Üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus

Ava kõik vastused

Haridusvaldkonnaga seotud küsimustes aitavad:

  • Haridus- ja Teadusministeeriumi infoliinid 5690 0353 ja 5690 0340
  • meiliaadress info@hm.ee

Ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondi puudutavatest reeglitest ja asutustele saadetud juhistest leiab veebilehelt https://www.hm.ee/koroona.

Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele, tugispetsialistidele kui lapsevanematele nõu, kuidas praeguses kiirelt muutuvas olukorras lapsi toetada, olgu tegemist õppetöö või vaimse tervise alase küsimusega:

  • telefonil 7350750 (tööpäeviti kell 12-16)
  • adressil distantsope@harno.ee

Viimati uuendatud: 14.12.2020 15:00

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kuni 25. aprillini 2021. a (kaasa arvatud) on üldhariduskoolid, kutsekoolid ja kõrgkoolid distantsõppel.

Piirangut ei kohaldata:

  • hariduslike tugiteenuste ja konsultatsioonide osutamisel, praktilise õppe sooritamisel või eksamitel, olümpiaadidel osalemisel;
  • hariduslike erivajadustega õpilastele ja nendele kohandatud haridusasutustele või puudega isikute tegevustele;
  • õpilaste suhtes, kelle vanem töötab elutähtsa teenuse osutaja juures või kelle puhul esineb vanema ja haridusasutuse hinnangul oluline vältimatu vajadus õppes või õppekavavälistes tegevustes osaleda.

Koolimajades ja õpperuumides tuleb tagada õpilaste hajutamine ning väljaspool õpperuumi võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tagatud peavad olema desinfitseerimisvahendid ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Täpsem info Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.

Viimati uuendatud: 01.04.2021 11:04

Kas said vastuse oma küsimusele?

Haridusasutustel on tungivalt soovitatav korraldada õppetöö jm tegevus selliselt, et vähendada kontakte inimeste vahel. Oluline on silmas pidada, et kontaktide vähendamisele tuleb pöörata tähelepanud ka haridustöötajate ja muu personali puhul.

Õpijate hajutamiseks saab kasutada näiteks õppekabinettide süsteemi asemel koduklasse, kaaluda rohkem õuesõppe ja vajadusel näiteks osaliselt distantsõppe läbiviimist (päevade kaupa, osades ainetes vmt) jms.

Samuti soovitame korraldada söögivahetunnid, kehalise kasvatuse tunnid jms selliselt, et vähendada gruppide vahelisi kokkupuuteid.

Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on võimalik ka alustada õppetööd ja pidada vahetunde eri klassidel erinevatel aegadel, teha mõned vahetunnid pikemad, võimaldada noorematel kooliastmetel minna õue jms. Erinevates õppehoonetes tegutsevate asutuste puhul tuleb läbi mõelda, kuidas saab vähendada ruumide ristkasutust.

Kui viirusoht kasvab ja tekib vajadus õpilasi rohkem hajutada, soovitame suunata vanemate klasside õpilased täielikule distantsõppele. Kontaktõppes olevaid nooremate klasside õpilasi hajutada hoones veelgi rohkem. Soovitame tagada kontaktõpe nii kaua kui võimalik noorematele kooliastmetele, tuge vajavatele õpilastele ning lõpuklasside õpilastele.

Viimati uuendatud: 24.01.2021 09:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Praegu haridusasutustes üleriigilist maski kandmise kohustust ei ole, küll aga soovitame seda võimalusel teha.

Piirkondades või asutustes, kus on kehtestatud maski kandmise kohustus, ei pea maski kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Vajalike isikukaitsevahendite hankimise korraldab kool koostöös koolipidajaga. Noortekeskuste isikukaitsevahenditega varustamise tagab kohalik omavalitsus sõltuvalt noortekeskuste ja selle noorte ja töötajate vajadustele.

Viimati uuendatud: 11.01.2021 10:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

Riskigruppidesse kuuluvatel õpilastel ja õpetajatel on soovitatav pöörata eritähelepanu ennetusmeetmetele, sh isikukaitsevahendite kasutamisele. Tööks vajalike isikukaitsevahendite tagamise eest vastutab haridusasutuse pidaja.

Viirusohu kasvamise korral tuleb silmas pidada, et riskigruppi kuuluvate õpilaste ja õpetajate säästmiseks peab leidma neile võimaluse töötada võimalikult ohututes tingimustes, mis võib tähendada ka tööd distantsilt. Parimate lahenduste leidmiseks tuleb pidada nõu oma õppeasutuse/tööandjaga.

Viimati uuendatud: 24.01.2021 09:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ettevõttes praktika läbiviimise osas tuleb pidada nõu oma õppeasutuse ja praktikakohaga. Kui praktika läbiviimine pole võimalik (ettevõtte tegevuse peatamise, ajutise tööülesannete ümberkorralduse või muu tõttu), ei saa ka õpilane praktikal osaleda.

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides peab olema tagatud desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Soovitame õppetegevuses osalejatel kanda maski.

Distantsõppe perioodil võivad õpperuumides viibida õppijad, kes vajavad hariduslikke tugiteenuseid; konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks; sooritavad praktilist õpet, eksameid, olümpiaade või teste. Avatuks jäävad sel perioodil ka koolid, kus enamus õpilasi on tõhustatud või eritoel ja õpilaskodud.

  • Õppetegevuseks kasutatavates ruumides tohib koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.
  • Õppetegevuseks kasutatavates ruumides viibijad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik

Viimati uuendatud: 24.01.2021 09:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Haridus- ja Teadusministeerium soovitab välisreisid ära jätta. Riskid ei ole seotud mitte ainult viiruse leviku, vaid ka liikumis- ja reisimispiirangutega. Kui õpilane on läinud välismaale praktikale, siis pärast tagasitulekut peab ta järgima kehtivaid isolatsiooninõudeid.

Viimati uuendatud: 28.10.2020 08:09

Kas said vastuse oma küsimusele?

Õpilaskodudes on soovitatav hajutada inimeste koosviibimist ja liikumist. Nt liiguvad ja viibivad koos kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Kogunemisi soovitame mitte teha.

Viimati uuendatud: 11.12.2020 14:50

Kas said vastuse oma küsimusele?

Isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on viimase 10 päeva jooksul saabunud reisilt või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.

Ehk kui näiteks üks pereliige tuleb reisilt riigist, mille nakkuskordaja on kõrge või puutus kokku COVID-19 haigega, ei tähenda see, et kõik tema perekonna liikmed peaksid jääma koju.

Viimati uuendatud: 02.11.2020 23:30

Kas said vastuse oma küsimusele?

Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt. Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. Kui haridusasutuse sulgemine osutub vajalikuks. toimub see tõenäoliselt etapikaupa - ennekõike vanemad õppijad, kes saavad paremini iseseisvalt õppimisega hakkama.

„Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse” alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet. Sama seadus ütleb, et kooli või lasteasutuse pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga.

Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist. Kui meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.

Õppekorralduslike otsuste tegemise pädevus on jätkuvalt koolil. Olukorras, kus kontaktõpe on valitsuse otsusega taastatud, peab distantsõppele minek olema põhjendatud ning seda ei saa teha kergekäeliselt. Et saata näiteks kogu õppeasutus või suur osa õpilastest distantsõppele tervise ja turvalisuse kaitseks, peab olema vastav alus toodud kooli kodukorras. Kohalikul omavalitsusel ei ole pädevust distantsõppele minemise otsustamiseks.

Ei Haridus- ja Teadusministeerium ega haridusasutused ei ole tervisekaitse eksperdid, mistõttu juhime tähelepanu, et tervise kaitseks distantsõppele minek peab põhinema Terviseameti antud kirjalikul hinnangul viiruse levikule.

Viimati uuendatud: 24.01.2021 09:30

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ägedate ülemiste hingamisteede viirusnakkuste sümptomite (köha, nohu, kurguvalu, palavik, üldine halb enesetunne, ebatavaline väsimus) tekkimisel peab jääma kohe koju ning võtma esimesel võimalusel ühendust perearstikeskuse või perearsti nõuandeliiniga 1220, kust antakse edasised juhised.

Kerge nohu või köhaga võib käia koolis, kui õpilane on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstikeskusega.

Viimati uuendatud: 28.10.2020 08:02

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kerge nohu või köhaga võib käia haridusasutuses, kui isik on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstikeskusega.

Viimati uuendatud: 28.10.2020 08:03

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kroonilised haigused nagu astma ja allergia võivad põhjustada nohu ja köha, ent sel juhul üldiselt koju jääma ei pea. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab vajadusel kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kroonilise haiguse esinemise kohta eraldi arstitõendit ei väljastata. Väga oluline on kõikide inimeste vastutustundlikkus, sh tuleb tagada see, et kroonilise haigusega last/täiskasvanut tema haiguse tõttu ei diskrimineeritaks.

Viimati uuendatud: 28.10.2020 08:05

Kas said vastuse oma küsimusele?

Haigestunud töötaja peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab lapse haigestumisest asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid. Sõltuvalt lapse vanusest saadetakse haigestunu koju või isoleeritakse teistest õpetaja/kooliõe järelvalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.

Haigestunule ja temaga tegelevale täiskasvanule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti. Kui haigestunu terviseseisund muutub ohtlikuks (kiire palavikutõus, valu rindkeres, õhupuudus, väga tugev muu valu vm) ja haigestunu tunneb end väga halvasti, tuleb helistada 112.

COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks. Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja lähikontaktsed koostöös asutuse ja kooliõega.

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma eneseisolatsiooni. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet. Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed. Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik. Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada. Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.

Viimati uuendatud: 29.01.2021 19:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui klassis või õpperühmas on kellelgi tuvastatud haigestumine COVID-19 haigusesse, tuleb suunata kõik lähikontaktsed 10 päevaks eneseisolatsiooni ja kodusele distantsõppele. Klassi/rühma distantsõppele suunamine toimub vajadusel koostöös Terviseametiga.

Terviseamet soovitab lähikontaktsetel 10-kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Need, kes haigestunuga samas klassis või õpperühmas ei olnud ning ka muul moel nakatunuga lähikontaktis polnud, eneseisolatsioonis olema ei pea, kuid tuleb jälgida oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed, kelle arst on tunnistanud terveks. Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik. Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada. Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.

Viimati uuendatud: 02.02.2021 10:02

Kas said vastuse oma küsimusele?

Gümnaasiumi lõpetajatel ei ole eksami tegemine seotud gümnaasiumi lõpetamisega. Küll aga on abiturientidel võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas, inglise keeles ning üks rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksam. Riigieksamid toimuvad üldiselt plaanitud ajal, koroonaviiruse leviku maandamisele suunatud meetmetest kinni pidades. Mõne päeva võrra muudetakse hilisemaks inglise keele riigieksami aega ja matemaatika lisaeksami aega, et vältida eksamite kattumist ja tagada piisav aeg põhieksami ja lisaeksami vahel.

Neile õpilastele, kes ei saa sellel ajal eksamil osaleda, võimaldatakse sooritada lisaeksam. Sel aastal korraldatakse riigieksamitele veel täiendavalt üks lisaeksam, nii et igas aines on võimalik riigieksamil osaleda kolmel päeval. Riigieksamitele oodatakse kõiki, kes on 20. jaanuariks ennast eksamile registreerinud, lisaajal eksami sooritamiseks tuleb abituriendil kindlasti esitada avaldus haridus- ja nooreametile kolme tööpäeva jooksul peale põhieksami toimumist.

Põhikooli lõpetamiseks peab õpilane osalema kõigil ettenähtud eksamitel, kuid sellel aastal ei mõjuta lõpueksamite tulemused põhikooli lõpetamise otsust. Eksamite tulemused esitatakse lõputunnistusel protsendina maksimaalsest tulemusest.

Kooli lõpetamiseks peavad põhikoolilõpetajal aastahinded ja gümnaasiumi lõpetajal kooliastmehinded olema vähemalt "rahuldavad" või "arvestatud". Õpilasuurimus, praktiline töö ja koolieksam ei ole riiklik lõpetamise tingimus. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimuse või praktilise töö ning koolieksami sooritamine on COVIDist tingitud õppekorralduslikest erisusest tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, ei pea õpilane õpilasuurimust, praktilist tööd või koolieksamit sooritama.

Viimati uuendatud: 15.04.2021 09:09

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eelkool liigitub huvitegevuseks ning seal kehtivad huvitegevusele kehtestatud piirangud. 11. märtsist kuni 25. aprillini 2021. a on huvitegevus ja -haridus sisetingimustes keelatud. Välistingimustes on huvitegevus ja huviharidus lubatud, kui on tagatud, et tegevuses ei osale rohkem kui kaks isikut, sealhulgas juhendaja, kes peavad hoidma teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad ning kokku ei puututa teiste isikutega.

Eelkool ei ole lapsele kohustuslik.

Viimati uuendatud: 01.04.2021 11:05

Kas said vastuse oma küsimusele?

Distantsõppe perioodil jäävad koolid, kus enamus õpilasi on tõhustatud või eritoel, avatuks. Samuti võivad kontaktõppel jätkata HEV õpilaste klassid.

  • Samuti võib viia läbi kontakttegevusi, kui õppija vajab hariduslikke tugiteenuseid, õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks, on tarvis sooritada praktilist õpet, eksameid, teste või osaleda olümpiaadil.

Kui õpetaja hindab, et laps suudab ka distantsõppega õpitulemused saavutada ja vanem on sellega nõus, ei pea õpe ilmtingimata täielikult koolimajas toimuma. Kui lapse erivajadus tingib vajaduse ka pidevaks järelevalveks ja ta iseseisvalt distantsõppel ilma vanema olulise abita hakkama ei saa, peab õppe korraldama koolis.

Distantsõppe korraldamisel parima lahenduse leidmiseks saab abi Rajaleidja keskustest

Viimati uuendatud: 17.03.2021 10:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.