Küberohud

Ava kõik vastused

Et koroonaviirusega seotud info on praegu arusaadavalt inimeste huvi keskmes, kasutavad pahavara levitajad seda ära – nii saadetakse üle maailma laiali kirju, mis sisaldavad mõnd dokumenti või linki, mis justkui annaks kirja saajale uut teavet koroona leviku kohta. Samuti teame, et peibutisena kasutatakse ära viiruse leviku kaarti. Need kirjad nakatavad Sinu arvuti pahavaraga, mis võib varastada Sinu paroole ja muid andmeid.

Samamoodi kasutatakse ära suurenenud kaugtöö vajadust. Kodus töötades tuleb tihtipeale liituda erinevate kesksete teenuste, failijaotusplatvormide ja suhtlusvõrkudega. Kui saad kirja, mis kutsub Sind klikkima lingil, mille kaudu peaks saama liituda tööga seotud grupiga, tee kindlaks, et see on ikka tööandjaga kokku lepitud grupp või teenus.

Töömeili saades tuleb kahtlemata meeles pidada, et küberkuritegevuses on üsna levinud arvepettused ja "tegevjuhi" petuskeemid. Kui ülemus (kellest oled hetkel tõenäoliselt eraldatud) palub sul teha ettevõtte arvelt ülekanne täiesti ootamatule pangakontole, küsi mõne teise kokkulepitud suhtluskanali kaudu üle, kas ta on selles ikka kindel. Kui äripartner võõras riigis palub teenuste eest maksta uuele pangakontole, siis kinnita ka see temaga telefonitsi või mõnd muud suhtluskanalit kasutades üle.

Viimasel ajal on taas aktiivselt levima hakanud palgakonto pettused, kus küberkurjategija saadab personalijuhile töötaja nime alt lühikese, kuid suhteliselt veenvas eesti keeles kirjutatud e-kirja, kus palub järgmisest kuust oma palga uuele pangakontole kanda. Uus konto on muidugi kurjategijate oma. Selleks kasutatakse visuaalset pettust, näiteks asendatakse nimes mõni täht või muudetakse vaevumärgatavalt domeeni (ettevõte.ee vs. ettveõte.ee). Samuti võidakse kasutada meilikonto puudulikku turvalisust ning teeseldakse ettevõtte töötaja aadressi, mida tavainimesel on keeruline märgata.

Kriisi alguses levisid Eestis ingliskeelsed telefonikõned, milles küsiti ligipääsu vastaja arvutile. Kõned tulid välismaistelt numbritelt ja helistaja tutvustas end rahvusvaheliselt tuntud ettevõtte esindajana. Viidates praegusele olukorrale, kus paljud töötavad kodukontoris, ja vajadusele hoida kaugtööks kasutatavad seadmed turvalisena, küsisid helistajad ligipääsu arvutile. Põhjenduseks tõid nad soovi kontrollida, kas seade on ikka piisavalt turvaline. Keeldumise korral ei lõpetanud helistajad kõnet, vaid jätkasid visalt ligipääsu küsimist. Petturite eesmärk võis olla varastada paroole ja pangakaartide andmeid. Selliste kõnedega võidakse müüa ka hirmuvara (scareware) tooteid, mis justkui leiavad ohvri arvutist pahavara. Petturitele makstes saab kahjuks päriselt lahti rahast ja vaid näiliselt nn pahavarast, mida arvutis tegelikult polnudki.

Viimati uuendatud: 17.04.2020 19:27

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.