Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.

Piirangud igapäevaelus

Ava kõik vastused

Viiruse leviku ja haigestumise vältimiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskonna toimimise tagamiseks tuleb järgida kehtestatud piiranguid ja käitumisjuhiseid. Vabariigi Valitsus koostöös teadusnõukojaga hindab iganädalaselt nakatumisriski riigis ja kehtestab või leevendab meetmeid vastavalt riskitasemele.

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab riigiinfo telefonilt 1247. Välismaalt helistades +372 600 1247.


Kaitsemask on avalikes siseruumides ja ühistranspordis soovituslik

Avalikes siseruumides ja ühistranspordis on soovitatav maski. Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse edasikandumist tõhusalt.

Eelkõige puudutab see kaubandus- ja teenindusasutusi, muuseume, teatreid, kinosid, aga ka avalikke koosolekuid, üritusi jm, kus koos palju inimesi, kellega tavapäraselt kokku ei puututa.


Hoia distantsi ja desinfitseeri käsi

Desinfitseeri regulaarselt käsi ning rahvarohketes kohtades hoia võimalusel distantsi inimestega, kellega tavapäraselt kokku ei puutu.


Haigena püsi kodus

Inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19, peavad alates sümptomite ilmnemisest (või positiivsest testitulemusest, kui sümptomid puuduvad) vähemalt viis päeva (eeldusel, et viimasel päeval on sümptomite kadumisest möödas minimaalselt 24 tundi) püsima oma kodus või püsivas viibimiskohas.


Lähikontaktsena jää eneseisolatsiooni

COVID-19 haigega kokku puutunud lähikontaktsel, kes ei ole vaktsineeritud või koroonat viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud, on soovitatav jääda vähemalt viieks päevaks eneseisolatsiooni ning jälgida oma tervist. Eriti oluline on vältida kontakti koroonaviiruse riskirühma kuuluvate inimestega (olenemata nende vaktsineerimisstaatusest). Kui täielik isoleeritus ei ole võimalik, kanna kaitsemaski, mis katab tihedalt nina ja suu.

Viimati uuendatud: 14.07.2022 19:31

Kas said vastuse oma küsimusele?

Sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja huvihariduses ja täiendkoolituses kehtivad järgmised reeglid:

Hajutatus

Korraldajad peavad siseruumides ja vabas õhus toimuvatel tegevustel tagama hajutatuse, desovahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine vastavalt Terviseameti juhistele.

Kaitsemask

Huvihariduses ja -tegevustes, täiendkoolitustes jne tuleb avalikus siseruumis kanda kaitsemaski, välja arvatud tegevustes, kus see ei ole võimalik (näiteks vahetul sportimisel, veega kokkupuutel, saunas ja basseini ääres). Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab tõhusalt koroonaviiruse delta tüve edasikandumist. Maskina ei lähe arvesse sall, torusall, krae, visiir või muu ese, mis ei ole selgelt mõeldud kaitsemaskina kandmiseks. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed. Kui inimene ei saa tervislikel põhjustel maski kanda, peab ta vastunäidustuse kohta esitama arstitõendi.

Nõuded töötajatele

Käituda tuleb vastavalt tööandja riskianalüüsile. Töösuhetes on tööl käimise, isikukaitsevahendite kasutamise nõuete ning muude viiruse leviku kontrollmeetmete (sh COVIDi tõendite esitamine, testimine, maskikandmine jne) aluseks konkreetse tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüs.

Viimati uuendatud: 15.03.2022 21:08

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, sobib küll.

Kollase immuniseerimispassi väljastab inimese soovi korral perearst või mõni teine vaktsineerimist läbi viiv tervishoiutöötaja. Kui inimesel on immuniseerimispass juba olemas ja ta soovib sellega hiljem oma vaktsineeritust tõendada, peaks ta võtma selle vaktsineerimisele kaasa. Siis saab vaktsineerimise läbiviija teha passi vastava sissekande. Samuti saavad immuniseerimispassiga enda vaktsineeritust tõendada inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal.

Passi kantakse muu hulgas haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, selle partii number ning manustatud annuste arv, samuti immuniseerija nimi ja muud andmed.

Viimati uuendatud: 06.08.2021 15:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Hajutatus ei ole 2+2 reegel, vaid suunis hoida avalikus siseruumis või õues toimuval tegevusel üksteisega turvalist distantsi. Avalikuks siseruumiks loetakse ruume, kuhu saab siseneda igaüks (sealhulgas ka ühistransport).

Lähikontaktid inimeste vahel, kes tavaliselt koos ei viibi, suurendavad nakkuse leviku võimalust.

Viimati uuendatud: 07.06.2022 12:43

Kas said vastuse oma küsimusele?

Koroonaviiruse leviku riskitase võib olla madal, keskmine, kõrge ja väga kõrge.

  • Madal risk (roheline): risk nakkuse levikuks ja tervishoiu koormuse tõusuks on madal ja ühiskond saab toimida tavapäraselt.
  • Keskmine risk (kollane): tervishoiusüsteemi toimepidevus ei ole kriitilises ohus, kuid luua tuleb siiski täiendavaid COVID voodikohti, mis muudab plaanilise ravi järjekorrad pikemaks. Ühiskonnas on vaja kehtestada mõningasi kontrollimeetmed, mis aeglustavad viiruse üleriiklikku levikut. Näiteks COVID tõendi kasutamine nakkusohutuse tagamiseks ja maskide kandmine COVID tõendita avalikus ruumis.
  • Kõrge risk (oranž): tervishoiusüsteemi toimimine on ohus, inimeste jaoks muutuvad tavapärased meditsiiniliste teenuste järjekorrad märkimisväärselt pikemaks. Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks on ühiskonnas vaja kehtestada ranged kontrollimeetmed, et vältida punase taseme saavutamist. See tähendab näiteks järelevalve suurendamist kultuuri,- meelelahutus,- ja toitlustusasutuste tegevuse üle ning vajadusel ka piirkondlikke piiranguid.
  • Väga kõrge (punane): meditsiinisüsteemi toimepidevus pole tagatud. See tähendab ühiskonnas kõige karmimate kontrollimeetmete kehtestamist ehk paljude asutuste sulgemist, distantsõpet ja kodutööd.

Riskitasemete puhul on teadusnõukoja ja terviseameti soovituste põhjal kokku lepitud mõõdikud ning nende näiduvahemikud iga riskitaseme kohta. Arvesse võetakse seitsme päeva keskmist nakatunute ja COVID hospitaliseeritute arvu. Lisaindikaatoritena arvestatakse seitsme päeva keskmist COVID-19 surmade arvu, täisvaktsineeritud täiskasvanud elanikkonna hõlmatust, üle 60-aastaste inimeste nakatumise taset ja juhitaval hingamisel viibivate COVID-19 patsientide arvu.

Riskitaset vaadatakse üle kord nädalas.

Loe riskitasemete kohta lähemalt siit: https://www.kriis.ee/et/riskitasemed

Viimati uuendatud: 09.09.2021 19:46

Kas said vastuse oma küsimusele?

Rohelisel tasemel on risk nakkuse levikuks ja tervishoiu koormuse tõusuks madal ja ühiskond saab toimida tavapäraselt.

Igaüks saab oma käitumist ja tegutsemist kohandada vastavalt viiruse leviku riskitasemele.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Vaktsineeri ennast ja aita ka lähedastel end vaktsineerida
  • Pese käsi

Mida saab asutus või ettevõte teha?

  • Toeta töötajate ja külastajate vaktsineerimist
  • Taga hästi ventileeritud ruumid
  • Koosta riskianalüüs ja tegevusplaan

Mida teeb riik?

  • Tagab kõigile vaktsineerimise võimaluse
  • Tagab testimise võimalused
  • Tuvastab võimalikud kolded

Loe lähemalt kriis.ee lehelt: käitumisjuhised erinevatel riskitasemetel.

Viimati uuendatud: 29.09.2021 15:32

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kollasel tasemel ei ole tervishoiusüsteemi toimepidevus kriitilises ohus, kuid luua tuleb siiski täiendavaid COVID-19 haigete voodikohti, mis muudab plaanilise ravi järjekorrad pikemaks. Ühiskonnas on vaja kehtestada mõningasi kontrollimeetmed, mis aeglustavad viiruse üleriiklikku levikut. Näiteks COVID tõendi kasutamine nakkusohutuse tagamiseks ja maskide kandmine COVID tõendita avalikus ruumis.

Igaüks saab oma käitumist ja tegutsemist kohandada vastavalt viiruse leviku riskitasemele.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Vaktsineeri ennast ja aita ka lähedastel end vaktsineerida
  • Pese käsi
  • Kanna rahvarohketes siseruumides näomaski
  • Tee enne riskirühma liikmega kohtumist kiirtest
  • Isegi kergete sümptomitega jää koju ja tee kiirtest
  • Kiirtesti positiivse tulemuse korral konsulteeri arstiga

Mida saab asutus või ettevõte teha?

  • Toeta töötajate ja külastajate vaktsineerimist
  • Taga hästi ventileeritud ruumid
  • Koosta riskianalüüs ja tegevusplaan
  • Anna käitumissoovitusi
  • Paku desovahendeid ja näomaske
  • Paku testimisvõimalusi
  • Paku vaktsineerimisvõimalusi

Mida teeb riik?

  • Tagab kõigile vaktsineerimise võimaluse
  • Tagab testimise võimalused
  • Tuvastab võimalikud kolded
  • Rakendab meetmeid nakatumise kasvu pidurdamiseks

Loe lähemalt kriis.ee lehelt: käitumisjuhised erinevatel riskitasemetel.

Viimati uuendatud: 29.09.2021 15:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Oranži taseme saavutamisel on tervishoiusüsteemi toimimine ohus, inimeste jaoks muutuvad tavapärased meditsiiniliste teenuste järjekorrad märkimisväärselt pikemaks. Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks on ühiskonnas vaja kehtestada ranged kontrollimeetmed, et vältida punase taseme saavutamist. See tähendab näiteks järelevalve suurendamist kultuuri,- meelelahutus,- ja toitlustusasutuste tegevuse üle ning vajadusel ka piirkondlikke piiranguid.

Igaüks saab oma käitumist ja tegutsemist kohandada vastavalt viiruse leviku riskitasemele.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Vaktsineeri ennast ja aita ka lähedastel end vaktsineerida
  • Pese käsi
  • Kanna rahvarohketes siseruumides näomaski
  • Tee enne riskirühma liikmega kohtumist kiirtest
  • Isegi kergete sümptomitega jää koju ja tee kiirtest
  • Kiirtesti positiivse tulemuse korral konsulteeri arstiga
  • Võimalusel tööta kodunt
  • Korralda kohtumisi virtuaalselt või vabas õhus

Mida saab asutus või ettevõte teha?

  • Toeta töötajate ja külastajate vaktsineerimist
  • Taga hästi ventileeritud ruumid
  • Koosta riskianalüüs ja tegevusplaan
  • Anna käitumissoovitusi
  • Paku desovahendeid ja näomaske
  • Paku testimisvõimalusi
  • Paku vaktsineerimisvõimalusi
  • Võimalda kaugtööd
  • Vähenda riskantseid kontakte

Mida teeb riik?

  • Tagab kõigile vaktsineerimise võimaluse
  • Tagab testimise võimalused
  • Tuvastab võimalikud kolded
  • Rakendab meetmeid nakatumise vähendamiseks

Loe lähemalt kriis.ee lehelt: käitumisjuhised erinevatel riskitasemetel.

Viimati uuendatud: 29.09.2021 15:47

Kas said vastuse oma küsimusele?

Punane tase tähendab ühiskonnas kõige karmimate kontrollimeetmete kehtestamist ehk paljude asutuste sulgemist, distantsõpet ja kodutööd. Meditsiinisüsteemi toimepidevus pole tagatud.

Igaüks saab oma käitumist ja tegutsemist kohandada vastavalt viiruse leviku riskitasemele.

Mida saab igaüks teha teha?

  • Vaktsineeri ennast ja aita ka lähedastel end vaktsineerida
  • Pese käsi
  • Kanna rahvarohketes siseruumides näomaski
  • Tee enne riskirühma liikmega kohtumist kiirtest
  • Isegi kergete sümptomitega jää koju ja tee kiirtest
  • Kiirtesti positiivse tulemuse korral konsulteeri arstiga
  • Võimalusel tööta ja õpi kodunt
  • Korralda kohtumisi virtuaalselt või vabas õhus
  • Vii näost-näkku kohtumiste arv miinimumi

Mida saab asutus või ettevõte teha?

  • Toeta töötajate ja külastajate vaktsineerimist
  • Taga hästi ventileeritud ruumid
  • Koosta riskianalüüs ja tegevusplaan
  • Anna käitumissoovitusi
  • Paku desovahendeid ja näomaske
  • Paku testimisvõimalusi
  • Paku vaktsineerimisvõimalusi
  • Võimalda kaugtööd ja -õpet vaktsineerimata inimestele
  • Vähenda riskantseid kontakte
  • Võimalda ja soovita kaugtööd ja -õpet kõigile
  • Vii näost-näkku kohtumiste arv miinimumi

Mida teeb riik?

  • Tagab kõigile vaktsineerimise võimaluse
  • Tagab testimise võimalused
  • Tuvastab võimalikud kolded
  • Rakendab meetmeid nakatumise kiireks vähendamiseks

Loe lähemalt kriis.ee lehelt: käitumisjuhised erinevatel riskitasemetel.

Viimati uuendatud: 29.09.2021 15:27

Kas said vastuse oma küsimusele?

Rahvarohketes siseruumides ja ühistranspordis on soovituslik kanda maski, eriti riskirühmadel. Samuti on soovitatav hoida võimalusel mõistlikku distantsi ning pesta või desinfitseerida regulaarselt käsi.

Viimati uuendatud: 04.04.2022 20:41

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.