Koroonaviiruse olemus ja levimisviis

Ava kõik vastused

Peale koroona levib praegu gripp, mis on hooajaline haigus, seetõttu on oluline teha vahet koroonal (COVID-19) ja gripil. Kuigi koroona kohta on veel liiga vähe täpset teavet, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tunnuseid.

Haigusnähud USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuste (Centers for Disease Control and Prevention) teabe põhjal:

  • gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus,
  • koroona – palavik, köha, hingamisraskused.

Gripi haigusnähud avalduvad äkitselt. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnel haigestunul (nt USAs sel hooajal 1%) põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane.

Koroona haigusnähud ei ole seni täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt need haigusnähud avalduvad, kui paljudel koroonaviirusega inimestel on väga kerged nähud või puuduvad need üldse. Enamik koroonaviirusega nakatumise juhtumeid on kerged.

Nakatumine

Koroona on gripist nakkavam. Iga koroonaviirusega nakatunud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest, iga gripiviirusega nakatunu aga keskmiselt 1,3 inimest.

Haigestumus

Koroona- või gripiviirusega nakatumise korral on kõige suurem haigestumisoht inimestel, kes

  • on üle 60aastased,
  • on nõrgenenud immuunsusega,
  • põevad kroonilisi haigusi.

Iga kaasnev haigus suurendab haigestumise riski.

Gripp on palju ohtlikum lastele (eriti väikestele) ja rasedatele, kes võivad haigestuda raskelt.

Koroonaviirusega nakatunud lastel on tavaliselt kerged nähud või puuduvad need hoopis. Ei ole teada, kas koroonaviirus kujutab rasedatele tõsist ohtu.

Koroonasse haigestunud patsientidest 83–98%-l tekib palavik, 76–82%-l kuiv köha ja 11–44%-l väsimus või lihasvalu. Vähem esinevad koroona haigusnähud on peavalu, kurguvalu, kõhuvalu ja kõhulahtisus.

Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse (Chinese Center for Disease Control and Protection) andmetel olid koroona haigusjuhtudest 81% kerged (sh haigusnähtudeta juhud), 14% mõõdukad kuni rasked ning 5% kriitilised.

Kriitiliste juhtumite puhul ilmnes patsientidel hingamispuudulikkus, septiline šokk ja mitmete elundite talitlushäired või -puudulikkus. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda, ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ning püsida haiguse ajal kodusel ravil.

Suremus

Koroonasse suremus erineb piirkonniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest.

Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse andmetel oli Hubei provintsis koroonasse suremus 2,9%, muudes Hiina provintsides 0,4%. Kõige enam on ohustatud vanemaealised – üle 80aastaste suremus oli 15%, 70–79aastastel 8%, 60–69aastastel 4%, 50–59aastastel 1%, 40–49aastastel 0,4%, 10–39aastastel 0,2% ning mitte ühtegi surma ei täheldatud alla 9aastaste laste seas.

Kuigi koroonasse suremus ei ole täpselt teada, näitab enamik uuringuid, et see on grippi suremusest suurem.

Ravi

Grippi suremus oleks suurem ilma selle ravi ja vaktsineerimiseta. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini ühe või kahe päeva jooksul pärast haigusnähtude ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse viirusekandjaga kokku puutunud inimestele gripi ennetamiseks. Olemas on gripivaktsiinid, mis tekitavad immuunsust.

Koroona jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heakskiidetud viirusevastast ravimit, kuigi mitut ravimit katsetatakse. Arstid saavad soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu ja palavikku vähendavaid ravimeid ning tarbida rohkesti vedelikke. Koroonaviiruse vastu ei ole veel vaktsiini.

Vältimine

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused soovitavad igasuguste gripilaadsete viiruste, sh koroonaviiruse vältimiseks

  • pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit,
  • mitte katsuda nägu pesemata kätega,
  • vältida kontakti haigetega,
  • haigestumise puhul viibida kodus,
  • desinfitseerida sageli pindu ja esemeid.

Hooajalisus

Gripi levik väheneb kevadel ning suureneb sügisel külmemate ilmadega. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm koroonaviirust mõjutab. Isegi kui viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel suureneda.

Riskirühmade hoidmise ja viiruse leviku piiramise kohta vaata lähemalt Tervise Arengu Instituudi artiklitest:

Viimati uuendatud: 22.09.2020 12:46

Kas said vastuse oma küsimusele?

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Kõige sagedasemad haigusnähud on:

  • palavik (89,9%)
  • kuiv köha (67,7%)
  • väsimus (38,1%)
  • röga (33,4%)
  • hingamisraskused (18,6%)
  • kurguvalu (13,9%)
  • peavalu (13,6%)
  • lihas- ja liigesvalu (14,8%)
  • krambid (11,4%)
  • iiveldus ja oksendamine (5,0%)
  • ninakinnisus (4,8%)
  • kõhulahtisus (3,7%)
  • veriköha (0,9%)
  • silma sidekesta ärritus (0,8%).

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

Viimati uuendatud: 22.09.2020 16:38

Kas said vastuse oma küsimusele?

Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu.

Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde ei ole soovitatav viia ka terveid lapsi, sest nende haigestumine on suur oht vanavanematele.

Viimati uuendatud: 02.04.2020 20:09

Kas said vastuse oma küsimusele?

Praeguste teadmiste põhjal ei ole rasedatel suurem oht koroonaviirusesse nakatuda ning haigestumise korral ei põe nad raskemini. Ei ole ka teada, et viirus leviks emalt veel sündimata lapsele või sünnituse ajal. Rasedatele kehtivad üldjuhised.

Viimati uuendatud: 22.09.2020 16:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

Koroonaviirus ventilatsioonisüsteemi kaudu ei levi. Kõige enam nakatutakse lähikontaktis piisknakkuse teel, kui piisad satuvad inimese limaskestadele, näiteks ninna, suhu või silma. Nakatuda võib ka piiskadega saastatud pindade kaudu, näiteks puudutades ukselinki ja seejärel oma nägu.

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse andmetel ei ole praegu usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et viirus levib ventilatsiooni kaudu. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnutsi on nakatumisel määrav ka sissehingatav viirusosakeste hulk.

Nakatumiseks peab olema haigega lähikontaktis või viibima koos väikeses suletud ruumis. Kogus, mis võiks kanduda naabritelt ventilatsioonisüsteemi kaudu, ei ole tavaolukorras nakatumiseks piisav.

Alati tuleb aga ruume tuulutada, et vähendada viirusosakeste hulka nii haigestunud kui ka tervete inimeste ruumides.

Avalikes ruumides tuleb tuulutada ööpäev läbi, see ei lase viirusosakestel ja saasteainetel kuhjuda.

Koroonaviirus on küll võimeline kinnituma õhuaerosoolidele, kuid viirusosakeste hulk väheneb õhus suhteliselt kiiresti. Ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uuringu põhjal on kolme tunni möödudes koroonaviiruse osakestest alles kuuendik.

Viimati uuendatud: 22.09.2020 16:40

Kas said vastuse oma küsimusele?

Internetist tellitud postipakke võid ilma viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi välismaalt saabuvate kaupadega.

Viimati uuendatud: 22.09.2020 16:40

Kas said vastuse oma küsimusele?

Teadusandmete põhjal inimesed toidu kaudu koroonaviirusega ei nakatu.

Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda.

Viimati uuendatud: 24.09.2020 15:53

Kas said vastuse oma küsimusele?

Praeguste teadmiste põhjal ei ole loomad inimesele nakkusohtlikud ja seetõttu on loomapidajail ohutu nende eest hoolitseda: neid sööta, ravida jne.

Maailmas on testitud tuhandeid lemmikloomi ning vaid kolmel juhul on koroonaviirust põdeva inimese lemmiklooma proovidest leitud koroonaviiruse tekitaja SARS-CoV-2 genotüübi jääke. Mitte ühegi juhtumi puhul ei saa kinnitada, et looma haigestumise põhjuseks oli koroonaviirus.

Praeguste teadmiste alusel võime öelda, et viirusejäägid loomade organismis on olnud põhjustatud keskkonna saastumisest (looma organism on nagu iga teine pind, millele viirus võib ladestuda).

Ka kriisiolukorras tuleb tagada loomade heaolu ning neid ei tohi jätta hooletusse.

Viimati uuendatud: 14.04.2020 15:33

Kas said vastuse oma küsimusele?

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel puuduvad tõendid selle kohta, et keegi on saanud nakkuse surnud inimeselt.

Siiski võib teatav nakkusoht tekkida kokkupuutel koroonaviirusega surnu kehavedelikega. Seega on parem vältida igasugust kontakti surnuga, kelle koroonaproov oli positiivne.

Viimati uuendatud: 24.09.2020 15:54

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.