Töötamine koroonakriisi ajal

Ava kõik vastused

Pärast lähikontakti koroonaviirusesse nakatunuga, tuleb töötajal jääda 10 päevaks koju ja jälgida oma terviseseisundit. Tervisemurede korral tuleb võtta ühendust oma perearstiga.

Arsti kaalutletud otsusel on võimalik saada haigusleht.

Terviseamet soovitab lähikontaktsetel 10 kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Viimati uuendatud: 10.05.2021 10:44

Kas said vastuse oma küsimusele?

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma 10 päevaks koju eneseisolatsiooni ja oma tervislikku seisundit jälgima.

Ülejäänud töötajad võivad tööle naasta pärast tööruumide puhastamist ja desinfitseerimist.

Lähikontaktsetel on samuti võimalik pöörduda perearsti poole sooviga avada eneseisolatsiooni ajaks töövõimetusleht.

Terviseamet soovitab lähikontaktsetel 10 kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Viimati uuendatud: 10.05.2021 10:31

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tööandja peab hindama, kui suur on nakatumisrisk ettevõttes ning erinevaid töid tegevatel töötajatel.

Peamised meetmed koroonaviirusesse nakatumise riski vähendamiseks on distantsi hoidmine, maskide kandmine, koristamine ja vajadusel pindade desinfitseerimine, käte pesemisvõimaluse tagamine ning desinfitseerimisvõimaluste tagamine kohtades, kus käsi pesta ei saa.

Ohutuse tagamiseks tuleb aga olmeruumide kasutamine ümber korraldada. Tuleb läbi mõtelda, mitu inimest mahub söögiruumi nii, et nad saavad hoida distantsi. Samuti tuleb panna paika, kes pinnad desinfitseerib. Kohas, kus inimesed maski eest võtavad peab olema võimalus kätepesuks ja –kuivatamiseks (või desinfitseerimiseks) ning ka jalaga avatav prügikast, kuhu kasutatud mask panna. Peale söömist tuleb ette panna uus mask.

Tööandjal ei ole õigust puhkeruumi kasutamist keelata., vaid tööandja ülesanne on läbi mõtelda, kuidas ruumi ohutult kasutada.

Viimati uuendatud: 23.04.2021 10:03

Kas said vastuse oma küsimusele?

Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkreetses kaugtöö tegemise kohas (nt töötaja kodu) või kaugtöö tegemises üldiselt (st ei ole määratud konkreetset kohta).

Kui on kokkulepe, et kaugtööd tehakse konkreetses kohas (nt töötaja korteris), siis olukorras, kus töötaja tahab seda muuta (nt teha kaugtööd suvekodus), tuleb kaugtöö tegemise kohta muuta. Muuta saab seda ainult kokkuleppel, st tööandjal on õigus kokkuleppe muutmisest ka keelduda.

Tööandja vastutab töötaja töökeskkonna eest ning seda ka kaugtööd tehes. Seega on tööandjal antud juhul õigustatud huvi teada, kus kohas ja millises keskkonnas töötaja oma tööülesandeid täidab.

Kuna töötajal on samuti kohustus osaleda ohutu töökeskkonna loomisel, tuleb tööandjale võimalikult varakult kaugtöö koha muutmise soovist teada anda ning aidata kaasa sellele, et tööandja saaks hinnata maakodus olevat töökeskkonda. Kui tööandja leiab, et töökeskkond suvekodus pole kaugtöö tegemiseks sobilik, tuleb tööandjale teada anda, kas töötaja on valmis töökoha sobivaks kujundama (nt soetama töötooli, laualambi). Samuti on võimalik tööandjaga läbi rääkida, kas ta näiteks lubab kaugtöökoha sisustamiseks antud töötooli ja monitori viia ajutiselt teise kohta (st korterist suvekodusse). Kui aga pooled vajalike kohanduste tegemises kokkuleppele ei jõua, võib tööandja kaugtöö tegemise asukoha muutmisest keelduda.

Kokkuvõttes, kuivõrd kaugtöö tegemine saab toimuda üksnes poolte kokkuleppel, siis tuleb kõikides kaugtööga seonduvates muudatustes pooltel eraldi kokku leppida.

Viimati uuendatud: 23.04.2021 09:22

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kaugtööd saab teha üksnes poolte kokkuleppel.

Pooled peavad kaugtöö tegemises kirjalikult kokku leppima. Kokkulepe võiks sisaldada näiteks järgmisi tingimusi:

  • Kuidas toimub tööülesannete andmine ja täitmise kontrollimine ning suhtlus tööandja ja kolleegidega?
  • Milline on kaugtöötaja tööajakorraldus? Kas ja kuidas saab tööandja jälgida töötaja tööajast kinnipidamist?
  • Kas ja millal eeldatakse töötaja kohalolekut tööandja ruumides?
  • Kas ja millal peab töötaja teavitama tööandjat kaugtööle minekust?
  • Milliseid kohandusi vajab töötaja töökoht?
  • Kuidas toimub töövahendi (nt arvuti, printer) paigaldus ja hooldus? Kuidas toimub töövahendi tagastamine töösuhte lõppemisel?
  • Kas ja milliseid andmekaitse ja muid turvanõudeid peab töötaja jälgima kaugtööd tehes?
  • Kuidas tagab töötaja tööandja vara säilimise?
  • Kas ja mil määral hüvitab tööandja kaugtöö tegemisega seonduvad kulud?
  • Kas ja millistel juhtudel on tööandjal võimalus siseneda kaugtöö tegemise kohta?
  • Millistel tingimustel võivad töötaja ja tööandja kaugtöö tegemise lõpetada?

Viimati uuendatud: 23.04.2021 09:23

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jätkuvalt on viiruste leviku takistamiseks olulised erinevad ettevaatusmeetmed:

  • kaugtöö eelistamine,
  • töötajate füüsilise kokkupuute vähendamine,
  • ruumide õhutamine ja korralik koristus,
  • haigena tuleb töötajal koju jääda.

Töökeskkonnas töötades tuleks silmas pidada järgmist:

  • Haigena jää koju! Haigestunud töötajatel palu jääda koju!
  • Enne inimeste tööle lubamist selgita välja, kuidas võivad töötajad töökeskkonnas viirusega kokku puutuda ja võta kasutusele tegevused riskide maandamiseks.
  • Mõtle läbi riskirühma kuuluvate töötajate kaitse.
  • Vajadusel pea Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultandi või töötervishoiuarstiga nõu, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta.
  • Aruta töötajatega töökeskkonnas planeeritavad muudatused läbi ja vajadusel juhenda neid enne tööle naasmist.
  • Korralda töö ümber nii, et töökohad oleksid võimalusel üksteisest eraldatud ja ühes ruumis viibiks korraga võimalikult vähe töötajaid.
  • Alusta tööd töökeskkonnas võimalusel etappide kaupa, eelista kaugtööd ja koosolekute pidamist sidevahendite kaudu.
  • Hajuta puhkepauside aegu, et puhkeruumi ei koguneks korraga palju töötajaid.
  • Pööra tähelepanu hügieenireeglitele, kätepesule ja desinfitseerimisvahendite olemasolule sisse- ja väljapääsude, liikumisteede ning koosoleku- ja puhkeruumide juures.
  • Korralda tööd viisil, et ühte töövahendit ja tööpinda kasutab võimalusel ainult üks töötaja ja taga nende regulaarne puhastamine.
  • Korista ja õhuta töö- ja puhkeruume, taga korralik ventilatsioon või piisav tuulutus.
  • Vajadusel väljasta töötajatele isikukaitsevahendid ja juhenda, kuidas neid kasutada.

Viimati uuendatud: 17.03.2021 10:42

Kas said vastuse oma küsimusele?

Töötaja kohustus on teha kokkulepitud tingimustel tööd.

Kui töötaja tunneb vajadust tööle mitte minna, tuleb tal selles osas jõuda tööandjaga kokkuleppele. Töötajal ja tööandjal on kokkuleppimiseks erinevaid võimalusi, sealhulgas:

  • kaugtöö (kodust),
  • tasustamata puhkus,
  • töölepingu seaduse §-de 35 ja 37 rakendamine,
  • põhipuhkuse kasutamine. Kui puhkuse ajakava on tehtud, siis saab põhipuhkuse aegu muuta üksnes kokkuleppel. Kui töötaja ei soovi kasutada põhipuhkust, tuleb leida muu lahendus. Loe ka töölepingu seadust.

Kui töötaja naaseb COVID-19 riskiriigist, siis kehtib talle 10-päevane eneseisolatsiooni nõue ehk liikumisvabaduse piirang (riskiriikide kohta saab infot Välisministeeriumi veebilehelt). 10-päevane eneseisolatsiooni nõue ei tähenda automaatselt seda, et töötaja ei pea tööle minema. Ta peab tööandjat välismaalt naasmise kohta teavitama ja temaga kokku leppima, kuidas edasine töötamine käib - näiteks kaugtööna kodust või kasutatakse teisi eespool mainitud punkte (näiteks tasustamata puhkuse või põhipuhkuse kasutamine vms).

Tööandja peab hindama võimalikku kollektiivi haigestumise riski. Töötamise lubamisel tuleb nii tööandjal kui ka töötajal võtta kasutusele kõik meetmed, et ennetada võimalikku viiruse levikut ja kollektiivi haigestumist, muuhulgas näiteks viia võimalusel miinimumini kontakt teiste isikutega või kasutada isikukaitsevahendeid.

Riskiriigist naastes on liikumisvabaduse piirangu aega võimalik lühendada, tehes Eestisse saabudes kaks SARS-CoV-2 testi - esimene test kohe saabudes ning teine test mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tulemuse selgumist. Mõlema testi tulemused peavad olema negatiivsed, seejärel võib naasta tavaellu.

Töötaja ei tohi tööle minna siis, kui ta on COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne - sel juhul peab ta jääma 10 päevaks karantiini. Karantiini puhul saab haiguslehe, kui kokkupuude koroonahaigega oli Sul endal, või hoolduslehe, kui kokkupuude oli Su lapsel. Lähikontaktsele kehtivatest nõuetest saab ülevaate Terviseameti kodulehelt.

Tööandjal tuleb silmas pidada, et ka nimetatud juhtudel laienevad tööandjale töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad tööandja õigused ja kohustused, muu hulgas viimases sätestatud kohustus tagada tööohutus ning tervisekontrolli tegemine.

Viimati uuendatud: 02.02.2021 18:49

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tööandjal on kohustus hinnata tööga seotud riske ka juhul, kui ta saadab töötaja välislähetusse. Seepärast peab ennekõike hindama riske tööandja ja tegema otsuse, kas töötaja on võimalik jätta lähetusse saatmata.

Töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine

  • seab ohtu tema või teiste isikute tervise või
  • ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.

Seega, kui Sa leiad, et sead välislähetusse minekuga ohtu oma elu või tervise, on Sul õigus minekust keelduda.

Kui töötaja välislähetusse saadetakse, siis peab tööandja tagama, et töötajal oleks välislähetuses viibimise ajal vajalikud isikukaitsevahendid (nt mask, desinfitseerimisevahendid jne). Eriti oluline on see riikides, kus maski kandmine on kohustuslik.

Vaata lähemalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lõiget 5: https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561?leiaKehtiv.

Viimati uuendatud: 06.10.2020 16:41

Kas said vastuse oma küsimusele?

Koroonaviiruse levik oli üks sellistest ettenägematutest asjaoludest, mille korral võis tööandja ühepoolselt vähendada töötaja töökoormust ja töötasu kolmeks kuuks 12 kuu jooksul juhul, kui kokkulepitud töötasu maksmine oli tööandjale ebamõistlikult koormav. Kui tööandja on töötaja töötasu kolmel kuul juba vähendanud, siis rohkem ta töötasu ühepoolselt vähendada ei saa.

Töötasu vähendamise periood ei ole kalendriaasta, vaid 12 kuud. Näide: töötasu vähendati vahemikus 15.04.2020 – 15.07.2020. Seega algas 12-kuuline periood 15. aprillil 2020. aastal ning tööandja saab töötasu kõige varem uuesti alandada alates 16. aprillist 2021.

See on sätestatud töölepingu seaduse §-s 37.

Töötasu võib vähendada kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani (584 eurot kuus või 3,48 eurot tunnis), aga ainult järgmistel tingimustel:

  • tööandja ei saa anda ettenägematute, temast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused);
  • kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu ei tohi vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole võimalik anda kokkulepitud ulatuses tööd, kuid samas on tal piisavalt raha töötasu maksmiseks ja puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muuta.

Tööandja peab suutma ära põhjendada, milline asjaolu oli tema jaoks ettenägematu ja temast mitteolenev, mille tõttu ta ei saa töötajale kokkulepitud töötasu maksta.

Loe ka töölepingu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.

Viimati uuendatud: 11.02.2021 09:06

Kas said vastuse oma küsimusele?

Töötuks registreerida ning töötuskindlustushüvitist või töötutoetust soovitame võimalusel taotleda e-töötukassa veebilehel https://www.tootukassa.ee/. Avaldusi võetakse vastu ka e-posti (digitaalselt allkirjastatult), tavaposti ja telefoni teel ning töötukassa esindustes kohapeal.

Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse saate esitada samuti e-töötukassas, e-posti (digitaalselt allkirjastatult) või tavaposti teel ning vajadusel töötukassa esindustes kohapeal. Soovi korral saadab töötukassa teile taotluse raamatu postiga.

NB! Kui esitatate avalduse või taotluse e-postiga, allkirjastage see enne digitaalselt.

Küsimuste korral

  • helistada infotelefonile 669 6513 või 15501,
  • kasutada kodulehte http://www.tootukassa.ee või
  • saata e-kiri aadressile info@tootukassa.ee.

Viimati uuendatud: 26.06.2020 13:50

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tööandja viib läbi riskianalüüsi, mille käigus teeb ta kindlaks, millised ohutegurid töökeskkonnas esinevad. Sealhulgas hinnatakse bioloogilisi ohutegureid ja nende hulgas võimalikku koroonaviirusesse nakatumist. Seejärel saab otsustada, millised meetmed ohtude vältimiseks või vähendamiseks kasutusele võetakse.

Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, kui riskianalüüsi tulemusel leitakse, et haigestumise ohtu ei saa vältida ega vähendada ühiskaitsevahendite kasutamisega (näiteks paigaldada viiruse leviku tõkestamiseks kaitseklaasid) või töökorralduslike abinõudega (distantsi hoidmine, desinfitseerimisvahendite kättesaadavus).

Tööandja on kohustatud töötajatele selgitama, millised on riskianalüüsiga tuvastatud võimalikud ohukohad (nakkusoht konkreetses ettevõttes, konkreetset tööd tehes) ning millised on meetmed, mida rakendatakse.

Tööandja peab töötajale selgitama, miks on vajalik isikukaitsevahendeid kasutada ning seejärel kasutamist ka nõudma. Nõuete selgitamine töötajatele on oluline, et töötaja mõistaks, miks nõuded on kehtestud. Kui nõuete kehtestamise tagamaid töötajale ei selgitata, võib olla vastusseis nõuete täitmisele suurem.

Kui töötaja ei allu tööandja korraldustele, saab tööandja töötajat hoiatada, et temaga lõpetatakse töösuhe, kui töötaja ei järgi kehtestatud reegleid. Kui töötaja ka peale hoiatamist reeglitest kinni pidama ei hakka, on tööandjal võimalik töösuhe lõpetada.

Viimati uuendatud: 03.05.2021 13:59

Kas said vastuse oma küsimusele?

Sundpuhkust töölepingu seadus (edaspidi: TLS) ette ei näe, kuid tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja viibib nt kaks nädalat kodus. Kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei anna töötajale tööd, peab tööandja maksma selle aja eest keskmist töötasu.

Tasustamata puhkuses peavad pooled omavahel kokku leppima. Kui saavutatakse kokkulepe, siis võib töötaja kasutada tasustamata puhkust. Kui töötaja tasustamata puhkusega nõus ei ole, kuid tööandja töötajat töökohale ei luba, siis rakendub TLS § 35.

Tööandjal ja töötajal on võimalik ka poolte kokkuleppel töölepingu tingimusi muuta. Näiteks võivad pooled kokku leppida, et sel ajal, kui töötaja on kodus ja tööd ei tee, makstakse talle väiksemat töötasu kui töölepingus kokku lepitud. Siiski ei saa tööandja seda teha ühepoolselt, vaid selleks peab nõusoleku andma ka töötaja.

Viimati uuendatud: 03.05.2021 13:57

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Ehk et tööõnnetusena käsitletakse pigem nn äkktervisekahjustust, näiteks kukkumist või kemikaaliaurude sissehingamisest tekkinud mürgitust.

Koroonaviirusese haigestumist ei käsitata tööõnnetusena, kui see ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga (näiteks kontoritöötaja nakatub viirusesse).

Viimati uuendatud: 10.05.2021 12:43

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tööandjal ei ole reeglina õigust teada töötaja terviseandmeid, sh COVID-19 diagnoosi, selle panemise hetke ja nakkuse saamisega seonduvat muud infot (nt kellelt nakkus saadi).

Tööandjal on õigus küsida töötajalt, kas ta on kokku puutunud COVID-19 nakkusega inimestega. Samuti on tööandjal õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele.

Tööandja võib küsida COVID-19 sümptomitega koju läinud/haiguslehele jäänud töötajalt, kas arst on tal diagnoosinud COVID-19 haigestumise.

Seega saab COVID-19 diagnoosi kohta info andmine toimuda töötaja ja tööandja omavahelise kokkuleppe alusel.

Samas on oluline märkida, et tööandjal ei ole õigust teha töötajate seas lausküsitlust vms nende terviseseisundi kohta.

Viimati uuendatud: 10.05.2021 12:36

Kas said vastuse oma küsimusele?

Tööandja peab teavitama oma personali COVID-19 juhtumitest ja kaitsemeetmetest (kuidas kaitstakse ettevõttes kliente ja töötajaid). Tööandja peab teavitamisel piirduma üksnes vajaliku informatsiooniga.

Ilma põhjuseta ei tohi teistele töötajatele ja klientidele avaldada haigestunud isiku nime. Haigestunu nime võib avaldada vaid juhul, kui on oluline ennetada edasist nakatumist (näiteks teavitada haigestunud isikuga lähedalt koos töötanud kolleege). Haigestunud isikule tuleb anda teada, et infot tema haiguse kohta jagatakse ka teiste töötajatega. Tööandja peab edastama isiku kohta üksnes minimaalsel hulgal vajalikku infot ning arvestama haigestunud töötaja inimväärikusega.

Viimati uuendatud: 15.09.2020 15:14

Kas said vastuse oma küsimusele?

Koondamishüvitist arvutatakse töötaja viimase kuue kuu töötasu põhjal. Kui töötajale on sel perioodil makstud vähendatud töötasu TLS § 37 alusel, siis seda tasu ei võeta arvesse koondamishüvitise ja hüvitise vähem etteteatatud aja arvestamisel, ehk need tasud ei vähene seetõttu. Näiteks kui töötaja koondatakse septembris, võetakse koondamishüvitise arvutamisel arvesse märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti töötasud. Töötaja töötasu vähendati aprillis ja mais TLS § 37 alusel. Kuna neid tasusid koondamishüvitise arvutamisel sisse ei võeta, arvutatakse töötaja koondamishüvitis märtsi, juuni, juuli ja augusti töötasu põhjal.

Samas võetakse vähenenud tasu arvesse puhkusehüvitise arvestamisel, mistõttu on puhkusehüvitis seetõttu väiksem.

Viimati uuendatud: 15.09.2020 15:26

Kas said vastuse oma küsimusele?

Vaktsineerimise võimaldamine on üks tööandja võimalikest meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks. Meetmed töökeskkonna riskide vähendamiseks saab määrata vaid sel moel, et enne kaardistatakse, mis on risk ja kui suur on selle realiseerumise tõenäosus. Seega peab tööandja kindlasti koroonaviiruse leviku tõkestamiseks üle vaatama oma töökeskkonna riskianalüüsi, vajadusel seda täiendama ning tegelikkusele vastava riskianalüüsi alusel koostama asjakohase tegevuskava.

Kui riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud sektorites või tegevusalade puhul eriliselt oluline (nt tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine. Seega võib tööandja riskianalüüsis ette näha võimaluse töötajate vaktsineerimiseks, kuid see ei tähenda seda, et töötaja peab sundkorras minema vaktsineerima. Vägisi töötajaid vaktsineerima sundida ei saa ega tohi, sest see on vastuolus inimese kehalise puutumatuse põhimõttega ning oleks selgelt inimõigusi riivav.

Oluline on, et töötaja teaks, mis on tagajärg, kui töötaja keeldub vaktsineerimisest - ehk kas tööandja peab tema töö ümber korraldama, tagama täiendavaid isiku- või üldkaitsevahendeid või kaasneb ka oht, et põhjendatud juhtudel öeldakse tema tööleping erakorraliselt üles, kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks ning risk viiruse edasikandmiseks on suur, seades ohtu tööandja patsiendid või kliendid.

Kui töötaja vaktsineerimisest loobub ning ka muud võimalused riskide vähendamiseks ei ole tööandja hinnangul piisavad, tuleb töötajale selgitada tagajärge, teda eelnevalt hoiatada (soovitavalt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) ja muude lahenduste puudumisel öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lõike 1 punkti 2 alusel.

Viimati uuendatud: 10.05.2021 12:39

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kaugtöö on töölepingu tingimus. Kui selles on korra kokku lepitud, siis saab seda muuta uue kokkuleppega. Töötaja peab viivitamata teatama tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab tekkinud või tekkiva takistuse erikorralduseta (TLS § 15 lg 2 p 7).

Kui töötaja ei saa takistust ise kõrvaldada, tuleb koostöös tööandjaga leida lahendused, kuidas töötamist siiski jätkata saaks - kas tööandja saaks ehituse ajaks siiski võimaldada töötamist kontoris; ta on valmis otsima töötajale muu rendipinna, kus töötaja saaks tavapärasel tööajal tööd teha või muudetakse näiteks tööaega selliselt, et töötamine toimuks enne ja pärast naabri aktiivseid ehitustöid. Kõik sellised kokkulepped on töösuhetes võimalikud ja lubatud, kuid eeldavad läbirääkimisi ning kindlasti ka mõlemalt poolelt lahendustele orienteeritust.

Analoogia on siin olukorraga, kui töötaja on tööandja kontoris, aga seal algavad ehitustööd ning müra tõttu ei saa kontoris töötamist jätkata, sest see kahjustaks töötaja tervist. Tavaliselt kasutatakse sel juhul lahendusena teise töötamiskoha leidmist, ajutist kolimist või suunatakse töötaja tema nõusolekul kaugtööle. Nüüd on aga töötajal kodus tekkinud töökeskkonna uued riskid, mille maandamiseks tuleb koostöös tööandjaga lahendused leida.

Viimati uuendatud: 11.02.2021 09:04

Kas said vastuse oma küsimusele?

  • Kui töötaja haigestub töövälisel ajal, peab ta jääma koju.
  • Kui töötaja haigestub töökohal, peab ta koheselt lahkuma.
  • Haigestunul tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes langetab otsuse COVID-19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetuslehe osas.
  • COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunud töötaja informeeriks tööandjat, et COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Tööandja informeerimine toimub vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele.
  • Tööandja, olles informeeritud töötaja COVID-19 diagnoosist, teeb koostööd Terviseameti regionaalosakonnaga, et määratleda töötaja tööalased lähikontaktsed ning anda suunised edasiseks töökorralduseks.
  • Viirusega potentsiaalselt saastunud ruumid tuleb sulgeda ning avada, kui neis on läbi viidud korralik pesu, desinfitseerimine ning tuulutamine.
  • Ruumide ja pindade puhastamisel tuleb järgida Terviseameti soovitusi puhastamiseks ja desinfitseerimiseks (PDF).
  • COVID-19 diagnoosi kinnitumisel peab töökohal välja selgitama inimesed, kes olid haigestunud töötajaga sümptomaatilisel perioodil või kuni kaks päeva enne seda lähikontaktis. Lähikontaktsed selgitab välja Terviseameti regionaalosakond koostöös tööandjaga.
  • Lähikontaktsed peavad järgneva 10 päeva jooksul jälgima hoolikalt oma tervist ning viibima eneseisolatsioonis. Eneseisolatsiooni on võimalik lühendada, kui 10. päeval pärast lähikontakti antud SARSCoV-2 PCR analüüsi tulemus on negatiivne.
  • Ülejäänud töötajad võivad jätkata oma igapäevast töörutiini, kuid peaksid hoolikamalt jälgima oma tervist.
  • Kui haigestunud töötaja COVID-19 diagnoos ei leidnud kinnitust, võivad teised töötajad jätkata tööd, kuid kindlasti jälgima 10-päeva jooksul oma tervist.

Viimati uuendatud: 03.05.2021 14:03

Kas said vastuse oma küsimusele?

Kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindu puhastada.

Pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on tõhus kasutada mikroorganismide vastaseid lahuseid (biotsiide). Üks levinuim neist on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad koroonaviiruse saastusest.

Koroonaviirus ei levi mitte ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid peamiselt lähikontakti kaudu nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud (eelkõige köha). Viirus levib lähikontakti kaudu haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga).

Kui koroonasse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad viiruspiisakesed kanduda kuni 2 meetri kaugusele. Piiskade raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et need kanduksid pindadelt õhuvooluga edasi.

See, kui kaua viiruspiisakesed pindadel säilivad, sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril (22–25 kraadi) ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni neli-viis päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.

Viimati uuendatud: 01.04.2020 14:30

Kas said vastuse oma küsimusele?

Töövõimetuslehe saab arst väljastada inimesele, kes on tööandja kaudu ravikindlustatud. Töövõimetuslehe väljastamise või väljastamata jätmise otsustab arst inimese terviseseisundi põhjal.

Töövõimetuslehe alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele töövõimetushüvitist, mille eesmärk on osaliselt kompenseerida töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu.

Töövabastuse perioodi kohta vormistab arst elektroonilise töövõimetuslehe ja edastab selle haigekassasse elektrooniliselt. Arsti edastatud andmeid ja hüvitise väljamaksmisega seotud infot saab vaadata riigiportaalis www.eesti.ee teenuses „Isiku töövõimetushüvitised".

Rohkem infot: https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised

Viimati uuendatud: 09.09.2020 15:15

Kas said vastuse oma küsimusele?

Haigushüvitis

Selleks, et vähendada inimeste haigena tööl käimise riski ja töötajate omavastutust ning seeläbi piirata COVID-19 haiguse levikut muutub 2021. aasta lõpuni haiguslehtede hüvitamise kord.

Töötaja omavastutus on esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.

Uus kord kehtib esmastele haiguslehtedele. Hoolduslehtede hüvitamise kord ei muutu.

  • Esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta
  • 2. päevast kuni 5. päevani maksab haigushüvitist tööandja töötaja keskmise töötasu alusel.
  • Alates 6. päevast maksab haigushüvitist haigekassa töötaja päevatulu alusel. Arvestamise aluseks võetakse inimese haiguslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu andmed, mis saadakse maksu- ja tolliametilt.
  • Arvutamise aluseks oleva teabega saab tutvuda pärast hüvitise laekumist riigiportaalis eesti.ee.

Loe haigushüvitisest lähemalt

Hooldushüvitis

Hoolduslehe alusel maksab Eesti Haigekassa hooldushüvitist esimesed

  • 14 haiguspäeva vanemale, kellel on haigestunud alla 12-aastane laps või alla 19-aastane puudega laps;
  • 7 haiguspäeva teiste perekonnaliikmete põetajale.

Hüvitise suurus on 80% hoolduslehe võtja keskmisest töötasust. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Raske haiguse (kasvajad jms) korral kehtivad teistsugused hooldushüvitise maksmise reeglid.

Loe hooldushüvitisest lähemalt.

Lisainfot saad Eesti Haigekassa telefonil 669 6630.

Eriolukorra ajal loodi inimestele võimalus anda patsiendiportaali digilugu.ee kaudu haigus- või hoolduslehtede avamise soovist teada. Pärast eriolukorra lõppu ehk 18. maist saab haiguslehte avada ainult arsti juures ehk haigestumise või haige lähedase hooldamise korral tuleb haigus- või hoolduslehe saamiseks ühendust võtta oma perearstiga.

Viimati uuendatud: 26.04.2021 09:09

Kas said vastuse oma küsimusele?

Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Vaktsineerimise võimaldamine töökohal on üks tööandja võimalikest meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks, kuid vaktsineerimine ei saa olla ainus võimalus bioloogiliste ohuteguritega nakatumise vältimiseks.

Kui töötaja keeldub vaktsineerimisest, siis saab tööandja:

  • ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm. Tööandjal lasub seega eelkõige kohustus hinnata, kas näiteks klienditeenindja ja klientide tervist on võimalik kaitsta ka teiste meetmetega, näiteks maski kandmise kohustuslikkuse, käte desinfitseerimise, pleksiklaasi, otsese kontakti vähendamise, pindade tihedama puhastamise ja muude abinõudega;
  • vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud sektorites või tegevusalade puhul eriliselt oluline (näiteks tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine.

Ainuüksi vaktsineerimisest ei pruugi töötajate ohutuse tagamiseks olla abi ning tihtipeale tuleb meetmeid riskide maandamiseks kohaldada üheaegselt.

Viimati uuendatud: 17.03.2021 10:56

Kas said vastuse oma küsimusele?

Töötaja ei ole üldjuhul kohustatud jagama tööandjale oma terviseandmeid, sh informatsiooni vaktsineerimise kohta.

Tööandjal on õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele.

Sealhulgas on tööandjal õigus põhjendatud juhul küsida töötaja vaktsineerimise kohta, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on üks võimalik meede antud ametikohal viirusesse nakatumise vältimiseks ning tööülesannete edaspidiseks ohutuks täitmiseks.

Kuigi tööandjal on õigus teatud juhtudel vaktsineerimise kohta küsida, on töötajal seejuures õigus keelduda vastava informatsiooni jagamisest tööandjale.

Olukorras, kus tööandja, tuginedes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele, küsib töötajalt informatsiooni tema vaktsineerimiste kohta või võimaldab töötajale vaktsineerimise, kuid töötaja keeldub vaktsineerimisega seotud informatsiooni esitamisest või keeldub vaktsineerimast, siis saab tööandja:

  • ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm;
  • vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks, võib tööandjal olla õigus põhjendatud juhtudel vaktsineerimisega seotud informatsiooni või vaktsineerimisest keeldumise järel töötajaga töösuhe erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 2 kohaselt töökohale sobimatuse tõttu.

Viimati uuendatud: 10.05.2021 12:34

Kas said vastuse oma küsimusele?

Jälgi töötajate tervist.

  • Haigusnähtudega töötaja saada 10 päevaks koju.
  • Haigestunuga kokku puutunud töötajad peavad jälgima oma tervist ja jääma haigusnähtude tekkimise korral 10 päevaks koju.

Jälgi puhtuse hoidmist ja kaitsevahendite õiget kasutamist.

  • Võimalda töötajatel vähemalt iga 2 tunni järel käsi pesta (vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit). Kui kätepesu ei ole võimalik, tuleb käsi desinfitseerida vähemalt 70% etanoolipõhise desovahendiga. Nähtavalt määrdunud käed tuleb kindlasti pesta.
  • Klientidega kokku puutuvatel töötajatel on soovitatav kanda lisaks tekstiilkinnastele kummikindaid. Enne kinnaste kasutamist ja pärast nende eemaldamist tuleb käed desinfitseerida. NB! Ühekordseid kindaid ei pesta ega desinfitseerita. Need tuleb nt kassast lahkudes käest võtta: ühe käe kindaga tuleb võtta teise käe kinda peopesa ja randme vahelisest osast sõrmedega kinni ja tõmmata kinnas käest nii, et see läheks pahupidi (saastunud pool jääks sissepoole). Seejärel tuleb kindad panna pealt suletavasse kotti.
  • Kaitsemaski ei tohi kanda kauem, kui tootja on ette näinud.
  • Ühekordsed maskid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Pesemine võib kahjustada materjale, millest maskid on tehtud ning vähendada maskide efektiivsust.
  • Pärast iga vahetust tuleb tööriided (sh tekstiilkindad) pesta maksimaalsel kangale lubatud pesutemperatuuril ja puhastada tööjalanõud.

Muuda töökorraldust.

  • Töötajad peavad hoidma klientidega vähemalt 2-meetrist vahemaad.
  • Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate (eelkõige vanemaealiste ning krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega töötajate) kokkupuudet klientidega.
  • Kui võimalik, korralda töö ühes vahetuses. Mitme vahetuse korral väldi eri vahetuste töötajate kokkupuudet.

Juhendid ja soovitused

Terviseameti trükised ja juhendid

Põllumajandus- ja Toiduameti soovitused toidukäitlejale (1. jaanuaril 2021 ühendati Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet Põllumajandus- ja Toiduametiks)

Tööinspektsiooni soovitused tööandjale ja töötajale

Viimati uuendatud: 08.04.2021 09:38

Kas said vastuse oma küsimusele?

Üldjuhul saab juba kinnitatud graafikut muuta ainult poolte kokkuleppel, kuid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud ootamatute piirangutega seotult saab tööandja ühepoolselt muuta tööajakava ja anda muid korraldusi, kui need tulenevad hädavajadusest.

Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral. Hädavajaduse määratlemisel tuleb võtta arvesse töötaja huvisid ja õigusi ning hea usu ja mõistlikkuse printsiipi ehk võrrelda tööandja hädavajadusest tulenevaid tagajärgi ja töötaja töösuhteväliseid õigusi.

Kui tööandja tööd ümber ei korralda, siis peaks ta maksma nädalavahetusel graafikus olevatele töötajatele töö mitteandmise tõttu keskmist töötasu. Seega võib tööandja piirangute tõttu tugineda korralduste andmisel hädavajadusele.

Samuti võib tööandja tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlema poole huve arvestades mõistlikud. Tööaja korralduse eesmärk on määrata kindlaks töö tegemise aeg, eelkõige tööaja algus, lõpp ja tööpäevasisesed vaheajad.

Seega piirangute tõttu ühepoolsed muudatused tööajakavas või töö algus- ja lõpukellaegades on võimalikud, kui need tulevad hädavajadusest või ettevõtte vajadusest. Tööandja peaks töötajale põhjendama, miks tuleb piirangutest tulenevalt tööajakava muuta ning milles seisneb antud juhul hädavajadus. Töösuhetes ei tohi minna vastuollu hea usu põhimõttega ja teise poole huvidega. Näiteks kui töötaja ei nõustu tööajakava muudatustega oluliste perekondlike kohustuste täitmise tõttu, siis peab tööandja sellega arvestama.

Viimati uuendatud: 23.04.2021 17:56

Kas said vastuse oma küsimusele?

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab infotelefonilt 1247.