Täienduskoolitus

Ava kõik vastused

Huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes tuleb kõigil osalejatel, inimeste arvust sõltumata, alates 18. eluaastast esitada COVID-tõend vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta. Nakkusohutust tuleb tõendada ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks teatrisaali või konverentsiruumi rentimisel eraürituse tarbeks.

Piirang hõlmab sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täienduskoolitust ja täiendõpet, samuti spordivõistluseid ning spordi- ja liikumisüritusi, avalikuks kasutamiseks mõeldud saunasid, spaasid, basseine, veekeskuseid ja ujulaid, avalikke koosolekuid ja üritusi, konverentse, teatrit, kontserte, kino, muuseume, näitusasutusi, meelelahutusteenuse osutamist, toitlustusettevõtteid. Sätestatud nõudeid ei kohaldata puuetega isikute tegevusele, riigi sõjalise kaitse või siseturvalisusega seotud tegevusele.

Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID-tõendite kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti.

Siseruumides on oluline lisaks COVID-tõendite kontrollimisele tagada hajutatus ja desinfitseerimisnõuete täitmine ja järgida muid koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid vastavalt Terviseameti juhistele.

Üritustel ja tegevustes, kus kontrollitakse osalejate negatiivset testitulemust, COVID-19 haiguse läbipõdemist või COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimist, saab sisetingimustes seal osaleda kuni 6000 ja õues 12 000 inimest.

Alates 25. oktoober 2021: kontrollitud tegevustes saavad osaleda üksnes vaktsineeritud või COVID-19 läbipõdenud täiskasvanud. See tähendab, et huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes tuleb kõigil osalejatel, inimeste arvust sõltumata, alates 18. eluaastast esitada kehtiv COVID tõend vaktsineerituse või läbipõdemise kohta. Kui vaktsineerimine on inimesele tervislikel põhjusel vastunäidustatud, saab ta tegevustes osaleda vastava arstitõendiga. Üksnes negatiivsest testitulemusest enam ei piisa.

Erandina ei ole COVID tõendi esitamine kohustuslik puuetega isikute, riigi sõjalise kaitse või siseturvalisusega seotud tegevustes ning juba alustatud täiendkoolitustel ja nendega seotud eksamitel, mis on vajalikud teatud ametitel töötamiseks nõutud tähtajaliste kutsetunnistuste saamiseks (vt kutsekoda.ee). Viimase all on silmas peetud nt merenduse, lennunduse ja avamereenergeetika valdkonna töötajate, aga ka autojuhtide ameti- ja täiendkoolitusi (sh ohtliku veost vedavate autojuhtide ADR-koolitused). Ka mainitud erandjuhtudel tuleb siiski jälgida üldpõhimõtteid nagu osalejate hajutatus ning kontaktide vähendamine, kaitsemaskide kandmine ja desifintseerimisnõuete jälgimine.

Viimati uuendatud: 21.10.2021 14:27

Kas said vastuse oma küsimusele?

Puuetega isikute erandid on kehtestatud sportimisel, treenimisel, huvihariduses- ja tegevuses ning täiendõppes või täienduskoolitusel. Samuti spordivõistlustel- ja üritustel osalemisel.

Kui tegevuse eest vastutav isik näiteks koolitab puuetega isikuid, siis on tal valida, kas ta kontrollib kõikide isikute tõendeid (sealhulgas puuetega isikud) ning seejärel on osalejad maskikandmisest vabastatud.

Teine võimalus on üksnes puuetega isikute grupi puhul tõendeid mitte kontrollida ning seejärel on maski kandmine kohustuslik isegi juhul, kui kümnest isikust viiel on tõend olemas. Igal juhul tuleks enne teenuse osutamist otsustada, millist lähenemist kasutada.

Maskikandmise kohustus ei kehti alla 12-aastastele lastele ja inimestele, kellel maski kandmine ei ole võimalik tervislikel põhjustel (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate tõttu) või muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik, näiteks erivajaduse või puude tõttu. Samas peaks isik kaaluma, kas nt tulenevalt tervislikest põhjustest on välistatud kõik suu ja nina katmisviisid või oleks siiski võimalik vähendada nakkusohtu mõne sobiva alternatiiviga.

Maski ei pea kandma erivajadustega inimesed, nt kui psüühikahäire või füüsilise kõrvalekalde tõttu ei ole inimesel võimalik nõuetekohaselt maski kanda või endale ise maski ette panna ja eest ära võtta. Maski ei pea kandma ka vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine seda raskendab.

Kui puudega ülalkirjeldatud tervislikke kaebusi ei esine, siis peaks ta tegevuses osalemiseks maski kandma.

Viimati uuendatud: 21.10.2021 22:07

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.