2021 10:44

Kas said vastuse oma küsimusele?

Valdajal tuleb tagada kaupluse müügisaali, teenuse osutaja teenindussaali või kaubandusettevõtte üldkasutatava ruumi täituvus kuni 50% ulatuses ning selle 50% täituvuse raames ka nn 2+2 reegli järgimine.

Seega tuleb kõigepealt välja arvutada ruumi avalikuks kasutuseks olevast põrandapinnast 50%, ja kuna kliendid peavad järgima ka 2+ 2 reeglit, siis tuleb see 50% jagada 4-ga, et igale kliendile jaguks 4m2.

Näide: 100 m2 poe korral on maksimaalne poe külastajate arv 100/2/4=12,5 inimest.

Külastajate maksimaalsest lubatavast arvust tuleks võimaluse korral teavitada külastajaid kaupluse uksel kirjalikult.

Täpsemad nõuded inimeste gruppide suuruse kohta erinevate kohtade kaupa võib leida siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323112020002?leiaKehtiv

  • Avalikuks kasutuseks oleva põrandapinna arvutamisel arvestatakse müügisaali, teenindussaali või üldkasutatava ruumi kogu põrandapinda koos inventariga kaetud alaga.

Viimati uuendatud: 04.12.2020 16:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

Hetkel ei ole turismi eesmärgil võimalik Soomet külastada.

Eestist Soome võib reisida vaid riiki naasmiseks, töölkäimiseks, transiidiks või vältimatu põhjusega.

Täpsemat infot Soome reisimise kohta saab Soome terviseameti kodulehelt, kus on eestikeelsed juhised Soome saabuvatele reisijatele ja töötajatele: https://thl.fi/fi/web/infektiotaudit-ja-rokotukset/ajankohtaista/ajankohtaista-koronaviruksesta-covid-19/matkustaminen-ja-koronaviruspandemia/matkustajaohjeet-eri-kielilla/juhised-soome-saabuvatele-reisijatele-ja-tootajatele.

Viimati uuendatud: 21.12.2020 14:44

Kas said vastuse oma küsimusele?

Praegu ei ole aeg tavapäraseks reisimiseks ega puhkusereisideks.

Paljudes riikides on kehtestatud eriolukord või erinevaid piiranguid. Vastavalt viiruse levikule võidakse neid meetmeid jätkuvalt kas leevendada või tugevdada. Meetmete leevendamine toimub erinevates riikides erineva tempoga ning leevendatud meetmeid võidakse uuesti kehtestada. Jätkuvalt on tõenäoline, et lende tühistatakse, puudub linnadevaheline transport ning restoranid, majutusasutused, vaatamisväärsused, suusakeskused ja rannad on suletud. Arvestama peab riikide erinevate karantiinireeglitega, mis kindlasti ei võimalda puhkusereisi eesmärki täita.

Kuna olukord võib muutuda kiiresti ning riigid võivad võtta rahvatervise huvides vastu täiendavaid piiranguid, tasuks kindlasti tähelepanu pöörata reisi tühistamise võimalustele, kuna reisile ei pruugi olla võimalik minna.

Enne reisi broneerimist soovitame uurida reisiinfot lehelt ReisiTargalt ja sihtriigi ametiasutuste veebilehtedelt. Lisaks soovitame uurida reisija õiguste kohta Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti veebilehel.

Viimati uuendatud: 04.12.2020 17:05

Kas said vastuse oma küsimusele?

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida- Virumaal võivad külastajad ajavahemikus 28. detsember kuni 17. jaanuar (ka) viibida majutusteenuse osutamise kohas üksnes ööbimisvõimaluse kasutamiseks. Keelatud on igasuguste lisateenuste tarbimine nagu toitlustus (välja arvatud toidu kaasamüük), seminarid, konverentsid, muud üritused, saunade, basseinide ja spaade kasutus jms. Majutusteenuse osutamise koha all peetakse silmas majutusettevõtteid turismiseaduse tähenduses.

Mujal Eestis võib turismitaludes eraüritusi korraldada. Küll aga soovitame suuremad erapeod edasi lükata või teha neid järgides usaldusmeetmeid (distantsi hoidmine, vajadusel mask, desinfitseerimine).

Toitlustus- ja meelelahutusasutustes kehtivad järgmised piirangud:

  • Toitlustus- ja meelelahutusasutused peavad sulgema kohapeal viibivatele külastajatele (sh erapidudele) oma uksed alates 22-st kuni kella 6-ni. Teenuse osutaja tagab, et ürituse toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibivad ajavahemikus kella 22-st kuni 06-ni üksnes isikud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde tegemisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud.
  • Kehtib 10+2 reegel ehk rühmas saab koos olla kuni 10 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.
  • Samuti tuleb tagada kõigi teiste kehtivate reeglite järgimine.

Viimati uuendatud: 28.12.2020 17:24

Kas said vastuse oma küsimusele?

Mujal Eesti (va Harjumaa ja Ida-Virumaa) on sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täienduskoolitus ja täiendõpe alates 11. jaanuarist lubatud järgmistel tingimustel:

Välistingimustes:

  • rühmas on kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja, ei puututa kokku teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad;
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • tagatud on desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Osalejate arvu piirmäära ei kohaldata riikliku õppekava järgsele tegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

Sisetingimustes:

  • rühmas on kuni 11 isikut, sealhulgas juhendaja, ei puututa kokku teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad;
  • tagatud on ruumi kuni 50% täituvus;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • tagatud on desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Osalejate arvu piirmäära ja ruumi täituvuse nõuet ei kohaldata riikliku õppekava järgsele tegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

Spordivõistlused, spordi- ja liikumisüritused ei ole lubatud, välja arvatud spordivõistlused, milles osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid. Nimetatud spordivõistlustele ei ole lubatud pealtvaatajaid ning spordivõistlustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Spordivõistluse siseruumides kantakse maski, välja arvatud alla 12-aastased lapsed või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Spordivõistluse korraldaja peab tagama siseruumi kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 250 inimest, õues osalejate arvu kuni 500 inimest, desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

12. detsembrist kuni 31. jaanuarini (k.a.) kehtivad Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal rangemad reeglid: Siseruumides toimuv noorsootöö, huvitegevus ja -haridus´ning täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud kontaktivaba individuaaltegevuse ja individuaaltreeninguna, sealhulgas koos juhendajaga. Õues on kõik loetletud tegevused lubatud jätkuvalt kuni kümneliikmelises rühmas. Piiranguid ei rakendata õppekavajärgsele tegevusele. Formaalhariduses arvestatakse rühmapiirangul seda, et ei ole põhjendatud mitte lubada tegevusi rühmades, kes klassitundides iga päev kokku puutuvad. Piirang ei kohaldu riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning erivajadustega inimestele.

Viimati uuendatud: 18.01.2021 11:37

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 28. detsembrist tohivad Ida-Virumaal majutusettevõtted taas pakkuda majutusteenust. Samuti tohib jätkuvalt pakkuda majutusteenust Harjumaal. Kliendid tohivad majutusasutustes ainult ööbida. Keelatud on igasuguste lisateenuste tarbimine nagu toitlustus (välja arvatud toidu kaasamüük), seminarid, konverentsid, muud üritused, saunade, basseinide ja spaade kasutus jms. Majutusteenuse osutamise koha all peetakse silmas majutusettevõtteid turismiseaduse tähenduses.

Ilusalongid, kauplused ja muud ärid, mis asuvad majutushoones, saavad oma tööd jätkata. Rentnikud, kes rendivad hotellis äripinda, saavad samuti jätkata.

Viimati uuendatud: 29.12.2020 13:47

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui saate Terviseametilt SMS-i või robotkõne infoga, et olete olnud koroonaviirusesse nakatunuga lähikontaktis, tähendab see, et Terviseameti andmetel on Teil olnud lähikontakt inimesega, kellel on laboratoorselt ja/või arsti kinnitatud koroonaviirus SARS-CoV-2.

Lähikontaktsetele saadetavas SMS-is on märgitud ära eneseisolatsiooni kuupäeva algus ja lõpp. Testimisele aja broneerimiseks on SMS-is ära toodud number, kuhu saate helistada.

Kõik kinnitatud haigestunud isikuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma koju eneseisolatsiooni. See kehtib ka olukorras, kus koroonaviirusega kokkupuude on toimunud ümbritseva keskkonna (saastunud pinnad, hooned jne) kaudu.

Tulenevalt COVID-19 nakkushaiguse maksimaalsest peiteperioodist palume Teil viibida kodus 14 päeva alates lähikontaktist ning jälgida oma tervislikku seisundit. Teavitage esimesel võimalusel oma perearsti enda kokkupuutest koroonaviirusesse haigestunuga. Terviseseisundi halvenemisel teavitage taaskord oma perearsti ning järgige edasisi perearsti juhiseid.

Teiega koos elavad inimesed ei pea kodus püsima, kui neil ei esine haigussümptomeid, vaid saavad jätkata oma igapäevase eluga.

Lähikontaktsetel on võimalik 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni lühendada, kui teha koroonaviiruse test 10 päeva pärast viimast lähikontakti koroonaviirusesse haigestunuga. Kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.

Käitumisjuhis COVID-19 haige lähikontaktsetele on leitav Terviseameti kodulehel: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/lahikontaktse-juhis.

Viimati uuendatud: 10.11.2020 23:30

Kas said vastuse oma küsimusele?

Enesesolatsiooni peab jääma COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne. Lähikontaktse lähikontaktne ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui tal puuduvad haigusnähud.

Haiguskahtluse korral tuleb 14 päeva oma tervist jälgida. Kui Sul on haigusnähud ja kahtlustad, et võid olla nakatunud koroonaviirusesse, siis helista oma perearstile.

Viimati uuendatud: 09.11.2020 23:34

Kas said vastuse oma küsimusele?

Distantsõppe perioodil võivad õpperuumides viibida õppijad, kes vajavad hariduslikke tugiteenuseid; konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks; sooritavad praktilist õpet, eksameid, olümpiaade või teste. Avatuks jäävad sel perioodil ka koolid, kus enamus õpilasi on tõhustatud või eritoel ja õpilaskodud.

Ettevõttes praktika läbiviimise osas tuleb pidada nõu oma õppeasutuse ja praktikakohaga. Kui praktika läbiviimine pole võimalik (ettevõtte tegevuse peatamise, ajutise tööülesannete ümberkorralduse või muu tõttu), ei saa ka õpilane praktikal osaleda.

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides tohib koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides viibijad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides peab olema tagatud desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Viimati uuendatud: 31.12.2020 15:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

24. detsembrist hakkab kehtima 50-protsendiline ruumitäituvuse piirang avalikele jumalateenistustele

Üle Eesti hakkab kehtima jumalateenistuste ja usuliste talituste puhul 50-protsendilise ruumitäituvuse piirang, et vältida koroonaviiruse leviku ohtu jõulupühade ajal. Siseruumis tuleb jätkuvalt kanda maske, tagada desinfitseerimisnõuete täitmine ja järgida muid viiruse leviku tõkestamise abinõusid.

Kirikutel ja usuliste talituste läbiviijatel armulaual ja teiste sakramentide jagamisel tuleb järgida viiruse leviku ennetamiseks vajalikke meetmeid.

Mitmed kogudused kannavad jumalateenistusi üle ka kontaktivabalt interneti vahendusel. Täpsemat infot jumalateenistuste või kiriklike talitluste toimumise kohta saab koguduse kodulehelt või telefonilt.

Viimati uuendatud: 23.12.2020 09:07

Kas said vastuse oma küsimusele?

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida- Virumaal võivad külastajad ajavahemikus 28. detsember kuni 31. jaanuar (ka) viibida majutusteenuse osutamise kohas nii ööbimisvõimaluse kasutamiseks kui ka toitlustusteenuse tarbimiseks vastavalt toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuetele st klientidel lubatakse viibida toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalis ajavahemikus alates kella 6.00 kuni 19.00 tingimusel, et tagatud on ruumi kuni 25% täituvus ja 2+2 reegli järgimine. Ajavahemikul alates kella 19.00 kuni 06.00 võivad toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida isikud üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- või veoteenuse osutamiseks.Keelatud on igasuguste lisateenuste tarbimine nagu toitlustus (välja arvatud toidu kaasamüük), seminarid, konverentsid, muud üritused, saunade, basseinide ja spaade kasutus jms.

Majutusteenuse osutamise koha all peetakse silmas majutusettevõtteid turismiseaduse tähenduses.

Mujal Eestis on majutusteenuse kohad avatud ja meelelahutusteenuse pakkumine seaduslik.

Toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis (nt restoranis, kohvikus) ning meelelahutsusteenuse osutamise kohas (ööklubi, kasiino jne) võib olla korraga 10 inimest, kes järgmise 10 inimeselise grupiga hoiavad 2 m vahet, samuti suletakse asutus kl 22.00 klientide jaoks.

Küll aga soovitame suuremad erapeod edasi lükata või teha neid järgides usaldusmeetmeid (distantsi hoidmine, vajadusel mask, desinfitseerimine).

Viimati uuendatud: 22.01.2021 09:52

Kas said vastuse oma küsimusele?

Majutusasutuse üldkasutatavatele ruumidele (nt fuajee) ei ole seatud öist viibimispiirangut, küll aga ei tohi külastajad viibida vahemikus kell 22-06 toitlustust pakkuval alal, hotelli restoranist tohib toitu kaasa müüa. Majutusettevõtte üldkasutatavates ruumides tuleb kinni pidada üldisest 2+2 reeglist ja kanda maski.

28. detsembrist kuni 31. jaanuarini (ka) tohivad Ida-Virumaa ja Harjumaa sh Tallinna majutusettevõtted pakkuda vaid majutusteenust st kliendid tohivad majutusasutustes ainult ööbida. Keelatud on igasuguste lisateenuste tarbimine nagu toitlustus (välja arvatud toidu kaasamüük), seminarid, konverentsid, muud üritused, saunade, basseinide ja spaade kasutus jms. Majutusteenuse osutamise koha all peetakse silmas majutusettevõtteid turismiseaduse tähenduses.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 19:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal kehtivad 28. detsembrist 31. jaanuarini järgmised lisapiirangud:

  • Meelelahutusteenuste osutamine on keelatud igal pool, nii kasiinodes, bowlingu ja piljardisaalides, täiskasvanute klubides kui ka majutusasutuste ruumides. Majutusettevõtted tohivad pakkuda majutusteenust.
  • Keelatud on avalikud koosolekud ja üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid (sh kirikukontserdid) ja kinoseansid siseruumides.

Alates 18. jaanuarist võivad muuseumid ja näitusesaalid Harjumaal ja Ida-Virumaal olla külastajatele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist.

Mujal Eestis on lubatud kultuuriürituse jätkumine pärast kella 22 ainult statsionaarsete istekohtadega toimumiskohtades toimuva tegevuse puhul.

Statsionaarsete istekohtadena käsitletakse püsivalt ruumi ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele määratud. Sealjuures peetakse silmas ka istekohti, mis on põhiplaani või muu sarnase püsiva lahendusega ruumi määratud, kuid mida vahetatakse istekohtadeta põrandaala vastu samas toimumiskohas muude ürituste läbiviimiseks.

Isikud võivad viibida siseruumides toimuvatel avalikel koosolekutel, avalikel üritustel, sealhulgas konverentsidel, teatrietendustel, kontsertidel ja kinoseanssidel, avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel, kus on isikutele ettenähtud alal tagatud statsionaarne istekoht, tingimusel, et:

  • on tagatud külastajate arv kuni 400 inimest;
  • väljaspool statsionaarsete istekohtade ala võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • ürituse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • ürituse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 17:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal kehtivad 28. detsembrist -31. jaanuarini järgmised lisapiirangud:

  • Meelelahutusteenuste osutamine on keelatud igal pool, nii kasiinodes, bowlingu ja piljardisaalides, täiskasvanute klubides kui ka majutusasutuste ruumides. Majutusettevõtted tohivad jätkuvalt pakkuda majutusteenust.
  • Keelatud on avalikud koosolekud ja üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid (sh kirikukontserdid) ja kinoseansid siseruumides.

Alates 18. jaanuarist võivad muuseumid ja näitusesaalid Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal olla külastajatele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist.

Alates 18. jaanuarist võivad restoranide ja kohvikute ning muude toitlustusasutuste ruumid olla klientide jaoks kohapealseks ajaviitmiseks avatud ajavahemikul 6.00-19.00. Arvestada tuleb kuni 25 protsendiga ruumi täitumuse nõudest, ehk kliendid peavad viibima ruumis hajutatult, ruumis liikudes tuleb arvestada 2+2 reeglit, mis ei laiene perekondadele. Toidu kaasamüügi ajale piiranguid ei seata.

Statsionaarsete istekohtadena käsitletakse püsivalt ruumi ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele määratud. Sealjuures peetakse silmas ka istekohti, mis on põhiplaani või muu sarnase püsiva lahendusega ruumi määratud, kuid mida vahetatakse istekohtadeta põrandaala vastu samas toimumiskohas. Restoran on toitlustusettevõte ning selle teenindussaalile laieneb korralduse VV korralduse COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud (https://www.riigiteataja.ee/akt/304122020004?leiaKehtiv) punkt 91. Selle kohaselt võivad kliendid viibida toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida ja liikuda, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • koos viibida ja liikuda võivad kuni 10 isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Kuni 10 isiku koos viibimise või liikumise nõue ei kehti perekondade kohta;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • teenuse osutaja tagab, et toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibivad ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00 üksnes isikud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde tegemisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud. Nimetatud piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale. Nimetatud lahtiolekuaja piirang ei kehti tankla kohta, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki;
  • teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • teenuse osutaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Viimati uuendatud: 16.01.2021 16:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, tohib (v.a. Harjumaal ja Ida-Virumaal), vastavalt tingimustele, mis on toodud VV korralduse COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud punktis 91. Selle kohaselt võivad kliendid viibida toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida ja liikuda, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • 10+2 reegel ehk koos viibida ja liikuda võivad kuni 10 isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Kuni 10 isiku koos viibimise või liikumise nõue ei kehti perekondade kohta;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • teenuse osutaja tagab, et toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibivad ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00 üksnes isikud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde tegemisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud. (Nimetatud piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale. Nimetatud lahtiolekuaja piirang ei kehti tankla kohta, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki.);
  • teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • teenuse osutaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Alates 18. jaanuarist 2021 võivad Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal olla restoranide ja kohvikute ning muude toitlustusasutuste ruumid olla klientide jaoks kohapealseks ajaviitmiseks avatud ajavahemikul 6.00-19.00. Arvestada tuleb kuni 25 protsendiga ruumi täitumuse nõudest, ehk kliendid peavad viibima ruumis hajutatult, ruumis liikudes tuleb arvestada 2+2 reeglit, mis ei laiene perekondadele. Toidu kaasamüügi ajale piiranguid ei seata.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 18:53

Kas said vastuse oma küsimusele?

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida- Virumaal võivad külastajad ajavahemikus 28. detsember kuni 31. jaanuar (ka) viibida majutusteenuse osutamise kohas nii ööbimisvõimaluse kasutamiseks kui ka toitlustusteenuse tarbimiseks vastavalt toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuetele st klientidel lubatakse viibida toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalis ajavahemikus alates kella 6.00 kuni 19.00 tingimusel, et tagatud on ruumi kuni 25% täituvus ja 2+2 reegli järgimine. Ajavahemikul alates kella 19.00 kuni 06.00 võivad toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida isikud üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- või veoteenuse osutamiseks. Keelatud on igasuguste lisateenuste tarbimine seminarid, konverentsid, muud üritused, saunade, basseinide ja spaade kasutus jms. Majutusteenuse osutamise koha all peetakse silmas majutusettevõtteid turismiseaduse tähenduses.

Mujal Eestis võib turismitaludes eraüritusi korraldada. Küll aga soovitame suuremad erapeod edasi lükata või teha neid järgides usaldusmeetmeid (distantsi hoidmine, vajadusel mask, desinfitseerimine).

Toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis (nt restoranis, kohvikus) ning meelelahutsusteenuse osutamise kohas (ööklubi, kasiino jne) olla korraga 10 inimest, kes järgmise 10 inimeselise grupiga hoiavad 2 m vahet, samuti suletakse asutus kl 22 klientide jaoks.

Avalikuks kasutamiseks mõeldud sauna, spa, veekeskuse rentimisel erapeoks kehtib 2+2 reegel (v.a pered), 50% täituvus, desinfitseerimisnõuded.

Viimati uuendatud: 22.01.2021 10:00

Kas said vastuse oma küsimusele?

Mujal Eestis (va Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal) on spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid;
  • välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võib osaleda, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  • pealtvaatajad ei ole lubatud;
  • ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00.

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal ei ole spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused 18. jaanuarist 2021. a kuni 31. jaanuarini 2021. a (kaasa arvatud) lubatud, välja arvatud spordialaliidu võistlussüsteemis osalevatele meistriliiga võistkondadele, professionaalsetele sportlastele ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele.

Viimati uuendatud: 18.01.2021 11:55

Kas said vastuse oma küsimusele?

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal peavad mängutoad ajavahemikus 28. detsember kuni 31. jaanuar (k.a.) olema suletud.

Mujal Eestis tuleb mängutubades järgida järgmisi nõudeid:

  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • teenuse osutaja tagab teenuse osutamise koha kuni 50% täituvuse;
  • teenuse osutaja tagab, et meelelahutusteenuse osutamise kohas viibivad ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00 üksnes teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde tegemisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud;
  • teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • teenuse osutaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Viimati uuendatud: 18.01.2021 10:42

Kas said vastuse oma küsimusele?

Raamatukogu siseruumides asuvates lugemis-, teenindus- või internetisaalides ning teistes üldkasutatavates ruumides tuleb tagada täituvus kuni 50% ning selle raames tuleb järgida ka 2 + 2 reeglit.

  • 50% täituvuse tagamiseks tuleb esmalt välja arvutada ruumi avalikuks kasutuseks olevast põrandapinnast 50%. 2 + 2 reegli järgimise tagamiseks tuleb 50% jagada neljaga, et igale külastajale jaguks 4 m2; piirang ei kehti koos liikuvatele perekondadele, iga päev samas lasteaiarühmas käivatele lastele ja erivajadustega inimestele või kui tingimusi ei ole võimalik mõistlikult tagada. Raamatukogu iga saali uksele tuleb panna silt selle kohta, mitu külastajat võib samal ajal ruumis viibida.
  • Ülerahvastatuse vältimiseks tuleb vajaduse korral kasutusele võtta eelregistreerimise süsteem.
  • Internetiarvutites on meelelahutuslik tegevus keelatud. Lubatud on kasutada Riigi Teatajat, külastada kohaliku omavalitsuse ja riigi veebilehti, tasuda arveid, kasutada postkasti ja teha muid igapäevaeluks olulisi tegevusi.
  • Ühiskasutatavaid esemeid (nt internetiarvutit) tuleb iga kasutuskorra järel desinfitseerida. Raamatukogu peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste järgi.
  • Kui külastaja vajab internetiarvuti või teenuste kasutamisel siseruumis abi, tuleb järgida 2 + 2 reeglit või lähikontakti aega minimeerida.

Piirangud raamatukogudele Ida-Virumaal ja Harjumaal (sh Tallinnas) kuni 31.01.2021 (k.a):

  • keelatud on meelelahutusteenuste osutamine siseruumides ja õuealal. Piirangud ei kehti veebiüritustele ning kontaktivabadele üritustele ja teenustele:
  • raamatukogus on avalikud üritused (statsionaarse istekohaga ja istekohata avalikud koosolekud, avalikud üritused, sh konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid) keelatud ning suletud on raamatukogus või selle ruumides tegutsevad kinod, teatrid, kontserdikohad, muuseumid ja näitused ning toitlustuskohad (lubatud on kaasa ostmine).
  • suletud on ka raamatukogu ruumides tegutsevad spordiklubid. Piirangud kehtivad nii sise- kui välitingimustes. Külastajad ei või nimetatud teenuse osutamise kohas viibida. Piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha töötajatele ja teenindamiseks vajalikele isikutele.
  • Raamatukogu näitusesaalid võivad olla alates 18. jaanuarist külalistele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist.
  • Siseruumides ja õuealal on huviharidus, huvitegevus, noorsootöö, täiendkoolitus ja täiendõpe keelatud. Ka kõigi nende tegevustega seotud esemete kohapeal kasutamine on keelatud (nt video- ja lauamängud, mängulauad). Võimaluse korral tuleb pakkuda kojulaenutust.
  • Piirangud ei kehti veebiüritustele ning kontaktivabadele üritustele ja teenustele. Huviharidus, huvitegevus, noorsootöö, täiendkoolitus ja täiendõpe (sh individuaalkoolitus) tuleb teha veebis.
  • Raamatukogu külastajatele tuleb soovitada kontaktivabade ja veebiteenuste kasutamist.
  • Raamatukogusid ei suleta, kuid avalike ürituste piiranguid Ida-Virumaale ja Harjumaale on soovitatav rakendada kõigis maakondades üle Eesti.
  • Asutus võib kehtestada allpool nimetatutest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Raamatukogu siseruumides tuleb järgida järgmisi nõudeid:

  • Kohustuslik on kanda maski või katta nina ja suu avalikes siseruumides (raamatukogu lugemissaalides, internetipunktides, teeninduskohtades, konverentsidel, huvihariduses- ja tegevuses, täiendõppes, täiendkoolitusel, täiendõppes, avalikel üritustel ning koolitusel). Erandiks on alla 12-aastased lapsed; inimesed, kel see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik; erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma; vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

  • Kõigis raamatukogu avalikes siseruumides kehtib 2+2 reegel, mis tähendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad (ei kehti koos liikuvale perekonnale).

  • Võimalusel eraldada raamatukogusse sisenemise ja väljumise teekond.

  • Võimalusel hoida uksed avatuna, et vältida ukselinkide katsumist.

  • Raamatukogu tagab külastajatele võimalused käte desinfitseerimiseks ja pesuks.

Täpsemat juhendit raamatukogude töö korraldamiseks saab lugeda kultuuriministeeriumi koduleheküljelt

Viimati uuendatud: 16.01.2021 20:13

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kuni 31. jaanuarini (ka) ei või Ida-Virumaal ja Harjumaal sh Tallinnas, viibida ja liikuda avalikuks kasutamiseks mõeldud spordiklubides ja muudes spordiobjektides, saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates välja arvatud individuaalspordiks. Individuaalseks ujumiseks kui sportlikuks tegevuseks on lubatud kasutada neid siseujumisbasseine spordiobjektides, mis on registreeritud Eesti spordiregistris ja mille siseujumisbasseinil on määratud võistlusradade arv. Lubatud on ka lastebasseinide kasutamine nimetatud spordiobjektides individuaalseks tegevuseks, nt laps koos vanemaga.

Mujal Eestis ei ole erakasutajatel keelatud saunades ega ujulates viibida. Samas tuleb lähtuda tegeliku tegevuse läbiviimisest koolide ujulas, kui tegevus on olemuslikult seotud huvitegevusega- või haridusega, sportimisega või treenimisega, siis tuleb järgida nendele kehtestatud piiranguid.

Viimati uuendatud: 18.01.2021 11:57

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kultuuri- ja spordivaldkonna toetused valitsuse reservist eraldati kultuuriministeeriumile 3,7 miljonit eurot Harjumaa ja Ida-Virumaa kultuuriettevõtete toetamiseks. Abipaketi tingimused sarnanevad kevadisele kultuuri kriisipaketile, kuid täpsed tingimused töötatakse välja ja taotlusvoorud avatakse jaanuaris.

Kultuurikorraldajad, kultuuri- ja spordiettevõtted ning organisatsioonid saavad toetust ainult ühest toetusallikast perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest, kas Kultuuriministeeriumist või Töötukassast tööjõukulude kompenseerimiseks.

Spordivaldkonnale suunatavad toetused perioodiks 28. detsember kuni 17. jaanuar Harjumaale ja Ida-Virumaale on planeeritud ainult Töötukassa kaudu. Kultuuriministeeriumi kaudu eraldatavad toetused on mõeldud perioodi eest 12.12.2020–27.12.2020 Harjumaa ja Ida-Virumaa ning 12.12.2020–10.01.2021 muu Eesti kohta. Taotlusvoorud avatakse jaanuari kuu jooksul. Taotlusi menetleb eri valdkondades Kultuuriministeerium, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Integratsiooni Sihtasutus või Spordikoolituse- ja teabe SA.

Palume taotlejatel jälgida kultuuriministeeriumi infokanaleid – kodulehekülge ja Facebooki.

Viimati uuendatud: 08.01.2021 10:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

Rahandusministri käskkirjaga 31. 12.2020. a eraldati 194 Ida-Virumaal tegutsevale ettevõtjale toetusena kokku 2,13 miljonit eurot. Toetus jõuab ettevõtjateni selle aasta alguses. Ettevõtja toetuse saamiseks midagi taotlema ei pea.
Täpsem info rahandusministeeriumi kodulehelt.

Töötukassa kaudu suunatakse Harjumaa ja Ida-Virumaa toetuseks üle 16 miljonit euro

Kompensatsiooni makstakse nendele Ida-Virumaa tööandjatele, kelle tegevus on ajavahemikus 28. detsember – 17. jaanuar kehtivate ulatuslike piirangute tõttu tõsiselt häiritud. Tööandjale makstakse kompensatsiooni nende töötajate eest, kelle töökoha asukoht on 22. detsembri seisuga töötamise registri kohaselt Ida-Viru maakonnas. Tööjõukulud kompenseeritakse tööandja novembri kuu töötajate palgakulu põhjal. Kompensatsioon kantakse tööandjate pangakontole. Kompensatsiooni saavad ettevõtted ei tohi ühe kuu jooksul alates toetuse saamisest töötajaid koondada.

Tööjõukulude kompensatsioon on ette nähtud majutus- ja toitlustusettevõtetele, spordiobjektidele, huvitegevusele ja täiendkoolitusele, kultuurile. Kompensatsiooni makstakse üksnes ettevõtetele, kel ei ole riigi ees maksuvõlga või see on 22. detsembri seisuga ajatatud. Tööjõukulude kompensatsiooni maksimaalmäär tööandja kohta on 180 000 eurot. Toetust makstakse ettevõtjatele ühekordselt ja toetust on võimalik taotleda 2021. a veebruari jooksul e-töötukassa kaudu.

Harjumaa ja Ida-Virumaa füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks eraldatakse üle 800 000 euro

Toetust saavad taotleda FIEd, kelle põhitegevusalal ( EMTAK kood) tegutsemine oli perioodil 28.1.2020 – 17.01.2021 kehtinud piirangute tõttu tõsiselt häiritud. Kõik andmed võetakse 22.12.2020 seisuga ning aluseks on võetud registrijärgne aadress. Toetuse maksimumsumma FIEle on 584 EUR. FIE peab olema esitanud 2019. aasta tuludeklaratsiooni ning peab tagastama töötasu toetuse täies ulatuses, kui peatas või lõpetas tegevuse perioodil 28. detsember 2020. a kuni 17. jaanuar 2021. a või sellele järgneva 30 kalendripäeva jooksul. Toetust makstakse ettevõtjatele ühekordselt ja toetust on võimalik taotleda 2021. a veebruari jooksul e-töötukassa kaudu.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu turismisektorile suunatav toetus on ligi 10 miljonit eurot

Turismisektori kriisitoetused suunatakse majutusettevõtete, Tallinna vanalinnas tegutsevate toitlustusettevõtete, Eesti käsitöö- ja suveniiripoodide pidajate ning reisiettevõtete (reisibüroode ja reisikorraldajate) toetuseks. Toetuste suurus ettevõtte kohta on maksimaalselt 60 000 kuni 180 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, käibekaotusest ja/või tööjõumaksudest. EAS avab toetused 2021. aasta I kvartalis pärast toetuse määruse kinnitamist ja riigiabi loa saamist Euroopa Komisjonilt.

Lisaks otsustas valitsus suunata 2020. aasta kevadel COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetuseks eraldatud vahendite jääk 3 miljonit eurot täiendavalt turismiettevõtete toetamiseks. Samuti suunatakse turismiettevõtete toetamiseks need 1,9 miljonit eurot, mis on jäänud üle valdkonna kevadisest abimeetmest.

Kultuuri- ja spordivaldkonna toetused Valitsuse reservist eraldati kultuuriministeeriumile 3,7 miljonit eurot Harjumaa ja Ida-Virumaa kultuuriettevõtete toetamiseks. Abipaketi tingimused sarnanevad kevadisele kultuuri kriisipaketile, kuid täpsed tingimused töötatakse välja ja taotlusvoorud avatakse jaanuaris.

Kultuurikorraldajad, kultuuri- ja spordiettevõtted ning organisatsioonid saavad toetust ainult ühest toetusallikast perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest, kas Kultuuriministeeriumist või Töötukassast tööjõukulude kompenseerimiseks.

Spordivaldkonnale suunatavad toetused perioodiks 28. detsember kuni 17. jaanuar Harjumaale ja Ida-Virumaale on planeeritud ainult Töötukassa kaudu. Kultuuriministeeriumi kaudu eraldatavad toetused on mõeldud perioodi eest 12. 12. 2020–27. 12. 2020 Harjumaa ja Ida-Virumaa ning 12. 12. 2020–10. 01. 2021 muu Eesti kohta. Taotlusvoorud avatakse jaanuari kuu jooksul. Taotlusi menetleb eri valdkondades Kultuuriministeerium, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Integratsiooni Sihtasutus või Spordikoolituse- ja teabe SA.

Palume taotlejatel jälgida kultuuriministeeriumi infokanaleid – kodulehekülge ja Facebooki.

Haridus- ja noortevaldkonna toetused

  • Eraüldhariduskoolide pidajad ning erahuvihariduse- ja tegevuse pakkujad saavad taotleda kriisitoetust vahemikus 18.01 - 29.01.

Erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujad saavad esitada taotluse keskkonnas https://noored.konkursiveeb.edu.ee/

18.01 toimus erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujatele taotlemise teemaline infopäev, mis on järelvaadatav:

Täpsem info ministeeriumi kodulehel.

Haridus- ja noortevaldkonna kriisimeetmete rakendamiseks on 2021. aasta jaanuaris ette nähtud eelarvelised vahendid kogusummas 4 259 750 eurot. Vältimatute püsikulude katmiseks mõeldud toetust saavad taotleda eraüldhariduskoolide pidajad ning erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujad üle Eesti. Ida-Virumaa ja Harjumaa toetused on suuremad kui mujal Eestis, sest neis maakondades on piirangud olnud rangemad. Toetused on nähtud ette üle Eesti 12. detsembrist kuni 10. jaanuarini ning Ida-Virumaal ja Harjumaal kuni 17. jaanuarini kehtivate piirangute mõju leevendamiseks.

  • Eraüldhariduskoole, kellel on kehtiv tegevusluba, toetatakse Ida-Virumaal ühekordselt 20 euroga õpilase kohta.
  • Erahuvihariduse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks Ida-Virumaal 20 euroga osaleja kohta. Perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks toetatakse neid Ida-Virumaal 30 euroga osaleja kohta.
  • Erahuvitegevuse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks Ida-Virumaal 20 euroga osaleja kohta. Perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks toetatakse neid Ida-Virumaal kuni 30 euroga osaleja kohta.

Täpsema info ja tingimused ministeeriumi kodulehel.

Kehtestatakse ka piirang mitme toetuse korraga saamise vältimiseks, mis tähendab, et kui ettevõtja otsustab sama perioodi eest taotleda toetust haridus- ja teadusministeeriumi või kultuuriministeeriumi meetmest, siis ta töötukassa kaudu töötasu toetust enam ei saa.

Viimati uuendatud: 21.01.2021 12:16

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eraüldhariduskoolide pidajad ning erahuvihariduse- ja tegevuse pakkujad saavad taotleda kriisitoetust vahemikus 18.01 - 29.01.

Erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujad saavad esitada taotluse keskkonnas https://noored.konkursiveeb.edu.ee/

18.01 toimus erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujatele taotlemise teemaline infopäev, mis on järelvaadatav:

Täpsem info ministeeriumi kodulehel.

Haridus- ja noortevaldkonna kriisimeetmete rakendamiseks on 2021. aasta jaanuaris ette nähtud eelarvelised vahendid kogusummas 4 259 750 eurot.

Vältimatute püsikulude katmiseks mõeldud toetust saavad taotleda eraüldhariduskoolide pidajad ning erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujad üle Eesti. Ida-Virumaa ja Harjumaa toetused on suuremad kui mujal Eestis, sest neis maakondades on piirangud olnud rangemad. Toetused on nähtud ette üle Eesti 12. detsembrist kuni 10. jaanuarini ning Ida-Virumaal ja Harjumaal kuni 17. jaanuarini kehtivate piirangute mõju leevendamiseks.

Ida-Virumaa ja Harjumaa

  • Eraüldhariduskoole, kellel on kehtiv tegevusluba, toetatakse ühekordselt 10 euroga õpilase kohta Harjumaal ja 20 euroga Ida-Virumaal.
  • Erahuvihariduse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks Harjumaal 10 euroga osaleja kohta ja Ida-Virumaal 20 euroga osaleja kohta. Perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks toetatakse neid nii Harjumaal kui Ida-Virumaal 30 euroga osaleja kohta.
  • Erahuvitegevuse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks Harjumaal 10 euroga osaleja kohta ja Ida-Virumaal 20 euroga osaleja kohta. Perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks toetatakse neid nii Harjumaal kui Ida-Virumaal kuni 30 euroga osaleja kohta.

Kõik teised maakonnad

  • Eraüldhariduskoole, kellel on kehtiv tegevusluba, toetatakse ühekordselt 10 euroga õpilase kohta.
  • Erahuvihariduse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks ühekordselt 10 euroga osaleja kohta. Samuti toetatakse erahuvihariduse pakkujaid 4. jaanuarist kuni 10. jaanuarini kehtinud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks 10 euroga osaleja kohta.
  • Erahuvitegevuse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks ühekordselt kuni 10 euroga osaleja kohta. Samuti toetatakse erahuvihariduse pakkujaid 4. jaanuarist kuni 10. jaanuarini kehtinud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks kuni 10 euroga osaleja kohta.

Tingimused

  • Eraüldhariduskoolide ja erahuvihariduse pakkujate toetuse arvestamise aluseks on Eesti hariduse infosüsteemis (EHISes) olevad andmed 10. novembri 2020 seisuga. Toetuse saamiseks tuleb täita taotlusvorm.
  • Erahuvitegevuse puhul saavad toetust taotleda ettevõtted, kelle jaoks on see põhikirjajärgne peamine tegevusala ning valdkonnas ollakse tegutsetud vähemalt üks kalendriaasta. Tegevusi peab olema pakutud lastele ja noortele regulaarselt vähemalt üks kord nädalas ning seda peavad olema läbi viinud kvalifitseeritud juhendajad.
  • Taotlejad, kes taotlevad perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest toetust Haridus-ja Teadusministeeriumilt, ei saa täiendavalt toetust Töötukassast.

Täpsem info ministeeriumi kodulehel.

Viimati uuendatud: 21.01.2021 12:17

Kas said vastuse oma küsimusele?

Seoses koroonaviiruse uue tüve levikuga Suurbritannias soovitab Välisministeerium tungivalt vältida reisimist Suurbritanniasse. Suurbritanniasse reisimisel tuleb kindlasti arvestada täiendavate võimalike piirangutega sealt naasmisel või teistesse riikidesse saabumisel, samuti reisil tekkida võivate ettenägematute tõrgetega.

Alates 14. jaanuarist tuleb välisriikidest Inglismaale reisimiseks esitada negatiivne COVID-19 testitulemus. Test peab olema tehtud mitte varem kui 72 tundi enne reisi algust ja on kohustuslik kõigile, vaatamata sellest kas reisi lähteriik on Ühendkuningriigi valitsuse niinimetatud reisikoridoride nimekirjas või mitte.

Koroonaviiruse uue tüve leviku tõttu Suurbritannias on seal alates 20. detsembrist kasutusele võetud täiendavad piirangud, millega saab tutvuda https://www.gov.uk/guidance/tier-4-stay-at-home (inglise keeles).

Välisministeerium jälgib pidevalt olukorda ning ajakohastab sellele vastavalt reisisoovitusi lehel Reisi Targalt https://reisitargalt.vm.ee/. Kui Eesti kodanikel tekib koju pöördumisega probleeme, siis palub välisministeerium helistada konsulaarabi hädaabitelefonil: +372 53 01 9999 (24 h).

Viimati uuendatud: 12.01.2021 16:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

Lisaks üle-eestilistele piirangutele kehtivad Harjumaal järgmised lisapiirangud:

Alates 18. jaanuarist 2021

Restoranide ja kohvikute ning muude toitlustusasutuste ruumid võivad olla klientide jaoks kohapealseks ajaviitmiseks avatud ajavahemikul 6.00-19.00. Arvestada tuleb kuni 25 protsendiga ruumi täitumuse nõudest, ehk kliendid peavad viibima ruumis hajutatult, ruumis liikudes tuleb arvestada 2+2 reeglit, mis ei laiene perekondadele. Toidu kaasamüügi ajale piiranguid ei seata.

Muuseumid ja näitusesaalid võivad olla külastajatele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist. Õues tohib külastajate rühma suurus olla endiselt kuni 10 inimest.

Noorsootöö, huviharidus, huvitegevus, täienduskoolitus, täiendõpe ning sportimine ja treenimine on välitingimustes lubatud kuni 10-liikmelistes gruppides (pluss juhendaja). Sisetingimustes individuaalse tegevusena. Piirang ei kohaldu riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning erivajadustega inimestele.

Spordisaalides on lubatud vaid individuaalne sporditegevus.

Alates 25. jaanuarist taastub Harjumaal kontaktõpe täies mahus. Kuni 24. jaanuarini (k.a.) on üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide hoonete õppetegevuseks kasutatavad ruumid on õppijatele suletud. Piirangut ei kohaldata, kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel. Samuti ei kohaldata piirangut 1.-4. klassi, 9. klassi ning 12. klassi õpilastele.

1. veebruarini jäävad kehtima olemasolevad piirangud:

Meelelahutusasutused on klientidele ja külastajatele suletud.

Majutusteenuse osutamise kohas võivad kliendid viibida üksnes ööbimisvõimaluse kasutamiseks. Keelatud on igasuguste lisateenuste tarbimine nagu toitlustus (välja arvatud toidu kaasamüük), seminarid, konverentsid, muud üritused, saunade, basseinide ja spaade kasutus jms. Majutusteenuse osutamise koha all peetakse silmas majutusettevõtteid turismiseaduse tähenduses.

Kõik saunad, spaad, basseinid, veekeskused, ujulad peavad olema klientidele suletud välja arvatud individuaalspordiks. Piirang ei laiene spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning erivajadustega inimestele.

Siseruumides ei ole lubatud avalikud koosolekud ja üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid. Õues tohib avalikest üritustest ja koosolekutest osa võtta kuni kümneliikmelises rühmas ning kokku ei tohi puutuda teiste rühmadega. Avalik väliüritus peab lõppema kell 22.

Spordivõistlused, samuti spordi- ja liikumisüritused on keelatud. Piirang ei laiene spordialaliidu võistlussüsteemis osalevatele meistriliiga võistkondadele, professionaalsetele sportlastele ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele.

Avalikele jumalateenistustele ja teistele avalikele usulistele talitustele kehtib 50-protsendiline ruumitäituvuse piirang. Siseruumis tuleb jätkuvalt kanda maske, tagada desinfitseerimisnõuete täitmine ja järgida muid viiruse leviku tõkestamise abinõusid. Kirikutel ja usuliste talituste läbiviijatel tuleb armulaual ja teiste sakramentide jagamisel järgida viiruse leviku ennetamiseks vajalikke meetmeid.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 19:19

Kas said vastuse oma küsimusele?

Niisked ja märgunud maskid meid enam ei ei kaitse, sest viiruseosakesed jäävad niiske materjali külge hästi kinni. Kuid - õues ei olegi vajalik maski kanda. Juhul kui see on vajalik näiteks tööülesande tõttu, siis tuleb maski vahetada tihedamini või iga kord kui see hakkab muutuma niiskeks või märjaks (ei ole vahet, millisest materjalist mask tehtud on).

Viimati uuendatud: 28.12.2020 12:37

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 18. jaanuarist võivad Harjumaa sh Tallinna ja Ida-Virumaa restoranide ja kohvikute ning muude toitlustusasutuste ruumid olla klientide jaoks kohapealseks ajaviitmiseks avatud ajavahemikul 6.00-19.00. Arvestada tuleb kuni 25 protsendiga ruumi täitumuse nõudest, ehk kliendid peavad viibima ruumis hajutatult, ruumis liikudes tuleb arvestada 2+2 reeglit, mis ei laiene perekondadele. Toidu kaasamüügi ajale piiranguid ei seata.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 19:12

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 1. jaanuarist tuleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist Eestisse tulles teha vähemalt 72 tundi enne reisi algust SARS-CoV-2 test. Testi tegemise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele.

Piiriületuse järgselt tuleb jääda 10 päevasesse eneseisolatsiooni. Eneseisolatsiooni aega on võimalik lühendada kui lisaks enne riiki saabumist tehtud testile teha test ka kuuendal päeval pärast Eestisse saabumist. Kui mõlema testi tulemus on negatiivne, võib naasta tavapärase elukorralduse juurde. Esimese negatiivse testitulemuse selgumise järel ei ole võimalik täita vältimatuid töökohustusi, kuid on võimalik osaleda vältimatul perekondlikul sündmusel.

Inimestel, kellel ei ole võimalik vähese etteteatamiseaja tõttu teha testi 72 tundi enne reisi, on võimalik teha test vahetult Eestisse saabumisel. Eneseisolatsiooni aja lühendamiseks tuleb teine test teha mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tulemuse teadasaamist. Mõlema testi tulemused peavad olema negatiivsed.

Eneseisolatsiooni periood lüheneb ka siis, kui arst hindab inimese nakkusohutuks. Eneseisolatsiooni lühendamiseks tuleb testimine läbida ka alla 12-aastastel lastel.

Ühendkuningriigist saabunud inimene tohib eneseisolatsioonist lahkuda arsti, politsei või päästeametniku korraldusel või hädajuhtumi korral. Eneseisolatsioonis viibija tohib kodust lahkuda ka eluks hädavajaliku soetamisel, kui seda pole võimalik muul kombel saada. Õues tohib viibida täielikult teiste inimestega kontakte vältides. Sõltumata kodust või püsivast viibimiskohast lahkumise põhjusest, tuleb järgida kõiki koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid.

Jätkuvalt jäävad kehtima erandid, kellele testitegemise ega eneseisolatsiooni piirangud ei laiene juhul kui nendel inimestel puuduvad haigustunnused. Näiteks ei laiene piirangud sõjalise kaitse koostöös Eestisse saabujatele, diplomaatidele, hädaolukorra lahendajatele.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 10:51

Kas said vastuse oma küsimusele?

Nii õppesõidu läbiviimine kui riiklike teooria- ja sõidueksamite läbiviimine on lubatud. Tuleb kasutusele võtta ennetusmeetmeid (mask, desinfitseerimisvahendid) ning juhendaja peab võimaldama 2+2 reegli järgimist seal, kus võimalik. Auto ei ole siseruum.

Transpordiamet (1. jaanuaril 2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks) palub teenindusbüroosid külastades klientidel maskid ise kaasa võtta ning need ette panna enne sõidueksami autosse või teenindussaali sisenemist. Kui kliendil ei ole maski kaasas, siis antakse see talle kohapeal. Lisaks tuleb enne eksamiautosse või büroosse sisenemist puhastada käed desinfitseerimisvahendiga, mis on iga büroo uksest paremal pool.

Juhul, kui isik keeldub mõjuva põhjuseta (nt tervislikud põhjused) maski kandmisest või desinfitseerimisvahendite kasutamisest, siis on õigus klienti eksamiautosse või teenindussaali mitte lubada. Broneeritud eksamiaeg tühistatakse ja riigilõivu ei tagastata.

Vähimagi kahtluse korral, st kui inimene tunneb end haiglaselt, on viibinud riskipiirkonnas või on nakatunutega kokkupuute kahtlus, palub Transpordiamet planeeritud külastuse kindlasti edasi lükata.

Samuti soovitab amet klientidel võimalusel kasutada toimingute tegemiseks e-teenindust ning tellida dokumendid postiga koju ja registreerimismärgid pakiautomaati.

Viimati uuendatud: 11.01.2021 09:12

Kas said vastuse oma küsimusele?

  • Kui töötaja haigestub töövälisel ajal, peab ta jääma koju.
  • Kui töötaja haigestub töökohal, peab ta koheselt lahkuma.
  • Haigestunul tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes langetab otsuse COVID-19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetuslehe osas.
  • COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunud töötaja informeeriks tööandjat, et COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Tööandja informeerimine toimub vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele.
  • Tööandja, olles informeeritud töötaja COVID-19 diagnoosist, teeb koostööd Terviseameti regionaalosakonnaga, et määratleda töötaja tööalased lähikontaktsed ning anda suunised edasiseks töökorralduseks.
  • Viirusega potentsiaalselt saastunud ruumid tuleb sulgeda ning avada, kui neis on läbi viidud korralik pesu, desinfitseerimine ning tuulutamine.
  • Ruumide ja pindade puhastamisel järgida Terviseameti soovitusi puhastamiseks ja desinfitseerimiseks (PDF).
  • COVID-19 diagnoosi kinnitumisel peab töökohal välja selgitama inimesed, kes olid haigestunud töötajaga sümptomaatilisel perioodil või kuni kaks päeva enne seda lähikontaktis. Lähikontaktsed selgitab välja Terviseameti regionaalosakond koostöös tööandjaga.
  • Lähikontaktsed peavad järgneva 14-päeva jooksul jälgima hoolikalt oma tervist ning viibima eneseisolatsioonis. Eneseisolatsiooni on võimalik lühendada, kui 10.päeval pärast lähikontakti antud SARSCoV-2 PCR analüüsi tulemus on negatiivne.
  • Ülejäänud töötajad võivad jätkata oma igapäevast töörutiini, kuid peaksid hoolikamalt jälgima oma tervist.
  • Kui haigestunud töötaja COVID-19 diagnoos ei leidnud kinnitust, võivad teised töötajad jätkata tööd, kuid kindlasti jälgima 14-päeva jooksul oma tervist.

Viimati uuendatud: 06.01.2021 11:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Üritusi soovitame korraldada selliselt, et korraga oleks koos ainult ühe rühma lapsed.

Ekskursioone ja muid väljaspool toimuvaid üritusi korraldades tuleb silmas pidada, et praegu on esmatähtis vähendada inimestevahelisi kontakte. Kui üritus siiski toimub, tuleks see korraldada nii, et koos oleksid eelkõige need lapsed, kes nagunii igapäevaselt ühes rühmas kokku puutuvad. Külastatavas paigas tuleb järgida ka seal kehtivaid reegleid.

Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring.

Viimati uuendatud: 12.01.2021 10:21

Kas said vastuse oma küsimusele?

15.-17. jaanuarini viib Soome Terviseamet Tallinn-Helsingi suunal sõitvatel Tallinki laevadel Star ja Megastar läbi pilootprojekti, kus pakutakse koroonatesti tegemise võimalust laevareisi ajal. Testimine toimub vabatahtlikkuse alusel ning on inimestele tasuta.

Testitakse PCR meetodil, ninaneelust, analüüsid viiakse Soomes laborisse ja tulemus saadetakse inimesele smsi teel (st ei ole kiirtest).

Testimise võimalust pakutakse järgmistel väljumistel suunal Tallinn-Helsingi:

Reede 15. jaanuar 16:30 -> 18:30 Tallink Star

Laupäev 16. jaanuar 10:30 -> 12:30 Tallink Star 13:30 -> 15:30 Tallink Megastar 16:30 -> 18:30 Tallink Star 19:30 -> 21:30 Tallink Megastar

Pühapäev 17. jaanuar 13:30 -> 15:30 Tallink Megastar 16:30 -> 18:30 Tallink Star 19:30 -> 21:30 Tallink Megastar 21:30 -> 00:30 Tallink Star

Laeva infoleti kõrvale seatakse üles infolaud, kus Soome Terviseamet (THL) jagab infot reisil läbiviidava testimise kohta.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 12:03

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui testimine välisriigis on tasuline, siis hiljem Eestisse saabudes riigilt raha tagasi ei saa. Eestis testimise maksustamine ei ole muutunud. Sadamas ja lennujaamas on võimalik kohe riiki saabudes testida ning EV isikukoodiga on testimine tasuta.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 14:54

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui reisitakse neil eeltoodud põhjustel, siis ei pea testi enne Eestisse tagasi tulekut tegema. See kehtib nii Balti riikide kui ka Soome puhul.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 15:09

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vastavalt Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskirjale:

Korraldusega muudetakse vastavalt teadusnõukoja ning Terviseameti soovitustele nakatumise maksimaalset määra, mille puhul ei ole vähemalt viimased 10 päeva Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonnas, Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriigis või Andorra Vürstiriigis, Monaco Vürstiriigis, San Marino Vabariigis ja Vatikani Linnriigis (Püha Tool) viibinud ja Eestisse saabuval isikul kohustust eneseisolatsioonis viibida või läbida isolatsiooniperioodi lühendamiseks testimine. Korraldusega määratakse varasema maksimaalse 50 nakatunu 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul asemel piirmääraks 150 nakatunut 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.

Seega kui riigis on näit alla 150, siis võivad tulla kõik soovijad, vaatamata eesmärgile ja ei pea jääma isolatsiooni.

Viimati uuendatud: 14.01.2021 15:16

Kas said vastuse oma küsimusele?

Sotsiaalministeeriumi juures 13. jaanuaril kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas muuhulgas ka Pfizer/BioNTech vaktsiini kahe süsti vahelise intervalli pikendamist ning jõudis kokkuleppele, et seda ei toetata.

Komisjoni liikmed jõudsid ühiselt järeldusele, et peame toetuma läbiviidud uuringutele ning teemat võib uuesti kaaluda, kui tuleb täiendavaid andmeid sellest, et vaktsiini efektiivsus ei vähene, juhul kui teine doos manustada hiljem. Seega tuleb lähtuda tootja antud juhistest ning vaktsineeritavad tuleks teistkordselt vaktsineerida 21 päeva pärast esimese doosi saamist või selle päeva lähedal esimesel võimalusel.

Viimati uuendatud: 17.01.2021 17:38

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.