- Veendu, et asutuse infosüsteemide varunduslahendused on olemas ja toimivad. Nii andmete kustutamise kui võimaliku lunavararünnaku korral on abi võrgust eraldatud varukoopiatest.
- Veendu, et asutusel on toimiv kriisiplaan võimaliku küberintsidendi puhuks. Mõtle läbi, mis saab siis, kui e-teenus (nt e-mailid, laohaldustarkvara) mõnda aega ei tööta, koduleht on maas jne ning kuidas seda mõju leevendada.
- Taga piisav ressurss infoturbemeeskondadele, et teadaolevate turvanõrkuste ja uute ilmnevate turvanõrkuste puhul jõutaks kiiresti rakendada turvapaigad. Asutuses kasutatavad tarkvarad ja rakendused peavad olema uuendatud viimasele ametlikule versioonile.
- Meenuta heade küberhügieeni praktikate vajadust töötajatele:
- tugevad paroolid
- mitmikautentimine (s.o. lisaks kasutajanimele ja paroolile, on kasutusel ka kolmas või neljas autentimise viis logides sisse uues seadmes, nt telefonile saabuv sõnum PIN-koodiga)
- õngitsuskirjade ära tundmine
- kahtlaste linkide mitte avamine jne.
- kohustus teavitama infoturvet võimalike kahtluste korral.
- Loo ülevaade asutuse väliste IT-teenuse pakkujate küberturvalisuse tasemest ja lepi kokku (kui see ei ole lepingus sätestatud), kuidas nad kliente teavitavad küberintsidentide korral.
- Vii end kurssi asutuse varasemate küberintsidentidega: kas asutuse infosüsteemi on varasemalt õnnestunud kompromiteerida ja kas tulenevad riskid on piisavalt leevendatud.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) tehnilisemaid soovitusi infoturbejuhtidele saab lugeda www.ria.ee.
Viimati uuendatud: 18.02.2022 11:44
Kas said vastuse oma küsimusele?