Töötamine koroonakriisi ajal
- Kui töötaja haigestub töövälisel ajal, peab ta jääma koju.
- Kui töötaja haigestub töökohal, peab ta koheselt lahkuma.
- Haigestunul tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes langetab otsuse COVID-19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetuslehe (TVL) osas.
- Kui COVID-19 test on positiivne, tuleb töötajal kodus püsida vähemalt viis päeva (ka siis, kui sümptomid puuduvad). Tööle võib naasta eeldusel, et viimasel päeval on sümptomite kadumisest möödas vähemalt 24 tundi).
- COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunud töötaja informeeriks tööandjat, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Tööandja informeerimine toimub vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele. Et peatada viiruse edasist levikut, on vaja kiiresti alustada lähikontaktsete tuvastamisega (vt all).
- Viirusega potentsiaalselt saastunud ruumides tuleks puhastada sagedamini katsutavad pinnad. Saastunud pindadel säilib viirus soodsatel tingimustel kuni kolm päeva, kuid hävineb märgpuhastamisel ja desinfitseerimisel (vt juhist "Terviseameti soovitusi puhastamiseks ja desinfitseerimiseks").
Lähikontaktsed:
- COVID-19 diagnoosi kinnitumisel tuleks töökohal selgitada välja inimesed, kes viibis haigestunud töötajaga koos vähemalt 15 minutit ja kuni kehe meetri kaugusel või oli otseses lähikontantis (kätlemine, peale köhimine vms) sümptomite avaldumise perioodil või kuni kaks päeva enne seda. Kui töötajal sümptomid puudusid, siis loetakse lähikontaktseteks neid, kes olid temaga lähikontaktis kaks päeva enne positiivse testi tulemuse saamist.
- Lähikontaktsetel soovitatakse viis päeva viibida eneseisolatsioonis ning jälgida hoolikalt oma tervist. Viiepäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise soovitust ei pea järgima, kui isik on:
- vaktsineeritud (või vaktsineerituga võrdsustatud) ning saanud tõhustusdoosi ja süstist ei ole möödas rohkem kui aasta;
- läbinud esmase COVID-19 vaktsineerimiskuuri ja viimasest doosist ei ole möödunud rohkem kui üheksa kuud (270 päeva);
- vaktsineerituga võrdsustatud (st haiguse läbi põdenud ja saanud ühe doosi vaktsiini) ning viimasest süstist ei ole möödas rohkem kui üheksa kuud (270 päeva)
- COVID-19 haiguse viimase kuue kuu (180 päeva) jooksul läbi põdenud;
- Kui haigestunud töötaja COVID-19 diagnoos ei leidnud kinnitust, siis lähikontaktsetele kontaktide vältimise soovitus ei rakendu.
Rohkem infot tööandjale leiab terviseameti juhisest.
Viimati uuendatud: 20.09.2022 11:39
Kas said vastuse oma küsimusele?
Jah, vaktsineerimata inimene võib tööl edasi käia, kui tööandja on riskianalüüsis jõudnud tulemuseni, et viiruse levikuga seonduvad ohud on piisavalt maandatud teiste ennetusmeetmetega nagu näiteks isikukaitsevahendite kasutamine (nt mask, visiir, kaitseklaas), töö ümberkorraldamine (nt hajutatus, kaugtöö) või töötajate regulaarne testimine.
Kui riskianalüüsis on tuvastatud, et tööülesannete ohutuks täitmiseks on vajalik koroonaviiruse vastu vaktsineerimine ning riske ei ole võimalik teiste meetmetega maandada või tööd ei ole võimalik teisiti ümber korraldada, on tööandjal põhjendatud juhtudel õigus inimest hoiatada, selgitada võimalikke tagajärgi ning viimase lahendusena ka tööleping erakorraliselt üles öelda.
Tööandjal on omalt poolt võimalik aidata töötajate erinevatele vaktsineerimisega seotud küsimustele vastuseid leida ning hirme maandada kutsudes ettevõttesse rääkima ekspert-lektorid. Kui piisav arv soovijaid olemas, on võimalik kohapeal korraldada ka vaktsineerimine. Lisainfo: vaktsineeri.ee.
Rohkem infot töökeskkonnas riskide maandamisest COVID-19 pandeemia ajal leiab Tööelu portaalist.
Viimati uuendatud: 22.10.2021 13:29
Kas said vastuse oma küsimusele?
Töökeskkonna ohutuse tagamisel peab tööandjal esmalt olema koostatud riskianalüüs, kus on hinnatud bioloogiliste ohuteguritega, sealhulgas SARS-CoV-2 viiruse levikuga seotud riske. Riskianalüüsis peab tööandja hindama, millised meetmed tuleb nakkusohu ennetamiseks kasutusele võtta.
Kui tööandja näeb ühena meetmetest ette ka COVID-19 vastu vaktsineerimist, kuid töötajal on see vastunäidustatud, peab tööandja kaaluma, kas ta saab tagada töötaja ja klientide nakkusohutuse mõne muu meetmega – nt isikukaitsevahendite kasutamisega, töö ümber korraldamisega, töötaja regulaarse testimise või muu sobiva meetmega. Tööandja peab kaaluma, kas tal on võimalik pakkuda töötajale selliste tööülesannetega töötamist, kus oht nii töötajale endale kui teistel inimestele on väiksem.
Juhul kui tööandjal ei ole võimalik tööd ümber korraldada ega teist tööd pakkuda ja riske ei ole võimalik teiste meetmetega maandada, võib tööandjal põhjendatud juhtudel olla õigus töötaja tööleping erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 2 alusel töökohale sobimatuse tõttu.
Viimati uuendatud: 22.10.2021 09:57
Kas said vastuse oma küsimusele?
Kui ettevõttes töötab üle 30 inimese, on tööandjal võimalik teha Eesti Haigekassale päring oma ettevõtte vaktsineerimise hõlmatuse kohta. Selleks tuleb saata taotlus vaktsineerimine@haigekassa.ee.
Isikukaitse andmete kaitsmiseks väljastab Haigekassa infot piiratud kujul ning vastusena edastatakse üks kolmest võimalikust variandist:
- alla 50%
- täpne protsent, kui vaktsineeritus on vahemikus 50-80%
- üle 80%.
Eesti Haigekassa saab päringule vastata enda käsutuses oleva teabe baasilt. Isiku vaktsineeritus kontrollitakse immuniseerimise teatiste põhjal ning isiku seos asutusega põhineb haigekassa andmekogusse kantud kindlustuskaitse aluseks olevatel andmetel. Vaktsineerituks loetakse päringu vastuses ka kõik vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud isikud.
Viimati uuendatud: 08.09.2021 13:12
Kas said vastuse oma küsimusele?
Perearst on meditsiinivaldkonna ekspert, kelle arvamust ja otsust saab ja peab tööandja aktsepteerima. Praegusel juhul tuleb töötaja tööle lubada, kuigi testi tulemus on jätkuvalt positiivne.
Täpsemalt on kirjas Eesti Perearstide Seltsi suunistest perearstidele. Juhises on selgelt öeldud, et kuigi patsient ei ole enam nakkusohtlik, võib tema SARS-CoV-2 PCR analüüsi tulemus olla positiivne veel mitmeid nädalaid. Seetõttu ei suuna perearstid ka inimest enam korduvale testimisele enne töövõimetuslehe lõppemist.
Viiruse leviku vältimiseks töökeskkonnas hinnake bioloogilise ohuteguri esinemise tõenäosust ning võtke vajadusel tarvitusele meetmed, mis aitaksid ohtu ennetada.
Viimati uuendatud: 09.09.2021 15:27
Kas said vastuse oma küsimusele?
Tööandjal ei ole reeglina õigust teada töötaja terviseandmeid, sh COVID-19 diagnoosi, selle panemise hetke ja nakkuse saamisega seonduvat muud infot (nt kellelt nakkus saadi).
Tööandjal on õigus küsida töötajalt, kas ta on kokku puutunud COVID-19 nakkusega inimestega. Samuti on tööandjal õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele.
Tööandja võib küsida COVID-19 sümptomitega koju läinud/haiguslehele jäänud töötajalt, kas arst on tal diagnoosinud COVID-19 haigestumise.
Seega saab COVID-19 diagnoosi kohta info andmine toimuda töötaja ja tööandja omavahelise kokkuleppe alusel.
Samas on oluline märkida, et tööandjal ei ole õigust teha töötajate seas lausküsitlust vms nende terviseseisundi kohta.
Tuginedes töökeskkonna riskianalüüsile võib tööandja hakata nõudma paljude inimestega kokku puutuvalt töötajalt nakkusohutuse tõendamist või muude abinõude kasutuselevõtmist, mis nakkusohtu vähendavad, näiteks isikukaitsevahendite kasutamist. Nakkusohutust saab tõendada COVID-19 haiguse läbipõdemise, testimise või vaktsineerimise tõendiga.
Viimati uuendatud: 16.08.2021 20:20
Kas said vastuse oma küsimusele?
Tööandja peab teavitama oma personali COVID-19 juhtumitest ja kaitsemeetmetest (kuidas kaitstakse ettevõttes kliente ja töötajaid). Tööandja peab teavitamisel piirduma üksnes vajaliku informatsiooniga.
Ilma põhjuseta ei tohi teistele töötajatele ja klientidele avaldada haigestunud isiku nime. Haigestunu nime võib avaldada vaid juhul, kui on oluline ennetada edasist nakatumist (näiteks teavitada haigestunud isikuga lähedalt koos töötanud kolleege). Haigestunud isikule tuleb anda teada, et infot tema haiguse kohta jagatakse ka teiste töötajatega. Tööandja peab edastama isiku kohta üksnes minimaalsel hulgal vajalikku infot ning arvestama haigestunud töötaja inimväärikusega.
Viimati uuendatud: 15.09.2020 15:14
Kas said vastuse oma küsimusele?
Vaktsineerimise võimaldamine on üks tööandja võimalikest meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks. Meetmed töökeskkonna riskide vähendamiseks saab määrata vaid sel moel, et enne kaardistatakse, mis on risk ja kui suur on selle realiseerumise tõenäosus. Seega peab tööandja kindlasti koroonaviiruse leviku tõkestamiseks üle vaatama oma töökeskkonna riskianalüüsi, vajadusel seda täiendama ning tegelikkusele vastava riskianalüüsi alusel koostama asjakohase tegevuskava.
Tuginedes töökeskkonna riskianalüüsile võib tööandja hakata nõudma paljude inimestega kokku puutuvalt töötajalt nakkusohutuse tõendamist või muude abinõude kasutuselevõtmist, mis nakkusohtu vähendavad, näiteks isikukaitsevahendite kasutamist. Nakkusohutust saab tõendada COVID-19 haiguse läbipõdemise, testimise või vaktsineerimise tõendiga.
Oluline on, et töötaja teaks, mis on tagajärg, kui töötaja keeldub vaktsineerimisest - ehk kas tööandja peab tema töö ümber korraldama, tagama täiendavaid isiku- või üldkaitsevahendeid või kaasneb ka oht, et põhjendatud juhtudel öeldakse tema tööleping erakorraliselt üles, kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks ning risk viiruse edasikandmiseks on suur, seades ohtu tööandja patsiendid või kliendid.
Kui töötaja vaktsineerimisest loobub ning ka muud võimalused riskide vähendamiseks ei ole tööandja hinnangul piisavad, tuleb töötajale selgitada tagajärge, teda eelnevalt hoiatada (soovitavalt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) ja muude lahenduste puudumisel öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lõike 1 punkti 2 alusel.
Täpsemat informatsiooni, soovitusi ja juhiseid riskianalüüsi esitamise kohta leiab Tööelu.ee lehelt.
Viimati uuendatud: 27.08.2021 17:01
Kas said vastuse oma küsimusele?