Mida teha, kui kahtlustad nakatumist või oled nakatunud COVID-19sse?

• Vaktsineeri end COVID-19 vastu: koroonaviiruse vastu vaktsineerimisega saame liikuda tagasi normaalse elukorralduse suunas. Rohkem infot, kus ja kuidas end vaktsineerida, saab vaktsineeri.ee veebilehelt ning riigiinfo telefonilt 1247.
• Pese käsi: käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada käte desinfitseerimisvahendit
• Liigu hajutatult: avalikus siseruumis hoia teiste inimestega distantsi. Väldi lähikontakti inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid ka ise haigestuda.
• Väldi silmade, nina ja suu katsumist: kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.
• Otsi varakult abi: kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Helista oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.
• Järgi hingamisteede hügieeni: kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
• Kanna maski: avalikes siseruumides tuleb kanda maski, välja arvates tegevustes, kus see ei ole võimalik või mõistlik (näiteks vahetul sportimisel, veega kokkupuutel, saunas või basseini ääres, samuti restoranis süües-juues). Maskina ei lähe arvesse sall, torusall, krae, visiir või muu ese, mis ei ole selgelt mõeldud kaitsemaskina kandmiseks. Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt.

Viimati uuendatud: 15.11.2021 16:41

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui kahtlustad haigestumist või oled oled COVID-19 positiivne, siis mistahes haigussümptomite korral püsi kodus. Väldi kontakte teiste inimestega, järgi käte- ja hingamisteede hügieeni. Kui vähegi võimalik, lase kõik eluks vajalik endale kontaktivabalt koju toimetada.

Kui kahtlustad, et oled nakatunud koroonaviirusega:

• Võta ühendust oma perearstiga. Perearst hindab testimise vajalikkust, annab tervisenõu ning vajadusel vormistab ka töövõimetus- või hoolduslehe (nn haigusleht). Juhul, kui sa ei saa ühendust oma perearstiga, helista perearsti nõuandeliinile 1220 (634 66 30). Kõnedele vastavad ööpäev läbi meedikud, nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).
• Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, vormistatakse sulle digitaalne saatekiri. Veendu, et perearstil oleks olemas sinu õige kontaktnumber, et testimiskeskus saaks sinuga ühendust võtta.
• Kui saatekiri on vormistatud, saad endale broneerida proovi võtmise aja. Täisealistele saadetakse selleks saatekirjas olevale telefoninumbrile lühisõnum koos e-registratuuri lingigs. Testimiskeskuse e-registratuuris saad end identifitseerida ID-kaardi või mobiil-ID-ga ning endale ise aja broneerida (lapsevanem lapsele e-registratuurist aega broneerida ei saa). Kui e-registratuuri teenust kasutada ei soovi või kui mingil põhjusel SMS sinuni ei jõua, oota testimiskeskuse kõnet - testimiskeskus helistab saatekirjade laekumise järjekorras. Kui kõnekeskusest ei ole 48 tunni jooksul helistatud, palume pöörduda oma perearsti poole, et kontrollida saatekirja olemasolu ning saatekirjal oleva telefoninumbri õigsust. Kui saatekiri on olemas ja telefoninumber saatekirjal õige, helistage testimise kõnekeskusesse telefoninumbril 646 4848 (E-R 8-19, L 10-16).
• Testimisele mine õigeaegselt ja võta kindlasti kaasa isikut tõendav dokument - ninaneelu proovi saad anda vaid digitaalse saatekirja ning isikut tõendava dokumendi alusel. Testima tasub minna üksi. Testimine toimub ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Testimise kohta leiad lisainfot Terviseameti kodulehelt.
• Pärast proovi andmist püsi kodus ja oota vastust. Vastuse saad kuni kahe tööpäeva jooksul. Positiivse vastuse korral võetakse sinuga telefoni teel ühendust, vastuseid näed ka ise patsiendiportaalist digilugu.ee.

Välismaalased ja ravikindlustuseta isikud peavad sümptomite korral võtma ühendust lähima perearstikeskusega. Juhul, kui on kahtlus ülemiste hingamisteede viirushaigustele (palavik, kuiv köha, hingamisraskused), teenindatakse patsiente sõltumata sellest, kas ta kuulub perearsti nimistusse või ei.

Kui oled haigestunud COVID-19sse:

• Kui sinu testitulemus on positiivne, pead jääma koju eneseisolatsiooni. Jälgi perearsti soovitusi, nõuandeid koroonahaiguse koduseks raviks leiad ka Terviseameti juhendist. Kui sinu terviseseisund järsult halveneb, helista 112.
• Teavita kindlasti oma lähikontaktseid. Lähikontaktsed peavad jääma 7 päevaks eneseisolatsiooni, kui nad ei ole COVID-19 vastu vaktsineeritud (või vaktsineerimiskuuri läbimisest on möödas rohkem kui aasta) või viimase kuue kuu jooksul haigust läbi põdenud. Täpsemad juhised, kuidas lähikontakte määrata, leiad Terviseameti kodulehelt.
• Terviseamet võtab sinuga ühendust esimesel võimalusel, et kindlaks teha, mis on sinu haigestumise asjaolud. Vaata küsimusi, mida ametnik sulle esitab - kui võimalik, mõtle need juba enne Terviseameti kõne läbi.
• Kui kasutad HOIA rakendust, märgi enda haigestumine ka äpis.
• Haigena pead eneseisolatsioonis olema vähemat kümme päeva. 10-päevases isolatsioonis tuleb püsida ka siis, kui kõik haigusnähud on mõne päevaga kadunud. See aitab ennetada haiguse levimist.
• Tervenemise üle otsustab arst - üldjuhul tunnistatakse sind terveks, kui palavikku ei ole olnud vähemalt 72 tundi ning ägedad viirusnähud on taandunud.

Kui sinu koroonatesti tulemus on positiivne, aga haigusnähte pole:

• Püsi kodus. Väldi kontakte teiste inimestega ning järgi käte- ja hingamisteede hügieeni.
• Kui haigusnähte ei ilmne, lõpetatakse isolatsioon 10 päeva möödumisel alates positiivsest testist. Testi tegemise päeva loetakse päevaks 0. Isolatsiooni lõpetab arst.
• Kui isolatsiooni ajal tekivad sümptomid, algab isolatsioon sümptomite tekke hetkest algusest peale ning patsient on sümptomaatiline SARS-CoV2 positiivne.

Viimati uuendatud: 10.01.2022 00:56

Kas said vastuse oma küsimusele?

Praegu ei ole planeeritud luua lahendust COVID-19 läbipõdemise tõendamiseks antikehade testi alusel, sest puudub rahvusvaheliselt ühtne seisukoht vajaliku antikehade taseme osas. Euroopa Liidu tasandil on kokku lepitud, et läbipõdemise tõend väljastatakse vaid positiivse PCR testi alusel.

Küll aga saab positiivset antikehade testi arvestada läbipõdemise kinnitusena arst, misjärel on võimalik inimest vaktsineerida ühe vaktsiinidoosiga ning märkida seejärel vaktsineerimiskuur lõpetatuks (üks doos ühest, 1/1). Sellisel juhul saab inimene nakkusohutuse tõendamiseks vaktsineerimistõendi.

Viimati uuendatud: 15.09.2021 10:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Selle poolt ega vastu ei ole tõendeid, sest neid on teaduskatsega väga keeruline koguda.

Kui neid andmeid koguda läbipõdenutelt juhuslikkuse alusel, ei saaks sellest midagi otseselt järeldada, sest erinevaid muutujaid on palju, nt kust nad viiruse said ja kui suur on viiruse kogus, millega nad kokku puutusid; mis tüvedega olid inimesed nakatunud; millised on tema enda individuaalsed omadused jmt.

Seepärast teadlased eeldavad, et haiguse läbi põdenud (või vaktsineeritud) inimesel on risk haigust edasi kanda.

Loe lähemalt: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

Viimati uuendatud: 06.04.2021 12:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

Viimati uuendatud: 01.10.2021 15:07

Kas said vastuse oma küsimusele?

Inimene on nakkusohtlik kuni 10 päeva pärast haigusnähtude avaldumist.

Inimene tunnistatakse terveks, kui tal puudub palavik vähemalt kolm päeva ja hingamisteede haiguse nähud (eelkõige köha ja kurguvalu) on taandunud.

Tervenemise ja ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst.

Viimati uuendatud: 02.02.2021 09:28

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui pärast 1. või 2. vaktsiinidoosi saamist haigestub inimene COVID-19 haigusesse, siis võib ta olla nakkusohtlik enamikel juhtudel kuni 10 päeva ja peab viibima isolatsioonis.

Viimati uuendatud: 09.03.2021 11:02

Kas said vastuse oma küsimusele?

Uuringud on näidanud, et haigestunud inimene on nakkusohtlik kuni 10 päeva pärast haigusnähtude tekkimist. Seetõttu tuleb isolatsioonis olla vähemalt 10 päeva.

Inimene tunnistatakse terveks ja ta võib isolatsioonist väljuda, kui

• ta on vähemalt 72 tundi olnud ilma palavikuta ja
• ägedate viirushaiguse nähud on taandunud.

Tervenemise üle otsustab arst.

SARS-CoV-2 infektsiooni läbipõdenud ja tervenenuks loetud patsientide puhul kordustesti ei tehta.

Kui inimene on olnud haiglaravil, siis sõltub terveks tunnistamine tema seisundist. Haiglad soovitavad enamasti olla kodus veel kaks nädalat pärast haiglast välja saamist. See ei kehti nende inimeste kohta, kel on kerged haigusnähud, aga kes on mingil põhjusel siiski haiglas ravil olnud.

Viirus võib olla laboratoorselt tuvastatav isegi kuni 37 päeva, kuid patsient ei ole enam nakkusohtlik.

10-päevases isolatsioonis tuleb püsida ka siis, kui kõik haigusnähud on mõne päevaga kadunud. See aitab ennetada haiguse levimist.

Nii kodusel ravil kui ka haiglas saab kõiki juhiseid perearsti või raviarsti käest. Arsti soovitusi tuleb järgida.

Viimati uuendatud: 25.04.2021 18:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

Pärast koroonaviiruse läbipõdemist võib patsiendi SARS-CoV-2 PCR analüüsi tulemus olla positiivne veel mitmeid nädalaid. Seetõttu terveks saanud patsienti karantiini lõpetamiseks testida vaja pole. Isolatsiooni lõpetab arst. Kuigi patsient pole pärast tervenemist ka positiivse testitulemuse korral enam nakkusohtlik, tuleb tavaellu tagasi pöördumiseks, sealhulgas tööle või kooli minekuks küsida perearsti hinnangut. Perearst on meditsiinivaldkonna ekspert, kelle arvamust ja otsust peab aktsepteerima. Eesti Perearstide Seltsi suunistega perearstidele saate tutvuda siin.

Viiruse leviku vältimiseks töökeskkonnas peab tööandja hindama bioloogilise ohuteguri esinemise tõenäosust ning võtma vajadusel tarvitusele meetmed, mis aitaksid ohtu ennetada. Lisainfo Tööinspektsiooni kodulehelt: "Koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur"

Viimati uuendatud: 22.01.2021 10:44

Kas said vastuse oma küsimusele?

• Kui töötaja haigestub töövälisel ajal, peab ta jääma koju.
• Kui töötaja haigestub töökohal, peab ta koheselt lahkuma.
• Haigestunul tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes langetab otsuse COVID-19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetuslehe osas.
• COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunud töötaja informeeriks tööandjat, et COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Tööandja informeerimine toimub vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele.
• Tööandja, olles informeeritud töötaja COVID-19 diagnoosist, teeb koostööd Terviseameti regionaalosakonnaga, et määratleda töötaja tööalased lähikontaktsed ning anda suunised edasiseks töökorralduseks.
• Viirusega potentsiaalselt saastunud ruumid tuleb sulgeda ning avada, kui neis on läbi viidud korralik pesu, desinfitseerimine ning tuulutamine.
• Ruumide ja pindade puhastamisel tuleb järgida Terviseameti soovitusi puhastamiseks ja desinfitseerimiseks (PDF).
• COVID-19 diagnoosi kinnitumisel peab töökohal välja selgitama inimesed, kes olid haigestunud töötajaga sümptomaatilisel perioodil või kuni kaks päeva enne seda lähikontaktis. Lähikontaktsed selgitab välja Terviseameti regionaalosakond koostöös tööandjaga.
• Lähikontaktsed peavad järgneva 7 päeva jooksul jälgima hoolikalt oma tervist ning viibima eneseisolatsioonis. Eneseisolatsiooni ei pea jääma lähikontaktsed, kes on COVID-19 vastu vaktsineeritud või viimase 180 päeva jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud.
• Ülejäänud töötajad võivad jätkata oma igapäevast töörutiini, kuid peaksid hoolikamalt jälgima oma tervist.
• Kui haigestunud töötaja COVID-19 diagnoos ei leidnud kinnitust, võivad teised töötajad jätkata tööd, kuid kindlasti jälgima 10-päeva jooksul oma tervist.

Viimati uuendatud: 10.01.2022 01:37

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui on tekkinud selline situatsioon, siis tuleb abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Viimati uuendatud: 18.01.2021 14:51

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eramajades on lihtne – järgida sortimisnõudeid ja viia jäätmed konteinerisse. Kortermajades on asi keerulisem ning kõige õigem oleks isolatsiooni ajal välja mitte minna. Kui aga tundub, et kogutud jäätmed tekitavad juba nähtavat ja ka tuntavat probleemi, siis tuleks need kellegi kaasabil konteinerisse saata. See eeldab, et nakkusohtlikud jäätmed on suletud kilekotti ja kott tõstetud ühekordsete kinnastega näiteks ukse taha, kust keegi selle siis (samuti kaitsevahendeid kandes) ära viib.

Viimati uuendatud: 24.05.2020 16:48

Kas said vastuse oma küsimusele?