Kehtivad piirangud hariduses, noorsootöös, huvitegevuses ja spordis

Ava kõik vastused

Ühetaolised reeglid kehtivad nii sise- kui ka välistingimustes toimuvatele tegevustele.

Sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel (sealhulgas teatris, kinos, kontserdil, k.a. kirikukontserdil, konverentsil); muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel tuleb kõigil osalejatel, inimeste arvust sõltumata, alates 18. eluaastast esitada COVID tõend vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta. Nakkusohutust tuleb tõendada ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks toitlustuskoha rentimisel või teatrietenduse tellimisel teatris.

COVID tõendit ei tule kontrollida piiramata väliüritustel (näiteks üritused, mis toimuvad ühes linna asumis, kus inimesed on pidevas liikumises ning ei ole võimalik määratleda kindla koha ja osalejatega tegevust).

Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID tõendite kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti.

Siseruumides on oluline lisaks COVID tõendite või testide kontrollimisele tagada hajutatus ja desinfitseerimisnõuete täitmine ja järgida muid koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid vastavalt Terviseameti juhistele.

Kui tegevuse eest vastutav isik kontrollib isikute nakkusohutust, võib nimetatud korda järgides üritustel ja tegevustes osaleda siseruumides 6000 isikut ning välistingimustes 12 000 isikut.


Viimati uuendatud: 26.08.2021 00:10

Kas said vastuse oma küsimusele?

Hajutatus ei ole 2+2 reegel, vaid suunis hoida üksteisega turvalist distantsi. Hajutatuse tagamine tähendab, et tagada tuleb, et isikute grupid või üksikisikud ei viibiks üksteisele liiga lähedal ning vahetus kontaktis

Viimati uuendatud: 26.08.2021 11:56

Kas said vastuse oma küsimusele?

Arvestama peab järgnevaga:

Kiirtestid kehtivusega 48h:

  • Kasutatakse EL-s tunnustatud professionaalseks kasutamiseks mõeldud antigeeni kiirteste
  • Viib läbi tervishoiuteenuse osutaja üldjuhul oma meditsiinikeskustes, eraldi testimispuntides (nt Confido 17 kohta üle-Eesti; Corrigo Ida-Virumaal)
  • Testi tulemused kantakse tervise infosüsteemi
  • Isik saab tõendi negatiivse tulemuse tõendamiseks
  • Teenuse eest tasub isik ise

Kiirtestid kehtivusega vaid konkreetsel sündmusel, teenuse osutamisel kohapeal

  • Kasutatakse EL-s tunnustatud antigeeni kiirteste
  • Testi viib läbi külastaja ise sündmusele või teenuse tarbimisele saabudes kohapeal
  • Testi tegemist juhendab vaktsineeritud tegevuse eest vastutav isik, võimalus palgata ka tervishoiuteenuse osutaja
  • Ettevõtja võib võtta teenuse eest tasu

Kui testi tulemus on positiivne või ebaselge - peab jääma isolatsiooni ja võtma ühendust oma perearstiga, et kinnitada diagnoos PCR testiga.

Täpsem info Terviseameti juhend kiirtestide tegemiseks.

Viimati uuendatud: 27.08.2021 12:52

Kas said vastuse oma küsimusele?

  • Kui inimene ei saa meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida ehk tal esineb vastunäidustus vaktsineerimisele (nt tal on anafülaksia ehk tugev allergiline reaktsioon mõnele vaktsiini koostisainele, varem esinenud kapillaaride lekke sündroom vms), on tegevustes osalemiseks võimalik kasutada negatiivse testitulemuse tõendit. COVID-19 vaktsineerimise vastunäidustuse dokumenteerib pere- või raviv eriarst selleks ettenähtud rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) koodiga ning see on aluseks tasuta testimiseks perearsti või perearsti nõuandeliini (1220 või +372 634 6630) kaudu saatekirja alusel tervishoiuteenuse osutaja juures. Kui testimine on korraldatud muul viisil kui tervishoiuteenuse osutaja juures, siis on testimine tasuline.
  • Kui inimene ei saa meditsiinilistel põhjustel ei testida ega vaktsineerida, saab pere- või raviv eriarst väljastada paberil tõendi, mis on aluseks tegevustes osalemiseks. Tuleb tähele panna, et tõend on kehtiv siseriiklikult ning välisriigis tuleb lähtuda sealsetest piirangutest ja nõuetest. Isikutel, kel esineb väga haruldane (ja arsti poolt tõendatud) kombineeritud vastunäidustus nii testimisele kui vaktsineerimisele, on tungivalt soovitatav tegevustes osalemisel kasutada nakkusohu vähendamiseks isikukaitsevahendeid, näiteks FFP2 või FFP3 respiraatorit.
  • Kui inimene ei saa meditsiinilistel põhjustel testida (nt tal on spetsiifiline näotrauma), siis on võimalik vaktsineerida ning tegevustes osaleda COVID immuniseerimistõendiga (kas paberil immuniseerimispass või digitõend).

Viimati uuendatud: 20.09.2021 10:43

Kas said vastuse oma küsimusele?

Puuetega isikute erandid on kehtestatud sportimisel, treenimisel, huvihariduses- ja tegevuses ning täiendõppes või täienduskoolitusel. Samuti spordivõistlustel- ja üritustel osalemisel.

Kui tegevuse eest vastutav isik näiteks koolitab puuetega isikuid, siis on tal valida, kas ta kontrollib kõikide isikute tõendeid (sealhulgas puuetega isikud) ning seejärel on osalejad maski kandmisest vabastatud.

Teine võimalus on üksnes puuetega isikute grupi puhul tõendeid mitte kontrollida ning seejärel on maski kandmine kohustuslik isegi juhul, kui kümnest isikust viiel on tõend olemas. Igal juhul tuleks enne teenuse osutamist otsustada, millist lähenemist kasutada.

Maski kandmise või suu ja nina katmise kohustus ei kehti alla 12-aastastele lastele ja inimestele, kellel maski kandmine ei ole võimalik tervislikel põhjustel (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate tõttu) või muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik, näiteks erivajaduse või puude tõttu. Samas peaks isik kaaluma, kas nt tulenevalt tervislikest põhjustest on välistatud kõik suu ja nina katmisviisid või oleks siiski võimalik vähendada nakkusohtu mõne sobiva alternatiiviga (nt kanda visiiri).

Maski ei pea kandma erivajadustega inimesed, nt kui psüühikahäire või füüsilise kõrvalekalde tõttu ei ole inimesel võimalik nõuetekohaselt maski kanda või endale ise maski ette panna ja eest ära võtta. Maski ei pea kandma ka vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine seda raskendab.

Kui puudega ülalkirjeldatud tervislikke kaebusi ei esine, siis peaks ta tegevuses osalemiseks maski kandma.

Viimati uuendatud: 26.08.2021 15:07

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kõigi korrakaitseorganite tegevuse peale saab esitada vaide või vaidlustada kohtus. Alati saab nii ettevõtja kui ka eraisik ennetavalt pöörduda küsimuste või täpsustuste puhul kriis.ee infotelefonile 1247 või kirjutada kontaktidele covid19@mkm.ee.

Viimati uuendatud: 26.08.2021 12:49

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.