Täienduskoolitus

Ava kõik vastused

COVIDi tõend

Täiskasvanute huvihariduses ja täiendkoolitustel tuleb kõigil 18-aastastel ja vanematel esitada kehtiv COVIDi tõend, et nad on kas

  • läbinud vaktsineerimiskuuri, saanud täiendava doosi või haiguse läbi põdenud ja saanud ühe doosi vaktsiini (nn vaktsineerituga võrdsustatud) mitte rohkem kui aasta tagasi
  • COVID-19 läbi põdenud ning diagnoosi kinnitamise hetkest ei ole möödas rohkem kui kuus kuud (180 päeva).

Kui inimesele on vaktsineerimine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, saab ta koolitustest osa võtta kinnitava tõendiga, mille on väljastanud arst.

12 aasta ja kolme kuu vanused kuni 17-aastased (kaasa arvatud) ja 2021/2022. aastal 19-aastaseks saavad noored huvihariduses ja täiendkoolitustes üldjuhul COVIDi tõendit esitama ei pea tingimusel, et neil ei ole haigustunnuseid ja nad õpivad üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, kuna neil on võimalus osaleda oma koolis mitu korda nädalas toimuvatel sõeltestimistel.

Juhul, kui noor ei õpi üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, tuleb tal huvihariduses ja -tegevuses osalemiseks samuti esitada kehtiv COVIDi tõend. Lisaks vaktsineeritus- ja läbipõdemistõendile aktsepteeritakse alla 18-aastastel ka negatiivset testitulemust. Sobivad nii tervishoiuteenuse osutaja juures kuni 72 tundi varem tehtud PCR, kuni 48 tundi varem tehtud antigeen-RTD kui ka üldapteegis tehtud kiirtest, mille kohta on väljastatud tõend. Täisealistel negatiivsest testitulemusest COVIDi tõendina ei piisa.

Tegevuse korraldajal on kohustus kontrollida tõendite kehtivust koos isikuttõendava dokumendiga. COVIDi tõendit tuleb kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks koolituse või kunstiringi tarbeks teatri-, konverentsiruumi või toitlustuskoha rentimisel.

Erandina ei ole COVID-tõendi esitamine kohustuslik puuetega isikute, riigi sõjalise kaitse või siseturvalisusega seotud tegevustes ning juba alustatud täiendkoolitustel ja nendega seotud eksamitel, mis on vajalikud teatud ametitel töötamiseks nõutud tähtajaliste kutsetunnistuste saamiseks (vt kutsekoda.ee). Viimase all on silmas peetud nt merenduse, lennunduse ja avamereenergeetika valdkonna töötajate, aga ka autojuhtide ameti- ja täiendkoolitusi (sh ohtliku veost vedavate autojuhtide ADR-koolitused). Ka mainitud erandjuhtudel tuleb siiski jälgida üldpõhimõtteid nagu osalejate hajutatus ning kontaktide vähendamine, kaitsemaskide kandmine ja desifintseerimisnõuete jälgimine.

Hajutatus

Siseruumides tuleb tagada hajutatus, desovahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine vastavalt Terviseameti juhistele.

Osalejate piirarv

Üritustel ja tegevustes saab sisetingimustes osaleda kuni 1000 ja õues kuni 2000 inimest.

Kaitsemask on kohustuslik

Kaitsemaski kandmine on avalikes siseruumides kohustuslik, välja arvatud tegevustes, kus see ei ole võimalik (näiteks vahetul sportimisel, veega kokkupuutel, saunas, basseini ääres, süües-juues). Maskina ei lähe arvesse sall, torusall, krae, visiir või muu ese, mis ei ole selgelt mõeldud kaitsemaskina kandmiseks. Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed. Kui inimene ei saa tervislikel põhjustel maski kanda, peab ta vastunäidustuse kohta esitama arsti tõendi.

Tegevus peab lõppema hiljemalt kell 23:00

Üritused ja tegevused peavad lõppema hiljemalt kell 23.00. Öisel ajal (23:00 kuni 06:00) on avalikud siseruumid külastajatele suletud ning kohapeal viibivad vajadusel ainult tegevuse toimumise koha omanik või tema esindaja, töötajad ja hädaabitööde tegemisega seotud isikud.

Nõuded töötajatele

Käituda tuleb vastavalt tööandja riskianalüüsi tulemustele. Töösuhetes on tööl käimise, isikukaitsevahendite kasutamise nõuete ning muude viiruse leviku kontrollmeetmete (sh COVIDi tõendite esitamine, testimine, maskikandmine jne) aluseks konkreetse tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüs.

Viimati uuendatud: 17.11.2021 20:55

Kas said vastuse oma küsimusele?

Puuetega isikute erandid on kehtestatud sportimisel, treenimisel, huvihariduses- ja tegevuses ning täiendõppes või täienduskoolitusel. Samuti spordivõistlustel ja -üritustel osalemisel.

Kui tegevuse eest vastutav isik näiteks koolitab puuetega isikuid, siis on tal valida, kas ta kontrollib kõikide isikute tõendeid (sealhulgas puuetega isikud) ning seejärel on osalejad maskikandmisest vabastatud.

Teine võimalus on üksnes puuetega isikute grupi puhul tõendeid mitte kontrollida ning seejärel on maski kandmine kohustuslik isegi juhul, kui kümnest isikust viiel on tõend olemas. Igal juhul tuleks enne teenuse osutamist otsustada, millist lähenemist kasutada.

Maskikandmise kohustus ei kehti alla 12-aastastele lastele ja inimestele, kellel maski kandmine ei ole võimalik tervislikel põhjustel (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate tõttu) või muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik, näiteks erivajaduse või puude tõttu. Samas peaks isik kaaluma, kas nt tulenevalt tervislikest põhjustest on välistatud kõik suu ja nina katmisviisid või oleks siiski võimalik vähendada nakkusohtu mõne sobiva alternatiiviga.

Maski ei pea kandma erivajadustega inimesed, nt kui psüühikahäire või füüsilise kõrvalekalde tõttu ei ole inimesel võimalik nõuetekohaselt maski kanda või endale ise maski ette panna ja eest ära võtta. Maski ei pea kandma ka vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine seda raskendab.

Kui puudega ülalkirjeldatud tervislikke kaebusi ei esine, siis peaks ta tegevuses osalemiseks maski kandma.

Viimati uuendatud: 26.10.2021 13:23

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.