Üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus

Ava kõik vastused

Kui Sul on küsimus Haridus- ja Teadusministeeriumile, kirjuta aadressil info@hm.ee.

Alates 18.08 on taas avatud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi infoliinid 5690 0353 ja 5690 0340

Ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondi puudutavatest reeglitest ja asutustele saadetud juhistest leiab veebilehelt https://www.hm.ee/koroona.

Viimati uuendatud: 01.09.2020 17:35

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vabariigi Valitsuse otsusega toimub õppetöö 2020/2021. kooliaastal haridus- ja teadusministeeriumi ning terviseameti koostöös valminud soovituste alusel.

Otsus puudutab üldharidus-, kutse- ja kõrgkoole, täienduskoolitusasutusi, huvikoole, avatud noortekeskusi, noortelaagreid, õpilasmalevaid ning autojuhi ja ohtlikku veost vedava autojuhi koolituste korraldamist. Otsuse kohaselt ei kehti neis paigus ja tegevuste juures enam ruumide 50% täituvuse nõue.

Iga haridusasutus mõtleb koos pidajaga läbi riskide maandamise koroonaviiruse leviku tingimustes, lähtudes sellest, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.-6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele.

Põhiline, mida tuleb silmas pidada:

  • Jälgida tuleb head kätehügieeni.
  • Haigena ja COVID-19 lähikontaktsena tuleb jääda koju.
  • Kriitilise tähtsusega on kontaktide vähendamine koolides: koduklassid, õuesõpe, vajadusel osaline distantsõpe, vahetundide korraldus.
  • Üritusi on soovitatav korraldada hajutatult ja väiksemates rühmades, rahvusvahelised üritused ja välisreisid aga edasi lükata.
  • Ennetusabinõud on üliolulised, vajalikud isikukaitsevahendid tagab asutuse pidaja.

Ennetusabinõude esmärk on vältida haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist. Vajadusel toimuvad ümberkorraldused eelkõige rühma/klassi, hoone, asutuse või piirkonna kaupa, arvestades juhtumi eripärade ja piirkondliku epidemoloogilise olukorraga.

Nakkusohu kasvades peavad haridusasutused olema valmis õppetöö vormi muutmiseks. Oluline on säilitada ja arendada distantsõppe võimekust kogu õppeaasta vältel. Arvestada tuleb sellega, et ilmselt on pidevalt nii õpilasi kui õpetajaid, kes peavad mõnda aega olema eneseisolatsioonis ja osalema õppetöös distantsilt.

Alates 24. novembrist kehtivad Harjumaal ja Ida-Virumaal eritingimused:

  • Harjumaa, sh Tallinna ning Ida-Virumaa üldhariduskoolide gümnaasiumiastmed tuleb viia üle distantsõppele hiljemalt 30. novembriks 2020. Distantsõpe kestab praeguse otsuse kohaselt kuni 10. jaanuarini 2021.
  • Koolides kohapeal tohib perioodil 30.11.2020 – 10.01.2021 korraldada rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksameid ning nendega seotud konsultatsioone, kui osalejad kannavad maski või on kaetud suu ja nina.
  • Korraldus kehtib nii riiklikele, munitsipaal- kui eraomanduses olevatele üldhariduskoolidele, kus pakutakse õpet gümnaasiumiastmes.
  • Korraldus ei laiene kutsekoolidele, kuna enamike kutseerialade praktiline õpe nõuab kontakttegevusi. Õpet korraldades tuleb järgida kõiki ohutusnõudeid.

Viimati uuendatud: 24.11.2020 17:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Haridusasutustel on tungivalt soovitatav korraldada õppetöö jm tegevus selliselt, et vähendada kontakte inimeste vahel.

Selleks saab kasutada õppekabinettide süsteemi asemel koduklasse, kaaluda rohkem õuesõppe ja vajadusel näiteks osaliselt distantsõppe läbiviimist (päevade kaupa, osades ainetes vmt). Vanemate klasside õpilastele võib näiteks planeerida kord nädalas õppetöö e-õppena.

Samuti soovitame korraldada söögivahetunnid, kehalise kasvatuse tunnid jms selliselt, et vähendada gruppide vahelisi kokkupuuteid.

Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on võimalik ka alustada õppetööd ja pidada vahetunde eri klassidel erinevatel aegadel, teha mõned vahetunnid pikemad, võimaldada noorematel kooliastmetel minna õue jms. Erinevates õppehoonetes tegutsevate asutuste puhul tuleb läbi mõelda, kuidas saab vähendada ruumide ristkasutust.

Kui viirusoht kasvab ja tekib vajadus õpilasi rohkem hajutada, soovitame suunata vanemate klasside õpilased täielikule distantsõppele. Kontaktõppes olevaid nooremate klasside õpilasi hajutada hoones veelgi rohkem. Soovitame tagada kontaktõppe nii kaua kui võimalik põhikooli esimese, aga ka teise astme õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele.

Viimati uuendatud: 01.09.2020 17:17

Kas said vastuse oma küsimusele?

Aktusi, ekskursioone ja muid üritusi korraldades tuleb silmas pidada kontaktide vähendamise vajalikkust. Ehk siis jõulupidusid võiks kõikjal Eestis korraldada ainult selliste gruppidega, kes nagunii igapäevaselt koos on (klass, rühm).

Õppekäike ja ekskursioone soovitame korraldada vaid klasside või rühmade kaupa. Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring.

Välisreisid ja rahvusvahelised üritused soovitame edasi lükata.

Üritustele külaliste kutsumine ei ole keelatud, ent soovitame kaaluda selle vajalikkust ning mõelda läbi, kuidas seda vajadusel võimalikult turvaliselt teha.

Harjumaal ja Ida-Virumaal kehtivad gümnaasiumiastme õpilastele, huvitegevusele ja täienduskoolitusele täiendavad piirangud. Üldhariduskoolide gümnaasiumiastmetes toimub 10. jaanuarini distantsõpe. Siseruumides toimuv huviharidus, huvitegevus, täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud üksnes siis, kui osalejate arv grupis on kuni 10 inimest (sellele lisaks võib olla veel rühmaga koos treener või juhendaja) ning on tagatud, et ei puututa kokku teiste gruppidega. Osalejad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed ja inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Lisaks tuleb ühiskasutatavad esemed pärast igakordset kasutamist desinfitseerida, teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt. Nimetatud piirangud ei laiene täienduskoolituse ja täiendõppe läbiviimisele, mis on seotud riigi sõjalise kaitsega, samuti ei laiene piirang sisejulgeolekuvaldkonna tegevustele.

Seni valitsuse korralduses sätestatud piiranguid asendavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti koostöös koroonaviiruse leviku ennetamiseks koostatud soovitused, mille leiab: https://www.hm.ee/sites/default/files/htmi_ja_terviseameti_soovitused_oppetoo_korraldamiseks.pdf

Viimati uuendatud: 25.11.2020 17:46

Kas said vastuse oma küsimusele?

Koroonaviiruse leviku tingimustes on soovitatav välisreisid ja rahvusvahelised üritused ära jätta. Arvestada tuleb nii nakkusohu kui võimalike füüsiliste reisipiirangutega.

Kui reisimine on vältimatu, tuleb arvestada võimaliku eneseisolatsiooniga nii sihtkohas kui Eestisse naastes.

Viimati uuendatud: 28.10.2020 08:07

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt.

Riskiriigist tulles peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni. Isolatsiooniaega saavad end koroonaviiruse suhtes testides lühendada:

  • Eesti kodakondsusega inimesed, Eesti elamisloa või elamisõigusega inimesed ning inimesed, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis;
  • Euroopa Liidu ning Euroopa Liidu ühtsesse nimekirja kuuluvate riikide kodanikud.

10-päevase isolatsiooniaja lühendamiseks tuleb teha esimene test riiki saabudes ning teine test mitte varem kui seitse päeva pärast esimese testi tulemuste kättesaamist. Isolatsiooniaja lühendamiseks peavad mõlema testi tulemused olema negatiivsed.

Esimene negatiivne testitulemus ei anna õigust kohe haridusasutusse naasta. Kui vähemalt 7 päeva pärast esimese testi tulemuse teadasaamist tehakse teine test, mille tulemus on samuti negatiivne, loetakse see võrdseks 10-päevase isolatsioonis olemisega ja õppija saab minna tagasi kooli.

Testimisega ei ole võimalik isolatsiooni lühendada EL-i ühtse nimekirja välisest kolmandast riigist töötamiseks ja õppimiseks tulnud inimestel. Nende riikide kodanikud peavad 10 päeva oma liikumisvabadust piirama ja järgima teisi eraldi õppuritele ja töötajatele kehtestatud nõudeid.

Testimisest loe lähemalt Terviseameti kodulehelt.

Viimati uuendatud: 10.11.2020 17:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kuna koolid pole avalikud siseruumid on kaitsemaskide kasutamine koolis viibivatele riskirühma kuuluvatele õppijatele ja õpetajatele soovituslik.

Vajalike isikukaitsevahendite hankimise korraldab kool koostöös koolipidajaga. Noortekeskuste isikukaitsevahenditega varustamise tagab kohalik omavalitsus sõltuvalt noortekeskuste ja selle noorte ja töötajate vajadustele.

Viimati uuendatud: 23.11.2020 22:46

Kas said vastuse oma küsimusele?

Riskigruppidesse kuuluvatel õpilastel ja õpetajatel on soovitatav pöörata eritähelepanu ennetusmeetmetele, sh isikukaitsevahendite kasutamisele. Tööks vajalike isikukaitsevahendite tagamise eest vastutab haridusasutuse pidaja.

Viirusohu kasvamise korral tuleb silmas pidada, et riskigruppi kuuluvate õpilaste ja õpetajate säästmiseks peab leidma neile võimaluse töötada võimalikult ohututes tingimustes, mis võib tähendada ka tööd distantsilt.

Viimati uuendatud: 03.09.2020 13:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kutseõppeasutuste praktika ja praktiline töö ei ole asendatav iseseisva koduse tööga. Kui praktikat on võimalik sooritada, siis tuleks seda teha.

Praktika ja praktiline töö peavad olema juhendatud ja tagasisidestatud ning toimuma turvalises keskkonnas.

Kui ettevõttes praktika läbiviimine pole võimalik (ettevõtte tegevuse peatamise, ajutise tööülesannete ümberkorralduse või muu tõttu), ei saa ka õpilane praktikal osaleda. Praktika peatamine ning võimalikud alternatiivid jätkamiseks tuleb läbi arutada kolmepoolselt (ettevõte, õpilane, kool)

Viimati uuendatud: 02.09.2020 10:31

Kas said vastuse oma küsimusele?

Haridus- ja Teadusministeerium soovitab välisreisid ära jätta. Riskid ei ole seotud mitte ainult viiruse leviku, vaid ka liikumis- ja reisimispiirangutega. Kui õpilane on läinud välismaale praktikale, siis pärast tagasitulekut peab ta järgima kehtivaid isolatsiooninõudeid.

Viimati uuendatud: 28.10.2020 08:09

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ühiselamutes ja õpilaskodudes majutumine on lubatud, soovitame järgida head kätehügieeni, piirata lähikontakte ning täita kõiki kehtivaid piiranguid ja ohutusnõudeid.

Viimati uuendatud: 01.09.2020 17:32

Kas said vastuse oma küsimusele?

Isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on viimase 10 päeva jooksul saabunud reisilt või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.

Ehk kui näiteks üks pereliige tuleb reisilt riigist, mille nakkuskordaja on kõrge või puutus kokku COVID-19 haigega, ei tähenda see, et kõik tema perekonna liikmed peaksid jääma koju.

Viimati uuendatud: 02.11.2020 23:30

Kas said vastuse oma küsimusele?

Haigestunud töötaja peab teavitama asutuse juhtkonda. Haigestunud õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid.

Haigestunu isoleeritakse teistest, kasutades selleks sobivat ruumi. Haigestunule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti. Kui haigestunu terviseseisund silmnähtavalt halveneb, tuleb helistada 112.

COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks.

Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja kontaktsed. Asutus ja kooliõde osutavad kaasabi.

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed jäävad 14 päevaks isolatsiooni. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet. Karantiinis viibides on välistatud ka huviringides, kaubanduskeskustes jm viibimine. Karantiiniaega saab vähendada, kui teha eneseisolatsiooni kümnendal päeval SARS-CoV-2 PCR test ning selle testi tulemus on negatiivne. Testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt isolatsioonis.

Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstiga.

Viimati uuendatud: 09.11.2020 23:16

Kas said vastuse oma küsimusele?

Haridusasutuse sulgemise üle otsustavad Terviseamet ja pidaja.

Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt. Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. Kui haridusasutuse sulgemine osutub vajalikuks. toimub see tõenäoliselt etapikaupa - ennekõike vanemad õpilased, kes saavad paremini iseseisvalt õppimisega hakkama.

„Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse” alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet. Sama seadus ütleb, et kooli või lasteasutuse pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga.

Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist. Kui meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.

Viimati uuendatud: 01.09.2020 18:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ägedate ülemiste hingamisteede viirusnakkuste sümptomite (köha, nohu, kurguvalu, palavik, üldine halb enesetunne, ebatavaline väsimus) tekkimisel peab jääma kohe koju ning võtma esimesel võimalusel ühendust perearstikeskuse või perearsti nõuandeliiniga 1220, kust antakse edasised juhised.

Kerge nohu või köhaga võib käia koolis, kui õpilane on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstikeskusega.

Viimati uuendatud: 28.10.2020 08:02

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kerge nohu või köhaga võib käia haridusasutuses, kui isik on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstikeskusega.

Viimati uuendatud: 28.10.2020 08:03

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kroonilised haigused nagu astma ja allergia võivad põhjustada nohu ja köha, ent sel juhul üldiselt koju jääma ei pea. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab vajadusel kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kroonilise haiguse esinemise kohta eraldi arstitõendit ei väljastata. Väga oluline on kõikide inimeste vastutustundlikkus, sh tuleb tagada see, et kroonilise haigusega last/täiskasvanut tema haiguse tõttu ei diskrimineeritaks.

Viimati uuendatud: 28.10.2020 08:05

Kas said vastuse oma küsimusele?

Haigestunud töötaja peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab lapse haigestumisest asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid. Sõltuvalt lapse vanusest saadetakse haigestunu koju või isoleeritakse teistest õpetaja/kooliõe järelvalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.

Haigestunule ja temaga tegelevale täiskasvanule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti. Kui haigestunu terviseseisund muutub ohtlikuks (kiire palavikutõus, valu rindkeres, õhupuudus, väga tugev muu valu vm) ja haigestunu tunneb end väga halvasti, tuleb helistada 112.

COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks. Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja lähikontaktsed koostöös asutuse ja kooliõega.

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma eneseisolatsiooni. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet. Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.

Viimati uuendatud: 28.10.2020 08:05

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui klassis või õpperühmas on kellelgi tuvastatud haigestumine COVID-19 haigusesse, tuleb suunata kõik lähikontaktsed 14 päevaks eneseisolatsiooni ja kodusele distantsõppele. Klassi/rühma distantsõppele suunamine toimub vajadusel koostöös Terviseametiga.

Lähikontaktse 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni on võimalik lühendada juhul, kui teha mitte varem kui 10. päeval koroonaviiruse test ja selle tulemus on negatiivne või kui arst on tunnistanud lähikontaktse nakkusohutuks. 10-päevase tähtaja kulgemine algab viimasest lähikontaktist, mille teeb kindlaks terviseamet. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.

Need, kes haigestunuga samas klassis või õpperühmas ei olnud ning ka muul moel nakatunuga lähikontaktis polnud, eneseisolatsioonis olema ei pea, kuid tuleb jälgida oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.

Viimati uuendatud: 09.11.2020 23:22

Kas said vastuse oma küsimusele?

Praegu peavad kõik osapooled arvestama sellega, et põhikooli lõpueksamid ning riigieksamid toimuvad plaanipäraselt. Palju sõltub sellest, milline on olukord 2021. aasta alguses. Kui laialdane distantsõpe, mis toimub praegu Harjumaal ja Ida-Virumaal, peaks kestma kauem, tuleb eksamite korraldus üle vaadata. Vastava otsuse tegemise pädevus on Riigikogul. Haridus- ja Teadusministeerium teeb koostööd koolide, ülikoolide ja riigikoguga, et pakkuda mõistlikke lahendusi lõpetamiseks ja õpingute järgmisele tasemele kandideerimiseks.

Viimati uuendatud: 25.11.2020 19:04

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.