Töötamine koroonakriisi ajal

Ava kõik vastused
  • Kui töötaja haigestub töövälisel ajal, peab ta jääma koju vähemalt kuni viieks päevaks (eeldusel, et viimasel isolatsioonipäeval on sümptomite kadumisest möödas minimaalselt 24 tundi).
  • Kui töötaja haigestub töökohal, peab ta koheselt lahkuma.
  • Haigestunul tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes langetab otsuse COVID-19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetuslehe osas.
  • COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunud töötaja informeeriks tööandjat, et COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Tööandja informeerimine toimub vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele.
  • COVID-19 diagnoosi kinnitumisel tuleks töökohal selgitada välja inimesed, kes olid haigestunud töötajaga lähikontaktis sümptomite avaldumise perioodil või kuni kaks päeva enne seda. Kui töötajal sümptomid puudusid, siis loetakse lähikontaktseteks neid, kes olid temaga lähikontaktis kaks päeva enne positiivse testi tulemuse saamist. Lähikontaktsete määramise kohta leiab täpsema info terviseameti kodulehelt.
  • Lähikontaktsetel soovitatakse 5 päeva viibida eneseisolatsioonis ning jälgida hoolikalt oma tervist. Viiepäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise soovitust ei pea järgima, kui isik on:
    • vaktsineeritud (või vaktsineerituga võrdsustatud) ning saanud tõhustusdoosi ja süstist ei ole möödas rohkem kui aasta;
    • läbinud esmase COVID-19 vaktsineerimiskuuri ja viimasest doosist ei ole möödunud rohkem kui üheksa kuud (270 päeva);
    • vaktsineerituga võrdsustatud (st haiguse läbi põdenud ja saanud ühe doosi vaktsiini) ning viimasest süstist ei ole möödas rohkem kui üheksa kuud (270 päeva)
    • COVID-19 haiguse viimase kuue kuu (180 päeva) jooksul läbi põdenud;
  • Viirusega potentsiaalselt saastunud ruumides tuleks puhastada sagedamini katsutavad pinnad. Selleks tutvuge juhisega: "Terviseameti soovitusi puhastamiseks ja desinfitseerimiseks".
  • Kui haigestunud töötaja COVID-19 diagnoos ei leidnud kinnitust, siis lähikontaktsetele kontaktide vältimise soovitus ei rakendu.

Rohkem infot tööandjale leiab terviseameti juhisest.

Viimati uuendatud: 01.07.2022 14:16

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, vaktsineerimata inimene võib tööl edasi käia, kui tööandja on riskianalüüsis jõudnud tulemuseni, et viiruse levikuga seonduvad ohud on piisavalt maandatud teiste ennetusmeetmetega nagu näiteks isikukaitsevahendite kasutamine (nt mask, visiir, kaitseklaas), töö ümberkorraldamine (nt hajutatus, kaugtöö) või töötajate regulaarne testimine.

Kui riskianalüüsis on tuvastatud, et tööülesannete ohutuks täitmiseks on vajalik koroonaviiruse vastu vaktsineerimine ning riske ei ole võimalik teiste meetmetega maandada või tööd ei ole võimalik teisiti ümber korraldada, on tööandjal põhjendatud juhtudel õigus inimest hoiatada, selgitada võimalikke tagajärgi ning viimase lahendusena ka tööleping erakorraliselt üles öelda.

Tööandjal on omalt poolt võimalik aidata töötajate erinevatele vaktsineerimisega seotud küsimustele vastuseid leida ning hirme maandada kutsudes ettevõttesse rääkima ekspert-lektorid. Kui piisav arv soovijaid olemas, on võimalik kohapeal korraldada ka vaktsineerimine. Lisainfo: vaktsineeri.ee.

Rohkem infot töökeskkonnas riskide maandamisest COVID-19 pandeemia ajal leiab Tööelu portaalist.

Viimati uuendatud: 22.10.2021 13:29

Kas said vastuse oma küsimusele?

Töökeskkonna ohutuse tagamisel peab tööandjal esmalt olema koostatud riskianalüüs, kus on hinnatud bioloogiliste ohuteguritega, sealhulgas SARS-CoV-2 viiruse levikuga seotud riske. Riskianalüüsis peab tööandja hindama, millised meetmed tuleb nakkusohu ennetamiseks kasutusele võtta.

Kui tööandja näeb ühena meetmetest ette ka COVID-19 vastu vaktsineerimist, kuid töötajal on see vastunäidustatud, peab tööandja kaaluma, kas ta saab tagada töötaja ja klientide nakkusohutuse mõne muu meetmega – nt isikukaitsevahendite kasutamisega, töö ümber korraldamisega, töötaja regulaarse testimise või muu sobiva meetmega. Tööandja peab kaaluma, kas tal on võimalik pakkuda töötajale selliste tööülesannetega töötamist, kus oht nii töötajale endale kui teistel inimestele on väiksem.

Juhul kui tööandjal ei ole võimalik tööd ümber korraldada ega teist tööd pakkuda ja riske ei ole võimalik teiste meetmetega maandada, võib tööandjal põhjendatud juhtudel olla õigus töötaja tööleping erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 2 alusel töökohale sobimatuse tõttu.

Viimati uuendatud: 22.10.2021 09:57

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui ettevõttes töötab üle 30 inimese, on tööandjal võimalik teha Eesti Haigekassale päring oma ettevõtte vaktsineerimise hõlmatuse kohta. Selleks tuleb saata taotlus vaktsineerimine@haigekassa.ee.

Isikukaitse andmete kaitsmiseks väljastab Haigekassa infot piiratud kujul ning vastusena edastatakse üks kolmest võimalikust variandist:

  1. alla 50%
  2. täpne protsent, kui vaktsineeritus on vahemikus 50-80%
  3. üle 80%.

Eesti Haigekassa saab päringule vastata enda käsutuses oleva teabe baasilt. Isiku vaktsineeritus kontrollitakse immuniseerimise teatiste põhjal ning isiku seos asutusega põhineb haigekassa andmekogusse kantud kindlustuskaitse aluseks olevatel andmetel. Vaktsineerituks loetakse päringu vastuses ka kõik vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud isikud.

Viimati uuendatud: 08.09.2021 13:12

Kas said vastuse oma küsimusele?

Ei, nii maski kandmine, mõistliku distantsi hoidmine kui ka regulaarne kätepesu või desinfitseerimine on soovitus.

Viimati uuendatud: 05.04.2022 10:36

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, sest kehatemperatuuri mõõtmine on isikuandmete töötlemine. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) kohaselt on isiku terviseandmete töötlemine keelatud, kui kehtivas õiguses ei ole konkreetset alust, mis lubaks terviseandmeid töödelda.

Töökeskkonnas on peamine küsimus, kuidas seda tehakse, kuidas inimesi sellest teavitatakse ning mis ja kas nende andmetega edasi tehakse või mis saab siis, kui töötajal või ka kliendil ongi palavik. Ettevõtte/tööandja õigused on sellest kontekstis üsna piiratud.

Eesti Andmekaitse Inspektsioon on selgitanud, et nn õigustatud huvi alusel ei tohi isiku terviseandmeid töödelda ning terviseandmete töötlemise õiguslikuks aluseks saab olla seadus või inimese nõusolek. Sellest järeldub, et tööandja tohib isiku terviseandmeid COVID-19 puhangu kontekstis töödelda üksnes siis, kui töötaja on sellised andmed tööandjale vabatahtlikult avaldanud.

Ehk enne kehatemperatuuri mõõtmist on vaja kindlasti läbi mõelda, kes see on vajalik ja ainus meede, kuidas haiget inimest eristada, mis saab siis, kui inimene keeldub ning kas on muid võimalusi haiguse leviku vältimiseks.

Küsimus on ka selles, kuidas kehatemperatuuri mõõdetakse ja millise seadmega. Kui seda teeb teine inimene, kas tema ohutus on tagatud, sest ta peab igale potentsiaalsele haigele oleme väga lähedal (kas visiir, mask, kindad kaitsevad teda piisavalt, kas selle ülesandega kaasneb psühhosotsiaalse ohuteguri võimalik mõju). Juhul, kui seda tehakse kauglugeva seadmega, kuidas siis käib kõrgema kehatemperatuuriga inimese teavitamine ning mis saab edasi (klienti ei lubata sisse, töötajal palutakse töölt lahkuda, kes selle päeva eest maksab?).

Viimati uuendatud: 09.09.2021 15:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Koroonaviirusese haigestumist ei käsitata tööõnnetusena, kui see ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga (näiteks kontoritöötaja nakatub viirusesse, kuid on sisuliselt võimatu eristada, kus haigestuti).

Selline olukord võib kõne alla tulla meditsiiniasutuses, kui tööandja ja ka töötaja ise ei rakenda meetmeid viiruse leviku vältimiseks ehk on võimalik tuvastada konkreetne seos töökeskkonna ja tehtava tööga.

Kindlasti võib aga tööst põhjustatud COVID-isse haigestumine olla vaadeldav kutsehaigestumisena. Pikemalt sel teemal saab lugeda Tööinspektsiooni kodulehelt.

Viimati uuendatud: 30.08.2021 16:55

Kas said vastuse oma küsimusele?

Perearst on meditsiinivaldkonna ekspert, kelle arvamust ja otsust saab ja peab tööandja aktsepteerima. Praegusel juhul tuleb töötaja tööle lubada, kuigi testi tulemus on jätkuvalt positiivne.

Täpsemalt on kirjas Eesti Perearstide Seltsi suunistest perearstidele. Juhises on selgelt öeldud, et kuigi patsient ei ole enam nakkusohtlik, võib tema SARS-CoV-2 PCR analüüsi tulemus olla positiivne veel mitmeid nädalaid. Seetõttu ei suuna perearstid ka inimest enam korduvale testimisele enne töövõimetuslehe lõppemist.

Viiruse leviku vältimiseks töökeskkonnas hinnake bioloogilise ohuteguri esinemise tõenäosust ning võtke vajadusel tarvitusele meetmed, mis aitaksid ohtu ennetada.

Viimati uuendatud: 09.09.2021 15:27

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jah, kui tööandja on riskianalüüsi põhjal teinud kindlaks, et haigestumise ohtu ei saa vältida ega vähendada ühiskaitsevahendite kasutamisega (näiteks paigaldada viiruse leviku tõkestamiseks kaitseklaasid) või töökorralduslike abinõudega (distantsi hoidmine, desinfitseerimisvahendite kättesaadavus).

Tööandjal on kohustus töötajaid töökeskkonna riskide hindamise tulemustest teavitada, sealhulgas terviseriskidest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Tööandja selgitab töötajatele, millised on riskianalüüsiga tuvastatud võimalikud ohukohad (nakkusoht konkreetses ettevõttes, konkreetset tööd tehes) ning millised on meetmed, mida rakendatakse. Kuna isikukaitsevahendite kasutamisele tuleb eelistada ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid, tuleb töötajatele selgitada, miks otsustati isikukaitsevahendite kasutamise kasuks.

Tööandja peab hoolitsema ka selle eest, et isikukaitsevahend ei põhjustaks kandjale liigset koormust, sobiks kasutajale ja kasutamiseks kindlates tööoludes. Kui mõne töötaja puhul ei ole need nõuded täidetud, tuleb töötajal pöörduda tööandja poole ja koostöös otsida lahendusi (nt teist tüüpi maski kasutamine või töö ümberkorraldamine võimaldades töötajale sagedamini puhkepause).

Töötajal on kohustus kasutada isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele. Seega on tööandjal õigus nõuda töötajalt isikukaitsevahendi (maski) kasutamist ja töötajal on kohustus kasutada isikukaitsevahendit. Kui vaatamata tööandja märkustele töötaja ei kasuta ettenähtud isikukaitsevahendeid, on tööandjal võimalik töötajat hoiatada. Väga äärmusliku variandina ja juhul, kui hoiatamine ei aita ning töötaja rikub endiselt oma kohustusi, on tööandjal õigus töösuhe erakorraliselt üles öelda, sest töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.

Viimati uuendatud: 09.09.2021 15:08

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsineerimise võimaldamine on üks tööandja võimalikest meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks. Meetmed töökeskkonna riskide vähendamiseks saab määrata vaid sel moel, et enne kaardistatakse, mis on risk ja kui suur on selle realiseerumise tõenäosus. Seega peab tööandja kindlasti kroonviiruse leviku tõkestamiseks üle vaatama oma töökeskkonna riskianalüüsi, vajadusel seda täiendama ning tegelikkusele vastava riskianalüüsi alusel koostama asjakohase tegevuskava.

Vaktsiini ei ole kindlasti ainus võimalus bioloogiliste ohuteguritega nakatumise vältimiseks ning töötajatel on õigus vaktsineerimisest ka keelduda. Seega tuleb tööandjal mõelda ka teistele riskide maandamise meetmetele, näiteks:

  • täiendavate isikukaitsevahendite väljastamine;
  • töö ümberkorraldamine.

Viimati uuendatud: 27.08.2021 17:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

Nõude kehtestamine on proportsionaalne töökeskkonnas, kus töötajal on väga vahetu ja pidev kontakt teiste inimestega (sh teise inimese puudutamine, kokkupuuted bioloogilise materjaliga jne), nt meditsiinis, hoolekandes, iluteenuste osutamises vms.

Kontoritöö puhul oleneb kõik asjaoludest ja töökorraldusest, kuid kindlasti on seal võimalik rakendada ka muid riske maandavaid meetmeid, sh kaugtööd, hajutatust, maskide kandmise nõue jmt.

Viimati uuendatud: 27.08.2021 17:05

Kas said vastuse oma küsimusele?

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse läbiv põhimõte on, et kui tööandja kehtestab töökeskkonnas nõude, siis ta kannab ka sellega seotud kulud.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 ülamärkega 1 lõike 3 kohaselt ei tohi töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine töötajatele kaasa tuua rahalisi kulutusi.

Seadus täpsustab ka (TTOS § 13 ülamärkega 1 lg 7), et töötaja tervisekontrolliga seotud kulud ning määruse järgi vaktsineerimisega seotud kulu kannab tööandja. Samuti peab tööandja omal kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe (TTOS § 13 lg 1 p 11) jne.

Näited:

  1. Tööandja on hinnanud ära bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas ning seab nõude, et riskide maandamiseks peavad töötajad igapäevaselt kiirtestima või esitama PCR negatiivse testitulemuse. Testimisega seotud kulud peab tööandja hüvitama.

  2. Tööandja näeb ette, et riskide maandamiseks peavad töötajad esitama tõendi COVID-19 haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise kohta. Ta annab tõendi esitamiseks mõistliku tähtaja arvestades, et kõik täiskasvanud saavad minna vaktsineerima, kuid esimese ja teise doosi vahel on kuus nädalat. Selle tähtaja möödumise järel ei pea tööandja enam testidega seotud kulu hüvitama.

Praktikas võib tekkida olukord, kus tööandja on tähtaja vaktsineerimiseks määranud, kuid töötaja ei soovi vaktsineerimist ning teeb ise ettepaneku, et hakkab iga 2-3 päeva tagant esitama tööandjale PCR testi või igapäevaselt kiirtesti tulemusi. Kui tööandja on sellise lahendusega nõus, kannab testimisega seotud kulud töötaja ise. Kui tööandja selle lahendusega nõus ei ole, siis korraldatakse töötaja töö ümber sel moel, et inimestega kokkupuutumist ning seeläbi bioloogilise ohuteguri riskitaset oluliselt vähendada või kui see võimalik ei ole, siis öelda tööleping erakorraliselt üles töötaja mittevastavuse tõttu töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 2 alusel, järgides kõigi seadusega ettenähtud töölepingu erakorralisele ülesütlemisele kehtivaid nõudeid.

Viimati uuendatud: 27.08.2021 17:04

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tööandja viib läbi töökeskkonna riskianalüüsi ehk hindab riske, seejärel otsustab, milliseid meetmeid riskide vähendamiseks rakendada ja koostab tegevuskava. Seega vaktsineerimise nõue ja vaktsineerimistõendi esitamise kohustus peavad tulenema töökeskkonna riskianalüüsist ning konkreetsest tegevuskavast.

Erandiks on ainult tööandja korraldatud koolitused, ühisüritused jmt., kus saab nõude esitada tulenevalt üritustele kehtestatud piirangutest ning korraldaja vastutusest.

Viimati uuendatud: 27.08.2021 16:42

Kas said vastuse oma küsimusele?

Valiku teeb iga tööandja lähtudes töökeskkonna bioloogilise ohuteguri riskianalüüsi tulemustest. Tööinspektsioon kontrollib riskide hindamist, riskide maandamiseks tarvitusele võetud meetmeid ning tööandja poolt korraldatud konkreetseid tegevusi eelkõige üldkontrolli osana, kaebust lahendades või seoses tööõnnetuse või kutsehaiguse uurimisega.

Tööinspektsioon aktsepteerib seni, kuni ei ole tekkinud konkreetse tööandja juures koroonakollet või laekunud töötajate kaebused tööandja tegevusetuse kohta.

Viimati uuendatud: 27.08.2021 17:03

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kuna kontorite töökorraldus on väga erinev ning ka tööandja poolt riskide maandamiseks rakendatavad meetmed võivad olla erinevad, siis ei saa keegi peale tööandja enda seda otsust vastu võtta. Otsustele eelneb töökeskkonna riskide hindamine kogumis. Täpsemat informatsiooni ja soovitusi riskianalüüsi esitamise kohta leiab Tööelu.ee lehelt.

Viimati uuendatud: 27.08.2021 16:57

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsineerimata ja haigust läbi põdemata töötajad peavad lähikontaktsena jääma eneseisolatsiooni, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.

Koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või kuue kuu jooksul haiguse läbi põdenud inimesed ei pea jääma eneseisolatsiooni: küll aga tuleb jälgida tähelepanelikult oma tervist ning järgida Terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada (nt kanda kaitsemaski, desinfitseerida regulaarselt käsi jne). Seitsmepäevane eneseisolatsioon on soovituslik kui haigestunud on töötaja pere- või leibkonna liige.

Tööandja võib omalt poolt töökeskkonna riskianalüüsi tulemusel kehtestada enda töökeskkonnas karmimad nõuded, selgitades töötajatele nende eesmärki. Selliste täiendavate nõuete kehtestamisel tuleb kindlasti eelnevalt läbi mõelda, kuidas korraldada eneseisolatsiooni saadetud (kuigi vaktsineeritud) töötaja töö. Kui töötaja ei saa töötamist kaugtööna jätkata, siis tuleb tööandjal maksta töölepingu seaduse § 35 alusel keskmist töötasu.

Viimati uuendatud: 10.01.2022 01:51

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vastus oleneb konkreetse kontori töökorraldusest ning muudest riskide realiseerumist ennetavate meetmete kasutamisest (sh avatud kontor või igaühel oma tööruum, inimeste kokkupuuted kontoris viibimise ajal, tööaja alguse ja lõpu aja muutmine, et hajutada üheaegselt ühes ruumis viibijaid, puhke- ja nö kohvipausidel hajutatuse ning distantsi hoidmise kohustus jmt). Need asjaolud peavad olema läbi analüüsitud ning selgunud töökeskkonna bioloogilise ohuteguri hindamise käigus.

Kui töökorraldus eeldab avatud kontoris inimeste pidevat koosviibimist väikese vahemaaga, siis võib tööandja tõesti ühe haiguse leviku ennetusmeetmena nõuda ka vaktsineerimist. Kuid töösuhte lõpetamisest tingitud vaidluse korral peab tööandja olema valmis põhjendama ja selgitama, milliste meetmete rakendamist töökeskkonna ohtude maandamiseks on ta veel kaalunud ning miks neid ei loetud piisavaks. Samuti võib tekkida vajadus põhjendada, miks ei saanud töötaja või töötajate tööd muul moel ümber korraldada.

Viimati uuendatud: 27.08.2021 16:45

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tööandjal on oma töökeskkonna riskide maandamiseks alati õigus kehtestada karmimad nõuded või tingimused, kui seadus/määrus seda nõuab, sest see on tema töökeskkond ning tema töötajate heaolu ja tervise säilimise küsimus. Ehk sellise riski maandamiseks võibki olla vajalik näiteks isikukaitsevahendite (sh maski) kandmise nõude kehtestamine, tulenevalt töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest.

Pikemalt:

Viimati uuendatud: 27.08.2021 16:41

Kas said vastuse oma küsimusele?

Määruse „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmisega kehtestatakse näitlik loetelu meetmetest, mida peetakse paljude inimestega kokkupuutuvate töötajate puhul SARS-CoV-2 riski maandamisel asjakohaseks. See lihtsustab tööandjal riskide maandamise meetmete seast valikute tegemist ning annab võimaluse viidata õigusakti nõuetele ja võimalustele. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt näeb tööandja riskianalüüsis sisalduvas tegevuskavas ette abinõud riskide maandamiseks.

Näiteks võib tegevuskavas näha ette, et paljude inimestega kokku puutuvad töötajad peavad oma nakkusohutust tõendama, olema vaktsineeritud, kasutama isikukaitsevahendeid või kasutama muid meetmeid. Tööandja võib nõuda töötajalt nakkusohutuse tõestamist, kui see on töökeskkonna riskianalüüsist tulenevalt viiruse leviku tõkestamiseks ja tööülesannete ohutuks täitmiseks vajalik. Tõhusateks meetmeteks nakkusohutuse tagamisel saab eelkõige lugeda vaktsineerimisvõimaluste toetamist, nakkusohutuse tõendamist COVID-19 haiguse läbipõdemise, testimise või vaktsineerimise tõendiga ning töötajate testimist. Tööandjal on SARS-CoV-2 riski maandamiseks õigus ja võimalus kasutada neid meetmeid, kuid tal pole kohustust seda teha.

Tööandja peab kaaluma lisaks nimetatud meetmetele ka teisi tõhusaid meetmeid, sh töö ümberkorraldamist, isikukaitsevahendite kasutamist ja hügieeninõuete järgimist. Tööandja tagab, et valitud meetmed on konkreetses töökeskkonnas ja konkreetse töötaja töö iseloomu arvesse võttes proportsionaalsed ja asjakohased ning tagavad adekvaatselt riskianalüüsis hinnatud riskide maandamise.

Viimati uuendatud: 27.08.2021 16:40

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tööandjal on töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele tuginedes õigus rakendada täiendavaid meetmeid, sh nõuda maskide kandmist, kinnaste kandmist jne.

Viimati uuendatud: 09.09.2021 15:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

"Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (BOT) määrus ei reguleeri kõrgema riskitasemega ametikohti ega seda, milliseid meetmeid milliste ametikohtade puhul kindlasti kasutama peab. Sobivate meetmete valikul peab tööandja lähtuma oma ettevõtte töökeskkonna riskide hindamise tulemustest. Määrusega kehtestatakse näitlik loetelu meetmetest, mida tööandja võiks riskianalüüsi käigus kaaluda nendel ametikohtadel, kus töötajad puutuvad kokku paljude inimestega ja kus seetõttu on riski kõrgem. Kui riskid on võimalik maandada muude (leebemate) meetmetega, siis tuleb seda teha ja määruse § 6 lg 2 punktis 11 toodud meetmeid rakendama ei pea.

Tööinspektorile jääb õigus riskid üle hinnata ning vajadusel konsulteerida töötervishoiuarstiga, et nõuda töökeskkonna riskide täiendavat hindamist ning täiendavate meetmete rakendamist. BOT määruse § 3 lg 4 kohaselt Töötaja terviseriski hindamisel tuleb arvestada:

  1. töökeskkonnas esinevate bioloogiliste ohutegurite võimalikku mõju vastavalt nende ohurühmale;
  2. tööinspektori või töötervishoiuarsti soovitust rakendada ennetusabinõusid bioloogilise ohuteguri suhtes, kui ta leiab, et töötaja tervis on töö laadist tulenevalt sellest tegurist ohustatud;
  3. teavet haiguste, võimalike allergia- või mürgistusnähtude kohta, mis võivad töötajal konkreetse töö puhul ilmneda;
  4. teavet tervisekontrolli ajal ilmnenud tööga seotud haiguse kohta.

Viimati uuendatud: 27.08.2021 15:07

Kas said vastuse oma küsimusele?

Milline mask on konkreetses olukorras kõige tõhusam, selle peab välja selgitama töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest lähtudes ehk kõik oleneb riskitasemest ning kontaktide arvust. FFP2 mask, mida kasutatakse nõuetekohaselt on kindlasti tõhusam meede, kui muud maskid. Vaata ka selgitust kriis.ee lehel https://www.kriis.ee/et/isikukaitsevahendid-maskid-jms

Viimati uuendatud: 09.09.2021 15:33

Kas said vastuse oma küsimusele?

Määrus ei reguleeri kõrgema riskitasemega ametikohti ega kohusta tööandjat mingitel kindlatel ametikohtadel vaktsineerimist või testimist nõudma. Sobivate meetmete valikul peab tööandja lähtuma oma ettevõtte töökeskkonna riskide hindamise tulemustest.

Juhul kui otsustatakse, et testimine on vajalik meede, siis testi valik jääb tööandja otsustada, sõltuvalt testimiste sagedusest ning bioloogiliste ohutegurite riskihindest, kuid PCR test korraldatakse tervishoiuteenuse pakkuja juures.

Antigeeni kiirtestid on juba aasta aega turul olnud ja nende tundlikkus ning täpsus on väga hea, kuid ei ole võrreldavad testimise kuldstandardiga - PCR-testiga. Oluline on teada, et antigeeni kiirtest tuvastab viirust ainult siis, kui viiruse kogus organismis on väga kõrge, mis tavaliselt on kuni 4-5 päeva pärast sümptomite tekkimist. Inimene võib olla nakkusohtlik juba enne sümptomite teket ja veel mitu nädalat pärast sümptomite tekkimist, aga antigeeni test seda tuvastada ei suuda. Pikema selgituse leiate Terviseameti kodulehelt.

Enesetestimiseks mõeldud kiirtestide kasutamise kohta on Terviseamet koostanud ka juhendmaterjali (.pdf).

Kiirtestide puhul on oluline selgitada ja kehtestada tööandja poolt kasutustingimused ning reeglid, kuidas käituda, kui kiirtesti tulemus on positiivne.

Viimati uuendatud: 27.08.2021 15:03

Kas said vastuse oma küsimusele?

Töösuhe on usaldussuhe ning kui töötaja väidab, et talle on vaktsineerimine vastunäidustatud, siis on tööandjal erinevad võimalused, sh

  1. korraldada töö ümber sel moel, et vaktsineerimata töötaja ei oleks ise ohustatud ega ohustaks teisi;
  2. saata töötaja töötervishoiuarsti juurde, sest lähtudes BOT määruse § 6 lõikest 3 Tööandja peab konsulteerima töötervishoiuarstiga töötajate vaktsineerimise vajalikkuse ja sobivuse üle, st töötervishoiuarst saab anda töötajale tõendi, et vaktsineerimine on vastunäidustatud ning anda ka soovitused töö ümberkorraldamiseks.

"Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded"

Viimati uuendatud: 27.08.2021 14:54

Kas said vastuse oma küsimusele?

"Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (edaspidi BOT) määruse § 6 lõikes 2 on uue, 11nda eel kümnendas punktis kirjas kohustus võtta kasutusele ühiskaitsemeetmed või isikukaitsevahendid, kui kokkupuudet bioloogilise ohuteguriga ei ole muul viisil võimalik vältida. Seega tööandjal on võimalus otsustada, arvestades riski realiseerumise tõenäosust, valides meetme või meetmed, mida rakendada ehk valib erinevate, määruses nimetatud meetmete vahel. Punktis 11 toodud meetmeid ei ole kohustus rakendada, kui riske on võimalik maandama mõne teise sobiva meetmega. Jätkuvalt kehtib ka BOT määruse § 6 lg 4, mille kohaselt

(4) Kui töökeskkonda ei ole võimalik muuta ohutuks loetletud abinõusid rakendades, tuleb töötajatele välja jagada isikukaitsevahendid ning määrata nende kasutamise kord.

Viimati uuendatud: 27.08.2021 14:51

Kas said vastuse oma küsimusele?

Esimese asjana tuleb läbi mõelda, kas vaktsineerimine ja/või perioodiline testimine on ainsad meetmed või on veel lahendusi, mis tagaksid klientide ja teiste töötajate tervise säilimise.

Töötajate seisukohalt on oluline pidev ja avatud infovahetus, selgitused, miks midagi tehakse, mis on pikem eesmärk ning mis on võimalikud tagajärjed ühe või teise valiku puhul. Töötajate kaasamine aitab leida kõige sobivamad lahendused.

Viimati uuendatud: 27.08.2021 14:50

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kõik algab töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja tööandja poolt rakendatavatest meetmetest ehk sellest, kas ja millised alternatiivsed võimalused on tööandja ette näinud kroonviiruse leviku tõkestamiseks, lisaks vaktsineerimisele. Ehk tööandja peaks hindama, kas on võimalik võtta kasutusele teisi meetmeid. Töölepingu ülesütlemine peaks olema väga-väga viimane võimalus, kui pole enam ühtegi muud varianti.

Kui töötajat on korduvalt hoiatatud, aga tema suhtumine nõuete korrektse täitmise osas ei muutu, on tagajärjeks töölepingu erakorraline ülesütlemine kas töötaja mittevastavuse tõttu töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel või töökohustuste rikkumise tõttu TLS § 88 lg 1 p 3.

Viimati uuendatud: 27.08.2021 14:50

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kõik algab töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja tööandja poolt rakendatavatest meetmetest ehk sellest, kas ja millised alternatiivsed võimalused on tööandja ette näinud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, lisaks vaktsineerimisele. Olukorras, kus töötaja keeldub vaktsineerimast, kuid tööandja on ette näinud teised tõhusad meetmed riskide maandamiseks, näiteks respiraatoriga mask, kaitseülikond jms, ehk on teinud enda poolt kõik, et töötaja ja teiste isikute tervist kaitsta, ei pruugi tööandja sellises olukorras vastutada. Kui töötaja eirab tööandja poolt rakendatavad meetmeid ning nakatub näiteks viirusesse, on tegemist töötaja vastutusega.

Töölepingu seaduse (TLS) § 15 lõike 2 kohaselt on töötaja kohustatud hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. Lisaks on töötaja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 alusel kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Tervikuna tähendavad kõik need kohustused seda, et töötaja ei tohi seada kliente enda hoolimatusega ohtu. Vastavas olukorras on tööandja esindajal nii õigus kui ka kohustus töötajat kontrollida, teda korrale kutsuda ning töötaja rikkumistele reageerida: esialgu hoiatusega, mis võib aga lõppeda töölepingu erakorralise ülesütlemisega Töölepinguseaduse § 88 lõige 1 punkt 3 või järgnevate puntkide alusel töötajapoolse rikkumise tõttu.

Viimati uuendatud: 29.08.2021 19:24

Kas said vastuse oma küsimusele?

Juhi vastutus on korraldada tööd ohutult nii töötajate kui klientide vaates ehk tema peab tegema kõik endast oleneva, et ohutus tagada, st viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi ja selle tulemusel võtma tarvitusele parimad abinõud viiruse leviku tõkestamiseks.

Viimati uuendatud: 27.08.2021 13:00

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vastavalt kroonviiruse vaktsineerimise plaanile on COVID-19 haiguse vastane vaktsineerimine Eestis hetkel tasuta. Vaktsineerimine on vabatahtlik, kuid iga vaktsineerimine annab panuse viiruse leviku vähendamisse ja olukorra normaliseerumisse ning võimaldab kaitsta ka neid, kes erinevatel põhjustel end vaktsineerida ei saa.

Kuigi töökeskkonna bioloogilise ohuteguri määruse kohaselt on üldine nõue, et vaktsineerimine toimub tööandja kulul, siis COVID-19 haiguse vastane vaktsineerimine käib hetkel vastavalt vaktsineerimisplaanile ja on seega Eestis tasuta.

BOT määruse § 6 lõike 3 kohaselt peab tööandja konsulteerima töötervishoiuarstiga töötajate vaktsineerimise vajalikkuse ja sobivuse üle.

Vaata lisaks: "Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded"

Viimati uuendatud: 17.01.2022 11:42

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tööandja ei saa töötajat kohustada minema vaktsineerima, ehk töötajal on õigus vaktsineerimisest keelduda. Kui riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud sektorites või tegevusalade puhul eriliselt oluline (nt tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine.

Tööandja võib töökeskkonna riskianalüüsi tegevuskava alusel näha ette, et ta tagab võimaluse kõigi töötajate vaktsineerimiseks, kuid see ei tähenda seda, et töötaja peab sundkorras minema vaktsineerima. Vägisi töötajaid vaktsineerima sundida ei saa ega tohi, sest see on vastuolus inimese kehalise puutumatuse põhimõttega ning oleks selgelt inimõigusi riivav.

Töötaja peab olema teadlik kõigest sellest, mis puudutab töökeskkonna terviseriske, ettevaatusabinõusid bioloogiliste ohutegurite mõjust hoidumiseks, hügieeninõudeid, isikukaitsevahendite kasutamist, ohuolukorra vältimist ja tegutsemist õnnetusohu korral. See tähendab, et pärast riskianalüüsi korraldamist või uuendamist ning uute meetmete kasutuselevõtmist tuleb nendest ka töötajaid teavitada. Kui töötajad ei tea, miks mingid meetmed on kasutusele võetud või miks tööandja on uued reeglid kehtestanud, siis tekitab see arusaamatusi. Seega on oluline tööandjapoolne selgitamine, miks on vaktsineerimine oluline ning mis on järgnevad tegevused, kui töötaja ei soovi vaktsineerimist.

Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi määrus) § 6 lõike 2 punkti 11 kohaselt on tööandjal juhul, kui ohtu pole võimalik sama määruse §-s 5 nimetatud abinõudega kõrvaldada, SARS-CoV-2 viiruse leviku korral üheks võimaluseks tagada töökeskkonnas teiste inimestega kokku puutuvate töötajate nakkusohutus eelkõige läbi töötajate COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise tagamise, SARS-CoV-2 nakkusohutust kinnitava tõendi kontrollimise või töötajate testimise SARS-CoV-2 testiga.

Oluline on, et töötaja teaks, mis on tagajärg tööandja vaates, kui töötaja keeldub vaktsineerimisest - ehk kas tööandja peab tema töö ümber korraldama, tagama täiendavaid isiku- või üldkaitsevahendeid või kaasneb ka oht, et põhjendatud juhtudel öeldakse tema tööleping erakorraliselt üles, kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks ning risk viiruse edasikandmiseks on suur, seades ohtu tööandja teised töötajad, patsiendid või kliendid.

Viimati uuendatud: 27.08.2021 14:26

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõige 1). Tööõnnetusena käsitletakse pigem nn äkktervisekahjustust, näiteks kukkumise või ka ka kemikaaliaurude sissehingamisest tekkinud mürgituse tagajärjel.

Tööga seotud haigused jagatakse kaheks – tööst põhjustatud haigus ja kutsehaigus. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.

Koroonaviirusesse haigestumise puhul võib tegemist olla kutsehaigusega Sotsiaalministri 09.05.2005 määrus nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ § 3 lõige 7 järgi, mille kohaselt on kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused ka muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid. Koroonaviirus liigituks siin muude kutsenakkushaiguste alla.

Kui te kahtlustate, et teie haigestumine võib olla tööst tingitud st nakatusite tööl, tööülesandeid täites, siis andke sellest arstile teada. Perearst või muu arst, kes kahtlustab, et töötajal võib olla kutsehaigus suunab inimese töötervishoiuarstile kutsehaiguse diagnoosimiseks. Töötervishoiuarst teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja tööolude ning töö laadi kohta. Otsuse selle kohta, kas haigus on tööst põhjustatud või mitte teeb töötervishoiuarst.

Viimati uuendatud: 30.08.2021 12:54

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tööandjal ei ole reeglina õigust teada töötaja terviseandmeid, sh COVID-19 diagnoosi, selle panemise hetke ja nakkuse saamisega seonduvat muud infot (nt kellelt nakkus saadi).

Tööandjal on õigus küsida töötajalt, kas ta on kokku puutunud COVID-19 nakkusega inimestega. Samuti on tööandjal õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele.

Tööandja võib küsida COVID-19 sümptomitega koju läinud/haiguslehele jäänud töötajalt, kas arst on tal diagnoosinud COVID-19 haigestumise.

Seega saab COVID-19 diagnoosi kohta info andmine toimuda töötaja ja tööandja omavahelise kokkuleppe alusel.

Samas on oluline märkida, et tööandjal ei ole õigust teha töötajate seas lausküsitlust vms nende terviseseisundi kohta.

Tuginedes töökeskkonna riskianalüüsile võib tööandja hakata nõudma paljude inimestega kokku puutuvalt töötajalt nakkusohutuse tõendamist või muude abinõude kasutuselevõtmist, mis nakkusohtu vähendavad, näiteks isikukaitsevahendite kasutamist. Nakkusohutust saab tõendada COVID-19 haiguse läbipõdemise, testimise või vaktsineerimise tõendiga.

Viimati uuendatud: 16.08.2021 20:20

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tööandja peab teavitama oma personali COVID-19 juhtumitest ja kaitsemeetmetest (kuidas kaitstakse ettevõttes kliente ja töötajaid). Tööandja peab teavitamisel piirduma üksnes vajaliku informatsiooniga.

Ilma põhjuseta ei tohi teistele töötajatele ja klientidele avaldada haigestunud isiku nime. Haigestunu nime võib avaldada vaid juhul, kui on oluline ennetada edasist nakatumist (näiteks teavitada haigestunud isikuga lähedalt koos töötanud kolleege). Haigestunud isikule tuleb anda teada, et infot tema haiguse kohta jagatakse ka teiste töötajatega. Tööandja peab edastama isiku kohta üksnes minimaalsel hulgal vajalikku infot ning arvestama haigestunud töötaja inimväärikusega.

Viimati uuendatud: 15.09.2020 15:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsineerimise võimaldamine on üks tööandja võimalikest meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks. Meetmed töökeskkonna riskide vähendamiseks saab määrata vaid sel moel, et enne kaardistatakse, mis on risk ja kui suur on selle realiseerumise tõenäosus. Seega peab tööandja kindlasti koroonaviiruse leviku tõkestamiseks üle vaatama oma töökeskkonna riskianalüüsi, vajadusel seda täiendama ning tegelikkusele vastava riskianalüüsi alusel koostama asjakohase tegevuskava.

Tuginedes töökeskkonna riskianalüüsile võib tööandja hakata nõudma paljude inimestega kokku puutuvalt töötajalt nakkusohutuse tõendamist või muude abinõude kasutuselevõtmist, mis nakkusohtu vähendavad, näiteks isikukaitsevahendite kasutamist. Nakkusohutust saab tõendada COVID-19 haiguse läbipõdemise, testimise või vaktsineerimise tõendiga.

Oluline on, et töötaja teaks, mis on tagajärg, kui töötaja keeldub vaktsineerimisest - ehk kas tööandja peab tema töö ümber korraldama, tagama täiendavaid isiku- või üldkaitsevahendeid või kaasneb ka oht, et põhjendatud juhtudel öeldakse tema tööleping erakorraliselt üles, kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks ning risk viiruse edasikandmiseks on suur, seades ohtu tööandja patsiendid või kliendid.

Kui töötaja vaktsineerimisest loobub ning ka muud võimalused riskide vähendamiseks ei ole tööandja hinnangul piisavad, tuleb töötajale selgitada tagajärge, teda eelnevalt hoiatada (soovitavalt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) ja muude lahenduste puudumisel öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lõike 1 punkti 2 alusel.

Täpsemat informatsiooni, soovitusi ja juhiseid riskianalüüsi esitamise kohta leiab Tööelu.ee lehelt.

Viimati uuendatud: 27.08.2021 17:01

Kas said vastuse oma küsimusele?

Haigushüvitis

Selleks, et vähendada inimeste haigena tööl käimise riski ja töötajate omavastutust ning seeläbi piirata COVID-19 haiguse levikut, muutus 2021. aastal ajutiselt haiguslehtede hüvitamise kord. Muudatused kehtivad ka 2022. aastal.

Töötaja omavastutus on esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.

Uus kord kehtib esmastele haiguslehtedele. Hoolduslehtede hüvitamise kord ei muutu.

  • Esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta
  • 2. päevast kuni 5. päevani maksab haigushüvitist tööandja töötaja keskmise töötasu alusel.
  • Alates 6. päevast maksab haigushüvitist haigekassa töötaja päevatulu alusel. Arvestamise aluseks võetakse inimese haiguslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu andmed, mis saadakse maksu- ja tolliametilt.
  • Arvutamise aluseks oleva teabega saab tutvuda pärast hüvitise laekumist riigiportaalis eesti.ee.

Loe haigushüvitisest lähemalt

Hooldushüvitis

Hoolduslehe alusel maksab Eesti Haigekassa hooldushüvitist esimesed

  • 14 haiguspäeva vanemale, kellel on haigestunud alla 12-aastane laps või alla 19-aastane puudega laps;
  • 7 haiguspäeva teiste perekonnaliikmete põetajale.

Hüvitise suurus on 80% hoolduslehe võtja keskmisest töötasust. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Raske haiguse (kasvajad jms) korral kehtivad teistsugused hooldushüvitise maksmise reeglid.

Loe hooldushüvitisest lähemalt.

Lisainfot saad Eesti Haigekassa telefonil 669 6630.

Eriolukorra ajal loodi inimestele võimalus anda patsiendiportaali digilugu.ee kaudu haigus- või hoolduslehtede avamise soovist teada. Haiguslehte saab avada ainult arsti juures ehk haigestumise või haige lähedase hooldamise korral tuleb haigus- või hoolduslehe saamiseks ühendust võtta oma perearstiga.

Viimati uuendatud: 17.01.2022 11:56

Kas said vastuse oma küsimusele?

Töötaja ei ole üldjuhul kohustatud jagama tööandjale oma terviseandmeid, sh informatsiooni vaktsineerimise kohta.

Tööandjal on õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele.

Sealhulgas on tööandjal õigus põhjendatud juhul küsida töötaja vaktsineerimise kohta, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on üks võimalik meede antud ametikohal viirusesse nakatumise vältimiseks ning tööülesannete edaspidiseks ohutuks täitmiseks.

Kuigi tööandjal on õigus teatud juhtudel vaktsineerimise kohta küsida, on töötajal seejuures õigus keelduda vastava informatsiooni jagamisest tööandjale.

Olukorras, kus tööandja, tuginedes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele, küsib töötajalt informatsiooni tema vaktsineerimiste kohta või võimaldab töötajale vaktsineerimise, kuid töötaja keeldub vaktsineerimisega seotud informatsiooni esitamisest või keeldub vaktsineerimast, siis saab tööandja:

  • ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm;
  • vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks, võib tööandjal olla õigus põhjendatud juhtudel vaktsineerimisega seotud informatsiooni või vaktsineerimisest keeldumise järel töötajaga töösuhe erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 2 kohaselt töökohale sobimatuse tõttu.

Kui ettevõttes töötab üle 30 inimese, on tööandjal võimalik teha Eesti Haigekassale päring oma ettevõtte vaktsineerimise hõlmatuse kohta. Selleks tuleb saata taotlus vaktsineerimine@haigekassa.ee. Isikukaitse andmete kaitsmiseks väljastab Haigekassa infot piiratud kujul ning vastusena edastatakse üks kolmest võimalikust variandist: 1) alla 50% 2) täpne protsent, kui vaktsineeritus on vahemikus 50-80% 3) üle 80%.

Viimati uuendatud: 08.09.2021 13:09

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.