Mida teha, kui oled lähikontaktne?

Lähikontaktseks loetakse isikut, kes on olnud COVID-19 haigega kontaktis vähemalt 15 minutit ja lähemal kui kaks meetrit. Kontaktis oldud aega arvestatakse 24 tunni peale kokku (nt hommikul 5 minutit, pealelõunal 5 minutit ja õhtul 5 minutit, annab kokku samuti 15 minutit). COVID-19 haige on nakkusohtlik u 2 päeva enne ja kuni 10 päeva pärast haigusnähtude tekkimist.

Lähikontaktne isik on näiteks see, kes:

• elab samas majapidamises COVID-19 haigega (nt pereliikmed);
• on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine);
• on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, kasutanud patsiendi salvrätti paljaste kätega);
• on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis, tööruumis jne), kus ei ole piisavat õhuvahetust ja/või ei kasutatud isikukaitsevahendeid ning esineb oht kokkupuuteks viirusega.

Kuidas tean, kas olen lähikontaktne?

Lähikontaktse teavituse võib saada nt haigelt, kellega kokku puutusid, haridus- või koolitusasutuselt, Terviseametilt.

Millal pean jääma eneseisolatsiooni?

Kui olid haigestunud isikuga lähikontaktis, pead jääma 7 päevaks koju eneseisolatsiooni, välja arvatud juhul, kui:

• oled vaktsineeritud (või vaktsineerituga võrdsustatud) ning saanud tõhustusdoosi ja süstist ei ole möödas rohkem kui aasta
• oled läbinud esmase COVID-19 vaktsineerimiskuuri ja viimasest doosist ei ole möödunud rohkem kui üheksa kuud (270 päeva)
• oled vaktsineerituga võrdsustatud (st haiguse läbi põdenud ja saanud ühe doosi vaktsiini) ning viimasest süstist ei ole möödas rohkem kui üheksa kuud (270 päeva)
• oled COVID-19 haiguse viimase kuue kuu (180 päeva) jooksul läbi põdenud ja arsti poolt terveks tunnistatud
• oled kuni 18-aastased (kaasa arvatud) ja 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks saav laps või noor, sul ei ole haigustunnuseid ning sinu lähikontakt leidis aset lasteaias või -hoius, üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvihariduses ja -tegevuses või noorsootöös.

Eneseisolatsiooni on soovitatav jääda ka inimestel, kes on küll vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbi põdenud, kuid kellega koos elav inimene on haigestunud. Sel juhul tuleks vähemalt seitsmeks päevaks jääda koju ja teha võimalusel kaugtööd. Kui kodus töötada ei saa, väljastab perearst haiguslehe ning inimene saab ravikindlustushüvitist.

Isolatsioonipäevi arvestatakse lähikontakti toimumisest, päevi aitab kalkuleerida Eesti Perearstide Seltsi isolatsioonikalkulaator.

Viimati uuendatud: 06.05.2022 16:00

Kas said vastuse oma küsimusele?

Lähikontaktsed, kes on vaktsineerimata, haigust läbi põdemata või need, kelle esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas rohkem kui üheksa kuud, peavad peale lähikontakti koroonahaigega jääma seitsmeks päevaks eneseisolatsiooni.

Eneseisolatsiooni ei pea jääma lähikontaktsed, kes on:

• on vaktsineeritud (või vaktsineerituga võrdsustatud) ning saanud tõhustusdoosi ja süstist ei ole möödas rohkem kui aasta
• läbinud esmase COVID-19 vaktsineerimiskuuri ja viimasest doosist ei ole möödunud rohkem kui üheksa kuud (270 päeva)
• vaktsineerituga võrdsustatud (st haiguse läbi põdenud ja saanud ühe doosi vaktsiini) ning viimasest süstist ei ole möödas rohkem kui üheksa kuud (270 päeva)
• COVID-19 haiguse viimase kuue kuu (180 päeva) jooksul läbi põdenud ja arsti poolt terveks tunnistatud
• kuni 18-aastased (kaasa arvatud) ja 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks saavad lapsed ja noored, kellel ei ole haigussümptomeid ning kelle lähikontakt leidis aset lasteaias või -hoius, üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvihariduses ja -tegevuses või noorsootöös.

Mida teha, kui oled vaktsineeritud või COVID-19 läbipõdenuna lähikontaktne?

Koroonaviiruse uued tüved levivad väga kiiresti ning ka vaktsineeritud ja varem haigust põdenud inimesed võivad nakatuda. Peresisene lähikontakt suurendab nakatumise ja nakkuse edasikandmise riski veelgi. Seetõttu tuleks ka vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud inimestel jääda peresisese lähikontakti korral eneseisolatsiooni.

• Jää eneseisolatsiooni vähemalt seitsmeks päevaks. Kui sümptomeid ei teki, saad naasta tavapärase elukorralduse juurde. Sümptomite korral tee test.
• Eneseisolatsiooni ajaks võta vajadusel haigusleht. Perearst saab väljastada haiguslehe, kui patsiendil on lähikontaktsuse tõttu nakkushaiguse kahtlus.
• Haiguslehe ajal makstakse ravikindlustushüvitist alates teisest haiguspäevast, Tallinna linn hüvitab elanikele ka esimese haiguspäeva.
• Kui kaugtööd teha või haiguslehte võtta ei saa, tee enne kodust väljumist antigeeni kiirtest.

Mida teha, kui sa ei ole vaktsineeritud, COVID-19 läbi põdenud või on esmasest vaktsineerimiskuurist möödas rohkem kui kuus kuud?

• Eneseisolatsiooni tuleb jääda seitsmeks päevaks. Päevi loetakse alates lähikontakti toimumisest.
• Eneseisolatsiooni määratud inimene ei tohi minna tööle, kooli (v.a. lihtsustatud karantiini korral), avalikesse kohtadesse ega kasutada ühistransporti. Viibida tuleb kodus (või püsivas viibimiskohas). Poe või apteegi külastamise asemel tuleks pöörduda oma tuttavate poole või kasutada vajalike asjade tellimiseks e-kauplust. Kui tellid toidu- ja esmatarbekaubad kulleriga, väldi otsekontakti.
• Kodust võib väljuda vaid hädavajadusel, näiteks arsti juurde minekuks või esmatarbekaupade ja ravimite ostmiseks, kui inimene neid kodust lahkumata kätte ei saa.

Lihtsustatud karantiin: kui lähikontakt koroonaviiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või huvihariduses, saavad vaktsineerimata ja haigust läbi põdemata lapsed ja kuni 19-aastased noored, kel ei ole haigussümptomeid, jätkata koolis ja huvitegevustes osalemist.

Viimati uuendatud: 04.02.2022 16:58

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui lähikontakt COVID-19 haigega toimus lasteaias või -hoius, haridusasutuses (s.h haridusasutuse õpilaskodus), huvikoolis või noorsootööasutuses ning lapsel või noorel, kes on kuni 18 või saab 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks, haigustunnuseid ei ole, ei pea ta eneseisolatsiooni jääma ning saab jätkata oma tavapärast elu.

Koroonaviiruse leviku monitoorimiseks jätkub kiirtestimine üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes kaks korda nädalas. Positiivse testitulemuse või haigustunnuste esinemise puhul tuleb jääda koju.

Erand kehtib vaid juhul, kui lähikontakt koroonahaigega toimus õppeasutuses. Kui COVID-19sse nakatunuga puutus laps või noor kokku mujal (nt pereringis), tuleb jääda eneseisolatsiooni vastavalt kehtivatele reeglitele.

Viimati uuendatud: 05.02.2022 15:13

Kas said vastuse oma küsimusele?

Haigestunud isikuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma seitsmeks päevaks koju eneseisolatsiooni, välja arvatud juhul, kui nad on läbinud vaktsineerimiskuuri (või läbinud vaktsineerimiskuuri ning saanud täiendava doosi), viimase kuue kuu jooksul COVID-19 läbi põdenud või vaktsineerituga võrdsustatud (s.o. haiguse läbi põdenud ja vaktsineeritud). Eneseisolatsiooni on tungivalt soovitatav jääda ka inimestel, kes on küll vaktsineeritud või COVID-19 läbi põdenud, kuid kellega koos elav inimene on haigestunud.

Lähikontaktsed, kes ei ole vaktsineeritud ega COVID-19 läbi põdenud

Tulenevalt COVID-19 nakkushaiguse peiteperioodi pikkusest tuleb kodus viibida seitse kalendripäeva alates lähikontaktist.

Teavitage esimesel võimalusel oma perearsti kokkupuutest COVID-19 haigestunuga. Terviseseisundi halvenemisel võtke uuesti perearstiga ühendust ning järgige edasisi juhiseid. Kui teil perearsti ei ole, helistage perearsti nõuandetelefonile 1220 (+372 634 66 30). Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Käitumisjuhised seitsmepäevaseks eneseisolatsiooniperioodiks:

• Kasuta kaugtöö ja -õppimise võimalust
• Ära lahku oma kodust või viibimiskohast, välja arvatud:
  • igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks;
  • arsti kutsel raviasutuse visiidiks;
  • teiste isikutega täielikku kontakti vältides õues (pargis, metsas jne) viibimiseks.
• Järgige terviseohutuse nõudeid:
  • pese regulaarselt seebi ja sooja veega käsi ja vajadusel desinfitseeri arvestades, et viirus võib levida saastunud esemetelt;
  • väldi kätega näo, silmade, suu ja nina puudutamist;
  • tuuluta regulaarselt ruume (vähemalt kaks korda päevas minimaalselt 15 minutit korraga);
  • köhimisel ja aevastamisel kata nina ja suu paberräti või käsivarrega (kasutatud paber viska kohe ära ja seejärel pese käed).
• Kui oled sunnitud igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku muretsedes viibima avalikus kohas, kanna kindlasti maski
• Täiendavate küsimuste korral tutvu koroonaviiruse kontrollmeetmeid kehtestavate õigusaktide ja seletuskirjadega või helista riigiinfo telefonile 1247.

Lähikontaktsed, kes on vaktsineeritud või COVID-19 läbi põdenud

Lähikontaktsed, kes on vaktsineeritud (või läbinud vaktsineerimiskuuri ning saanud täiendava doosi), viimase kuue kuu jooksul COVID-19 läbi põdenud või vaktsineerituga võrdsustatud (s.o. haiguse läbi põdenud ja vaktsineeritud) eneseisolatsiooni jääma ei pea, küll aga on koju jäämine tungivalt soovituslik, kui nakatunud on nendega koos elav inimene. Koroonaviiruse omikron-tüvi levib väga kiiresti ning ka vaktsineeritud ja varem haigust põdenud inimesed võivad nakatuda, peresisene lähikontakt suurendab nakatumise ja nakkuse edasikandmise riski veelgi.

Käitumisjuhised:

• Vähemalt seitsme päeva jooksul viibi eneseisolatsioonis või vähenda kontakte. Kui sümptomeid ei teki, saad naasta tavapärase elukorralduse juurde. Sümptomite korral tee PCR-test.
• Eneseisolatsiooni ajaks võtke vajadusel haigusleht. Perearst saab väljastada haiguslehe, kui patsiendil on lähikontaktsuse tõttu nakkushaiguse kahtlus.
• Haiguslehe ajal makstakse ravikindlustushüvitist alates teisest haiguspäevast, Tallinna linn hüvitab elanikele ka esimese haiguspäeva.
• Kui kaugtööd teha või haiguslehte võtta ei saa, tee enne kodust väljumist antigeeni kiirtest.

Mida teha, kui teil või teiega koos elaval inimesel tekivad haigussümptomid?

1. Helistage esimesel võimalusel perearstile või perearsti infotelefonile 1220;
2. Öelge, et olete olnud lähikontaktis COVID-19 nakatunuga;
3. Kirjeldage perearstile oma tervislikku seisundit ja järgige arsti juhiseid;
4. Kui teie tervis järsult halveneb, siis helistage 112.

NB! Helistamise ajal palume kindlasti teavitada eelnevast kontaktist COVID-19 juhtumiga.

Haigustunnuste ilmnemisel palume ise mitte minna haigla erakorralise meditsiini osakonda ega perearsti vastuvõtule, vaid esmalt küsida ravisoovitused ning juhised telefoni teel. Haigustunnuste ilmnemisel või tervisliku seisundi halvenemisel palume kindlasti teavitada ka Terviseametit.

Viimati uuendatud: 18.01.2022 11:22

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui lähikontaktse lähikontaktsel (nt pereliige, töökaaslane) puuduvad haigusnähud, ei pea ta jääma eneseisolatsiooni, vaid saab jätkata oma igapäevase tegevusega.

Oluline on tähele panna, et ka kerge väsimustunne ja kriipiv kurk on sümptomid. Kui lähikontaktse lähikontaktsel tekivad haigussümptomid (tavaliselt 4.-6. päeval peale lähikontakti toimumist), siis on ka tema lähikontaktne ning peab koju jääma, kui ta ei ole ei vaktsineeritud, vaktsineerituga võrdustatud ega COVID-19 haigust viimase 180 päeva jooksul läbi põdenud.

Viimati uuendatud: 29.09.2021 01:09

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui sa ei ole vaktsineeritud ega COVID-19 viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud ning tead, et oled viimase seitsme kalendripäeva jooksul kokku puutunud COVID-19 diagnoosi saanud inimesega, pead seitsmeks päevaks jääma koju või püsivasse viibimiskohta sõltumata sellest, kas Terviseamet on sinuga ühendust võtnud.

Eneseisolatsiooni ei pea jääma, kui oled läbinud vaktsineerimiskuuri (või läbinud vaktsineerimiskuuri ning saanud täiendava doosi) ja viimasest süstist ei ole möödas rohkem kui aasta, vaktsineerituga võrdsustatud (s.o. haiguse läbi põdenud ja vaktsineeritud) või viimase kuue kuu jooksul COVID-19 läbi põdenud ja positiivsest PCR testist ei ole möödas rohkem kui 180 päeva. Samas, kui haigestunud on sinuga koos elav inimene, on ka vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud inimestel soovituslik jääda vähemalt seitsmeks päevaks eneseisolatsiooni. Koroonaviiruse uued tüved levivad väga kiiresti ning ka vaktsineeritud ja varem haigust põdenud inimesed võivad nakatuda, peresisene lähikontakt suurendab nakatumise ja nakkuse edasikandmise riski veelgi.

Kui lähikontakt koroonaviiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, huvihariduses üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, saavad lapsed ja noored, kes ei ole COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud või haigust läbi põdenud, jääda lihtsustatud karantiini.

Lähikontaktseks loetakse isikut, kes on olnud COVID-19 haigega kontaktis vähemalt 15 minutit ja lähemal kui kaks meetrit. Kontaktis oldud aega arvestatakse 24 tunni peale kokku (nt hommikul 5 minutit, pealelõunal 5 minutit ja õhtul 5 minutit, annab kokku samuti 15 minutit). Eneseisolatsiooniperioodi hakatakse arvestama haige sümptomite tekkest või haige sümptomite puudumisel haige PCR positiivse testi tegemise päevast arvates. Kui oled olnud muul viisil haigega lähikontaktis, siis hakatakse karantiiniperioodi lugema haigega viimasest lähikontaktis olemise kuupäevast. Lähikontaktse isolatsioonipäevi aitab kalkuleerida Eesti Perearstide Seltsi isolatsioonikalkulaator.

Viimati uuendatud: 18.01.2022 11:43

Kas said vastuse oma küsimusele?