Viimati uuendatud: 14.06.2023 13:34
Kas said vastuse oma küsimusele?
Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.
Nii võib viirus inimeselt inimesele levida mitmel viisil:
Piisad või aerosoolid. Kui nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, kannavad tilgad või väikesed osakesed, mida nimetatakse aerosoolideks, viiruse ninast või suust õhku. Igaüks, kes on sellele inimesele lähemal kui 2 meetrit, võib selle oma kopsudesse sisse hingata. Sellepärast on oluline hoida distantsi ja kanda maski.
Õhu kaudu edasikandumine. Uuringud näitavad, et viirus võib õhus elada kuni 3 tundi. See võib teie kopsudesse sattuda, kui keegi, kellel see on, hingab välja ja te hingate seda õhku sisse. Selle vältimiseks on oluline ruume tihti tuulutada ja ventileerida.
Pinnaülekanne. Veel üks võimalus nakkuse saamiseks on see, kui puudutate pindu, mille peale keegi, kellel on viirus, on köhinud või aevastanud. Viiruse võib saada näiteks siis, kui puutute saastunud tööpinda või ukselinki ja seejärel puudutate oma nina, suud või silmi. Viirus võib elada sellistel pindadel nagu plastik ja roostevaba teras 2–3 päeva. Viiruse leviku peatamiseks puhastage ja desinfitseerige kõik lauad, nupud ja muud pinnad, mida teie või teie pere mitu korda päevas puudutab.
Viirus levib seega kõige sagedamini sümptomitega inimeste kaudu. Kuid viirust on võimalik edasi anda ka ilma mingeid märke näitamata. Mõned inimesed, kes ei tea, et on nakatunud, võivad viirust teistele edasi anda. Seda nimetatakse asümptomaatiliseks levikuks. Viirust võib edasi anda ka enne, kui märgatakse nakkuse märke, sellist nakatumist nimetatakse eelsümptomaatiliseks levikuks.
Parim viis viiruse leviku pidurdamiseks on vaktsineerimine ning mistahes haigustunnustega kodus püsimine.
Viimati uuendatud: 01.10.2021 15:06
Kas said vastuse oma küsimusele?
COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul lõppeda ka surmaga.
Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.
Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.
Viiruse peiteperiood on umbes 2-14 päeva. Inimene võib olla teistele nakkusohtlik 2 päeva enne COVID-19 sümptomite tekkimist või positiivse SARS-CoV-2 analüüsi andmist. Viirus võib levida ka nakkuskahtlusega inimesega kokkupuutel, kellel võivad olla väga kerged sümptomid.
Peamisteks sümptomiteks on:
peavalu, haistmismeelte kadu, ninakinnisus, köha, väsimus ja nõrkustunne, lihasvalu, nohu, maitsemeelte kadu, kurguvalu, palavik.
Raskematel juhtudel võivad tekkida:
hingamisraskused, rindkere valud, häired kõnes ja liigutustes.
Viimati uuendatud: 01.10.2021 15:02
Kas said vastuse oma küsimusele?
Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60-aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad.
Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.
Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu.
Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik.
Vanavanemate juurde ei ole soovitatav viia ka terveid lapsi, sest nende haigestumine on suur oht vanavanematele.
Viimati uuendatud: 22.05.2021 10:20
Kas said vastuse oma küsimusele?
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel puuduvad tõendid selle kohta, et keegi on saanud nakkuse surnud inimeselt.
Siiski võib teatav nakkusoht tekkida kokkupuutel koroonaviirusega surnu kehavedelikega. Seega on parem vältida igasugust kontakti surnuga, kelle koroonaproov oli positiivne.
Viimati uuendatud: 24.09.2020 15:54
Kas said vastuse oma küsimusele?
Enne vabatahtlikku tegevust veendu, et oled terve ja oskad nii ennast kui ka teisi viiruse eest kaitsta. Kui sa ei ole ise haigust läbi põdenud, siis vaktsineeri end kindlasti ja jälgi ka teisi ohutusnõudeid - ära pane ei ennast ega abivajaid aidates ohtu. Kui kuulud riskigruppi (nt oled vanuses 60+ või põed mõnd kroonilist haigust), on mõistlik valida abistamisviis, kus on vähem otsekontakte, näiteks toetavad telefonivestlused vanemaealistega. Hooli enda ja teiste turvalisusest ning tervisest.
Kui soovid pakkuda abi organisatsioonidele vabatahtlikuna või vajad tuge vabatahtlikuna tegutsemiseks, kasuta Vabatahtlike Väravat aadressil www.vabatahtlikud.ee. Sinna on kokku koondatud ka juhised vabatahtlikele ja vabaühendustele praeguses olukorras tegutsemiseks.
Viimati uuendatud: 13.10.2021 12:45
Kas said vastuse oma küsimusele?