Koroonaviiruse olemus ja levimisviis

Ava kõik vastused

Nii gripiviirused kui uus koroonaviirus on piisknakkused. See tähendab, et enamasti toimub nakatumine siis, kui viiruseosakesed on nakatunud inimeselt levinud näiteks köhimise, rääkimise, aevastamise teel süljega õhku või pindadele ja sattuvad sealt omakorda teise inimese hingamisteedesse. Pelgalt haigustunnuste järgi ei ole võimalik selgelt vahet teha, kas tegemist on uue koroonaviiruse või mõne teise hingamisteede põletikku põhjustava viirusega. Seetõttu on soovituslik praegusel ajal igasuguste ägedate hingamisteede põletiku sümptomite ja ka palaviku korral kahtlustada uut koroonaviirust ning selle välistamiseks lasta teha koroonaviiruse proov.

Haigusnähud

  • gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnedel haigestunutel põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane.
  • COVID-19 – koroonaviirus – palavik, köha, hingamisraskused. COVID-19 sümptomid ei ole senini täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt võivad sümptomid avalduda või kui paljudel on ainult väga kerged sümptomid või puuduvad need üldse. Enamik COVID-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked.

Nakatumine

Iga gripi viirusega nakatanu inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest. Koroonaviirus on gripist nakkavam. Iga COVID-19 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest.

Haigestumus

Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 aastat, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski. Koroonaviirusesse nakatunud lastel on tavaliselt kerged sümptomid või need puuduvad. Gripp on palju ohtlikum lastel, eriti väga noortel, kes võivad raskelt haigestuda.

Suremus

COVID-19 suremus varieerub regiooniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest. Kõige enam on ohustatud vanemaealised. Kuigi COVID-19 suremus ei ole täpselt teada, siis enamus uuringuid näitavad, et COVID-19 suremus on suurem gripi suremusest.

Ravi

Grippi suremus oleks kõrgem, kui ei oleks ravi ja vaktsineerimist. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini, kui neid võetakse ühe või kahe päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse gripi ennetamiseks inimestele, kes on viirusekandjaga kokku puutunud. Gripi vastu olemas laialdaselt kättesaadavad vaktsiinid, mis tekitavad teatud immuunsuse. COVID-19 jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heaks kiidetud viirusevastast ravimit. Arstid saavad seega soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu vähendamiseks ja palaviku langetamiseks mõeldud ravimeid ning tarbida dehüdratsiooni vältimiseks vedelikke. COVID-19 vastu on olemas vaktsiinid, kuid hetkel veel piiratud kogustes.

Vältimine

Nii COVID-19 kui ka gripi vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

Hooajalisus

Gripi puhul täheldatakse mustrit, et haiguse levik väheneb kevadel ning naaseb sügisel ilma külmenedes. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm COVID-19 viirust mõjutab. Isegi kui COVID-19 viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel naasta.

Riskirühmade hoidmise ja viiruse leviku piiramise kohta vaata lähemalt Tervise Arengu Instituudi artiklitest:

Viimati uuendatud: 22.05.2021 10:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Kõige sagedasemad haigusnähud on:

  • palavik (89,9%)
  • kuiv köha (67,7%)
  • väsimus (38,1%)
  • röga (33,4%)
  • hingamisraskused (18,6%)
  • kurguvalu (13,9%)
  • peavalu (13,6%)
  • lihas- ja liigesvalu (14,8%)
  • krambid (11,4%)
  • iiveldus ja oksendamine (5,0%)
  • ninakinnisus (4,8%)
  • kõhulahtisus (3,7%)
  • veriköha (0,9%)
  • silma sidekesta ärritus (0,8%).

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

Viimati uuendatud: 22.09.2020 16:38

Kas said vastuse oma küsimusele?

Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60-aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu.

Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde ei ole soovitatav viia ka terveid lapsi, sest nende haigestumine on suur oht vanavanematele.

Viimati uuendatud: 22.05.2021 10:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Praeguste teadmiste põhjal ei ole rasedatel suurem oht koroonaviirusesse nakatuda ning haigestumise korral ei põe nad raskemini. Ei ole ka teada, et viirus leviks emalt veel sündimata lapsele või sünnituse ajal. Rasedatele kehtivad üldjuhised.

Viimati uuendatud: 22.09.2020 16:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

Koroonaviirus ventilatsioonisüsteemi kaudu ei levi. Kõige enam nakatutakse lähikontaktis piisknakkuse teel, kui piisad satuvad inimese limaskestadele, näiteks ninna, suhu või silma. Nakatuda võib ka piiskadega saastatud pindade kaudu, näiteks puudutades ukselinki ja seejärel oma nägu.

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse andmetel ei ole praegu usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et viirus levib ventilatsiooni kaudu. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnutsi on nakatumisel määrav ka sissehingatav viirusosakeste hulk.

Nakatumiseks peab olema haigega lähikontaktis või viibima koos väikeses suletud ruumis. Kogus, mis võiks kanduda naabritelt ventilatsioonisüsteemi kaudu, ei ole tavaolukorras nakatumiseks piisav.

Alati tuleb aga ruume tuulutada, et vähendada viirusosakeste hulka nii haigestunud kui ka tervete inimeste ruumides.

Avalikes ruumides tuleb tuulutada ööpäev läbi, see ei lase viirusosakestel ja saasteainetel kuhjuda.

Koroonaviirus on küll võimeline kinnituma õhuaerosoolidele, kuid viirusosakeste hulk väheneb õhus suhteliselt kiiresti. Ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uuringu põhjal on kolme tunni möödudes koroonaviiruse osakestest alles kuuendik.

Viimati uuendatud: 22.09.2020 16:40

Kas said vastuse oma küsimusele?

Internetist tellitud postipakke võid ilma viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi postipakkidega.

Viimati uuendatud: 25.04.2021 18:08

Kas said vastuse oma küsimusele?

Teadusandmete põhjal inimesed toidu kaudu koroonaviirusega ei nakatu.

Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda.

Viimati uuendatud: 24.09.2020 15:53

Kas said vastuse oma küsimusele?

Praeguste teadmiste põhjal ei ole loomad inimesele nakkusohtlikud ja seetõttu on loomapidajail ohutu nende eest hoolitseda: neid sööta, ravida jne.

Maailmas on testitud tuhandeid lemmikloomi ning vaid kolmel juhul on koroonaviirust põdeva inimese lemmiklooma proovidest leitud koroonaviiruse tekitaja SARS-CoV-2 genotüübi jääke. Mitte ühegi juhtumi puhul ei saa kinnitada, et looma haigestumise põhjuseks oli koroonaviirus.

Praeguste teadmiste alusel võime öelda, et viirusejäägid loomade organismis on olnud põhjustatud keskkonna saastumisest (looma organism on nagu iga teine pind, millele viirus võib ladestuda).

Ka kriisiolukorras tuleb tagada loomade heaolu ning neid ei tohi jätta hooletusse.

Viimati uuendatud: 14.04.2020 15:33

Kas said vastuse oma küsimusele?

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel puuduvad tõendid selle kohta, et keegi on saanud nakkuse surnud inimeselt.

Siiski võib teatav nakkusoht tekkida kokkupuutel koroonaviirusega surnu kehavedelikega. Seega on parem vältida igasugust kontakti surnuga, kelle koroonaproov oli positiivne.

Viimati uuendatud: 24.09.2020 15:54

Kas said vastuse oma küsimusele?

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Nii võib viirus inimeselt inimesele levida mitmel viisil:

  • Piisad või aerosoolid. Kui nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, kannavad tilgad või väikesed osakesed, mida nimetatakse aerosoolideks, viiruse ninast või suust õhku. Igaüks, kes on sellele inimesele lähemal kui 2 meetrit, võib selle oma kopsudesse sisse hingata. Sellepärast on oluline hoida distantsi ja kanda maski.

  • Õhu kaudu edasikandumine. Uuringud näitavad, et viirus võib õhus elada kuni 3 tundi. See võib teie kopsudesse sattuda, kui keegi, kellel see on, hingab välja ja te hingate seda õhku sisse. Selle vältimiseks on oluline ruume tihti tuulutada ja ventileerida.

  • Pinnaülekanne. Veel üks võimalus nakkuse saamiseks on see, kui puudutate pindu, mille peale keegi, kellel on viirus, on köhinud või aevastanud. Viiruse võib saada näiteks siis, kui puutute saastunud tööpinda või ukselinki ja seejärel puudutate oma nina, suud või silmi. Viirus võib elada sellistel pindadel nagu plastik ja roostevaba teras 2–3 päeva. Viiruse leviku peatamiseks puhastage ja desinfitseerige kõik lauad, nupud ja muud pinnad, mida teie või teie pere mitu korda päevas puudutab.

Viirus levib seega kõige sagedamini sümptomitega inimeste kaudu. Kuid viirust on võimalik edasi anda ka ilma mingeid märke näitamata. Mõned inimesed, kes ei tea, et on nakatunud, võivad viirust teistele edasi anda. Seda nimetatakse asümptomaatiliseks levikuks. Viirust võib edasi anda ka enne, kui märgatakse nakkuse märke, sellist nakatumist nimetatakse eelsümptomaatiliseks levikuks.

Parim viis viiruse leviku pidurdamiseks on teiste inimestega kontaktide piiramine. Selleks on mitu võimalust:

  • Töötage kodus, kui saate.
  • Vältige reisimist, kui see on võimalik. See on eriti oluline, kui teie või keegi teine, kellega koos elate, on vanem kui 65-aastane või krooniliselt haige. See suurendab raskema läbipõdemise riski.
  • Hoidke oma pere ja sõpradega ühendust telefoni ja arvuti kaudu, mitte ärge kohtuge nendega näost-näkku.
  • Kui peate välja minema, siis seiske inimestest vähemalt 2 meetri kaugusel.
  • Kandke välja minnes näomaski.
  • Peske sageli käsi.
  • Kui olete haige, viibige kodus teistest eraldi asuvas magamistoas.
  • Ostke toidukaupu või ravimeid võimaluse korral veebist.

Viimati uuendatud: 19.11.2020 16:10

Kas said vastuse oma küsimusele?

Hooli enda ja teiste turvalisusest ning tervisest. Enne vabatahtlikku tegevust veendu, et oled terve ja oskad nii ennast kui ka teisi viiruse eest kaitsta. Ära pane end teisi aidates ohtu ning ärge levitage ise viiruseid edasi. Kui kuulud ise riskigruppi – oled vanuses 60+ või põed mõnd kroonilist haigust – on mõistlik kodus püsida ning mitte panna end asjatult ohtu. Riskigruppi kuuludes saaksid inimesi aidata näiteks toetava telefonivestluse tegemisega.

Kui oled terve ja soovid vabatahtlikuna panustada ning hätta jäänud inimesi abistada, alusta enda lähedalt – kodumajast, tänavast, külast, asumist, seltsist.

Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oluline on tagada, et keegi ei jääks tähelepanuta või vastupidi paneks end ohtu kedagi aidates või abi vastu võttes. Abi pakkumisel tuleb hoiduda füüsilistest kontaktidest, et minimeerida ja vältida viiruse edasist levikut ning suurema kahju tekitamist.

Vabatahtlikule tegevusele üleskutsete puhul tuleb säilitada selge pea ja olla kindel, et eesmärk, vahendaja ja üleskutsuja on usaldusväärsed, et tõkestada viiruse kiiret levikut ja kaitsta end kelmuste eest.

(1) Kui soovid pakkuda abi organisatsioonidele vabatahtlikuna või vajad tuge vabatahtlikuna tegutsemiseks, kasuta Vabatahtlike Väravat aadressil www.vabatahtlikud.ee. Sinna on kokku koondatud ka juhised vabatahtlikele ja vabaühendustele praeguses olukorras tegutsemiseks. (2) Inimeselt inimesele või kogukonnalt kogukonnale abivajaduse või abipakkumise saab kirja panna ka www.helpific.com keskkonnas. Helpificu veebipõhise tugikeskkonna vabatahtlikud pakuvad eakatele ja riskirühma kuuluvatele inimestele abi toidu ja ravimite kojutoomisel. Samuti pakuvad vabatahtlikud abi igapäevatoimingutes, majapidamistöödel, arsti juurde ja taastusravisse minekul jne.

Kui vajad abi, siis:

  • Sisene Helpificu tugikeskkonda aadressil www.helpific.com;
  • Täida oma profiil;
  • Kirjuta oma abisoov;
  • Võimalik on helistada ka Helpificu tugiliinile numbril 5660 4642 ja anda teada oma abisoovist. Toidu kojutoimetamise soovi korral koosta nimekiri soovitud toiduainetest ja anna see teada tugiliinil koos oma kontaktandmetega.

Registreeri end vabatahtlikuks, et anda oma panus koroonakriisiga võitlemisel. Selleks:

  • Leia Google Play või Appstore keskkonnast Zelos Team Management ja laadi see alla;
  • Loo endale konto;
  • Otsi märksõna „Helpific“
  • Vali abipalve, mida oled valmis täitma.

Viimati uuendatud: 04.03.2021 09:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.