Kehtivad piirangud hariduses, noorsootöös, huvitegevuses ja spordis

Ava kõik vastused

Sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja huvihariduses ja täiendkoolituses kehtivad järgmised reeglid:

COVIDi tõend

Lapsed ja noored

  • Alla 12 aasta ja kolme kuu vanused lapsed COVIDi tõendit ega negatiivset testitulemust esitama ei pea.
  • 12 aasta ja kolme kuu vanused kuni 18-aastased ja 2021/2021. õppeaastal 19-aastaseks saavad koolilapsed ja -noored COVIDi tõendit või negatiivset testitulemust esitama ei pea, kui nad on haigustunnusteta ning õpivad üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, kuna neil on võimalus osaleda koolides mitu korda nädalas toimuvatel kiirtestimistel. *

Täiskasvanud (sh 18+ noored, kes koolis ei käi) saavad osaleda:

  • COVIDi tõendiga, et on läbinud vaktsineerimiskuuri, saanud täiendava doosi või haiguse läbi põdenud ja saanud ühe doosi vaktsiini (nn vaktsineerituga võrdsustatud) mitte rohkem kui aasta tagasi
  • tõendiga, et on COVID-19 läbi põdenud ning diagnoosi kinnitamise hetkest ei ole möödas rohkem kui kuus kuud (180 päeva).
  • arstitõendiga, mis kinnitab, et inimesele on vaktsineerimine tervislikel põhjustel vastunäidustatud.

Korraldajatel on kohustus kontrollida tõendite kehtivust koos isikut tõendava dokumendiga. COVID-tõendeid tuleb kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks ujula, spordisaali või seminariruumi rentimisel.

COVIDi tõendit ei tule kontrollida piiramata väliüritustel (näiteks üritused, mis toimuvad ühes linna asumis, kus inimesed on pidevas liikumises ning ei ole võimalik määratleda kindla koha ja osalejatega tegevust).

Juhul, kui noor ei õpi üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, tuleb tal osalemiseks esitada kehtiv COVID-tõend vaktsineerituse või läbipõdemise kohta. Alla 18-aastastel aktsepteeritakse tõendina ka negatiivset testitulemust (tervishoiuteenuse osutaja juures kuni 72 tundi varem tehtud PCR, kuni 48 tundi varem tehtud antigeen-RTD või üldapteegis kuni 48 tundi varem tehtud antigeeni kiirtest). Täiskasvanutel negatiivsest testitulemusest COVID-tõendina ei piisa.

Hajutatus

Korraldajad peavad siseruumides tagama hajutatuse, desovahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine vastavalt Terviseameti juhistele.

Osalejate piirarv

Üritustel ja tegevustes saab sisetingimustes osaleda kuni 1000 ja õues kuni 2000 inimest.*

Kaitsemask

Huvihariduses ja -tegevustes, täiendkoolitustes jne tuleb avalikus siseruumis kanda kaitsemaski, välja arvatud tegevustes, kus see ei ole võimalik (näiteks vahetul sportimisel, veega kokkupuutel, saunas ja basseini ääres). Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab tõhusalt koroonaviiruse delta tüve edasikandumist. Maskina ei lähe arvesse sall, torusall, krae, visiir või muu ese, mis ei ole selgelt mõeldud kaitsemaskina kandmiseks. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed. Kui inimene ei saa tervislikel põhjustel maski kanda, peab ta vastunäidustuse kohta esitama arstitõendi.

Nõuded töötajatele

Käituda tuleb vastavalt tööandja riskianalüüsile. Töösuhetes on tööl käimise, isikukaitsevahendite kasutamise nõuete ning muude viiruse leviku kontrollmeetmete (sh COVIDi tõendite esitamine, testimine, maskikandmine jne) aluseks konkreetse tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüs.

Üritused ja tegevused peavad lõppema hiljemalt kell 23:00

Üritused ja tegevused peavad lõppema hiljemalt kell 23:00. Tegevuse eest vastutav isik peab tagama, et öisel ajal (23:00 kuni 06:00) on asutuse avalikud siseruumid külastajatele suletud ning kohapeal viibivad vajadusel ainult tegevuse toimumise koha omanik või tema esindaja, töötajad ja hädaabitööde tegemisega seotud isikud.

Piirangu eesmärk on vältida inimeste koondumist õhtusel ajal siseruumides ja vähendada selliste inimeste vahelisi kontakte, kes üksteisega iga päev ei suhtle.

Viimati uuendatud: 17.11.2021 20:51

Kas said vastuse oma küsimusele?

Erinevatele vanuserühmadele kehtivad järgmised reeglid:

Meelelahutusasutustes käimine (nt kino, teater), toitlustusasutustes kohapeal söömine, erinevatel üritustel osalemine jms kontrollitud tegevustest osavõtmine:

Nooremad kui 12 aastat ja kolm kuud:

  • Piirangud puuduvad: COVIDi tõendit ega negatiivset testitulemust esitada vaja ei ole

Vanus 12 aastat ja kolm kuud kuni 17 (kaasa arvatud):

  • Kontrollitud tegevustes saavad osaleda vaktsineeritud, vaktsineerituga võrdsustatud (st haiguse läbi põdenud ja vaktsineeritud) või COVID-19 haiguse läbi põdenud lapsed ning noored
  • Osaleda saab ka negatiivse testitulemusega: tõendina sobivad enne tegevuses osalemist nii tervishoiuteenuse osutaja juures kuni 72 tundi enne tehtud PCR, kuni 48 tundi enne tehtud antigeen-RTD test kui ka üldapteegis enesetestimiseks mõeldud kiirtest, mille kohta on väljastatud tõend.

Vanus 18+

  • Kontrollitud tegevustes osalemiseks peavad täisealised olema vaktsineeritud, vaktsineerituga võrdsustatud või COVID-19 haiguse läbi põdenud
  • Negatiivsest testitulemusest osalemiseks ei piisa.

Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täiendkoolitus- ja õpe, spordivõistlustel osalemine ning õppekava täitmise raames toimuvad muuseumi- ja näituseasutuste külastused:

Nooremad kui 12 aastat ja kolm kuud:

  • Piirangud puuduvad: COVIDi tõendit ega negatiivset testitulemust esitada vaja ei ole

Vanus vanus 12 aastat ja kolm kuud kuni 18 (kaasa arvatud) ja 2021/2022 õppeaastal 19-aastaseks saavad noored:

  • Ei pea esitama COVIDi tõendit ega negatiivset testitulemust, kui nad õpivad üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses ja neil ei esine haigusnähte.

Näiteks 17-aastane kooliõpilane saab seega osaleda ilma piiranguteta tantsutrennis ja käia klassiekskursioonil muuseumis, kuid kino või restorani külastuseks peab ta esitama kas kehtiva COVIDi tõendi või nõuetekohase negatiivse testitulemuse tõendi. 18- või 19-aastane õpilane saab aga osaleda jalgpallitrennis tõendit või testi negatiivset tulemust esitamata, kuid kino või restorani saab ta külastada üksnes kehtiva COVIDi tõendiga (negatiivne testitulemus tõendina ei piisa).

Viimati uuendatud: 15.11.2021 13:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

Hajutatus ei ole 2+2 reegel, vaid suunis hoida avalikus siseruumis üksteisega turvalist distantsi. Avalikuks siseruumiks loetakse ruume, kuhu saab siseneda igaüks (sealhulgas ka ühistransport).

Avalikus siseruumis võivad isikud koos viibida ja liikuda hajutatult. Piirang ei kehti perekondadele või juhtudel, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Tegevuse eest vastutav isik (s.o. kaupleja, teenusepakkuja, ürituse korraldaja, toitlustusettevõte jne) tagab, et alal või ruumis ei viibiks ebamõistlikult palju inimesi. Täpset vahemaad valitsuse korraldusega kehtestatud ei ole - hajutatuse tagamine tähendab, et isikute grupid (nt perekonnad) või üksikisikud ei viibiks üksteisele liiga lähedal ning vahetus kontaktis.

Lähikontaktid inimeste vahel, kes tavaliselt koos ei viibi, suurendavad nakkuse leviku võimalust.

Viimati uuendatud: 25.10.2021 16:32

Kas said vastuse oma küsimusele?

Negatiivne testitulemus ei ole Eestis täisealistele tõendina piisav kontrollitud avalikes ruumides tegevustest osavõtmiseks. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.

Kiirtestid kehtivusega 48h:

  • Kasutatakse EL-s tunnustatud professionaalseks kasutamiseks mõeldud antigeeni kiirteste
  • Viib läbi tervishoiuteenuse osutaja üldjuhul oma meditsiinikeskustes (nt Confido 17 kohta üle-Eesti; Corrigo Ida-Virumaal)
  • Testi tulemused kantakse tervise infosüsteemi
  • Isik saab tõendi negatiivse tulemuse tõendamiseks
  • Teenuse eest tasub isik ise
  • Üldapteekides saab teha ka enesetestimiseks mõeldud antigeeni kiirteste, mille tulemuse kohta väljastatakse tõend (kehtib ainult siseriiklikult).

Negatiivse testitulemusega saavad avalikel üritustel ja tegevustes osaleda ainult noored vanusevahemikus 12 aastat ja kolm kuud kuni 17 (kaasa arvatud).

Kui testi tulemus on positiivne või ebaselge - peab jääma isolatsiooni ja võtma ühendust oma perearstiga, et kinnitada diagnoos PCR testiga.

Täpsem info Terviseameti juhend kiirtestide tegemiseks.

Viimati uuendatud: 15.11.2021 13:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui inimene ei saa meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida ehk tal esineb vastunäidustus vaktsineerimisele (nt tal on anafülaksia ehk tugev allergiline reaktsioon mõnele vaktsiini koostisainele, varem esinenud kapillaaride lekke sündroom vms), on tegevustes osalemiseks võimalik kasutada arsti tõendit. COVID-19 vaktsineerimise vastunäidustuse tuvastab arst ja dokumenteerib rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) koodiga, mille alusel saab ta väljastada paberil tõendi.

Tuleb tähele panna, et mainitud arstitõend alusel saab kontrollitud tegevustes osaleda vaid siseriiklikult, välisriigis tuleb lähtuda sealsetest piirangutest ja nõuetest. Tungivalt on inimestel, kes ei saa end meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida soovitatav tegevustes osalemisel kasutada nakkusohu vähendamiseks ka isikukaitsevahendeid, näiteks FFP2 või FFP3 respiraatorit.

Viimati uuendatud: 25.10.2021 13:38

Kas said vastuse oma küsimusele?

Puuetega isikute erandid on kehtestatud sportimisel, treenimisel, huvihariduses- ja tegevuses ning täiendõppes või täienduskoolitusel. Samuti spordivõistlustel ja -üritustel osalemisel.

Kui tegevuse eest vastutav isik näiteks koolitab puuetega isikuid, siis on tal valida, kas ta kontrollib kõikide isikute tõendeid (sealhulgas puuetega isikud) ning seejärel on osalejad maskikandmisest vabastatud.

Teine võimalus on üksnes puuetega isikute grupi puhul tõendeid mitte kontrollida ning seejärel on maski kandmine kohustuslik isegi juhul, kui kümnest isikust viiel on tõend olemas. Igal juhul tuleks enne teenuse osutamist otsustada, millist lähenemist kasutada.

Maskikandmise kohustus ei kehti alla 12-aastastele lastele ja inimestele, kellel maski kandmine ei ole võimalik tervislikel põhjustel (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate tõttu) või muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik, näiteks erivajaduse või puude tõttu. Samas peaks isik kaaluma, kas nt tulenevalt tervislikest põhjustest on välistatud kõik suu ja nina katmisviisid või oleks siiski võimalik vähendada nakkusohtu mõne sobiva alternatiiviga.

Maski ei pea kandma erivajadustega inimesed, nt kui psüühikahäire või füüsilise kõrvalekalde tõttu ei ole inimesel võimalik nõuetekohaselt maski kanda või endale ise maski ette panna ja eest ära võtta. Maski ei pea kandma ka vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine seda raskendab.

Kui puudega ülalkirjeldatud tervislikke kaebusi ei esine, siis peaks ta tegevuses osalemiseks maski kandma.

Viimati uuendatud: 26.10.2021 13:23

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kõigi korrakaitseorganite tegevuse peale saab esitada vaide või vaidlustada kohtus. Alati saab nii ettevõtja kui ka eraisik ennetavalt pöörduda küsimuste või täpsustuste puhul riigiinfo telefonile 1247 või kirjutada kontaktidele covid19@mkm.ee.

Viimati uuendatud: 22.10.2021 14:56

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.