Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.

Fookuses: Piirangud Eestis, reisimise piirangud, koroonaviiruse testimine

Ava kõik vastused

Vabariigi Valitsuse otsusega toimub õppetöö 2020/2021. kooliaastal haridus- ja teadusministeeriumi ning terviseameti koostöös valminud soovituste alusel.

Otsus puudutab üldharidus-, kutse- ja kõrgkoole, täienduskoolitusasutusi, huvikoole, avatud noortekeskusi, noortelaagreid, õpilasmalevaid ning autojuhi ja ohtlikku veost vedava autojuhi koolituste korraldamist. Otsuse kohaselt ei kehti neis paigus ja tegevuste juures enam ruumide 50% täituvuse nõue.

Iga haridusasutus mõtleb koos pidajaga läbi riskide maandamise koroonaviiruse leviku tingimustes, lähtudes sellest, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.-6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele.

Põhiline, mida tuleb silmas pidada:

  • Jälgida tuleb head kätehügieeni.
  • Haigena ja COVID-19 lähikontaktsena tuleb jääda koju.
  • Kriitilise tähtsusega on kontaktide vähendamine koolides: koduklassid, õuesõpe, vajadusel osaline distantsõpe, vahetundide korraldus.
  • Üritusi on soovitatav korraldada hajutatult ja väiksemates rühmades, rahvusvahelised üritused ja välisreisid aga edasi lükata.
  • Ennetusabinõud on üliolulised, vajalikud isikukaitsevahendid tagab asutuse pidaja.

Ennetusabinõude esmärk on vältida haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist. Vajadusel toimuvad ümberkorraldused eelkõige rühma/klassi, hoone, asutuse või piirkonna kaupa, arvestades juhtumi eripärade ja piirkondliku epidemoloogilise olukorraga.

Nakkusohu kasvades peavad haridusasutused olema valmis õppetöö vormi muutmiseks. Oluline on säilitada ja arendada distantsõppe võimekust kogu õppeaasta vältel. Arvestada tuleb sellega, et ilmselt on pidevalt nii õpilasi kui õpetajaid, kes peavad mõnda aega olema eneseisolatsioonis ja osalema õppetöös distantsilt.

Alates 24. novembrist kehtivad Harjumaal ja Ida-Virumaal eritingimused:

  • Harjumaa, sh Tallinna ning Ida-Virumaa üldhariduskoolide gümnaasiumiastmed tuleb viia üle distantsõppele hiljemalt 30. novembriks 2020. Distantsõpe kestab praeguse otsuse kohaselt kuni 10. jaanuarini 2021.
  • Koolides kohapeal tohib perioodil 30.11.2020 – 10.01.2021 korraldada rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksameid ning nendega seotud konsultatsioone, kui osalejad kannavad maski või on kaetud suu ja nina.
  • Korraldus kehtib nii riiklikele, munitsipaal- kui eraomanduses olevatele üldhariduskoolidele, kus pakutakse õpet gümnaasiumiastmes.
  • Korraldus ei laiene kutsekoolidele, kuna enamike kutseerialade praktiline õpe nõuab kontakttegevusi. Õpet korraldades tuleb järgida kõiki ohutusnõudeid.

Viimati uuendatud: 24.11.2020 17:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt.

Riskiriigist tulles peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni. Isolatsiooniaega saavad end koroonaviiruse suhtes testides lühendada:

  • Eesti kodakondsusega inimesed, Eesti elamisloa või elamisõigusega inimesed ning inimesed, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis;
  • Euroopa Liidu ning Euroopa Liidu ühtsesse nimekirja kuuluvate riikide kodanikud.

10-päevase isolatsiooniaja lühendamiseks tuleb teha esimene test riiki saabudes ning teine test mitte varem kui seitse päeva pärast esimese testi tulemuste kättesaamist. Isolatsiooniaja lühendamiseks peavad mõlema testi tulemused olema negatiivsed.

Esimene negatiivne testitulemus ei anna õigust kohe haridusasutusse naasta. Kui vähemalt 7 päeva pärast esimese testi tulemuse teadasaamist tehakse teine test, mille tulemus on samuti negatiivne, loetakse see võrdseks 10-päevase isolatsioonis olemisega ja õppija saab minna tagasi kooli.

Testimisega ei ole võimalik isolatsiooni lühendada EL-i ühtse nimekirja välisest kolmandast riigist töötamiseks ja õppimiseks tulnud inimestel. Nende riikide kodanikud peavad 10 päeva oma liikumisvabadust piirama ja järgima teisi eraldi õppuritele ja töötajatele kehtestatud nõudeid.

Testimisest loe lähemalt Terviseameti kodulehelt.

Viimati uuendatud: 10.11.2020 17:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

Koroonaviiruse leviku tingimustes on soovitatav välisreisid ja rahvusvahelised üritused ära jätta. Arvestada tuleb nii nakkusohu kui võimalike füüsiliste reisipiirangutega.

Kui reisimine on vältimatu, tuleb arvestada võimaliku eneseisolatsiooniga nii sihtkohas kui Eestisse naastes.

Viimati uuendatud: 28.10.2020 08:07

Kas said vastuse oma küsimusele?

Aktusi, ekskursioone ja muid üritusi korraldades tuleb silmas pidada kontaktide vähendamise vajalikkust. Ehk siis jõulupidusid võiks kõikjal Eestis korraldada ainult selliste gruppidega, kes nagunii igapäevaselt koos on (klass, rühm).

Õppekäike ja ekskursioone soovitame korraldada vaid klasside või rühmade kaupa. Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring.

Välisreisid ja rahvusvahelised üritused soovitame edasi lükata.

Üritustele külaliste kutsumine ei ole keelatud, ent soovitame kaaluda selle vajalikkust ning mõelda läbi, kuidas seda vajadusel võimalikult turvaliselt teha.

Harjumaal ja Ida-Virumaal kehtivad gümnaasiumiastme õpilastele, huvitegevusele ja täienduskoolitusele täiendavad piirangud. Üldhariduskoolide gümnaasiumiastmetes toimub 10. jaanuarini distantsõpe. Siseruumides toimuv huviharidus, huvitegevus, täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud üksnes siis, kui osalejate arv grupis on kuni 10 inimest (sellele lisaks võib olla veel rühmaga koos treener või juhendaja) ning on tagatud, et ei puututa kokku teiste gruppidega. Osalejad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed ja inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Lisaks tuleb ühiskasutatavad esemed pärast igakordset kasutamist desinfitseerida, teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt. Nimetatud piirangud ei laiene täienduskoolituse ja täiendõppe läbiviimisele, mis on seotud riigi sõjalise kaitsega, samuti ei laiene piirang sisejulgeolekuvaldkonna tegevustele.

Seni valitsuse korralduses sätestatud piiranguid asendavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti koostöös koroonaviiruse leviku ennetamiseks koostatud soovitused, mille leiab: https://www.hm.ee/sites/default/files/htmi_ja_terviseameti_soovitused_oppetoo_korraldamiseks.pdf

Viimati uuendatud: 25.11.2020 17:46

Kas said vastuse oma küsimusele?

Sellist kohustust ei ole.

Jälgida tuleb seda, et lasteasutuses ei tohi viibida haigustunnustega lapsed, lapsevanemad ja töötajad.

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse riskide maandamiseks.

Viimati uuendatud: 31.08.2020 17:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eestisse võivad reisida:

  • Inimesed, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis, sõltumata, kas neil on haigustunnused või mitte.
  • Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi Konföderatsiooni, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi või Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi ja Vatikani Linnriigi (Püha Tool) kodanikul, elanikul ning pikaajalist viisat omaval isikul, kellel ei esine haigusnähte, ja tema perekonnaliikmel, kellel ei esine haigusnähte.
  • Kõik inimesed, kes saabuvad Eesti Vabariiki Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist ja neil ei esine haigusnähte.
  • Inimesed, kellel on Läti Vabariigi või Leedu Vabariigi kodakondsus, elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri järgi Läti Vabariigis või Leedu Vabariigis ja ei esine haigusnähte.
  • Inimesed, kellel on Soome Vabariigi kodakondsus, elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri järgi Soome Vabariigis ja kellel ei esine haigusnähte, kui:
  • Eestisse saabumise eesmärk on töötamine või muude lepinguliste kohustuste täitmine,
  • õpib Eestis registreeritud õppeasutuses,
  • saabub Eestisse vältimatul perekondlikul põhjusel, eelkõige lähisugulasega kohtumine, matused, pulmad ja haigusjuhtumid.
  • Kolmandast riigist saabuvad välismaalased, kes tulevad Eestisse õppima või töötama ja kellel ei esine haigusnähte.

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel. Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid. Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on välisministeeriumi kodulehel. Kui inimene saabub riigist või läbib riiki, mis ei ole välisministeeriumi lehel välja toodud või on „punane“, tuleb tal jääda isolatsiooni.

Kui inimene saabub riigist või läbib riiki, mis ei ole välisministeeriumi lehel välja toodud või on „punane“, tuleb tal jääda isolatsiooni, mis tähendab, et tööandja või õppeasutus tagab:

  • töötaja või õppija transpordi ja võimaluse viibida eneseisolatsioonis (14 päeva) Eestisse saabumisest
  • töötaja või õppija COVID-19 testimise viivitamatult Eestisse saabumisel ning kordustestimise mitte varem kui Eestis viibimise 14.päeval
  • töötaja ei tohi asuda tööle ega õppija õppima esimese 14. päeva jooksul alates Eestisse saabumist
  • töötaja võib asuda tööle ja õppija õppima 15. päeval eeldusel, et tema teine koroonaviiruse COVID-19 test on negatiivne

Erandina on lubatud Eestisse siseneda järgmistel haigusnähtudeta välismaalastel:

  • kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane
  • kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega
  • kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid
  • kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene
  • kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega
  • kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega
  • kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks
  • Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks
  • kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene
  • kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel. Taotlus tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus, mille leiab politsei kodulehelt.

Viimati uuendatud: 08.09.2020 13:12

Kas said vastuse oma küsimusele?

Testi saab teha Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal Confido meedikute abil ning Tallinna lennujaamas Qvalitase ajutises testimispunktis saatekirja alusel. Saatekiri vormistatakse inimesele kohapeal. Saatekirja vormistamine ja proovi võtmine võtab aega umbes 5 minutit. Sadamas ja lennujaamas testitakse inimesi elavas järjekorras. Testimispunktid on avatud viimaste laeva- ja lennureisijate saabumiseni.

Reisijad, kes saabuvad riskiriigist muu sadama või lennujaama kaudu, rongiga või maismaad pidi, saavad testimise aja kokku leppida SYNLABi ja Medicumi testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000 (E-R 9-17). Eelisjärjekorras testitakse haigussümptomitega inimesi, seetõttu on järjekorrad 1-2 päeva. Kui teate oma Eestisse saabumise aega, on soovituslik aeg testimisele ette broneerida. Testida saab üle Eesti avalikes testimiskohtades Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Viljandis, Paides, Rakveres, Kuressaares, Võrus, Kärdlas, Sillamäel, Haapsalus, Raplas, Valgas ja Põlvas. Lisainfo testimise kohta on leitav https://koroonatestimine.ee/.

EV isikukoodiga on testimine tasuta, välismaalased saavad kohapeal tasuda kaardimaksega.

10-päevase eneseisolatsiooni lühendamise soovi korral tuleb teha ka teine test mitte varem kui esimese testi tulemuse teadasaamisele järgneval seitsmendal päeval. Ka teise testi tulemus peab eneseisolatsiooni lõpetamiseks olema negatiivne. Tasuta testimiseks (EV isikukoodiga) tuleb broneerida aeg telefonil 678 0000 (E-R 9-17). Tasulist testi võib teha kõikide teenuseosutajate juures, kes seda võimalust pakuvad.

Viimati uuendatud: 18.11.2020 17:30

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjatele kehtib 10-päevane isolatsioonikohustus. Teave riskiriikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on toodud välisministeeriumi kodulehel.

Eneseisolatsioonikohustuse lühendamiseks on võimalik lasta end koroonaviiruse suhtes testida - selleks tuleb üks test teha riskiriigist Eestisse naastes ning teine test mitte varem kui seitsmendal päeval pärast esimese testi tulemuse teadasaamist - kahe testi vahepealsel ajal tuleb viibida eneseisolatsioonis. Mõlema testi tulemused peavad eneseisolatsiooni lühendamiseks olema negatiivsed.

Erandina on võimalik peale esimese negatiivse testi tulemuse teadasaamist minna tööle inimestel, kes täidavad tööandja otsusel ülesandeid, mis on vältimatult vajalikud. See tähendab, et tööandja peab igal üksikul juhul kaaluma, kas riskiriigist saabunud isik peab kindlasti tööülesandeid täitma füüsiliselt töökohal olles või on võimalik töö selliselt ümber korraldada, et inimene saab töötada kodust. Tööandja ei ole kohustatud inimest tööle lubama, vaid otsustab ise, kas töötaja kohalolu on vältimatult vajalik.

Kui tööandja siiski lubab tööle tulla riskiriigist Eestisse saabunud inimese, kellel on esimene testitulemus negatiivne, peab tööandja hindama võimalikku kollektiivi haigestumise riski. Töötamise lubamisel tuleb nii tööandjal kui ka töötajal võtta kasutusele kõik meetmed, et ennetada võimalikku viiruse levikut ja kollektiivi haigestumist, muuhulgas näiteks viia miinimumini kontakt teiste isikutega või kasutada isikukaitsevahendeid.

Tööandjal tuleb silmas pidada, et ka nimetatud juhtudel laienevad tööandjale töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad tööandja õigused ja kohustused, muu hulgas viimases sätestatud kohustus tagada tööohutus ning tervisekontrolli tegemine.

Eraldi tingimused kehtivad Euroopa Liidu ühtse nimekirja väliste kolmandate riikide (sealhulgas näiteks Vene Föderatsiooni ja Ukraina) kodanikele - nemad peavad Eestisse tööle või õppima saabudes viibima 10 päeva isolatsioonis ja tegema kokku 2 testi (üks Eestisse saabudes, teine pärast 10. päeva), alles seejärel saavad nad minna tööle või õppima. Isolatsiooni lühendamise võimalust neil ei ole.

Viimati uuendatud: 20.11.2020 15:44

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ei saa. Euroopa Liidu ühtsesse kolmandate riikide nimekirja kuuluvate maade (näiteks Ukraina või Venemaa Föderatsiooni) kodanikud peavad Eestisse esmakordselt tööle või õppima saabudes viibima 10 päeva eneseisolatsioonis ja tegema kokku kaks koroonatesti (esimene viivitamata Eestisse saabumise järel ning teine mitte varem kui Eestis viibimise 10. päeval), alles seejärel saavad nad minna tööle või õppima. Isolatsiooni lühendamise võimalust kolmandate riikide kodanikel ei ole.

Kui kolmanda riigi kodanikul on Eestis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis elamisluba, siis kehtivad talle samad õigused, mis Eesti kodanikele, ehk et kui inimene teeb riiki saabudes testi ning see osutub negatiivseks, võib ta tööandja otsusel edasilükkamatute ja vältimatult vajalike töökohustuste täitmiseks tööle minna ja teha vältimatuid käike (nt hankida elukoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik). Mitte varem kui 7 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist võib teha teise testi. Kui ka selle tulemus on negatiivne, saab inimene jätkata tavapärast elu.

Viisa ega registreeritud lühiajaline töötamine ei võimalda pärast esimese testi negatiivset vastust tööle minna, vaid isik peab veetma 10 päeva isolatsioonis.

Viimati uuendatud: 09.11.2020 23:46

Kas said vastuse oma küsimusele?

Välismaalastele on testimine tasuline, lennujaamas ja sadamas maksab see 67 eurot, mujal vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale.

Testida saab näiteks järgmiste teenuseosutajate juures:

Viimati uuendatud: 17.09.2020 15:30

Kas said vastuse oma küsimusele?

Erandina on lubatud Eestisse siseneda järgmistel haigusnähtudeta välismaalastel:

  • kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige, rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane
  • kes on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse kutsel Eestisse töökohtumisele saabuva välisdelegatsiooni liige.
  • kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega
  • kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid
  • kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene
  • kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega
  • kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega
  • kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks
  • Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks
  • kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene
  • kes on avalikul üritusel esinejana või on ürituse läbiviija või kes osalevad spordivõistlusel sportlasena, või on otseselt seotud spordivõistluse või -ürituse läbiviimisega, mis on lubatud Terviseameti poolt
  • kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel. Eritaotluse eesmärk on võimaldada kolmandate riikide kodanikel taotleda välispiiri ületamise lubamist Eestisse sisenemise eesmärgil. Eelkõige perekondlikel põhjustel, nt matused, pulmad, pereliikme haigestumine, hädavajalik kohtumine pereliikmega jmt. Taotlus tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus, mille leiab politsei kodulehelt: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord

Eritaotluse alusel Eestisse siseneda lubatud välismaalasele kehtib üldine liikumisvabaduse piirang ning ta ei tohi 10-päeva jooksul oma püsivast elu-või viibimiskohast lahkuda. Alates 1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse saabujad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida. Testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene viibima täielikus eneseisolatsioonis. Negatiivse testitulemuse korral tuleb seitse esimest päeva olla piiratud eneseisolatsioonis ehk käia tohib küll tööl ja näiteks poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Mitte varem kui 7 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu.

Viimati uuendatud: 18.11.2020 20:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

Reisilt tulles on Eestisse sisenedes kohustus 10 kalendripäevaks eneseisolatsiooni jääda:

  • kõikidel haigustunnustega inimestel,
  • COVID-19 riskiriigist saabunud või riskiriiki reisiteekonnal läbinud inimestel,
  • kõigil Eestisse saabuvatel inimestel, kes alustasid reisiteekonda riikidest või läbisid riike, mille kohta nakatumise andmed puuduvad,
  • Euroopa Liidu ühisnimekirja mitte kuuluvate kolmandate riikide (sealhulgas näiteks Vene Föderatsiooni ja Ukraina) kodanikel.

Teave riskiriikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on toodud välisministeeriumi kodulehel.

Tulles Eestisse COVID-19 riskiriikidest, mis kuuluvad Euroopa Liitu, Euroopa majanduspiirkonda, Schengeni alasse, on haigustunnusteta inimestel võimalik 10-päevast eneseisolatsiooni lühendada, tehes kaks koroonatesti ning saades mõlemale testile negatiivse tulemuse. Esimene test tuleb teha viivitamatult Eestisse saabumise järgselt. Kuni tulemuse teada saamiseni peab olema oma elu- või viibimiskohas eneseisolatsioonis. Pärast esimest negatiivset testitulemust võib väljas käia üksnes järgnevatel juhtudel:

  1. kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
  2. kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  3. kui ta täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel või osaleb vältimatul perekondlikul sündmusel ja on teinud riiki saabumise järgselt vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne;
  4. kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  5. kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;
  6. kui ta on allkirjastanud Terviseameti juhistest ja kehtivatest nõuetest kinnipidamise kinnituse, millega kinnitab eelnimetatud nõuete täitmise kohustust.

Teine test tuleb teha mitte varem kui seitsmendal päeval alates esimese testi negatiivse tulemuse kättesaamisest. Pärast teise testi negatiivse tulemuse teada saamist lõppeb eneseisolatsiooni kohustus ja võib naasta tavaellu.

Euroopa Liidu ühtse nimekirja väliste kolmandate riikide (sealhulgas näiteks Vene Föderatsiooni ja Ukraina) kodanikud peavad Eestisse tööle või õppima saabudes viibima 10 päeva isolatsioonis ja tegema kokku 2 testi (üks Eestisse saabudes, teine pärast 10. päeva), alles seejärel saavad nad minna tööle või õppima. Isolatsiooni lühendamise võimalust neil ei ole.

Viimati uuendatud: 25.11.2020 19:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist:

  • Pese käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajaduse korral kasuta alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit.
  • Väldi kontakti. Hoia vähemalt 2 meetrit vahet inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimese lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Ära katsu silmi, nina ja suud. Kui puudutad neid mustade kätega, siis võib viirus kanduda ka Sinule edasi.

Mida teha viirusekahtluse korral?

  • Kui Sul on kerged hingamisteede haigusnähud, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud.
  • Jälgi oma tervist. Kui Sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.

Kuidas piirata pisikute ja viiruste levimist:

  • Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui Sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  • Kui katad oma suu ja nina, takistab see pisikute ja viiruste levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda Sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele.

Viimati uuendatud: 22.09.2020 14:55

Kas said vastuse oma küsimusele?

• Testimise üheks eelduseks on sümptomite avaldumine. Reeglina avalduvad sümptomid 5-6 päeva pärast nakatumist. Mõningatel juhtudel on inimene nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite avaldumist.

• Kui sul on avaldunud sümptomid, püsi kodus ja helista oma perearstile või perearsti nõuandeliinile +372 6346 630 või 1220 (24/7). Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.

• Peale perearsti saatekirja laekumist testimise süsteemi, saadetakse täisealisele (alates 18 eluaastat) testitavale saatekirjas märgitud telefoninumbrile lühisõnum (SMS), mis annab võimaluse broneerida proovi andmise aeg online-broneerimissüsteemi kaudu. Peale saatekirja laekumist laboriinfosüstemi tekib teil koheselt ennast proovi andmisele registreerida ka veebilehel https://www.veebiregistratuur.ee/102/?service=-1_468. Broneerides aega on vajalik end identifitseerida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart ID abil. Teenus on vabatahtlik ning annab täiendava võimaluse endale kiiresti aeg broneerida ilma, et peaksite testimise kõnekeskuse kõne ootama.

• Kõikidele, kes veebibroneeringu teenust ei kasuta või kelleni SMS tehnilistel põhjustel ei jõua, helistatakse testimise kõnekeskusest saatekirjade laekumise järjekorras 1 päeva jooksul (kõnesid tehakse esmaspäevast laupäevani). Kui kõnekeskusest ei ole 48 tunni jooksul helistatud, soovitame ühendust võtta perearstiga, et kontrollida saatekirjal telefoninumbri õigust ning saatekirja edastamist. Kui telefoninumber saatekirjal on õige, pöörduge testimise kõnekeskuse poole, mille kontaktid lahtiolekuaegadega on leitavad veebilehel https://koroonatestimine.ee/klienditugi/.

• Kui olete saanud koroonaviiruse testile ninaneelu proovi andmise aja ning soovite täpsustada asukohta või teejuhiseid, on need leitavad veebilehel https://koroonatestimine.ee/testimispunktid/.

• Testima minnes võta kaasa isikut tõendav dokument ja mine õigeks ajaks kokkulepitud kohta.

• Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal ja kohas isikut tõendava dokumendi alusel. Ilma nendeta ei ole mõtet kohale tulla. Testima tasub tulla üksi.

Oota vastust. Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kahe tööpäeva jooksul, vastused kantakse ka digilugu.ee keskkonda. Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta.

• Kui Sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus ja järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi. Tervise halvenemise korral võta uuesti ühendust perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

COVID-19 kinnitatud haige peab püsima arsti otsusel eneseisolatsioonis, mille puhul kehtivad inimesele Vabariigi Valituse 29.10.2020 korralduse nr 336 nõuded. Inimene võib lahkuda eneseisolatsioonist vaid erandjuhtudel (kui isik on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral).

• Testimispunktide asukohad on välja toodud veebilehel https://koroonatestimine.ee/testimispunktid/, info tasulise testimise kohta on leitav https://koroonatestimine.ee/patsiendile/tasuline-testimine/, rohkem infot testimise kohta saab ka Terviseameti kodulehelt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus/testimine ja telefoninumbrilt 1247.

Viimati uuendatud: 25.11.2020 17:50

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eestist Lätti sisenemisel kehtib 10-päevane eneseisolatsiooninõue.

Läti territooriumile on võimalik ilma eneseisolatsiooni nõude täitmiseta siseneda järgmistel juhtudel (kattes avalikes kohtades viibides suu ja nina):

  • seoses töötamisega, kui piiri ületamine on vajalik töö või ameti põhikohustuste teostamiseks ja isikul on tööhõivet kinnitav dokument;
  • lapsehoiuteenuse saamiseks või formaalse hariduse omandamiseks statsionaarõppes eelkooli hariduse tasemel (esitades teenuse osutaja või haridusasutuse väljastatud tõendi);
  • hariduse omandamiseks statsionaarõppes põhihariduse, keskhariduse ja kõrghariduse tasemel, samuti professionaalse suunitlusega haridusprogrammides kunsti ja kultuuri valdkondades (esitades haridusasutuse väljastatud tõendi);
  • saates alaealist õpilast või täiskasvanud erivajadustega õpilast lapsehoidu, lasteaeda, kooli;
  • riigi transiidina läbimiseks (Lätis tohib viibida maksimaalselt 12 tundi, ööbida ei tohi);
  • sugulaste hooldamiseks või matuste korraldamiseks või matusel osalemiseks;
  • arsti määratud tervishoiuteenuse saamiseks Lätis (esitades arsti väljastatud tõendi või saatekirja).

Endiselt on lubatud Valga-Valka kaksiklinna elanike vaba liikumine, tingimusel, et eelneva 14 päeva jooksul on liigutud vaid kaksiklinna omavalitsuste piires.

Kõik Lätti reisijad (ka transiidi, kaubavedude puhul) peavad täitma kuni 48h enne piiriületust elektroonilise ankeedi lehel https://covidpass.lv/.

Lätis kehtib eriolukord 09.11-06.12.2020, mis tähendab, et riigis kehtivad rangemad riigisisesed piirangud. Ühistranspordis ja avalikes kohtades on kohustus kanda maski.

Lätist Eestisse tulles ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui:

  • inimene on teinud mitte enne kui 48 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne. Eestist Soome reisides ning Eestisse tagasi tulles võib koroonaviiruse testi teha ka Eestis ja negatiivse tulemuse korral naasta tavapärase elu juurde. Testi tulemuse teada saamiseni peab püsima eneseisolatsioonis
  • inimese Eestisse saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit. Eelpool nimetatud põhjustel ei ole enne Eestisse saabumist kohustust koroonaviiruse testi tegemiseks.

Muudel põhjustel reisides ja testi mitte tehes peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni.

Lisainfo Lätti reisimise ja Läti piirangute kohta on leitav Reisi Targalt lehel: https://reisitargalt.vm.ee/riigid/lati/

Viimati uuendatud: 10.11.2020 23:57

Kas said vastuse oma küsimusele?

Avaliku koroonaviiruse testimispunkte on hetkel 15, kuhu saab minna isikut tõendava dokumendiga eelnevalt broneeritud ajal ja anda ninaneelu proov koroonaviiruse testiks. Aja broneerimiseks tuleb helistada testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000. Kõnesid võetakse vastu E-R 9.00-17.00.

Testimiskohad asuvad:

  • Tallinn, Haabersti - Paldiski mnt 104b, Saku Suurhalli kõrval (SYNLABi telk)
  • Tallinn, Mustamägi - Ehitajate tee 27, Mustamäe Tervisekeskuse parkla (Medicumi telk)
  • Tallinn, Lasnamägi - Narva mnt 95, Tallinna Lauluväljaku Mäe värav (Medicumi telk)
  • Tartu - Laulupeo puiestee 25, laululava juures (Qvalitase telk)
  • Viljandi - Viljandi turuplats (SYNLABi buss)
  • Pärnu - Rannapark P1 Naisteranna parkla (Qvalitase telk)
  • Rakvere - Tuleviku 1, Rakvere Polikliinik (SYNLABi kabinet)
  • Paide - Tallinna mnt 47, parkla (SYNLABi buss)
  • Kuressaare - Aia 25, Kuressaare haigla peaukse ees
  • Narva - Joala 20, Narva Gate (Corrigo kabinet)
  • Kohtla-Järve - Ilmajaama 14, G-korpuse autoparklas (Ida-Viru Keskhaigla telk)
  • Hiiumaa - Proovi andmise koht lepitakse Hiiumaa Haiglaga kokku
  • Võru - Kooli tn 4, Kagukeskuse parklas autopesula juures (Qvalitase telk)
  • Sillamäe - Kesk 28, ujula juures (Ida-Viru keskhaigla telk)
  • Haapsalu - Posti tn 3, Kultuurikeskuse kõrval, Rahu ja Vaba nurgal (SYNLABi telk)

Värskeim info testimispunktide kohta on leitav siit.

Viimati uuendatud: 29.10.2020 14:40

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni 14 päevaks.

Lähikontaktse 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni on võimalik testimisega lühendada. Selleks tuleb teha COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 test mitte varem kui kümnendal kalendripäeval alates ajast, mil toimus viimane lähikontakt koroonaviirusesse nakatunud inimesega.

Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima eneseisolatsioonis. Kui testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema.

Viimati uuendatud: 10.11.2020 00:24

Kas said vastuse oma küsimusele?

Seoses testimise mahu suurenemisega on ootejärjekorrad veidi pikemad. Kui andsite saatekirja vormistamisel õige telefoninumbri, võetakse Teiega kindlasti ühendust.

Perearsti saatekirja laekumisel saab ka endale ise koroonaviiruse SARS-CoV-2 proovi aja panna. Selleks saadetakse peale saatekirja laekumist avaliku testimise süsteemi saatekirjas olevale telefoninumbrile lühisõnum võimalusega kasutada e-registratuuri koos lingiga.

Viimati uuendatud: 02.11.2020 23:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 412 (https://www.riigiteataja.ee/akt/318112020002) pikendati üleriigilist öise alkoholimüügi keeldu kuni 26. jaanuarini 2021 (kaasa arvatud). Avaliku korra tagamise huvides peatatakse riigis tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi õigus müügikohas, kus on lubatud alkoholi jaemüük kohapeal tarbimiseks, ajavahemikus kella 00.00 kuni 10.00.

Piirang ei kehti

  1. rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale;
  2. majutusteenuse osutamisel majutusettevõtte majutusruumis olevale minibaarile või hommikusöögil.

Viimati uuendatud: 27.11.2020 00:00

Kas said vastuse oma küsimusele?

Üleriigilise öise alkoholimüügi keelu üle teostab järelevalvet kohalik omavalitsus.

Viimati uuendatud: 18.09.2020 17:26

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kuni 27. novembrini 2020 kehtivad piirangud:

Lubatud on avalikud üritused (etendused, kontserdid, festivalid, rahvakultuurisündmused, laadad, konverentsid jne), ent kuni 27. novembrini ei tohi üritustel viibida rohkem kui 2000 külastajat vabas õhus või 750 külastajat sisetingimustes (sealhulgas ei tohi ruumide täituvus ületada 50%). Siseruumides kuni 50-protsendilise täituvuse piirang ei kehti teatrietendustele, kontsertidele ja kinoseanssidele, konverentsidele ning avalikele koosolekutele ja üritustele tingimusel, et kogu publikule on tagatud statsionaarsed istekohad. Statsionaarsete istekohtadena käsitletakse püsivalt ruumi ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele määratud. Sealjuures peetakse silmas ka istekohti, mis on põhiplaani või muu sarnase püsiva lahendusega ruumi määratud, kuid mida vahetatakse istekohtadeta põrandaala vastu samas toimumiskohas muude ürituste läbiviimiseks. 50-protsendi piirangu erand ei laiene üritustele, kus kasutatakse ajutisi istekohti.

Alates 16. novembrist kehtib toitlustus-, meelelahutus- ja kultuuriasutustes 10+2 reegel. 10+2 reegel tähendab, et ühes seltskonnas koos tohib viibida kõige rohkem kümme inimest ning teiste inimestega tuleb hoida kahemeetrist distantsi. 10+2 reeglile on mõned erandid:

  • Piirang ei kehti koos viibivatele või liikuvatele perekonnaliikmetele, kes elavad koos.
  • Piirang ei kehti kohapealsetele töötajatele.
  • Piirang ei kehti istudes teatri-, kontserdi- ja kinosaalides, kus on statsionaarsed istekohad, küll aga tuleb ka nendes asutustes 10+2 reeglist kinni pidada väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala, sealhulgas näiteks teatri fuajees, kino garderoobis või kontserdimaja kohvikus.
  • Kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Meelelahutusasutused peavad alates 16. novembrist sulgema kohapeal viibivatele külastajatele oma uksed südaööst kuni kella 6-ni hommikul. Üle südaöö tohivad oma uksed klientidele avatuks jätta statsionaarsete istekohtadega kultuuriasutused, näiteks teatrid, kinod, kontserdisaalid. Pärast südaööd saab kultuuriasutus olla avatud ainult juhul, kui seal toimub avalik koosolek, avalik üritus, sealhulgas konverents, teatrietendus, kontsert ja kinoseanss, kus on isikutele ettenähtud alal tagatud statsionaarne istekoht, inimesed istuvad kindlatel istekohtadel kogu sündmuse vältel ja sündmuse toimumise ajal ei liiguta ringi, seega on vähem kontakte isikute vahel ja viiruse leviku risk on väiksem.

Korraldajatel tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

Alates 28. novembrist hakkavad kehtima järgmised reeglid:

  • Väiksem piirarv: statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest. Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades.

  • Harjumaal ja Ida-Virumaal hakkab alates 28. novembrist kehtima siseruumides statsionaarsete istekohtadega saalides nagu teater, kino, kontserdi korraldamise koht, samuti jumalateenistustel ning avalikel üritustel, avalikel koosolekutel ning meelelahutustegevustes kehtima 50 protsendi täituvuse piirang.

  • Toitlustus- ja meelelahutusasutused peavad sulgema kohapeal viibivatele külastajatele oma uksed südaööst kuni kella 6-ni hommikul. Toidu kaasamüük ja -ost jääb lubatuks. Üle südaöö tohivad oma uksed klientidele avatuks jätta statsionaarsete istekohtadega kultuuriasutused, näiteks teatrid, kinod, kontserdisaalid.

  • Väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides. See tähendab, et ühiskasutatavates kohtades, näiteks garderoobid, fuajeed jmt, tohib koos liikuda kuni 2 inimest, kes peavad hoidma teistest 2-meetrist vahemaad. See piirang ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

  • Kanda tuleb maski või katta nina ja suu (ei kehti alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik).

  • Korraldajatel tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

Viimati uuendatud: 24.11.2020 10:40

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kroonilised haigused nagu astma ja allergia võivad põhjustada nohu ja köha, ent sel juhul üldiselt koju jääma ei pea. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab vajadusel kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kroonilise haiguse esinemise kohta eraldi arstitõendit ei väljastata. Väga oluline on kõikide inimeste vastutustundlikkus, sh tuleb tagada see, et kroonilise haigusega last/täiskasvanut tema haiguse tõttu ei diskrimineeritaks.

Viimati uuendatud: 28.10.2020 08:05

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 24. novembrist kehtib avalikes siseruumides üle Eesti maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus.

Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistransport, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

  • alla 12-aastased lapsed;
  • juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
  • juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse (nt restoranis süües) iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
  • vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Võib esineda olukordi, kus võib olla oluline, et maski kandev isik selle eest ära võtaks, nt pangas või tervishoiuteenuse saamisel, või apteegis või poes, kui on vajalik tuvastada isiku nägu või vanus, samuti vanusepiiranguga toodete, nt alkoholi, ostmisel.

Maskikandmise kohustus ei laiene avalikes siseruumides olukordadele, kus on tagatud igal ajal rohkem kui kahemeetrine vahemaa teiste isikutega või eraldatus (näiteks klaasiga eraldatud ühissõidukijuhid, ühissõidukis puuduvad teised inimesed jne).

Viimati uuendatud: 24.11.2020 02:15

Kas said vastuse oma küsimusele?

2+2 reegel tähendab, et üheskoos tohib liikuda kuni kaks inimest ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Alates 24. novembrist kehtib 2+2 reegel kõigis avalikes siseruumides. Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistransport, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.

2+2 reegel ei kehti:

  • koos liikuvatele või viibivatele perekondadele,
  • poe või kaubanduskeskuse töötajatele,
  • kui tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Distantsi hoidmine võimaldab kaitsta inimestel ennast ja oma lähikondseid nakkuse eest ning piirata haiguse levikut Eestis.

Viimati uuendatud: 24.11.2020 03:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

10+2 reegel tähendab, et ühes seltskonnas koos tohib viibida kõige rohkem kümme inimest ning teiste inimestega tuleb hoida kahemeetrist distantsi.

Piirang kehtib toitlustus- ja kutuuriasutustes, meelelahutusteenuse osutamise kohtades (sealhulgas näiteks restoranid, kohvikud, kinod, kontserdisaalid, ööklubid, täiskasvanute klubid, kasiinod, keegli-, piljardi- ja bowlingu mängukohad jt). Piirang ei kehti laste mängutubades.

10+2 reeglile on mõned erandid:

  • Piirang ei kehti koos viibivatele või liikuvatele perekonnaliikmetele, kes elavad koos.
  • Piirang ei kehti kohapealsetele töötajatele.
  • Piirang ei kehti siseruumides toimuvatel avalikel koosolekutel, avalikel üritustel (sh teatri-, kontserdi- ja kinosaalides) ning avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel, kus on ette nähtud istumiseks statsionaarsed istekohad; see-eest väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala (sealhulgas näiteks teatri fuajees, kino garderoobis või kontserdimaja kohvikus) tuleb järgida 2+2 reeglit. Statsionaarsete istekohtadena käsitletakse püsivalt ruumi ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele määratud. Sealjuures peetakse silmas ka istekohti, mis on põhiplaani või muu sarnase püsiva lahendusega ruumi määratud, kuid mida vahetatakse istekohtadeta põrandaala vastu samas toimumiskohas muude ürituste läbiviimiseks.
  • Kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Distantsi hoidmine võimaldab kaitsta inimestel ennast ja oma lähikondseid nakkuse eest ning piirata haiguse levikut Eestis.

Viimati uuendatud: 24.11.2020 12:21

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 16. novembrist kehtib toitlustusasutustes (sealhulgas näiteks restoranid, kohvikud jt) 10+2 reegel, mis tähendab, et ühes seltskonnas koos tohib viibida kõige rohkem kümme inimest ning teiste inimestega tuleb hoida kahemeetrist distantsi. 10+2 reeglile on mõned erandid:

  • Piirang ei kehti koos viibivatele või liikuvatele perekonnaliikmetele, kes elavad koos.
  • Piirang ei kehti kohapealsetele töötajatele.
  • Kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Samuti on alates 16. novembrist toitlustusasutustel kohustus tagada, et kliendid ei viibi toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis ajavahemikus kella 00.00 kuni 06.00. Toitlustust pakkuvates ettevõtetes on klientidel lubatud pärast südaööd viibida üksnes toidu kaasaostmiseks või kuller- või veoteenuse osutamiseks. Piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale. Lahtiolekuaja piirang ei kehti tankla kohta, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki.

Teenuse osutaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Viimati uuendatud: 16.11.2020 03:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 16. novembrist kehtivad meelelahutusteenuste osutamise kohtades (sealhulgas näiteks kinod, kontserdisaalid, ööklubid, täiskasvanute klubid, kasiinod, keegli-, piljardi- ja bowlingu mängukohad jt) järgmised piirangud:

  • 10+2 reegel. See tähendab, et ühes seltskonnas koos tohib viibida kõige rohkem kümme inimest ning teiste inimestega tuleb hoida kahemeetrist distantsi. 10+2 reegel ei kehti koos viibivatele või liikuvatele perekonnaliikmetele, kes elavad koos; kohapealsetele töötajatele; laste mängutubades; või kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Samuti ei kehti piirang istudes teatri-, kontserdi- ja kinosaalides, kus on statsionaarsed istekohad, küll aga tuleb ka nendes asutustes 10+2 reeglist kinni pidada väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala, sealhulgas näiteks teatri fuajees, kino garderoobis või kontserdimaja kohvikus. Statsionaarsete istekohtadena käsitletakse püsivalt ruumi ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele määratud. Sealjuures peetakse silmas ka istekohti, mis on põhiplaani või muu sarnase püsiva lahendusega ruumi määratud, kuid mida vahetatakse istekohtadeta põrandaala vastu samas toimumiskohas muude ürituste läbiviimiseks.

  • Teenuse osutaja tagab koha mitte rohkem kui 50% täituvuse.

  • Teenuse osutaja tagab, et kliendid ei viibi meelelahutusteenuse osutamise kohas ajavahemikus kella 00.00 kuni 06.00. Üle südaöö tohivad oma uksed klientidele avatuks jätta statsionaarsete istekohtadega kultuuriasutused, näiteks teatrid, kinod, kontserdisaalid. Pärast südaööd saab kultuuriasutus olla avatud ainult juhul, kui seal toimub avalik koosolek, avalik üritus, sealhulgas konverents, teatrietendus, kontsert ja kinoseanss, kus on isikutele ettenähtud alal tagatud statsionaarne istekoht, inimesed istuvad kindlatel istekohtadel kogu sündmuse vältel ja sündmuse toimumise ajal ei liiguta ringi, seega on vähem kontakte isikute vahel ja viiruse leviku risk on väiksem.

  • Korraldajatel tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

Alates 24. novembrist hakkas kehtima järgmine reegel:

  • Kanda tuleb maski või katta nina ja suu (ei kehti alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik).

Alates 28. novembrist hakkavad kehtima järgmised reeglid:

  • Väiksem piirarv: statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest. Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades.

  • Harjumaal ja Ida-Virumaal hakkab alates 28. novembrist kehtima siseruumides statsionaarsete istekohtadega saalides nagu teater, kino, kontserdi korraldamise koht, samuti jumalateenistustel ning avalikel üritustel, avalikel koosolekutel ning meelelahutustegevustes kehtima 50 protsendi täituvuse piirang.

  • Väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides. See tähendab, et ühiskasutatavates kohtades, näiteks garderoobid, fuajeed jmt, tohib koos liikuda kuni 2 inimest, kes peavad hoidma teistest 2-meetrist vahemaad. See piirang ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

Viimati uuendatud: 26.11.2020 17:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

TTJA sõnul peab korduvkasutatava maski pakendil või kaasasoleval infolehel kirjas olema alljärgnev info:

  1. filtreerimistõhusus ja osakeste suurus, millega seda on katsetatud;
  2. viide, kas tegu on korduvkasutatava või ühekordse näomaskiga;
  3. korduvkasutatava maski puhul lisaks teave, et „maski tuleb puhastada vastavalt tootja juhistele pärast iga kasutamist“ ning lisatud peavad olema juhised toote puhastamiseks/pesemiseks. PS! Viirusosakesed hävinevad alates 60-kraadise pesu puhul. Näiteks, kui juhisel on viidatud 40-kraadisele pesule ja puuduvad viited teistele puhastusjuhistele, mis tagaks viirusosakeste hävinemise, ei saa sellist toodet pidada korduval kasutamisel kasutajale ohutuks;
  4. kasutusjuhised (kuidas näokate/mask peab olema paigaldatud jms - võib olla piktogrammidena);
  5. lisatud peab olema muu hulgas järgmine teave: „Kontrollige alati, et näokate oleks õigesti sätitud ja kataks teie nina, suu ja lõua; habe võib vähendada filtreerimistõhusust.“ Samuti peab olema lisatud järgmine info: „Näokatte kasutamine ei asenda teisi kaitsemeetmeid nagu regulaarne kätepesu, vajalik distantsihoidmine jms.“;
  6. lisatud peab olema hoiatus: „Hoiatus/tähelepanu! Tegu ei ole meditsiinilise maski ega isikukaitsevahendiga. Näokate/mask piirab kasutaja hingamisteedest piisakeste lendumist keskkonda.“ (vastav hoiatus peab olema kergesti märgatav);
  7. tootja ja/või importija nimi ja kontaktandmed;
  8. toote identifitseerimisvahend (mudeli-, partiinumber vms).

Sama märgistus peab olema ka e-poes toote kirjelduse juures.

Selline mask, millel ei ole üldse mingisugust infot kaasas või e-poes ei ole vastavat kirjeldust toote juures, soovitab TTJA pigem ostmata jätta.

Viimati uuendatud: 18.11.2020 16:44

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, riidemaski peab peale kandmist panema otse pesumasinasse või kinnisesse plastkotti või karpi. Maski tuleb pesta vähemalt 60 kraadi juures. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta kuskile vedelema. Riiulile seisma jäetud kasutatud mask võib levitada viirust tolmnakkusena ja on seega ohtlik ruumis viibijatele.

Viimati uuendatud: 19.11.2020 17:16

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ei ole. Järelevalveasutusena peame olema sõltumatu ning ei saa ühtegi ettevõtet reklaamida.

Viimati uuendatud: 20.11.2020 17:09

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ükski mask ei ole imerohi viiruse vastu. Mask (ükskõik milline, ka meditsiiniline) on ainult üks vahend, millega koos tuleb täita ka kõiki teisi ennetusmeetmeid – eelkõige tuleb kehva enesetunde korral või haigena koju jääda, kindlasti aitavad kaasa ka kätepesu ja distantsihoidmine. Haigega lähedalt kokku puutudes tuleks eelistada isikukaitsevahendi nõuetele vastavat respiraatormaski. Muudel juhtudel sobivad ka teistsugused maskid. Kõik muud tüüpi maskid on mõeldud viiruse leviku vähendamiseks. Mida kõrgem on maski filtreerimisvõime ning mida väiksemaid osakesi ta on võimeline filtreerima, seda efektiivsem on mask. Eelistada võiks kas sisseõmmeldud või lisatava filtriga maske.

Viimati uuendatud: 20.11.2020 17:10

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ainuüksi hõbeioonidele olemasolu ei pruugi tähendada, et tegemist on tõhusa maskiga. Kui selline mask filtreerib osakesi kehvalt (nt 10%), siis jõuab maski kandjani ikkagi 90% filtreerimata osakesi. Maski headust on võimalik tuvastada siiski vaid katsetamise teel. Pildi või kirjelduse järgi ei ole võimalik öelda, milline mask on parem või kehvem. Müügil oleval maskil peab olema juures ka filtreerimistõhususe info. Saab öelda vaid niipalju, et kui maskis on kasutatud filtermaterjalina mõnda lausmaterjali, mida kasutatakse ka meditsiinilises maskis, on mask suurema filtreerimisvõimega.

Viimati uuendatud: 20.11.2020 17:12

Kas said vastuse oma küsimusele?

Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistranspordisõidukid, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.

Viimati uuendatud: 24.11.2020 02:41

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, kõikjal Eestis on ühistranspordis alates 24. novembrist kohustuslik kanda maski või katta nina ja suu.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

  • alla 12-aastased lapsed;
  • juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
  • juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
  • vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Maskikandmise kohustus ei laiene olukordadele, kus on tagatud igal ajal rohkem kui kahemeetrine vahemaa teiste isikutega või eraldatus (näiteks klaasiga eraldatud ühissõidukijuhid, ühissõidukis puuduvad teised inimesed jne).

Viimati uuendatud: 24.11.2020 02:37

Kas said vastuse oma küsimusele?

Alates 24. novembrist kehtib avalikes siseruumides üle Eesti maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

  • alla 12-aastased lapsed;
  • juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
  • juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse (nt restoranis süües) iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
  • vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Võib esineda olukordi, kus võib olla oluline, et maski kandev inimene selle eest ära võtaks, nt pangas või tervishoiuteenuse saamisel, või apteegis või poes, kui on vajalik tuvastada isiku nägu või vanus, samuti vanusepiiranguga toodete, nt alkoholi, ostmisel.

Maskikandmise kohustus ei laiene avalikes siseruumides olukordadele, kus on tagatud igal ajal rohkem kui kahemeetrine vahemaa teiste isikutega või eraldatus (näiteks klaasiga eraldatud ühissõidukijuhid, ühissõidukis puuduvad teised inimesed jne).

Viimati uuendatud: 24.11.2020 02:40

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.