Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.

Piirangud igapäevaelus

Ava kõik vastused

Eesti kehtivad piirangud

Alates 2. augustist on nina ja suu katmine ühistranspordis, kaasa arvatud rongid ja praamid, kohustuslik. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed.


Alates 26. augustist tuleb kontrollimata avalikes siseruumides kanda maski. Eelkõige puudutab see kaubandus- ja teenindusasutusi, aga ka riigi ja kohalike omavalitsuste asutusi. Maski peab kandma poodides, apteekides, telekommunikatsiooni ettevõtte või panga teenindussaalides, postkontorites, raamatukogudes, aga ka politsei- ja piirivalveameti, sotsiaalkindlustusameti või haigekassa teenindussaalides ning mujal. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel või muudel olulistel põhjustel ebamõistlik.


Kaubandus- ja teenindusettevõtted

Poodides ja teeninduskohtades peab alates 26. augustist kandma maski, kättesaadavad peavad olema desinfitseerimisvahendid ning Terviseameti juhiseid järgides on tagatud desinfitseerimisnõuete täitmine, samuti tuleb järgida inimeste hajutamise nõuet.


Toitlustusettevõtted

Toitlustusasutustes peavad alates 26. augustist COVID tõendi vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta esitama kõik kliendid. Kohapeal tarbimine on lubatud üksnes juhul, kui on tagatud COVID-19 tõendite kontrollimine - seda ka toitlustuskoha rentimisel nt sünnipäevaks, firmapeoks või muuks eraürituseks. Toidu kaasaostmiseks või kullerteenuse pakkumiseks tõendit esitama ei pea, kuid tuleb kanda maski.


Jumalateenistused

Alates 26. augustist tohib avalikke jumalateenistusi ja usulisi talitusi läbi viia arvestusega, et pühakodades tohib neist osa võtta siseruumides kuni 50 inimest (välitingimustes kuni 100) või tuleb arvestada kuni 50 protsendilise ruumitäitumuse nõudega. Kanda tuleb maski. Kui osalejate arvud ületavad neid piire, tuleb kontrollida inimeste nakkusohutust.

Erand ei laiene kirikukontsertidele, millele kehtivad üldised ürituste läbiviimise nõuded.


Muuseumid, näitusasutused

Alates 26. augustist peavad COVID tõendi vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta esitama kõik külastajad. Kõikidelt osavõtjatelt tuleb nakkusohutust kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks galeriipinna või muuseumisaali rentimisel eraürituseks.

Üritustel ja tegevustes, kus kontrollitakse osalejate negatiivset testitulemust, COVID-19 haiguse läbipõdemist või COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimist, saab sisetingimustes saab osaleda kuni 6000 ja õues 12 000 inimest.

Piirangud puudutavad avalikke koosolekuid ja üritusi, sh konverentse, teatrietendusi, kontserte, kinoseansse, meelelahutusteenuse osutamist, muuseume ja näitusi. Lisaks puudutavad nad sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täiendkoolitust ja täiendõpet, spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste korraldamist ning kehtivad ka avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates.


Meelelahutusvaldkond ja avalikud üritused

Alates 26. augustist peavad COVID tõendi vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta esitama kõik külastajad. Kõikidelt osavõtjatelt tuleb nakkusohutust kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks toitlustuskoha rentimisel või teatrietenduse tellimisel teatris.

Üritustel ja tegevustes, kus kontrollitakse osalejate negatiivset testitulemust, COVID-19 haiguse läbipõdemist või COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimist, saab sisetingimustes saab osaleda kuni 6000 ja õues 12 000 inimest.

Üritusel või tegevuses osalemiseks saab kuni 48 tundi varem teha antigeeni kiirtesti või kuni 72 tundi varem PCR-testi. Testimise peab läbi viima tervishoiuteenuse osutaja. Üritusel või tegevuses osalemiseks peab testitulemus olema negatiivne.

Alates 9. augustist ei pea ürituse korraldaja võimaldama antigeeni kiirtesti teha ka vahetult enne ürituse toimumist. Korraldaja võib küll endiselt terviseameti juhiseid järgides kiirtesti tegemise võimalust pakkuda, kuid kui ta seda ei tee, peab testitulemusega siseneda sooviv inimene enda testimise tervishoiuteenuse osutaja juures ise korraldama.

Piirangud puudutavad avalikke koosolekuid ja üritusi, sh konverentse, teatrietendusi, kontserte, kinoseansse, meelelahutusteenuse osutamist, muuseume ja näitusi. Lisaks puudutavad nad sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täiendkoolitust ja täiendõpet, spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste korraldamist ning kehtivad ka avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates.

Viimati uuendatud: 06.09.2021 13:47

Kas said vastuse oma küsimusele?

Arvestama peab järgnevaga:

Kiirtestid kehtivusega 48h:

  • Kasutatakse EL-s tunnustatud professionaalseks kasutamiseks mõeldud antigeeni kiirteste
  • Viib läbi tervishoiuteenuse osutaja üldjuhul oma meditsiinikeskustes, eraldi testimispuntides (nt Confido 17 kohta üle-Eesti; Corrigo Ida-Virumaal)
  • Testi tulemused kantakse tervise infosüsteemi
  • Isik saab tõendi negatiivse tulemuse tõendamiseks
  • Teenuse eest tasub isik ise

Kiirtestid kehtivusega vaid konkreetsel sündmusel, teenuse osutamisel kohapeal

  • Kasutatakse EL-s tunnustatud antigeeni kiirteste
  • Testi viib läbi külastaja ise sündmusele või teenuse tarbimisele saabudes kohapeal
  • Testi tegemist juhendab vaktsineeritud tegevuse eest vastutav isik, võimalus palgata ka tervishoiuteenuse osutaja
  • Ettevõtja võib võtta teenuse eest tasu

Kui testi tulemus on positiivne või ebaselge - peab jääma isolatsiooni ja võtma ühendust oma perearstiga, et kinnitada diagnoos PCR testiga.

Täpsem info Terviseameti juhend kiirtestide tegemiseks.

Viimati uuendatud: 27.08.2021 12:52

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, sobib küll.

Kollase immuniseerimispassi väljastab inimese soovi korral perearst või mõni teine vaktsineerimist läbi viiv tervishoiutöötaja. Kui inimesel on immuniseerimispass juba olemas ja ta soovib sellega hiljem oma vaktsineeritust tõendada, peaks ta võtma selle vaktsineerimisele kaasa. Siis saab vaktsineerimise läbiviija teha passi vastava sissekande. Samuti saavad immuniseerimispassiga enda vaktsineeritust tõendada inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal.

Passi kantakse muu hulgas haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, selle partii number ning manustatud annuste arv, samuti immuniseerija nimi ja muud andmed.

Viimati uuendatud: 06.08.2021 15:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ühetaolised reeglid kehtivad nii sise- kui ka välistingimustes toimuvatele tegevustele.

Sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel (sealhulgas teatris, kinos, kontserdil, k.a. kirikukontserdil, konverentsil); muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel tuleb kõigil osalejatel, inimeste arvust sõltumata, alates 18. eluaastast esitada COVID tõend vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta. Nakkusohutust tuleb tõendada ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks toitlustuskoha rentimisel või teatrietenduse tellimisel teatris.

COVID tõendit ei tule kontrollida piiramata väliüritustel (näiteks üritused, mis toimuvad ühes linna asumis, kus inimesed on pidevas liikumises ning ei ole võimalik määratleda kindla koha ja osalejatega tegevust).

Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID tõendite kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti.

Siseruumides on oluline lisaks COVID tõendite või testide kontrollimisele tagada hajutatus ja desinfitseerimisnõuete täitmine ja järgida muid koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid vastavalt Terviseameti juhistele.

Kui tegevuse eest vastutav isik kontrollib isikute nakkusohutust, võib nimetatud korda järgides üritustel ja tegevustes osaleda siseruumides 6000 isikut ning välistingimustes 12 000 isikut.


Viimati uuendatud: 26.08.2021 00:10

Kas said vastuse oma küsimusele?

Hajutatus ei ole 2+2 reegel, vaid suunis hoida üksteisega turvalist distantsi. Hajutatuse tagamine tähendab, et tagada tuleb, et isikute grupid või üksikisikud ei viibiks üksteisele liiga lähedal ning vahetus kontaktis

Viimati uuendatud: 26.08.2021 11:56

Kas said vastuse oma küsimusele?

Koroonaviiruse leviku riskitase võib olla madal, keskmine, kõrge ja väga kõrge.

  • Madal risk (roheline): risk nakkuse levikuks ja tervishoiu koormuse tõusuks on madal ja ühiskond saab toimida tavapäraselt.
  • Keskmine risk (kollane): tervishoiusüsteemi toimepidevus ei ole kriitilises ohus, kuid luua tuleb siiski täiendavaid COVID voodikohti, mis muudab plaanilise ravi järjekorrad pikemaks. Ühiskonnas on vaja kehtestada mõningasi kontrollimeetmed, mis aeglustavad viiruse üleriiklikku levikut. Näiteks COVID tõendi kasutamine nakkusohutuse tagamiseks ja maskide kandmine COVID tõendita avalikus ruumis.
  • Kõrge risk (oranž): tervishoiusüsteemi toimimine on ohus, inimeste jaoks muutuvad tavapärased meditsiiniliste teenuste järjekorrad märkimisväärselt pikemaks. Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks on ühiskonnas vaja kehtestada ranged kontrollimeetmed, et vältida punase taseme saavutamist. See tähendab näiteks järelevalve suurendamist kultuuri,- meelelahutus,- ja toitlustusasutuste tegevuse üle ning vajadusel ka piirkondlikke piiranguid.
  • Väga kõrge (punane): meditsiinisüsteemi toimepidevus pole tagatud. See tähendab ühiskonnas kõige karmimate kontrollimeetmete kehtestamist ehk paljude asutuste sulgemist, distantsõpet ja kodutööd.

Riskitasemete puhul on teadusnõukoja ja terviseameti soovituste põhjal kokku lepitud mõõdikud ning nende näiduvahemikud iga riskitaseme kohta. Arvesse võetakse seitsme päeva keskmist nakatunute ja COVID hospitaliseeritute arvu. Lisaindikaatoritena arvestatakse seitsme päeva keskmist COVID-19 surmade arvu, täisvaktsineeritud täiskasvanud elanikkonna hõlmatust, üle 60-aastaste inimeste nakatumise taset ja juhitaval hingamisel viibivate COVID-19 patsientide arvu.

Riskitaset vaadatakse üle kord nädalas.

Loe riskitasemete kohta lähemalt siit: https://www.kriis.ee/et/riskitasemed

Viimati uuendatud: 09.09.2021 19:46

Kas said vastuse oma küsimusele?

Madal risk tähendab seda, et koroonaviirus levib kogukonnas üksikute teadaoleva päritoluga juhtumitena, kuid säilib laiema leviku risk. Meie eesmärk on vältida viiruse levikut ja säilitada valvsus, et ei peaks kehtestama piiranguid.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Toitu tervislikult, liigu ja puhka piisavalt.
  • Pese käsi.
  • Vaktsineeri end esimesel võimalusel.
  • Isegi kergete haigussümptomitega jää koju, konsulteeri arstiga ja COVID-19 kahtluse korral tee test.
  • Lae telefoni HOIA rakendus.

Mida saab organisatsioon teha?

  • Loo võimalused ennetavaks tervisekäitumiseks.
  • Taga hästi ventileeritud ruum.
  • Loo võimalused distantsilt õppimiseks, töötamiseks, tarbimiseks.

Mida riik teeb?

  • Korraldab kiire ja ulatusliku vaktsineerimise.
  • Tagab testimisvõimekuse.
  • Tuvastab võimalikud kolded ning kehtestab kontaktsetele isolatsiooninõuded.
  • Toetab ennetavat tervisekäitumist selgete juhistega.
  • Leiab koostöös inimestega parimaid lahendusi viiruse leviku tõkestamiseks.

Loe lähemalt riskitasemete kehtestamise kohta siit: https://www.kriis.ee/et/riskitasemed

Viimati uuendatud: 26.04.2021 12:43

Kas said vastuse oma küsimusele?

Keskmise riski korral on kogukonnas nakatumise kolded ning nakatumiste koguarv kasvab. Eesmärk on vältida riskirühmade nakatumist ja vajadust piirangute järele.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Toitu tervislikult, liigu ja puhka piisavalt.
  • Pese käsi.
  • Vaktsineeri end esimesel võimalusel.
  • Isegi kergete haigussümptomitega jää koju, konsulteeri arstiga ja COVID-19 kahtluse korral tee test.
  • Lae telefoni HOIA rakendus.
  • Kanna avalikes siseruumides näomaski.
  • Väldi rahvarohkeid ja kinniseid ruume.
  • Võimaluse korral kohtu tuttavatega õues ning vähenda inimeste arvu, kellega kohtud.

Mida saab organisatsioon teha?

  • Loo võimalused ennetavaks tervisekäitumiseks.
  • Taga hästi ventileeritud ruum.
  • Loo võimalused distantsilt õppimiseks, töötamiseks, tarbimiseks.
  • Teavita riskist ja anna käitumisjuhiseid.
  • Vähenda vähevajalike kontaktide arvu.

Mida riik teeb?

  • Korraldab kiire ja ulatusliku vaktsineerimise.
  • Tagab testimisvõimekuse.
  • Tuvastab võimalikud kolded ning kehtestab kontaktsetele isolatsiooninõuded.
  • Toetab ennetavat tervisekäitumist selgete juhistega.
  • Leiab koostöös inimestega parimaid lahendusi viiruse leviku tõkestamiseks.
  • Rakendab ettevaatusabinõusid, et vähendada nakatumise riski tegevusvõimalusi oluliselt piiramata (nt osalised täituvus- ja ajalised piirangud siseruumides, võimalusel regionaalsed erisused).
  • Rakendab abinõusid risikirühmade kaitsmiseks (nt hooldekodudes).

Loe lähemalt riskitasemete kehtestamise kohta siit: https://www.kriis.ee/et/riskitasemed

Viimati uuendatud: 26.04.2021 12:44

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kõrge risk tähendab, et kogukonnas on nakatumise levik väljaspool koldeid ning nakatumiste koguarv kasvab kiirelt. Eesmärk on tagada tavapärane arstiabi ja vältida vajadust ulatuslike piirangute järele.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Toitu tervislikult, liigu ja puhka piisavalt.
  • Pese käsi.
  • Vaktsineeri end esimesel võimalusel.
  • Isegi kergete haigussümptomitega jää koju, konsulteeri arstiga ja COVID-19 kahtluse korral tee test.
  • Lae telefoni HOIA rakendus.
  • Kanna avalikes siseruumides näomaski.
  • Väldi rahvarohkeid ja kinniseid ruume.
  • Võimaluse korral kohtu tuttavatega õues ning vähenda inimeste arvu, kellega kohtud.
  • Tööta ja õpi kodunt või kanna tööl ja koolis näomaski.
  • Suhtle inimestega õues, telefonitsi või veebis.
  • Aita riskirühma liikmetel kontaktidest hoiduda ja paku neile kontaktivaba abi.

Mida saab organisatsioon teha?

  • Loo võimalused ennetavaks tervisekäitumiseks.
  • Taga hästi ventileeritud ruum.
  • Loo võimalused distantsilt õppimiseks, töötamiseks, tarbimiseks.
  • Teavita riskist ja anna käitumisjuhiseid.
  • Vähenda vähevajalike kontaktide arvu.
  • Suurenda võimalikult palju distantsilt töötamise või õppimise võimalusi.
  • Paku vabas õhus toimuvaid või muul moel kontaktide arvu vähendavaid lahendusi.

Mida riik teeb?

  • Korraldab kiire ja ulatusliku vaktsineerimise.
  • Tagab testimisvõimekuse.
  • Tuvastab võimalikud kolded ning kehtestab kontaktsetele isolatsiooninõuded.
  • Toetab ennetavat tervisekäitumist selgete juhistega.
  • Leiab koostöös inimestega parimaid lahendusi viiruse leviku tõkestamiseks.
  • Rakendab ettevaatusabinõusid, et vähendada nakatumise riski tegevusvõimalusi oluliselt piiramata (nt osalised täituvus- ja ajalised piirangud siseruumides, võimalusel regionaalsed erisused).
  • Rakendab abinõusid risikirühmade kaitsmiseks (nt hooldekodudes).
  • Rakendab abinõusid, mis vähendavad pikaajalisi kontakte kõrge nakatumisriskiga tegevustes (nt täiendavad täituvus- ja ajalised piirangud siseruumides ja õues, aktiivse rühmategevuse piiramine, regionaalsed piirangud).

Loe lähemalt riskitasemete kehtestamise kohta siit: https://www.kriis.ee/et/riskitasemed

Viimati uuendatud: 26.04.2021 12:44

Kas said vastuse oma küsimusele?

Väga kõrge riski korral on nakatumine kogukonnas väga laialt levinud ning nakatumiste koguarv kasvab väga kiirelt. Eesmärk on tagada erakorraline arstiabi ja aidata piirangutel mõjuda, et ühiskond taas avada.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Toitu tervislikult, liigu ja puhka piisavalt.
  • Pese käsi.
  • Vaktsineeri end esimesel võimalusel.
  • Isegi kergete haigussümptomitega jää koju, konsulteeri arstiga ja COVID-19 kahtluse korral tee test.
  • Lae telefoni HOIA rakendus.
  • Kanna avalikes siseruumides näomaski.
  • Väldi rahvarohkeid ja kinniseid ruume.
  • Võimaluse korral kohtu tuttavatega õues ning vähenda inimeste arvu, kellega kohtud.
  • Tööta ja õpi kodunt või kanna tööl ja koolis näomaski.
  • Suhtle inimestega õues, telefonitsi või veebis.
  • Aita riskirühma liikmetel kontaktidest hoiduda ja paku neile kontaktivaba abi.
  • Väldi kõiki koduväliseid kokkusaamisi.
  • Aita võimalusel vabatahtlikuna teisi ja teiste eest hoolitsejaid.

Mida saab organisatsioon teha?

  • Loo võimalused ennetavaks tervisekäitumiseks.
  • Taga hästi ventileeritud ruum.
  • Loo võimalused distantsilt õppimiseks, töötamiseks, tarbimiseks.
  • Teavita riskist ja anna käitumisjuhiseid.
  • Vähenda vähevajalike kontaktide arvu.
  • Suurenda võimalikult palju distantsilt töötamise või õppimise võimalusi.
  • Paku vabas õhus toimuvaid või muul moel kontaktide arvu vähendavaid lahendusi.
  • Taga, et kohapeal viibivad ainult need, kellele see on organisatsiooni tegevuse jätkamise seisukohast hädavajalik.
  • Aita oma inimestel piirangutega toime tulla.

Mida riik teeb?

  • Korraldab kiire ja ulatusliku vaktsineerimise.
  • Tagab testimisvõimekuse.
  • Tuvastab võimalikud kolded ning kehtestab kontaktsetele isolatsiooninõuded.
  • Toetab ennetavat tervisekäitumist selgete juhistega.
  • Leiab koostöös inimestega parimaid lahendusi viiruse leviku tõkestamiseks.
  • Rakendab ettevaatusabinõusid, et vähendada nakatumise riski tegevusvõimalusi oluliselt piiramata (nt osalised täituvus- ja ajalised piirangud siseruumides, võimalusel regionaalsed erisused).
  • Rakendab abinõusid risikirühmade kaitsmiseks (nt hooldekodudes).
  • Rakendab abinõusid, mis vähendavad pikaajalisi kontakte kõrge nakatumisriskiga tegevustes (nt täiendavad täituvus- ja ajalised piirangud siseruumides ja õues, aktiivse rühmategevuse piiramine, regionaalsed piirangud).
  • Piirab kõiki välditavaid tubaseid tegevusi, et viirus ei leviks ühest leibkonnast teise.
  • Vajadusel seab täiendavaid täituvus- ja ajalisi piiranguid õues toimuvatele tegevustele.

Loe lähemalt riskitasemete kehtestamise kohta siit: https://www.kriis.ee/et/riskitasemed

Viimati uuendatud: 26.04.2021 12:43

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.