Koroonaviiruse olemus ja levimisviis

• Vaktsineeri end COVID-19 vastu: koroonaviiruse vastu vaktsineerimisega saame liikuda tagasi normaalse elukorralduse suunas. Rohkem infot, kus ja kuidas end vaktsineerida, saab vaktsineeri.ee veebilehelt.
• Pese käsi: käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada käte desinfitseerimisvahendit
• Liigu hajutatult: rahvarohketes siseruumides hoia teiste inimestega distantsi. Väldi lähikontakti inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid ka ise haigestuda.
• Väldi silmade, nina ja suu katsumist: kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.
• Otsi varakult abi: kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Helista oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.
• Järgi hingamisteede hügieeni: kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
• Kanna maski: rahvarohketes siseruumides ja ühistranspordis on soovituslik kanda maski, eriti riskirühmadel. Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse edasikandumist tõhusalt.

Viimati uuendatud: 14.06.2023 13:34

Kas said vastuse oma küsimusele?

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Nii võib viirus inimeselt inimesele levida mitmel viisil:

• Piisad või aerosoolid. Kui nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, kannavad tilgad või väikesed osakesed, mida nimetatakse aerosoolideks, viiruse ninast või suust õhku. Igaüks, kes on sellele inimesele lähemal kui 2 meetrit, võib selle oma kopsudesse sisse hingata. Sellepärast on oluline hoida distantsi ja kanda maski.

• Õhu kaudu edasikandumine. Uuringud näitavad, et viirus võib õhus elada kuni 3 tundi. See võib teie kopsudesse sattuda, kui keegi, kellel see on, hingab välja ja te hingate seda õhku sisse. Selle vältimiseks on oluline ruume tihti tuulutada ja ventileerida.

• Pinnaülekanne. Veel üks võimalus nakkuse saamiseks on see, kui puudutate pindu, mille peale keegi, kellel on viirus, on köhinud või aevastanud. Viiruse võib saada näiteks siis, kui puutute saastunud tööpinda või ukselinki ja seejärel puudutate oma nina, suud või silmi. Viirus võib elada sellistel pindadel nagu plastik ja roostevaba teras 2–3 päeva. Viiruse leviku peatamiseks puhastage ja desinfitseerige kõik lauad, nupud ja muud pinnad, mida teie või teie pere mitu korda päevas puudutab.

Viirus levib seega kõige sagedamini sümptomitega inimeste kaudu. Kuid viirust on võimalik edasi anda ka ilma mingeid märke näitamata. Mõned inimesed, kes ei tea, et on nakatunud, võivad viirust teistele edasi anda. Seda nimetatakse asümptomaatiliseks levikuks. Viirust võib edasi anda ka enne, kui märgatakse nakkuse märke, sellist nakatumist nimetatakse eelsümptomaatiliseks levikuks.

Parim viis viiruse leviku pidurdamiseks on vaktsineerimine ning mistahes haigustunnustega kodus püsimine.

Viimati uuendatud: 01.10.2021 15:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul lõppeda ka surmaga.

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.

Viiruse peiteperiood on umbes 2-14 päeva. Inimene võib olla teistele nakkusohtlik 2 päeva enne COVID-19 sümptomite tekkimist või positiivse SARS-CoV-2 analüüsi andmist. Viirus võib levida ka nakkuskahtlusega inimesega kokkupuutel, kellel võivad olla väga kerged sümptomid.

Peamisteks sümptomiteks on:

peavalu, haistmismeelte kadu, ninakinnisus, köha, väsimus ja nõrkustunne, lihasvalu, nohu, maitsemeelte kadu, kurguvalu, palavik.

Raskematel juhtudel võivad tekkida:

hingamisraskused, rindkere valud, häired kõnes ja liigutustes.

Viimati uuendatud: 01.10.2021 15:02

Kas said vastuse oma küsimusele?

Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60-aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu.

Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde ei ole soovitatav viia ka terveid lapsi, sest nende haigestumine on suur oht vanavanematele.

Viimati uuendatud: 22.05.2021 10:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel puuduvad tõendid selle kohta, et keegi on saanud nakkuse surnud inimeselt.

Siiski võib teatav nakkusoht tekkida kokkupuutel koroonaviirusega surnu kehavedelikega. Seega on parem vältida igasugust kontakti surnuga, kelle koroonaproov oli positiivne.

Viimati uuendatud: 24.09.2020 15:54

Kas said vastuse oma küsimusele?

Enne vabatahtlikku tegevust veendu, et oled terve ja oskad nii ennast kui ka teisi viiruse eest kaitsta. Kui sa ei ole ise haigust läbi põdenud, siis vaktsineeri end kindlasti ja jälgi ka teisi ohutusnõudeid - ära pane ei ennast ega abivajaid aidates ohtu. Kui kuulud riskigruppi (nt oled vanuses 60+ või põed mõnd kroonilist haigust), on mõistlik valida abistamisviis, kus on vähem otsekontakte, näiteks toetavad telefonivestlused vanemaealistega. Hooli enda ja teiste turvalisusest ning tervisest.

• Kui soovid vabatahtlikuna panustada ning hätta jäänud inimesi abistada, alusta enda lähedalt: kodumajast, tänavast, külast, asumist, seltsist.
• Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata: vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oluline on tagada, et keegi ei jääks tähelepanuta või vastupidi paneks end ohtu kedagi aidates või abi vastu võttes.
• Vabatahtlikule tegevusele üleskutsete puhul tuleb säilitada selge pea ja olla kindel, et eesmärk, vahendaja ja üleskutsuja on usaldusväärsed, et tõkestada viiruse kiiret levikut ja kaitsta end kelmuste eest.

Kui soovid pakkuda abi organisatsioonidele vabatahtlikuna või vajad tuge vabatahtlikuna tegutsemiseks, kasuta Vabatahtlike Väravat aadressil www.vabatahtlikud.ee. Sinna on kokku koondatud ka juhised vabatahtlikele ja vabaühendustele praeguses olukorras tegutsemiseks.

Viimati uuendatud: 13.10.2021 12:45

Kas said vastuse oma küsimusele?