Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.

Piirangud igapäevaelus

Ava kõik vastused

Viiruse leviku ja haigestumise vältimiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskonna toimimise tagamiseks tuleb järgida kehtestatud piiranguid ja käitumisjuhiseid. Vabariigi Valitsus koostöös teadusnõukojaga hindab iganädalaselt nakatumisriski riigis ja kehtestab või leevendab meetmeid vastavalt riskitasemele.

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab riigiinfo telefonilt 1247. Välismaalt helistades +372 600 1247.


Kaitsemask on avalikes siseruumides kohustuslik

Avalikes siseruumides tuleb kanda maski, välja arvates tegevustes, kus see ei ole võimalik või mõistlik (näiteks vahetul sportimisel, veega kokkupuutel, saunas või basseini ääres, samuti restoranis süües-juues).

Ei piisa nina ja suu katmisest salli, krae, visiiri vms esemega, mis ei ole mõeldud kaitsemaskina kasutamiseks. Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt.

Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed. Inimesed, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, peavad kontrollijale esitama vastava arstitõendi.

Eelkõige puudutab see kaubandus- ja teenindusasutusi, muuseume, teatreid, kinosid, aga ka avalikke koosolekuid, üritusi jm. Maski peab kandma ka toitlustusasutuste, spordiklubide ja meelelahutusasutuste üldkasutatavates ruumides ning mujal, kus see vähegi võimalik.


Ühistransport

Ühistranspordis, kaasa arvatud rongid ja praamid, tuleb kanda maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed. Inimesed, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, peavad kontrollijale esitama vastava arstitõendi.


Kaubandus- ja teenindusettevõtted

Poodides ja teeninduskohtades (sh juuksuri- ja ilusalongid) peab kandma maski. Kui inimene keeldub kaitsemaski kandmisest, on teenusepakkujal või kauplejal õigus teda mitte teenindusalale lubada.

Kaubandus- ja teenindusettevõtted peavad tagama inimeste hajutatuse, desovahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.


Ajutine tegevusaja piirang 23:00-06:00

Avalikes siseruumides kehtib ajutine öine liikumispiirang, mis tähendab, et kõik üritused ja tegevused peavad lõppema kella 23ks. Oma uksed peavad sulgema näiteks öölokaalid ja -klubid, baarid ja teised meelelahutus- ja lõbustusasutused, aga ka kinod, teatrid ja kontserdimajad, muuseumid ja näitusasutused. Piirang puudutab ka veekeskuseid, spaasid, basseine jm. Kell 23 peavad olema lõppenud ka erinevad avalikud üritused ja spordivõistlused.

Piirang ei kehti kaupluste ja teenuse osutajate teenindusala lahtiolekuaegadele, samuti toitlustusasutustes toidu kaasa ostmiseks.


Toitlustusettevõtted

Toitlustusasutustes peavad kõik vähemalt 12-aasta ja kolme kuu vanused kliendid esitama kehtiva COVIDi tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta koos isikut tõendava dokumendiga. Noored, kes on vanusevahemikus 12 aastat ja kolm kuud kuni 17 aastat (kaasa arvatud) saavad kohapeal einestada ka negatiivse testitõendiga. Tõendamiseks sobivad tervishoiuteenuse osutaja juures kuni 72 tundi varem tehtud PCR, 48 tundi varem tehtud antigeen-RTD test või üldapteegis 48 tundi varem tehtud kiirtest, mille kohta on väljastatud tõend. Nooremad kui 12 aastat ja kolm kuud tõendit ega negatiivset testitulemust esitama ei pea.

Kohapeal tarbimine on lubatud üksnes juhul, kui on tagatud COVIDi tõendite kontrollimine koos isikut tõendava dokumendiga - seda ka toitlustuskoha rentimisel nt sünnipäevaks, firmapeoks või muuks eraürituseks. Toidu kaasaostmiseks või kullerteenuse pakkumiseks tõendit esitama ei pea, kuid tuleb kanda maski.


Jumalateenistused

Avalikke jumalateenistusi ja usulisi talitusi tohib läbi viia arvestusega, et pühakodades tohib neist osa võtta siseruumides kuni 50 inimest (välitingimustes kuni 100) või tuleb arvestada kuni 50 protsendilise ruumitäitumuse nõudega. Kanda tuleb maski. Kui osalejate arvud ületavad neid piire, tuleb kontrollida inimeste nakkusohutust.

Erand ei laiene kirikukontsertidele, millele kehtivad üldised ürituste läbiviimise nõuded.


Muuseumid, näitusasutused

Muuseumides ja näitusasutustes peavad kõik vähemalt 12-aasta ja kolme kuu vanused külastajad esitama kehtiva COVIDi tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta koos isikut tõendava dokumendiga. Noored, kes on vanusevahemikus 12 aastat ja kolm kuud kuni 17 aastat (kaasa arvatud) saavad siseneda ka negatiivse testitõendiga.. Tõendamiseks sobivad tervishoiuteenuse osutaja juures kuni 72 tundi varem tehtud PCR, 48 tundi varem tehtud antigeen-RTD test või üldapteegis 48 tundi varem ise tehtud kiirtest. Alla 12 aasta ja kolme kuu vanused tõendit ega negatiivset testitulemust esitama ei pea.

COVIDi tõendit koos isikut tõendava dokumendiga kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks galeriipinna või muuseumisaali rentimisel eraürituseks.

Kuni 18-aastased (kaasa arvatud) ja 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saavad koolilapsed ja -noored COVIDi tõendit või negatiivset testitulemust esitama ei pea, kui nad külastavad muuseumi või näituseasutust õppekava raames ja selles osalevad ainult ühe klassi või rühma õpilased.


Meelelahutusvaldkond ja avalikud üritused

Meelelahutusvaldkonnas (sh kino, teater, laste mängutoad jne) peavad kõik vähemalt 12-aasta ja kolme kuu vanused külastajad esitama kehtiva COVIDi tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta koos isikut tõendava dokumendiga. Noored, kes on vanusevahemikus 12 aastat ja kolm kuud kuni 17 aastat (kaasa arvatud) saavad siseneda ka negatiivse testitõendiga. Tõendamiseks sobivad tervishoiuteenuse osutaja juures kuni 72 tundi varem tehtud PCR, 48 tundi varem tehtud antigeen-RTD test või üldapteegis 48 tundi varem ise tehtud kiirtest. Nooremad kui 12 aastat ja kolm kuud tõendit ega negatiivset testitulemust esitama ei pea.

COVIDi tõendit koos isikut tõendava dokumendiga tuleb kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks toitlustuskoha rentimisel või teatrietenduse tellimisel teatris.

Üritustel ja tegevustes tohib sisetingimustes osaleda kuni 1000 ja välitingimustes kuni 2000 inimest.


Huviharidus ja sportimine

Kehtiva COVIDi tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta koos isikut tõendava dokumendiga peavad osalemiseks üldjuhul esitama kõik täisealised, välja arvatud 18-19-aastased noored, kel koolitee veel pooleli.

Kuni 18-aastased (kaasa arvatud) ja 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saavad koolilapsed ja -noored COVIDi tõendit või negatiivset testitulemust huvihariduses ja -tegevustes, sportimisel, treenimisel ja võistlustel võisteldes esitama ei pea tingimusel, et neil puuduvad haigusnähud ja nad õpivad üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, kuna neil on võimalus osaleda koolides mitu korda nädalas toimuvatel sõeltestimistel. Samuti ei nõuta tõendit eelkooliealistelt.


Piirangud ja nõuded (nt maskikandmine) tööl

Töösuhetes on tööl käimise ja isikukaitsevahendite (nt maski, visiiri vms) kasutamise nõuete aluseks töökeskkonna riskianalüüs. Tööandja ülesanne on hinnata töökeskkonnas esinevaid riske (sh viiruse levikuga seotud riske), nende mõju töötaja tervisele ning vastavalt analüüsi tulemustele võtta kasutusele meetmed riskide maandamiseks. Ennetusmeetmetena võib tööandja riskianalüüsis ette näha näiteks töötajate vaktsineerimise, kui see on vajalik tööülesannete ohutuks täitmiseks. Võimalik on kasutada ka teisi asjakohaseid meetmeid, näiteks kohustada töötajaid kandma isikukaitsevahendeid, regulaarselt testima vms. Vabariigi Valitsus soovitab aga kõigil teha võimalusel kaugtööd.


Haiged jäävad karantiini

Inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19, ei tohi alates haiguse diagnoosimisest kuni terveks tunnistamiseni oma elukohast lahkuda. See kehtib ka varjupaikade ja turvakodude elanikele, kes peavad jääma kohapeale karantiini.


Lähikontaktsed on 10 päeva eneseisolatsioonis

COVID-19 haigega koos elavad või temaga kokku puutunud lähikontaktsed peavad jääma kümneks päevaks eneseisolatsiooni, välja arvatud juhul, kui nad on vaktsineeritud, haiguse viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud või vaktsineerituga võrdsustatud (s.o. haiguse läbi põdenud ja vaktsineeritud).

Kui lähikontakt koroonaviiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, huvihariduses, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, saavad lapsed ja noored, kes ei ole vaktsineeritud või COVID-19 haigust läbi põdenud jääda  lihtsustatud karantiini.

Eneseisolatsiooni on soovitatav jääda ka inimestel, kes on küll vaktsineeritud või COVID-19 läbi põdenud, kuid kellega koos elav inimene on haigestunud. Sel juhul tuleks vähemalt viieks päevaks jääda koju ja teha võimalusel kaugtööd. Kui kodus töötada ei saa, väljastab perearst haiguslehe ning inimene saab ravikindlustushüvitist.

Viimati uuendatud: 15.11.2021 22:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Oluline: levimas on uus koroonaviiruse tüvi omikron, mille Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on liigitanud murettekitavaks. Eesti valitsus kehtestas alates 1. detsembrist testimiskohustuse kõigile inimestele, kes reisivad Eestisse riikidest, kust on kõrgendatud risk nakatuda koroonaviiruse uue tüvega omikron. Korralduse eesmärk on tõkestada viiruse omikron-tüve laialdast levikut ja võita aega selleks, et saada rohkem teaduspõhist infot viiruse mutatsiooni kohta.

  • Riskiriikides ehk Lõuna-Aafrika Vabariigis, Botswanas, Malawis, Lesothos, eSwatinis (Svaasimaal), Namiibias, Mosambiigis, Zimbabwes, Egiptuses ja Türgis viibinud reisilt saabujad (sh lapsed) peavad tegema kohe Eestisse jõudes PCR testi.
  • Testist keeldujad peavad jääma 10 päevaks isolatsiooni. Isolatsiooni tuleb jääda ka vaktsineerimata või COVID-19 mitte põdenud inimestel, nemad saavad isolatsiooniaega lühendada kahe testiga. Vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud inimesed peavad isolatsioonis olema kuni negatiivse testitulemuse selgumiseni.
  • Saabudes riikidest, mis ei ole omikroni riskiriigid, on samuti tungiv soovitus teha vahetult pärast saabumist PCR test. PCR test on kõigile reisilt naasvatele Eesti elanikele tasuta: vaata koroonatestimine.ee.
  • Kuni 16.12 peavad kõik omikroni-tüve riskiriikides viibinud tulijad täitma piiriületaja ankeedi: iseteenindus.terviseamet.ee

Parim jõulukink on vaktsiin ja tugev tervis! Vaktsineerimine on parim viis kaitsta ennast raskelt haigestumise eest. Pandeemiat ei aita võita mitte piirangud, vaid vaktsineerimine.

  • Uuri, kas sinu lähedasel eakal on tehtud ka tõhustusdoos, ja vajadusel aita tal vaktsineerima jõuda. Kui soovid enne vaktsineerimist spetsialistiga nõu pidada, helista perearsti nõuandetelefonile 1220 või räägi oma perearstiga. Infot vaktsineerimispunktide kohta saad telefonilt 1247 või veebilehelt vaktsineeri.ee.
  • COVID-19 vaktsiini tõhustusdoos on kolmas kaitsesüst, mille täiskasvanud inimesed saavad teha, kui esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiinide puhul vähemalt kuus kuud ning AstraZeneca ja Jansseni vaktsiinide puhul viis kuud. Tõhustusdoos vähendab kordades haigestumise võimalust ja vajadust haiglaravi järele. Tõhustusdoosid on eriti vajalikud üle 65-aastastele, krooniliste haigustega inimestele ja neile, kellel oma töö tõttu on risk nakatuda koroonaviirusega.
  • Euroopa Ravimiamet andis 25. novembril heakskiidu COVID-19 vastase vaktsiini Comirnaty müügiloa näidustuse laiendamiseks 5–11-aastastele lastele. Eesti riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab samuti 5-11-aastaseid lapsi COVID-19 haiguse, raske haigestumise ja tüsistuste tekkimise riski vähendamiseks ning viiruse leviku pidurdamiseks vaktsineerida. Spetsiaalselt lastele mõeldud väiksema doosiga vaktsiinid saavad Eestis kättesaadavaks aasta lõpus, täpsemat infot saad küsida oma perearstilt või spetsialistilt. Rohkem infot: sm.ee.

Eestis on koroonaviiruse levik viimastel nädalatel pidurdunud, kuid endiselt laialdane ja haiglates on COVID-19 tõttu palju inimesi. Peame kõik pingutama selleks, et haiglate kriitiline piir kätte ei jõuaks. Selleks, et viiruse levikut takistada:

  • Jäta ära kokkusaamised, mis pole hädavajalikud, vähenda kontakte ja kasuta kaugtöö võimalusi. Teeme kõik endast oleneva, et nakkuse levikut takistada!
  • Kanna maski, et kaitsta ennast ja teisi.
  • Ole valmis toitlustuskohta, kino, teatrit või muud asutust külastades esitama töötajale oma digitõendit.
  • Haigena püsi alati kodus! Kui oled lähikontaktne, siis ka vaktsineerituna võiksid jääda koju, sest vaktsineeritud inimesed saavad nakkuse reeglina oma pereliikmetelt.

Viimati uuendatud: 06.12.2021 22:51

Kas said vastuse oma küsimusele?

Erinevatele vanuserühmadele kehtivad järgmised reeglid:

Meelelahutusasutustes käimine (nt kino, teater), toitlustusasutustes kohapeal söömine, erinevatel üritustel osalemine jms kontrollitud tegevustest osavõtmine:

Nooremad kui 12 aastat ja kolm kuud:

  • Piirangud puuduvad: COVIDi tõendit ega negatiivset testitulemust esitada vaja ei ole

Vanus 12 aastat ja kolm kuud kuni 17 (kaasa arvatud):

  • Kontrollitud tegevustes saavad osaleda vaktsineeritud, vaktsineerituga võrdsustatud (st haiguse läbi põdenud ja vaktsineeritud) või COVID-19 haiguse läbi põdenud lapsed ning noored
  • Osaleda saab ka negatiivse testitulemusega: tõendina sobivad enne tegevuses osalemist nii tervishoiuteenuse osutaja juures kuni 72 tundi enne tehtud PCR, kuni 48 tundi enne tehtud antigeen-RTD test kui ka üldapteegis enesetestimiseks mõeldud kiirtest, mille kohta on väljastatud tõend.

Vanus 18+

  • Kontrollitud tegevustes osalemiseks peavad täisealised olema vaktsineeritud, vaktsineerituga võrdsustatud või COVID-19 haiguse läbi põdenud
  • Negatiivsest testitulemusest osalemiseks ei piisa.

Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täiendkoolitus- ja õpe, spordivõistlustel osalemine ning õppekava täitmise raames toimuvad muuseumi- ja näituseasutuste külastused:

Nooremad kui 12 aastat ja kolm kuud:

  • Piirangud puuduvad: COVIDi tõendit ega negatiivset testitulemust esitada vaja ei ole

Vanus vanus 12 aastat ja kolm kuud kuni 18 (kaasa arvatud) ja 2021/2022 õppeaastal 19-aastaseks saavad noored:

  • Ei pea esitama COVIDi tõendit ega negatiivset testitulemust, kui nad õpivad üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses ja neil ei esine haigusnähte.

Näiteks 17-aastane kooliõpilane saab seega osaleda ilma piiranguteta tantsutrennis ja käia klassiekskursioonil muuseumis, kuid kino või restorani külastuseks peab ta esitama kas kehtiva COVIDi tõendi või nõuetekohase negatiivse testitulemuse tõendi. 18- või 19-aastane õpilane saab aga osaleda jalgpallitrennis tõendit või testi negatiivset tulemust esitamata, kuid kino või restorani saab ta külastada üksnes kehtiva COVIDi tõendiga (negatiivne testitulemus tõendina ei piisa).

Viimati uuendatud: 15.11.2021 13:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

Sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja huvihariduses ja täiendkoolituses kehtivad järgmised reeglid:

COVIDi tõend

Lapsed ja noored

  • Alla 12 aasta ja kolme kuu vanused lapsed COVIDi tõendit ega negatiivset testitulemust esitama ei pea.
  • 12 aasta ja kolme kuu vanused kuni 18-aastased ja 2021/2021. õppeaastal 19-aastaseks saavad koolilapsed ja -noored COVIDi tõendit või negatiivset testitulemust esitama ei pea, kui nad on haigustunnusteta ning õpivad üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, kuna neil on võimalus osaleda koolides mitu korda nädalas toimuvatel kiirtestimistel. *

Täiskasvanud (sh 18+ noored, kes koolis ei käi) saavad osaleda:

  • COVIDi tõendiga, et on läbinud vaktsineerimiskuuri, saanud täiendava doosi või haiguse läbi põdenud ja saanud ühe doosi vaktsiini (nn vaktsineerituga võrdsustatud) mitte rohkem kui aasta tagasi
  • tõendiga, et on COVID-19 läbi põdenud ning diagnoosi kinnitamise hetkest ei ole möödas rohkem kui kuus kuud (180 päeva).
  • arstitõendiga, mis kinnitab, et inimesele on vaktsineerimine tervislikel põhjustel vastunäidustatud.

Korraldajatel on kohustus kontrollida tõendite kehtivust koos isikut tõendava dokumendiga. COVID-tõendeid tuleb kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks ujula, spordisaali või seminariruumi rentimisel.

COVIDi tõendit ei tule kontrollida piiramata väliüritustel (näiteks üritused, mis toimuvad ühes linna asumis, kus inimesed on pidevas liikumises ning ei ole võimalik määratleda kindla koha ja osalejatega tegevust).

Juhul, kui noor ei õpi üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, tuleb tal osalemiseks esitada kehtiv COVID-tõend vaktsineerituse või läbipõdemise kohta. Alla 18-aastastel aktsepteeritakse tõendina ka negatiivset testitulemust (tervishoiuteenuse osutaja juures kuni 72 tundi varem tehtud PCR, kuni 48 tundi varem tehtud antigeen-RTD või üldapteegis kuni 48 tundi varem tehtud antigeeni kiirtest). Täiskasvanutel negatiivsest testitulemusest COVID-tõendina ei piisa.

Hajutatus

Korraldajad peavad siseruumides tagama hajutatuse, desovahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine vastavalt Terviseameti juhistele.

Osalejate piirarv

Üritustel ja tegevustes saab sisetingimustes osaleda kuni 1000 ja õues kuni 2000 inimest.*

Kaitsemask

Huvihariduses ja -tegevustes, täiendkoolitustes jne tuleb avalikus siseruumis kanda kaitsemaski, välja arvatud tegevustes, kus see ei ole võimalik (näiteks vahetul sportimisel, veega kokkupuutel, saunas ja basseini ääres). Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab tõhusalt koroonaviiruse delta tüve edasikandumist. Maskina ei lähe arvesse sall, torusall, krae, visiir või muu ese, mis ei ole selgelt mõeldud kaitsemaskina kandmiseks. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed. Kui inimene ei saa tervislikel põhjustel maski kanda, peab ta vastunäidustuse kohta esitama arstitõendi.

Nõuded töötajatele

Käituda tuleb vastavalt tööandja riskianalüüsile. Töösuhetes on tööl käimise, isikukaitsevahendite kasutamise nõuete ning muude viiruse leviku kontrollmeetmete (sh COVIDi tõendite esitamine, testimine, maskikandmine jne) aluseks konkreetse tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüs.

Üritused ja tegevused peavad lõppema hiljemalt kell 23:00

Üritused ja tegevused peavad lõppema hiljemalt kell 23:00. Tegevuse eest vastutav isik peab tagama, et öisel ajal (23:00 kuni 06:00) on asutuse avalikud siseruumid külastajatele suletud ning kohapeal viibivad vajadusel ainult tegevuse toimumise koha omanik või tema esindaja, töötajad ja hädaabitööde tegemisega seotud isikud.

Piirangu eesmärk on vältida inimeste koondumist õhtusel ajal siseruumides ja vähendada selliste inimeste vahelisi kontakte, kes üksteisega iga päev ei suhtle.

Viimati uuendatud: 17.11.2021 20:51

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, sobib küll.

Kollase immuniseerimispassi väljastab inimese soovi korral perearst või mõni teine vaktsineerimist läbi viiv tervishoiutöötaja. Kui inimesel on immuniseerimispass juba olemas ja ta soovib sellega hiljem oma vaktsineeritust tõendada, peaks ta võtma selle vaktsineerimisele kaasa. Siis saab vaktsineerimise läbiviija teha passi vastava sissekande. Samuti saavad immuniseerimispassiga enda vaktsineeritust tõendada inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal.

Passi kantakse muu hulgas haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, selle partii number ning manustatud annuste arv, samuti immuniseerija nimi ja muud andmed.

Viimati uuendatud: 06.08.2021 15:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Hajutatus ei ole 2+2 reegel, vaid suunis hoida avalikus siseruumis üksteisega turvalist distantsi. Avalikuks siseruumiks loetakse ruume, kuhu saab siseneda igaüks (sealhulgas ka ühistransport).

Avalikus siseruumis võivad isikud koos viibida ja liikuda hajutatult. Piirang ei kehti perekondadele või juhtudel, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Tegevuse eest vastutav isik (s.o. kaupleja, teenusepakkuja, ürituse korraldaja, toitlustusettevõte jne) tagab, et alal või ruumis ei viibiks ebamõistlikult palju inimesi. Täpset vahemaad valitsuse korraldusega kehtestatud ei ole - hajutatuse tagamine tähendab, et isikute grupid (nt perekonnad) või üksikisikud ei viibiks üksteisele liiga lähedal ning vahetus kontaktis.

Lähikontaktid inimeste vahel, kes tavaliselt koos ei viibi, suurendavad nakkuse leviku võimalust.

Viimati uuendatud: 25.10.2021 16:32

Kas said vastuse oma küsimusele?

Koroonaviiruse leviku riskitase võib olla madal, keskmine, kõrge ja väga kõrge.

  • Madal risk (roheline): risk nakkuse levikuks ja tervishoiu koormuse tõusuks on madal ja ühiskond saab toimida tavapäraselt.
  • Keskmine risk (kollane): tervishoiusüsteemi toimepidevus ei ole kriitilises ohus, kuid luua tuleb siiski täiendavaid COVID voodikohti, mis muudab plaanilise ravi järjekorrad pikemaks. Ühiskonnas on vaja kehtestada mõningasi kontrollimeetmed, mis aeglustavad viiruse üleriiklikku levikut. Näiteks COVID tõendi kasutamine nakkusohutuse tagamiseks ja maskide kandmine COVID tõendita avalikus ruumis.
  • Kõrge risk (oranž): tervishoiusüsteemi toimimine on ohus, inimeste jaoks muutuvad tavapärased meditsiiniliste teenuste järjekorrad märkimisväärselt pikemaks. Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks on ühiskonnas vaja kehtestada ranged kontrollimeetmed, et vältida punase taseme saavutamist. See tähendab näiteks järelevalve suurendamist kultuuri,- meelelahutus,- ja toitlustusasutuste tegevuse üle ning vajadusel ka piirkondlikke piiranguid.
  • Väga kõrge (punane): meditsiinisüsteemi toimepidevus pole tagatud. See tähendab ühiskonnas kõige karmimate kontrollimeetmete kehtestamist ehk paljude asutuste sulgemist, distantsõpet ja kodutööd.

Riskitasemete puhul on teadusnõukoja ja terviseameti soovituste põhjal kokku lepitud mõõdikud ning nende näiduvahemikud iga riskitaseme kohta. Arvesse võetakse seitsme päeva keskmist nakatunute ja COVID hospitaliseeritute arvu. Lisaindikaatoritena arvestatakse seitsme päeva keskmist COVID-19 surmade arvu, täisvaktsineeritud täiskasvanud elanikkonna hõlmatust, üle 60-aastaste inimeste nakatumise taset ja juhitaval hingamisel viibivate COVID-19 patsientide arvu.

Riskitaset vaadatakse üle kord nädalas.

Loe riskitasemete kohta lähemalt siit: https://www.kriis.ee/et/riskitasemed

Viimati uuendatud: 09.09.2021 19:46

Kas said vastuse oma küsimusele?

Rohelisel tasemel on risk nakkuse levikuks ja tervishoiu koormuse tõusuks madal ja ühiskond saab toimida tavapäraselt.

Igaüks saab oma käitumist ja tegutsemist kohandada vastavalt viiruse leviku riskitasemele.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Vaktsineeri ennast ja aita ka lähedastel end vaktsineerida
  • Pese käsi

Mida saab asutus või ettevõte teha?

  • Toeta töötajate ja külastajate vaktsineerimist
  • Taga hästi ventileeritud ruumid
  • Koosta riskianalüüs ja tegevusplaan

Mida teeb riik?

  • Tagab kõigile vaktsineerimise võimaluse
  • Tagab testimise võimalused
  • Tuvastab võimalikud kolded

Loe lähemalt kriis.ee lehelt: käitumisjuhised erinevatel riskitasemetel.

Viimati uuendatud: 29.09.2021 15:32

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kollasel tasemel ei ole tervishoiusüsteemi toimepidevus kriitilises ohus, kuid luua tuleb siiski täiendavaid COVID-19 haigete voodikohti, mis muudab plaanilise ravi järjekorrad pikemaks. Ühiskonnas on vaja kehtestada mõningasi kontrollimeetmed, mis aeglustavad viiruse üleriiklikku levikut. Näiteks COVID tõendi kasutamine nakkusohutuse tagamiseks ja maskide kandmine COVID tõendita avalikus ruumis.

Igaüks saab oma käitumist ja tegutsemist kohandada vastavalt viiruse leviku riskitasemele.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Vaktsineeri ennast ja aita ka lähedastel end vaktsineerida
  • Pese käsi
  • Kanna rahvarohketes siseruumides näomaski
  • Tee enne riskirühma liikmega kohtumist kiirtest
  • Isegi kergete sümptomitega jää koju ja tee kiirtest
  • Kiirtesti positiivse tulemuse korral konsulteeri arstiga

Mida saab asutus või ettevõte teha?

  • Toeta töötajate ja külastajate vaktsineerimist
  • Taga hästi ventileeritud ruumid
  • Koosta riskianalüüs ja tegevusplaan
  • Anna käitumissoovitusi
  • Paku desovahendeid ja näomaske
  • Paku testimisvõimalusi
  • Paku vaktsineerimisvõimalusi

Mida teeb riik?

  • Tagab kõigile vaktsineerimise võimaluse
  • Tagab testimise võimalused
  • Tuvastab võimalikud kolded
  • Rakendab meetmeid nakatumise kasvu pidurdamiseks

Loe lähemalt kriis.ee lehelt: käitumisjuhised erinevatel riskitasemetel.

Viimati uuendatud: 29.09.2021 15:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Oranži taseme saavutamisel on tervishoiusüsteemi toimimine ohus, inimeste jaoks muutuvad tavapärased meditsiiniliste teenuste järjekorrad märkimisväärselt pikemaks. Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks on ühiskonnas vaja kehtestada ranged kontrollimeetmed, et vältida punase taseme saavutamist. See tähendab näiteks järelevalve suurendamist kultuuri,- meelelahutus,- ja toitlustusasutuste tegevuse üle ning vajadusel ka piirkondlikke piiranguid.

Igaüks saab oma käitumist ja tegutsemist kohandada vastavalt viiruse leviku riskitasemele.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Vaktsineeri ennast ja aita ka lähedastel end vaktsineerida
  • Pese käsi
  • Kanna rahvarohketes siseruumides näomaski
  • Tee enne riskirühma liikmega kohtumist kiirtest
  • Isegi kergete sümptomitega jää koju ja tee kiirtest
  • Kiirtesti positiivse tulemuse korral konsulteeri arstiga
  • Võimalusel tööta kodunt
  • Korralda kohtumisi virtuaalselt või vabas õhus

Mida saab asutus või ettevõte teha?

  • Toeta töötajate ja külastajate vaktsineerimist
  • Taga hästi ventileeritud ruumid
  • Koosta riskianalüüs ja tegevusplaan
  • Anna käitumissoovitusi
  • Paku desovahendeid ja näomaske
  • Paku testimisvõimalusi
  • Paku vaktsineerimisvõimalusi
  • Võimalda kaugtööd
  • Vähenda riskantseid kontakte

Mida teeb riik?

  • Tagab kõigile vaktsineerimise võimaluse
  • Tagab testimise võimalused
  • Tuvastab võimalikud kolded
  • Rakendab meetmeid nakatumise vähendamiseks

Loe lähemalt kriis.ee lehelt: käitumisjuhised erinevatel riskitasemetel.

Viimati uuendatud: 29.09.2021 15:47

Kas said vastuse oma küsimusele?

Punane tase tähendab ühiskonnas kõige karmimate kontrollimeetmete kehtestamist ehk paljude asutuste sulgemist, distantsõpet ja kodutööd. Meditsiinisüsteemi toimepidevus pole tagatud.

Igaüks saab oma käitumist ja tegutsemist kohandada vastavalt viiruse leviku riskitasemele.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Vaktsineeri ennast ja aita ka lähedastel end vaktsineerida
  • Pese käsi
  • Kanna rahvarohketes siseruumides näomaski
  • Tee enne riskirühma liikmega kohtumist kiirtest
  • Isegi kergete sümptomitega jää koju ja tee kiirtest
  • Kiirtesti positiivse tulemuse korral konsulteeri arstiga
  • Võimalusel tööta ja õpi kodunt
  • Korralda kohtumisi virtuaalselt või vabas õhus
  • Vii näost-näkku kohtumiste arv miinimumi

Mida saab asutus või ettevõte teha?

  • Toeta töötajate ja külastajate vaktsineerimist
  • Taga hästi ventileeritud ruumid
  • Koosta riskianalüüs ja tegevusplaan
  • Anna käitumissoovitusi
  • Paku desovahendeid ja näomaske
  • Paku testimisvõimalusi
  • Paku vaktsineerimisvõimalusi
  • Võimalda kaugtööd ja -õpet vaktsineerimata inimestele
  • Vähenda riskantseid kontakte
  • Võimalda ja soovita kaugtööd ja -õpet kõigile
  • Vii näost-näkku kohtumiste arv miinimumi

Mida teeb riik?

  • Tagab kõigile vaktsineerimise võimaluse
  • Tagab testimise võimalused
  • Tuvastab võimalikud kolded
  • Rakendab meetmeid nakatumise kiireks vähendamiseks

Loe lähemalt kriis.ee lehelt: käitumisjuhised erinevatel riskitasemetel.

Viimati uuendatud: 29.09.2021 15:27

Kas said vastuse oma küsimusele?

Maski kandmise kohustus ja õigus küsida COVIDi tõendit on seaduslikud ja tulevad valitsuse korraldusest 305.

Korraldus on kehtestatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel ning on kõigile isikutele täitmiseks kohustuslik. Praegu toimub selle seaduse alusel võitlus koroonaviiruse laialdase levikuga, mis ohustab haiglate toimepidevust.

Tervisealaste korralduste andmise aluseks on Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus ehk NETS. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse regulatsiooni on kehtestanud Riigikogu. Piirangute ja meetmete korralduse kehtestab Vabariigi Valitsus või Terviseamet. Vabariigi Valitsusel on NETS-ist tulenevalt õigus ette näha meetmed ja piirangud, et tõkestada COVID-19 levikut.

NETS § 28 lg 6 näeb ette, et kui meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.

Maski kandmine

  • Maskikandmise kohustuse eesmärk on tagada kõikide isikute Eesti Vabariigi põhiseadusest § 28 tulenev õigus tervise kaitsele.
  • Kaitsemaski ei pea kandma, kui
    • isik on alla 12-aastane või kaitsemaski kandmine ei ole tervislikel põhjustel võimalik ning isik esitab nimetatud asjaolu kohta tõendi, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja
    • isiku tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis vabastanud kaitsemaski kandmise kohustusest ning ette näinud teised riskide maandamise meetmed või maski kandmine ei ole töö või tegevuse iseloomu tõttu võimalik.
    • Kõik ülejäänud isikud peavad avalikus siseruumis maski kandma.
  • NETS § 28 lg 2 punkt 5 näeb ette, et Terviseamet võib kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Maski kandmine on ettevaatusabinõu nakkusohu vähendamiseks.
  • Kohustus kanda maski näo ees tuleneb samuti korraldusest nr 305, mille on kehtestanud Vabariigi Valitsus.

Korralduse seletuskirjas on korduvalt välja toodud, et maski kandmise eesmärk on takistada väljahingamisel ja rääkimisel lenduvate aerosoolide ja piiskade levimine. Ainus viis, kuidas mask seda takistada saab, on selle näos kandmine.

Teiseks on Riigikohus korduvalt rõhutanud, et õigusakte tuleb tõlgendada süstemaatilis-loogiliselt ehk õigusakti ei tohi tõlgendada viisil, mis muudaks selle mõttetuks. Kui tõlgendada maski kandmise kohustust selliselt, et seda võib kanda ka näiteks taskus, muudaks see konkreetse sätte mõttetuks, sest selline maski kaasaskandmine ei aita kaasa nakkushaiguse levikut takistada. Viimane on aga kogu korralduse eesmärk.

Tõendite küsimine

  • Õigus küsida COVIDi tõendit tuleb korraldusest 305, punktist 14.
  • Seaduslik alus isiku andmete töötlemiseks (ehk siis nendega tutvumiseks) tuleb Isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM), mis annab võimaluse igale liikmesriigile sätestada täiendavaid õiguslikke aluseid isikuandmete, sh terviseandmete, töötlemiseks.

Täpsemalt:

  • Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS)
    • § 28 lg 2 punkt 3 annab Terviseametile õiguse nõuda inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist
    • § 28 lõike 5 punkt 1 annab õiguse piirata ettevõtete tegevust, mis tähendab, et Vabariigi Valitsus on kehtestanud tingimused tegevustes osalemiseks ja majandustegevuse piiramiseks
    • § 28 lõike 5 punkt 3 annab õiguse piirata isikute liikumisvabadust, mis tähendab, et Vabariigi Valitsus on kehtestanud isikutele tegevustes osalemise tingimused, sh COVID-19 tõendi vaktsineerimise või läbipõdemise kohta
  • Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM):
    • IKÜM art 9 lg 2 punkti g) kohaselt ei ole keelatud terviseandmete töötlemine, kui „töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks“
    • IKÜM art 9 lg 2 punkti i) kohaselt ei ole keelatud terviseandmete töötlemine, kui „töötlemine on vajalik rahvatervise valdkonna avalikes huvides, nagu kaitse suure piiriülese terviseohu korral“.
    • IKÜM on osa Eesti õiguskorrast. Kuna Eesti on liitunud Euroopa Liiduga, on Euroopa Liidu määrused siin otsekohalduvad. See tähendab, et määrusest tulenevad riigile ja isikule otse õigused ja kohustused. Üldiselt seab IKÜM ranged reeglid andmekaitseks. Isikuandmete kaitse seadus sätestab täiendavad nõuded isikuandmete kaitsele, mida IKÜM ei reguleeri.

Viimati uuendatud: 29.11.2021 14:46

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.