Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.

Piirangud igapäevaelus

Ava kõik vastused

Eesti kehtivad piirangud

Nina ja suu katmine on ühistranspordis, kaasa arvatud rongid ja praamid, kohustuslik. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed.

Alates 25.10.2021: Ühistranspordis, kaasa arvatud rongid ja praamid, tuleb kanda maski. Ei piisa nina ja suu katmisest salli, krae, visiiri vms esemega, mis ei ole mõeldud kaitsemaskina kasutamiseks.


Kontrollimata avalikes siseruumides tuleb kanda maski. Eelkõige puudutab see kaubandus- ja teenindusasutusi, aga ka riigi ja kohalike omavalitsuste asutusi. Maski peab kandma poodides, apteekides, telekommunikatsiooni ettevõtte või panga teenindussaalides, postkontorites, raamatukogudes, aga ka politsei- ja piirivalveameti, sotsiaalkindlustusameti või haigekassa teenindussaalides ning mujal. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel või muudel olulistel põhjustel ebamõistlik.

Alates 25.10.2021: Kontrollimata avalikes siseruumides tuleb kanda maski. Ei piisa nina ja suu katmisest salli, krae, visiiri vms esemega, mis ei ole mõeldud kaitsemaskina kasutamiseks. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed. Inimesed, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, peavad kontrollijale esitama vastava tõendi. Ruumides, kus kontrollitakse vaktsineeritust ja haiguse läbipõdemist, on maski kandmine tungivalt soovituslik.


Kaubandus- ja teenindusettevõtted

Poodides ja teeninduskohtades peab kandma maski, kättesaadavad peavad olema desinfitseerimisvahendid ning Terviseameti juhiseid järgides on tagatud desinfitseerimisnõuete täitmine, samuti tuleb järgida inimeste hajutamise nõuet.

Alates 25.10.2021: Poodides ja teeninduskohtades peab kandma maski. Kui inimene keeldub kaitsemaski kandmisest, on teenusepakkujal või kauplejal õigus teda mitte teenindusalale lubada. Kaubandus- ja teenindusettevõtted peavad tagama inimeste hajutatuse, et inimesed ja inimeste grupid ei viibiks üksteisele liiga lähedal.


Toitlustusettevõtted

Toitlustusasutustes peavad COVID tõendi vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta esitama kõik vähealt 18-aastased kliendid. Kohapeal tarbimine on lubatud üksnes juhul, kui on tagatud COVID-19 tõendite kontrollimine - seda ka toitlustuskoha rentimisel nt sünnipäevaks, firmapeoks või muuks eraürituseks. Toidu kaasaostmiseks või kullerteenuse pakkumiseks tõendit esitama ei pea, kuid tuleb kanda maski.

Alates 25.10.2021: Toitlustusasutustes peavad kõik vähemalt 18-aastased kliendid esitama kehtiva COVID tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta. Kohapeal tarbimine on lubatud üksnes juhul, kui on tagatud COVID-19 tõendite kontrollimine.


Jumalateenistused

Avalikke jumalateenistusi ja usulisi talitusi tohib** läbi viia arvestusega, et pühakodades tohib neist osa võtta siseruumides kuni 50 inimest (välitingimustes kuni 100) või tuleb arvestada kuni 50 protsendilise ruumitäitumuse nõudega. Kanda tuleb maski. Kui osalejate arvud ületavad neid piire, tuleb kontrollida inimeste nakkusohutust.

Erand ei laiene kirikukontsertidele, millele kehtivad üldised ürituste läbiviimise nõuded.


Muuseumid, näitusasutused

COVID tõendi vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta peavad esitama kõik vähemalt 18-aastased külastajad. Kõikidelt osavõtjatelt tuleb nakkusohutust kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks galeriipinna või muuseumisaali rentimisel eraürituseks.

Piirangud puudutavad avalikke koosolekuid ja üritusi, sh konverentse, teatrietendusi, kontserte, kinoseansse, meelelahutusteenuse osutamist, muuseume ja näitusi. Lisaks puudutavad nad sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täiendkoolitust ja täiendõpet, spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste korraldamist ning kehtivad ka avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates.

Alates 25.10.2021: COVID tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise peavad esitama kõik vähemalt 18-aastased külastajad. Kaitsemaski kandmine on tungivalt soovituslik.


Meelelahutusvaldkond ja avalikud üritused

COVID tõendi vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta peavad esitama kõik vähemalt 18-aastased külastajad. Kõikidelt osavõtjatelt tuleb nakkusohutust kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks toitlustuskoha rentimisel või teatrietenduse tellimisel teatris.

Üritusel või tegevuses osalemiseks saab kuni 48 tundi varem teha antigeeni kiirtesti või kuni 72 tundi varem PCR-testi. Testimise peab läbi viima tervishoiuteenuse osutaja. Üritusel või tegevuses osalemiseks peab testitulemus olema negatiivne.

Ürituse korraldaja võimaldama antigeeni kiirtesti teha ka vahetult enne ürituse toimumist. Korraldaja võib küll endiselt terviseameti juhiseid järgides kiirtesti tegemise võimalust pakkuda, kuid kui ta seda ei tee, peab testitulemusega siseneda sooviv inimene enda testimise tervishoiuteenuse osutaja juures ise korraldama.

Piirangud puudutavad avalikke koosolekuid ja üritusi, sh konverentse, teatrietendusi, kontserte, kinoseansse, meelelahutusteenuse osutamist, muuseume ja näitusi. Lisaks puudutavad nad sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täiendkoolitust ja täiendõpet, spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste korraldamist ning kehtivad ka avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates.

Alates 25.10.2021: Inimesed, kes on täisealised ja pole COVID-i vastu vaktsineeritud või haigust läbi põdenud, ei saa enam osa võtta korraldatud tegevustest, kus COVID-tõend on nõutav. Kehtiva COVID tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta peavad esitama kõik vähemalt 18-aastased osalejad.

Tööelu, töökeskkonna riskianalüüs

Töösuhetes on tööl käimise ja isikukaitsevahendite (nt maski) kasutamise nõuete aluseks töökeskkonna riskianalüüs. Tööandja ülesanne on hinnata töökeskkonnas esinevaid riske (sh viiruse levikuga seotud riske), nende mõju töötaja tervisele ning vastavalt analüüsi tulemustele võtta kasutusele meetmed riskide maandamiseks. Ennetusmeetmetena võib tööandja riskianalüüsis ette näha näiteks töötajate vaktsineerimise, kui see on vajalik tööülesannete ohutuks täitmiseks. Võimalik on kasutada ka teisi asjakohaseid meetmeid, näiteks kohustada töötajaid kandma isikukaitsevahendeid (näiteks maski). Vabariigi Valitsus soovitab aga kõigil teha võimalusel kaugtööd.

Viimati uuendatud: 21.10.2021 17:21

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, sobib küll.

Kollase immuniseerimispassi väljastab inimese soovi korral perearst või mõni teine vaktsineerimist läbi viiv tervishoiutöötaja. Kui inimesel on immuniseerimispass juba olemas ja ta soovib sellega hiljem oma vaktsineeritust tõendada, peaks ta võtma selle vaktsineerimisele kaasa. Siis saab vaktsineerimise läbiviija teha passi vastava sissekande. Samuti saavad immuniseerimispassiga enda vaktsineeritust tõendada inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal.

Passi kantakse muu hulgas haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, selle partii number ning manustatud annuste arv, samuti immuniseerija nimi ja muud andmed.

Viimati uuendatud: 06.08.2021 15:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ühetaolised reeglid kehtivad nii sise- kui ka välistingimustes toimuvatele tegevustele.

Sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel (sealhulgas teatris, kinos, kontserdil, k.a. kirikukontserdil, konverentsil); muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel tuleb kõigil osalejatel, inimeste arvust sõltumata, alates 18. eluaastast esitada COVID tõend vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta. Nakkusohutust tuleb tõendada ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks toitlustuskoha rentimisel või teatrietenduse tellimisel teatris.

COVID tõendit ei tule kontrollida piiramata väliüritustel (näiteks üritused, mis toimuvad ühes linna asumis, kus inimesed on pidevas liikumises ning ei ole võimalik määratleda kindla koha ja osalejatega tegevust).

Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID tõendite kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti.

Siseruumides on oluline lisaks COVID tõendite või testide kontrollimisele tagada hajutatus ja desinfitseerimisnõuete täitmine ja järgida muid koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid vastavalt Terviseameti juhistele.

Kui tegevuse eest vastutav isik kontrollib isikute nakkusohutust, võib nimetatud korda järgides üritustel ja tegevustes osaleda siseruumides 6000 isikut ning välistingimustes 12 000 isikut.

Alates 25.10.2021: Sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel (sealhulgas teatris, kinos, kontserdil, k.a. kirikukontserdil, konverentsil); muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel tuleb kõigil osalejatel, inimeste arvust sõltumata, alates 18. eluaastast esitada kehtiv COVID-tõend vaktsineerituse või läbipõdemise kohta. Kui inimesele on vaktsineerimine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, tuleb osalemiseks esitada vastav arstitõend.

Viimati uuendatud: 21.10.2021 15:46

Kas said vastuse oma küsimusele?

Hajutatus ei ole 2+2 reegel, vaid suunis hoida avalikus siseruumis üksteisega turvalist distantsi. Avalikuks siseruumiks loetakse ruume, kuhu saab siseneda igaüks (sealhulgas ka ühistransport).

Alates 25.10.2021: Avalikus siseruumis võivad isikud koos viibida ja liikuda hajutatult. Piirang ei kehti perekondadele või juhtudel, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Tegevuse eest vastutav isik (s.o. kaupleja, teenusepakkuja, ürituse korraldaja, toitlustusettevõte jne) tagab, et alal või ruumis ei viibiks ebamõistlikult palju inimesi. Täpset vahemaad valitsuse korraldusega kehtestatud ei ole - hajutatuse tagamine tähendab, et isikute grupid (nt perekonnad) või üksikisikud ei viibiks üksteisele liiga lähedal ning vahetus kontaktis.

Lähikontaktid inimeste vahel, kes tavaliselt koos ei viibi, suurendavad nakkuse leviku võimalust.

Viimati uuendatud: 22.10.2021 14:54

Kas said vastuse oma küsimusele?

Koroonaviiruse leviku riskitase võib olla madal, keskmine, kõrge ja väga kõrge.

  • Madal risk (roheline): risk nakkuse levikuks ja tervishoiu koormuse tõusuks on madal ja ühiskond saab toimida tavapäraselt.
  • Keskmine risk (kollane): tervishoiusüsteemi toimepidevus ei ole kriitilises ohus, kuid luua tuleb siiski täiendavaid COVID voodikohti, mis muudab plaanilise ravi järjekorrad pikemaks. Ühiskonnas on vaja kehtestada mõningasi kontrollimeetmed, mis aeglustavad viiruse üleriiklikku levikut. Näiteks COVID tõendi kasutamine nakkusohutuse tagamiseks ja maskide kandmine COVID tõendita avalikus ruumis.
  • Kõrge risk (oranž): tervishoiusüsteemi toimimine on ohus, inimeste jaoks muutuvad tavapärased meditsiiniliste teenuste järjekorrad märkimisväärselt pikemaks. Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks on ühiskonnas vaja kehtestada ranged kontrollimeetmed, et vältida punase taseme saavutamist. See tähendab näiteks järelevalve suurendamist kultuuri,- meelelahutus,- ja toitlustusasutuste tegevuse üle ning vajadusel ka piirkondlikke piiranguid.
  • Väga kõrge (punane): meditsiinisüsteemi toimepidevus pole tagatud. See tähendab ühiskonnas kõige karmimate kontrollimeetmete kehtestamist ehk paljude asutuste sulgemist, distantsõpet ja kodutööd.

Riskitasemete puhul on teadusnõukoja ja terviseameti soovituste põhjal kokku lepitud mõõdikud ning nende näiduvahemikud iga riskitaseme kohta. Arvesse võetakse seitsme päeva keskmist nakatunute ja COVID hospitaliseeritute arvu. Lisaindikaatoritena arvestatakse seitsme päeva keskmist COVID-19 surmade arvu, täisvaktsineeritud täiskasvanud elanikkonna hõlmatust, üle 60-aastaste inimeste nakatumise taset ja juhitaval hingamisel viibivate COVID-19 patsientide arvu.

Riskitaset vaadatakse üle kord nädalas.

Loe riskitasemete kohta lähemalt siit: https://www.kriis.ee/et/riskitasemed

Viimati uuendatud: 09.09.2021 19:46

Kas said vastuse oma küsimusele?

Rohelisel tasemel on risk nakkuse levikuks ja tervishoiu koormuse tõusuks madal ja ühiskond saab toimida tavapäraselt.

Igaüks saab oma käitumist ja tegutsemist kohandada vastavalt viiruse leviku riskitasemele.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Vaktsineeri ennast ja aita ka lähedastel end vaktsineerida
  • Pese käsi

Mida saab asutus või ettevõte teha?

  • Toeta töötajate ja külastajate vaktsineerimist
  • Taga hästi ventileeritud ruumid
  • Koosta riskianalüüs ja tegevusplaan

Mida teeb riik?

  • Tagab kõigile vaktsineerimise võimaluse
  • Tagab testimise võimalused
  • Tuvastab võimalikud kolded

Loe lähemalt kriis.ee lehelt: käitumisjuhised erinevatel riskitasemetel.

Viimati uuendatud: 29.09.2021 15:32

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kollasel tasemel ei ole tervishoiusüsteemi toimepidevus kriitilises ohus, kuid luua tuleb siiski täiendavaid COVID-19 haigete voodikohti, mis muudab plaanilise ravi järjekorrad pikemaks. Ühiskonnas on vaja kehtestada mõningasi kontrollimeetmed, mis aeglustavad viiruse üleriiklikku levikut. Näiteks COVID tõendi kasutamine nakkusohutuse tagamiseks ja maskide kandmine COVID tõendita avalikus ruumis.

Igaüks saab oma käitumist ja tegutsemist kohandada vastavalt viiruse leviku riskitasemele.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Vaktsineeri ennast ja aita ka lähedastel end vaktsineerida
  • Pese käsi
  • Kanna rahvarohketes siseruumides näomaski
  • Tee enne riskirühma liikmega kohtumist kiirtest
  • Isegi kergete sümptomitega jää koju ja tee kiirtest
  • Kiirtesti positiivse tulemuse korral konsulteeri arstiga

Mida saab asutus või ettevõte teha?

  • Toeta töötajate ja külastajate vaktsineerimist
  • Taga hästi ventileeritud ruumid
  • Koosta riskianalüüs ja tegevusplaan
  • Anna käitumissoovitusi
  • Paku desovahendeid ja näomaske
  • Paku testimisvõimalusi
  • Paku vaktsineerimisvõimalusi

Mida teeb riik?

  • Tagab kõigile vaktsineerimise võimaluse
  • Tagab testimise võimalused
  • Tuvastab võimalikud kolded
  • Rakendab meetmeid nakatumise kasvu pidurdamiseks

Loe lähemalt kriis.ee lehelt: käitumisjuhised erinevatel riskitasemetel.

Viimati uuendatud: 29.09.2021 15:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Oranži taseme saavutamisel on tervishoiusüsteemi toimimine ohus, inimeste jaoks muutuvad tavapärased meditsiiniliste teenuste järjekorrad märkimisväärselt pikemaks. Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks on ühiskonnas vaja kehtestada ranged kontrollimeetmed, et vältida punase taseme saavutamist. See tähendab näiteks järelevalve suurendamist kultuuri,- meelelahutus,- ja toitlustusasutuste tegevuse üle ning vajadusel ka piirkondlikke piiranguid.

Igaüks saab oma käitumist ja tegutsemist kohandada vastavalt viiruse leviku riskitasemele.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Vaktsineeri ennast ja aita ka lähedastel end vaktsineerida
  • Pese käsi
  • Kanna rahvarohketes siseruumides näomaski
  • Tee enne riskirühma liikmega kohtumist kiirtest
  • Isegi kergete sümptomitega jää koju ja tee kiirtest
  • Kiirtesti positiivse tulemuse korral konsulteeri arstiga
  • Võimalusel tööta kodunt
  • Korralda kohtumisi virtuaalselt või vabas õhus

Mida saab asutus või ettevõte teha?

  • Toeta töötajate ja külastajate vaktsineerimist
  • Taga hästi ventileeritud ruumid
  • Koosta riskianalüüs ja tegevusplaan
  • Anna käitumissoovitusi
  • Paku desovahendeid ja näomaske
  • Paku testimisvõimalusi
  • Paku vaktsineerimisvõimalusi
  • Võimalda kaugtööd
  • Vähenda riskantseid kontakte

Mida teeb riik?

  • Tagab kõigile vaktsineerimise võimaluse
  • Tagab testimise võimalused
  • Tuvastab võimalikud kolded
  • Rakendab meetmeid nakatumise vähendamiseks

Loe lähemalt kriis.ee lehelt: käitumisjuhised erinevatel riskitasemetel.

Viimati uuendatud: 29.09.2021 15:47

Kas said vastuse oma küsimusele?

Punane tase tähendab ühiskonnas kõige karmimate kontrollimeetmete kehtestamist ehk paljude asutuste sulgemist, distantsõpet ja kodutööd. Meditsiinisüsteemi toimepidevus pole tagatud.

Igaüks saab oma käitumist ja tegutsemist kohandada vastavalt viiruse leviku riskitasemele.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Vaktsineeri ennast ja aita ka lähedastel end vaktsineerida
  • Pese käsi
  • Kanna rahvarohketes siseruumides näomaski
  • Tee enne riskirühma liikmega kohtumist kiirtest
  • Isegi kergete sümptomitega jää koju ja tee kiirtest
  • Kiirtesti positiivse tulemuse korral konsulteeri arstiga
  • Võimalusel tööta ja õpi kodunt
  • Korralda kohtumisi virtuaalselt või vabas õhus
  • Vii näost-näkku kohtumiste arv miinimumi

Mida saab asutus või ettevõte teha?

  • Toeta töötajate ja külastajate vaktsineerimist
  • Taga hästi ventileeritud ruumid
  • Koosta riskianalüüs ja tegevusplaan
  • Anna käitumissoovitusi
  • Paku desovahendeid ja näomaske
  • Paku testimisvõimalusi
  • Paku vaktsineerimisvõimalusi
  • Võimalda kaugtööd ja -õpet vaktsineerimata inimestele
  • Vähenda riskantseid kontakte
  • Võimalda ja soovita kaugtööd ja -õpet kõigile
  • Vii näost-näkku kohtumiste arv miinimumi

Mida teeb riik?

  • Tagab kõigile vaktsineerimise võimaluse
  • Tagab testimise võimalused
  • Tuvastab võimalikud kolded
  • Rakendab meetmeid nakatumise kiireks vähendamiseks

Loe lähemalt kriis.ee lehelt: käitumisjuhised erinevatel riskitasemetel.

Viimati uuendatud: 29.09.2021 15:27

Kas said vastuse oma küsimusele?

Arvestama peab järgnevaga:

Kiirtestid kehtivusega 48h:

  • Kasutatakse EL-s tunnustatud professionaalseks kasutamiseks mõeldud antigeeni kiirteste
  • Viib läbi tervishoiuteenuse osutaja üldjuhul oma meditsiinikeskustes, eraldi testimispuntides (nt Confido 17 kohta üle-Eesti; Corrigo Ida-Virumaal)
  • Testi tulemused kantakse tervise infosüsteemi
  • Isik saab tõendi negatiivse tulemuse tõendamiseks
  • Teenuse eest tasub isik ise

Kiirtestid kehtivusega vaid konkreetsel sündmusel, teenuse osutamisel kohapeal

  • Kasutatakse EL-s tunnustatud antigeeni kiirteste
  • Testi viib läbi külastaja ise sündmusele või teenuse tarbimisele saabudes kohapeal
  • Testi tegemist juhendab vaktsineeritud tegevuse eest vastutav isik, võimalus palgata ka tervishoiuteenuse osutaja
  • Ettevõtja võib võtta teenuse eest tasu

Kui testi tulemus on positiivne või ebaselge - peab jääma isolatsiooni ja võtma ühendust oma perearstiga, et kinnitada diagnoos PCR testiga.

Täpsem info Terviseameti juhend kiirtestide tegemiseks.

Alates 25.10.2021: Negatiivne testitulemus ei ole Eestis tõendina piisav kontrollitud avalikes ruumides tegevustest osavõtmiseks. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.

Viimati uuendatud: 22.10.2021 17:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.