Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.

Piirangud igapäevaelus

Ava kõik vastused

Eesti kehtivad piirangud

Maski kandmine või suu ja nina katmine on soovitatav kinnistes ja rahvarohketes kohtades, kus on kehv ventilatsioon ja distantsi hoidmine võõrastest inimestest pole võimalik, näiteks ühistranspordis.

Terviseametile jääb õigus nõuda maskide kandmist konkreetsetes kohtades või üritustel, samuti tohib tööandja koroonanakkuse ohutu keskkonna tagamiseks nõuda töötajatelt või ettevõte klientidelt maski kandmist


Avalikus siseruumis tuleb arvestada hajutatuse nõudega. Hajutatuse nõude puhul tuleb võõrastest inimestest hoiduda viiruseleviku seisukohast mõistlikusse kaugusesse.


Kaubandus- ja teenindusettevõtted

Poodides ja teeninduskohtades peab olema tagatud hajutatuse nõue ning ruumitäituvus tohib olla kuni 50 protsenti.


Toitlustusettevõtted

Toitlustamine on lubatud, kui on tagatud inimeste hajutatus ja ruumi täituvus kuni 50%. Rühma suurusele ega lahtiolekuajale piiranguid ei ole.


Jumalateenistused, muuseumid, näitusasutused

Alates 11. juunist tohib sisetingimustes jumalateenistustest osa võtta ja näitusasutuste/muuseumide siseruumides viibida kuni 600 inimest. Arvestada tuleb 50-protsendilise täitumuse nõudega ühe ruumi kohta. Piiratud alaga välitingimustes tohib jumalateenistustest osa võtta kuni 1000 inimest. Muuseumide ja näitusasutuste külastajatele ettenähtud välialadel on lubatud kuni 50-protsendiline täitumus.


Meelelahutusvaldkond ja avalikud üritused

Alates 11. juunist tohib sisetingimustes meelelahutusüritustest osa võtta kuni 600 inimest. Arvestada tuleb 50-protsendilise täitumuse nõudega ühe ruumi kohta. Piiratud alaga välitingimustes tohib nimetatud üritustest osa võtta kuni 1000 inimest.

Ka spaad, saunad, veekeskused ja ujulad on avatud ja alates 11. juunist tohib seal viibida maksimaalselt 600 inimest, arvestada tuleb hajutatuse ja 50-protsendilise täitumuse nõudega.

Viimati uuendatud: 10.06.2021 11:22

Kas said vastuse oma küsimusele?

Sportimine, treenimine, huvitegevus, noorsootöö, täiendkoolitused

Alates 11. juunist tohib sisetingimustes üritusest osa võtta maksimaalselt 600 inimest, arvestada tuleb hajutatuse ja 50-protsendilise ruumitäitumuse nõudega. Piiratud alaga välitingimustes tohib üritusest osa võtta maksimaalselt 1000 inimest.


Spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused

Alates 11. juunist tohib sisetingimustes korraldada üritusi kuni 600le inimesele, kaasa arvatud pealtvaatajad, 50-protsendilise täitumuse piiranguga ruumi kohta. Piiratud alaga välitingimustes tohib üritustest osa võtta kuni 1000 osalejat, seal hulgas ka pealtvaatajad.

Alates 11. juunist on lubatud tippspordivõistlused nii sise- kui välitingimustes ilma rühma ja kellaajapiiranguteta. Sisetingimustes on koos pealtvaatajatega lubatud kuni 600 osalejat, arvestada tuleb 50-protsendilist täitumust ruumi kohta ning piiratud alaga välitingimustes on lubatud kuni 1000 osalejat, kaasa arvatud pealtvaatajad.

Viimati uuendatud: 08.06.2021 13:19

Kas said vastuse oma küsimusele?

Koroonaviiruse leviku riskitase võib olla madal, keskmine, kõrge ja väga kõrge.

  • Väga kõrge: kogukonnas on nakatumine väga laialt levinud ning nakatumiste koguarv kasvab väga kiirelt. Eesmärk on tagada erakorraline arstiabi ja aidata piirangutel mõjuda, et ühiskond taas avada;
  • Kõrge risk: kogukonnas on nakatumise levik väljaspool koldeid ning nakatumiste koguarv kasvab kiirelt. Eesmärk on tagada tavapärane arstiabi ja vältida vajadust ulatuslike piirangute järele;
  • Keskmine risk: kogukonnas on nakatumise kolded ning nakatumiste koguarv kasvab. Eesmärk on vältida riskirühmade nakatumist ja vajadust piirangute järele;
  • Madal risk: koroonaviirus levib kogukonnas üksikute teadaoleva päritoluga juhtumitena, kuid säilib laiema leviku risk. Eesmärk on vältida viiruse levikut ja säilitada valvsus, et ei peaks kehtestama piiranguid.

Riskitasemete puhul on teadusnõukoja ja terviseameti soovituste põhjal kokku lepitud mõõdikud ning nende näiduvahemikud iga riskitaseme kohta.

Riskitaset vaadatakse üle kord nädalas.

Loe riskitasemete kohta lähemalt siit: https://www.kriis.ee/et/riskitasemed

Viimati uuendatud: 22.04.2021 11:18

Kas said vastuse oma küsimusele?

Madal risk tähendab seda, et koroonaviirus levib kogukonnas üksikute teadaoleva päritoluga juhtumitena, kuid säilib laiema leviku risk. Meie eesmärk on vältida viiruse levikut ja säilitada valvsus, et ei peaks kehtestama piiranguid.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Toitu tervislikult, liigu ja puhka piisavalt.
  • Pese käsi.
  • Vaktsineeri end esimesel võimalusel.
  • Isegi kergete haigussümptomitega jää koju, konsulteeri arstiga ja COVID-19 kahtluse korral tee test.
  • Lae telefoni HOIA rakendus.

Mida saab organisatsioon teha?

  • Loo võimalused ennetavaks tervisekäitumiseks.
  • Taga hästi ventileeritud ruum.
  • Loo võimalused distantsilt õppimiseks, töötamiseks, tarbimiseks.

Mida riik teeb?

  • Korraldab kiire ja ulatusliku vaktsineerimise.
  • Tagab testimisvõimekuse.
  • Tuvastab võimalikud kolded ning kehtestab kontaktsetele isolatsiooninõuded.
  • Toetab ennetavat tervisekäitumist selgete juhistega.
  • Leiab koostöös inimestega parimaid lahendusi viiruse leviku tõkestamiseks.

Loe lähemalt riskitasemete kehtestamise kohta siit: https://www.kriis.ee/et/riskitasemed

Viimati uuendatud: 26.04.2021 12:43

Kas said vastuse oma küsimusele?

Keskmise riski korral on kogukonnas nakatumise kolded ning nakatumiste koguarv kasvab. Eesmärk on vältida riskirühmade nakatumist ja vajadust piirangute järele.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Toitu tervislikult, liigu ja puhka piisavalt.
  • Pese käsi.
  • Vaktsineeri end esimesel võimalusel.
  • Isegi kergete haigussümptomitega jää koju, konsulteeri arstiga ja COVID-19 kahtluse korral tee test.
  • Lae telefoni HOIA rakendus.
  • Kanna avalikes siseruumides näomaski.
  • Väldi rahvarohkeid ja kinniseid ruume.
  • Võimaluse korral kohtu tuttavatega õues ning vähenda inimeste arvu, kellega kohtud.

Mida saab organisatsioon teha?

  • Loo võimalused ennetavaks tervisekäitumiseks.
  • Taga hästi ventileeritud ruum.
  • Loo võimalused distantsilt õppimiseks, töötamiseks, tarbimiseks.
  • Teavita riskist ja anna käitumisjuhiseid.
  • Vähenda vähevajalike kontaktide arvu.

Mida riik teeb?

  • Korraldab kiire ja ulatusliku vaktsineerimise.
  • Tagab testimisvõimekuse.
  • Tuvastab võimalikud kolded ning kehtestab kontaktsetele isolatsiooninõuded.
  • Toetab ennetavat tervisekäitumist selgete juhistega.
  • Leiab koostöös inimestega parimaid lahendusi viiruse leviku tõkestamiseks.
  • Rakendab ettevaatusabinõusid, et vähendada nakatumise riski tegevusvõimalusi oluliselt piiramata (nt osalised täituvus- ja ajalised piirangud siseruumides, võimalusel regionaalsed erisused).
  • Rakendab abinõusid risikirühmade kaitsmiseks (nt hooldekodudes).

Loe lähemalt riskitasemete kehtestamise kohta siit: https://www.kriis.ee/et/riskitasemed

Viimati uuendatud: 26.04.2021 12:44

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kõrge risk tähendab, et kogukonnas on nakatumise levik väljaspool koldeid ning nakatumiste koguarv kasvab kiirelt. Eesmärk on tagada tavapärane arstiabi ja vältida vajadust ulatuslike piirangute järele.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Toitu tervislikult, liigu ja puhka piisavalt.
  • Pese käsi.
  • Vaktsineeri end esimesel võimalusel.
  • Isegi kergete haigussümptomitega jää koju, konsulteeri arstiga ja COVID-19 kahtluse korral tee test.
  • Lae telefoni HOIA rakendus.
  • Kanna avalikes siseruumides näomaski.
  • Väldi rahvarohkeid ja kinniseid ruume.
  • Võimaluse korral kohtu tuttavatega õues ning vähenda inimeste arvu, kellega kohtud.
  • Tööta ja õpi kodunt või kanna tööl ja koolis näomaski.
  • Suhtle inimestega õues, telefonitsi või veebis.
  • Aita riskirühma liikmetel kontaktidest hoiduda ja paku neile kontaktivaba abi.

Mida saab organisatsioon teha?

  • Loo võimalused ennetavaks tervisekäitumiseks.
  • Taga hästi ventileeritud ruum.
  • Loo võimalused distantsilt õppimiseks, töötamiseks, tarbimiseks.
  • Teavita riskist ja anna käitumisjuhiseid.
  • Vähenda vähevajalike kontaktide arvu.
  • Suurenda võimalikult palju distantsilt töötamise või õppimise võimalusi.
  • Paku vabas õhus toimuvaid või muul moel kontaktide arvu vähendavaid lahendusi.

Mida riik teeb?

  • Korraldab kiire ja ulatusliku vaktsineerimise.
  • Tagab testimisvõimekuse.
  • Tuvastab võimalikud kolded ning kehtestab kontaktsetele isolatsiooninõuded.
  • Toetab ennetavat tervisekäitumist selgete juhistega.
  • Leiab koostöös inimestega parimaid lahendusi viiruse leviku tõkestamiseks.
  • Rakendab ettevaatusabinõusid, et vähendada nakatumise riski tegevusvõimalusi oluliselt piiramata (nt osalised täituvus- ja ajalised piirangud siseruumides, võimalusel regionaalsed erisused).
  • Rakendab abinõusid risikirühmade kaitsmiseks (nt hooldekodudes).
  • Rakendab abinõusid, mis vähendavad pikaajalisi kontakte kõrge nakatumisriskiga tegevustes (nt täiendavad täituvus- ja ajalised piirangud siseruumides ja õues, aktiivse rühmategevuse piiramine, regionaalsed piirangud).

Loe lähemalt riskitasemete kehtestamise kohta siit: https://www.kriis.ee/et/riskitasemed

Viimati uuendatud: 26.04.2021 12:44

Kas said vastuse oma küsimusele?

Väga kõrge riski korral on nakatumine kogukonnas väga laialt levinud ning nakatumiste koguarv kasvab väga kiirelt. Eesmärk on tagada erakorraline arstiabi ja aidata piirangutel mõjuda, et ühiskond taas avada.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Toitu tervislikult, liigu ja puhka piisavalt.
  • Pese käsi.
  • Vaktsineeri end esimesel võimalusel.
  • Isegi kergete haigussümptomitega jää koju, konsulteeri arstiga ja COVID-19 kahtluse korral tee test.
  • Lae telefoni HOIA rakendus.
  • Kanna avalikes siseruumides näomaski.
  • Väldi rahvarohkeid ja kinniseid ruume.
  • Võimaluse korral kohtu tuttavatega õues ning vähenda inimeste arvu, kellega kohtud.
  • Tööta ja õpi kodunt või kanna tööl ja koolis näomaski.
  • Suhtle inimestega õues, telefonitsi või veebis.
  • Aita riskirühma liikmetel kontaktidest hoiduda ja paku neile kontaktivaba abi.
  • Väldi kõiki koduväliseid kokkusaamisi.
  • Aita võimalusel vabatahtlikuna teisi ja teiste eest hoolitsejaid.

Mida saab organisatsioon teha?

  • Loo võimalused ennetavaks tervisekäitumiseks.
  • Taga hästi ventileeritud ruum.
  • Loo võimalused distantsilt õppimiseks, töötamiseks, tarbimiseks.
  • Teavita riskist ja anna käitumisjuhiseid.
  • Vähenda vähevajalike kontaktide arvu.
  • Suurenda võimalikult palju distantsilt töötamise või õppimise võimalusi.
  • Paku vabas õhus toimuvaid või muul moel kontaktide arvu vähendavaid lahendusi.
  • Taga, et kohapeal viibivad ainult need, kellele see on organisatsiooni tegevuse jätkamise seisukohast hädavajalik.
  • Aita oma inimestel piirangutega toime tulla.

Mida riik teeb?

  • Korraldab kiire ja ulatusliku vaktsineerimise.
  • Tagab testimisvõimekuse.
  • Tuvastab võimalikud kolded ning kehtestab kontaktsetele isolatsiooninõuded.
  • Toetab ennetavat tervisekäitumist selgete juhistega.
  • Leiab koostöös inimestega parimaid lahendusi viiruse leviku tõkestamiseks.
  • Rakendab ettevaatusabinõusid, et vähendada nakatumise riski tegevusvõimalusi oluliselt piiramata (nt osalised täituvus- ja ajalised piirangud siseruumides, võimalusel regionaalsed erisused).
  • Rakendab abinõusid risikirühmade kaitsmiseks (nt hooldekodudes).
  • Rakendab abinõusid, mis vähendavad pikaajalisi kontakte kõrge nakatumisriskiga tegevustes (nt täiendavad täituvus- ja ajalised piirangud siseruumides ja õues, aktiivse rühmategevuse piiramine, regionaalsed piirangud).
  • Piirab kõiki välditavaid tubaseid tegevusi, et viirus ei leviks ühest leibkonnast teise.
  • Vajadusel seab täiendavaid täituvus- ja ajalisi piiranguid õues toimuvatele tegevustele.

Loe lähemalt riskitasemete kehtestamise kohta siit: https://www.kriis.ee/et/riskitasemed

Viimati uuendatud: 26.04.2021 12:43

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.